2-25-106273/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.01.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-106273

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V.A vastu võlgnevuse

nõudes

Hagi hind

1216,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA

Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: XXX,

lepinguline esindaja kuni 31.12.2025 Sigrid Rahkema

KOSTJA

V.A, ik XXX , elukoht hagiavalduses XXX-i; tegelik elukoht

teadmata

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt V.A hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS ja

V.A vahel 10.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr. xxxx ning 30.06.2022 –

26.10.2022 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 485,16 eurot ja 19.01.2025 (k.a)

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 368,46 eurot.

3. Välja mõista kostjalt V.A hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367

alusel edaspidine lepingujärgne viivis 24% aastas põhinõude (485,16 euro) tasumata

jäägilt alates 20.01.2026 kuni põhinõude 485,16 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ põhivõlgnevuse nõue 134,94 eurot,

intressinõue 41,23 eurot, viivisenõue 79,77 eurot ning sissenõudmiskulude nõue 40

eurot.

5. Jätta menetluskulud 72% ulatuses kostja V.A kanda ja 28% ulatuses hageja Aktiva

Finance Group OÜ kanda ning välja mõista kostjalt V.A hageja Aktiva Finance

Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 345,60 eurot.

6. Välja mõista kostjalt V.A hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (345,60) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõuded

1. 28.02.2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkumisega

hagimenetluses, 08.05.2025 Viru Maakohtule hagi V.A vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja V.A Telia Eesti AS-ga 18.01.2021 kliendilepingu nr. xxxx,

mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste

kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid.

2.1. 10.09.2021 sõlmiti järelmaksu müügileping nr. xxxx seadme Lauaarvuti HP Pavilion Gaming

TG01-1014ny, 43A67EA#B1R ostmiseks, mille netohind oli 1199 eurot ja lepingutasu 19,90

eurot, sissemakse 300 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul. Intressimäär oli 21,9% aastas ja krediidikulukuse määr

25,54% aastas.

2.2. Telia Eesti AS on selgitanud maksevõime hindamise kohta, et tarbijakrediidilepingu

(järelmaksu) sõlmimise eelduseks on kliendi maksevõime hindamine, milleks tuleb kliendil täita

järelmaksu taotlus enne iga järelmaksulepingu vormistamist. Klient peab esitama andmed oma

tegevusala, sissetulekute allikate ja sissetuleku suuruse kohta. Samuti tuleb teatada kehtivatest

kohustustest ning suurusjärgust. Kliendi riskiprofiilist tulenevalt küsitakse vajadusel täiendavaid

dokumente sissetulekute ja/või kohustuste tõestamiseks. Kostja märkis taotluse esitamisel lepingu

nr. xxxx sõlmimisel oma deklareeritud sissetulekuks 850 eurot, deklareeritud kohustused 264,71

eurot, sh kohustused Telia ees 14,71 eurot. Telia hindas taotluses esitatud andmete pinnalt

maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 146,32 eurot. Lepingu tegelikuks

kuumakseks kujunes 47,62 eurot kuus.

Maksevõime hindamisel arvestusliku sissetuleku ja kohustuste summade määramisel on Telia

tulenevalt kliendi aktsepteeritavast riskiastmest lähtunud konservatiivsuse põhimõttest ning

arvestanud kliendi enda poolt deklareeritud sissetulekust väiksema arvestusliku sissetuleku

summaga jättes kliendi poolt deklareeritud arvestusliku sissetuleku– ja kohustuste vahesummast

veel vähemalt 25% vaba raha sisse ehk arvestanud võetavate kohustuste mõjuga muudele kliendi

väljaminekutele. Lõplik krediidisumma ja maksimaalne lubatav kuumakse järelmaksu

teenindamiseks arvutatakse kliendi sissetulekute ning kohustuste andmete põhjal ning sealjuures

arvestatakse väga mitmesuguste erinevate teguritega (nt kliendi tegevusala, sisstuleku(te) liik,

sissetuleku ja kohustuste suurus, eelnev maksekäitumine, soovitud omafinantseeringu suurus

esmase sissemakse näol, jms) ja muid seotud tegureid. Lõplik krediidisumma ei saa kunagi

ületada eelarvutatud indikatiivset standardlimiidi summat, v.a. erandtaotluse raames manuaalselt

kinnitatavad krediidiotsused. Kliendi suhtes teostatud esmase taustakontrolli käigus hinnati isik

järelmaksu vormistamise hetkel aktsepteeritava riskiastmega. Kliendi poolt täidetud ja kinnitatud

järelmaksu taotluse menetlemise käigus ei tuvastatud vastuolusid kliendi poolt esitatud andmetes,

taotletud ja eelarvutatud koguriski summa vahel, mistõttu pidas Telia võimalikuks pakkuda

kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli

tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.

Taotletud järelmaksu summa, soovitud seadme(te) liik ja järelmaksu sõlmimise tehingu sessioon

olid Telia hinnangul tavapärased ning taotluse menetlemise käigus pole tuvastatud asjaolusid, mis

takistaksid järelmaksu lepingu sõlmimist või viitaksid kliendi kõrgendatud riskiastmele.

Antud lepingu puhul tehti automaatne krediidiotsus, s.t tulenevalt kliendi madalast riskiprofiilist,

tehingu summast ja spetsiifikast, on krediidiotsus tehtud andmetöötlussüsteemi poolt kliendi

deklareeritud andmete põhjal. Tarbija andmeid päritakse ainult tema nõusolekul ning nõusoleku

küsimine toimub krediiditaotluse esitamise ajal.

2.3. Leping loeti sõlmituks kostja poolt lepingu aktsepteerimisega arvutivõrgu vahendusel.

Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud

kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja on jätnud arved tasumata.

Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli

kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS §

100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.

2.4. Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 10. maksegraafikujärgsest osamaksest

ning hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega. Telia Eesti AS järelmaksu tingimuste

p 15 järgi on õigus järelmaksuleping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Telia Eesti AS saatis 08.09.2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni

22.09.2022 (dtl 73). Telia luges teate vastavalt üldtingimuste punktile 2.10 kostja poolt kätte

saaduks kahe kalendripäeva möödumisel teate väljastamisest, s.o 10.09.2022. Kuna kostja ei ole

võlgnevust tasunud ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles

23.09.2022.

2.5. Seoses lepingute ülesütlemisega 23.09.2022 muutusid täiendavalt sissenõutavaks kõik

tasumata järelmaksu põhiosamaksed kogusummas 470,85 eurot, nagu kajastub arvel nr

10202210814620. Nimetatud summad lisandusid juba võlgnevuses olevatele järelmaksulepingust

tulenevatele osamaksetele 190,48 eurot (4 x 47,62) ehk kokku oli järelmaksulepingust tulenev

sissenõutavaks muutunud võlgnevus 661,33 eurot (190,48 + 470,85). Vastavalt järelmaksu

maksegraafikule oli tasumata intressi summa 41,23 eurot. Järelmaksulepingust tulenev tasumata

põhiosa oli seega 620,10 eurot (661,33 - 41,23).

Kuupäev

Arve nr

Tasumata

summa kokku

Tasumat

a

põhiosa

Intress

Maksetähtaeg

30.06.2022

20220615055920

47,62

36,31

11,31

20.07.2022

31.07.2022

20220715588260

47,62

36,97

10,65

20.08.2022

31.08.2022

20220816272374

47,62

37,64

9,98

20.09.2022

30.09.2022

20220916917063

47,62

38,33

9,29

20.10.2022

26.10.2022

10202210814620

470,85

470,85

0,00

20.11.2022

Kokku

661,33

620,10

41,23

2.6. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

2.7. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st

6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks

olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1, kui kostja ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt,

on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud

viivisemääras. Seaduses sätestatud määra aluseks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohalduv intressimäär 0%, millele lisandub 8% aastas. 1. juuli 2022 seisuga oli

intressimääraks 0%. Seega on kolmekordne viivisemäär 24% aastas (0% + 8% x 3). Hageja

arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid põhisummalt 620,10 eurolt, viimase arve

maksetähtajale järgnevast päevast s.o 21.11.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.05.2025 (900

päeva eest) lepingujärgse määraga 24% aastas kokku summas 366,56 eurot.

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista

kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni

kokkulepitud viivisemääras, s.o kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

seadusjärgses viivisemääras, mis arvete tasumise tähtajal oli 24% aastas.

2.8. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi,

kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida

võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja

üldtingimuste punktist 8.1.11.. Hageja sissenõudekulude summa 40 euro (hageja ekslikult

märkinud 20 euro) kujunemine: 27.12.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 06.01.2025 tasulise

kirja saatmine 5 eurot, 13.02.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega

seotud muud kulud sisaldavad mh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu,

kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede

kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

2.9. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja

mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 22.10.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.10.2025. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse

esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast

päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

06.10.2025 ja loeti kättetoimetatuks 22.10.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

05.11.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb

hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille

kohaselt on Telia Eesti AS 13.11.2024 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude

Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 74).

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Kostja ei ole põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad

Telia Eesti AS ja kostja vahel 18.01.2021 sõlmitud kliendilepingust nr. xxxx, 10.09.2021 sõlmitud

järelmaksu müügilepingust nr. xxxx ja kostjale perioodil 30.06.2022 – 26.10.2022 esitatud

arvetest. Telia on lepingud üles öelnud 23.09.2022.

8. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud järelmaksu müügilepingute puhul

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna tegemist on tarbijakrediidilepingutega.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr. 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

9. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel

ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu

alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-

32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist,

eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija

täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS §

406 lg 1).

10. Kostjaga sõlmitud 10.09.2021 järelmaksu müügilepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli

25,54% aastas (dtl 41-44). Lepingu puhul ei ületatud järelmaksu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära (56,04%) ning seega ei ole see leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine

krediidikulukuse määra suuruse tõttu (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/

p/147/r/2273/2102).

11. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

12. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

13. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe

saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks

mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta

tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

14. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja

vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh

eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p

25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

15. Kohus leiab, et Telia krediidiandjana ei ole elementaarselt tuvastanud, kas kostja oli

krediidivõimeline või mitte - ei ole kontrollitud kostja sissetulekuandmete vastavust tegelikkusele

(kas kostja üldse omas sissetulekut), ei ole analüüsitud kostja pangakonto väljavõtet, et tuvastada

nii sissetulekuid kui ka kohustusi, ei ole tehtud päringut rahvastikuregistrisse (ülalpeetavate

kohta), samuti ei nähtu päringuid maksehäireregistrisse jne. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid

(kontrolli kostja krediidivõimekuse kohta), ei oleks saanud krediidiandjana jõuda VÕS § 4034 lg 6

tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline, mistõttu kohus on seisukohal, et hageja ei

ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on

selgitanud. Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel üksnes kostja

enda poolt esitatud andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks. Samuti tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes

maksehäireregistrisse jõudnud võlad.

16. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa

krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda

vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist

laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.

Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb

vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja

vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema

majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed

tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade

tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime

vähendamine.

17. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt.

lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja

poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu

laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Lepingu lõpptähtaeg on saabunud (20.09.2023), seega

on kõik krediidisummad sissenõutavaks muutunud.

18. VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras.

Käesoleval juhul oli kokkulepitud aastane intressimäär (21,9%) suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär. Seadusjärgne intressimäär alates järelmaksu müügilepingu sõlmimisest 10.09.2021

kuni lepingu ülesütlemiseni 23.09.2022 oli 0% aastas. Seega kõik kostja poolt eelnimetatud

perioodil tasutud intressimaksed tuleb lugeda tasutuks põhinõude katteks. Seega jääb rahuldamata

hageja tasumata intressi nõue summas 41,23 eurot.

19. Hagiavalduse kohaselt on intressimaksed tasumata alates 20.07.2022 osamaksest. Seega

lähtudes lepingu maksegraafikust tasus kostja intressi kuni 20.06.2022 osamakseni ehk summas

124,73 eurot, mis tuleb lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks.

20. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne krediidisaaja ka lepingutasusid, siis tuleb

põhivõlgnevusest maha arvata ka 26.10.2022 arvel märgitud lepingutasu jääkväärtus 10,21 eurot,

mis hageja on arvestanud põhivõlgnevuse hulka.

21. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhinõue summas 485,16 eurot (620,10 - 124,73 -

10,21) ning rahuldamata jääb põhinõue summas 134,94 eurot (620,10 – 485,16).

22. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja krediidiandjale muid

krediidiga seotud tasusid (nt lepingutasusid), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud

viivise tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja

mõista viivist põhivõlalt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.11.2022 kuni

hagiavalduse esitamiseni 08.05.2025 lepingujärgses viivisemääras (vt. hagi p. 2.7.) summas

366,56 eurot ning edaspidist viivist samas määras alates 09.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

23. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda

lepingujärgset viivist kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud

lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne

intressimäär). Praegusel juhul on kostja ja hageja lepingus kokku leppinud intressimäärast (21,9%

aastas) erinevas viivisemääras ehk 24% aastas. Seega kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele

VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt lepingujärgses viivisemääras. Arvestades rahuldatud

põhinõude suurust peab kohus põhjendatuks viivist tasumata põhinõudelt, 485,16 eurolt, perioodil

21.11.2022 – 08.05.2025 (s.o kuni hagi esitamiseni) 900 päeva eest summas 286,79 eurot (vt

viivisekalkulaator.ee). Seega kohus jätab rahuldamata hageja esitatud sissenõutavaks muutunud

viivisenõude summas 79,77 eurot (366,56 – 286,79).

24. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana

kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud

lepingujärgse viivise põhinõudelt 485,16 eurolt alates 09.05.2025 – 19.01.2026 (k.a) 256 päeva

eest, mis moodustab 81,67 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub

kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 19.01.2026 seisuga kokku summas

368,46 eurot (286,79 + 81,67).

25. Hageja on taotlenud edasiulatuva viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni, mistõttu

juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 20.01.2026 edasiulatuv

lepingujärgne viivis 24% aasta põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 485,16 euro

tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks

muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi

ületada 116,70 eurot (485,16 –368,46).

26. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele

sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale

lepingu lõppemist 27.12.2024, 06.01.2025, 13.02.2025 (20 eurot + 5 eurot + 5 eurot). VÕS § 1132

lg 2 p 2 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on 500 –

1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole

krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Sellele

vaatamata leiab kohus, et hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot ei kuulu

rahuldamisele. Üheski lisatud meeldetuletuskirjas ei ole viidet, et tegemist oleks Telia Eesti AS

nõudega ning kohtu hinnangul ei ole kirjad seostatavad ka hagis nimetatud lepingu, tasumata

arvetega või Telia viitenumbriga. Ühestki kirjast ei selgu millistest summadest võlgnevus

koosneb, mistõttu ei ole ka summade põhjal võimalik neid seostada käesolevas tsiviilasjas esitatud

nõuetega. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas nende kirjade järgi oleks kostjal üldse olnud

võimalik aru saada, mis võlgnevust temalt nõutakse.

27. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

29. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1067,89

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded kokku 295,94 eurot ehk

28% ulatuses.

⁓

Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud

72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda.

30. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 280 eurot. Hageja on tasunud

nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et

tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude

esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele summas

201,60 eurot (72% 280 eurost).

31. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund

(käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

32. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²) väljamõistmiseks

kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 14,40 eurot (72% 20 eurost).

33. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

34. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest

küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks

esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole

vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma

käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus

märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-

advokaadist esindajate puhul ei ole.

35. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva

hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid

trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu

sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvad selgitused on üksnes

kopeeritud esialgse võlausaldaja seletusest. Mingit analüüsi seoses kostja krediidivõimelisuse

hindamisega hageja ise hagis ei ole teinud. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga.

Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut

peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud

vastavalt menetluskulude jaotusele summas 129,60 eurot (käibemaksuta) (180 eurot x 72%).

36. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 345,60 eurot (riigilõiv

201,60 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 14,40 eurot ja õigusabikulu 129,60 eurot).

37. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega

kindlaks määramata.

38. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

39. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik