2-25-106273/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt V.A hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS ja V.A vahel 10.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr. xxxx ning 30.06.2022 –
Legislator headnote
AI generated2-25-106273/8 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: xxxx ning 30.06.2022 –
Full text
TAGASELJA
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.01.2026, Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-25-106273
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi V.A vastu võlgnevuse
nõudes
Hagi hind
1216,71 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
HAGEJA
Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht: XXX,
lepinguline esindaja kuni 31.12.2025 Sigrid Rahkema
KOSTJA
V.A, ik XXX , elukoht hagiavalduses XXX-i; tegelik elukoht
teadmata
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista kostjalt V.A hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Telia Eesti AS ja
V.A vahel 10.09.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr. xxxx ning 30.06.2022 –
26.10.2022 arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 485,16 eurot ja 19.01.2025 (k.a)
seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 368,46 eurot.
3. Välja mõista kostjalt V.A hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367
alusel edaspidine lepingujärgne viivis 24% aastas põhinõude (485,16 euro) tasumata
jäägilt alates 20.01.2026 kuni põhinõude 485,16 euro tasumiseni.
4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ põhivõlgnevuse nõue 134,94 eurot,
intressinõue 41,23 eurot, viivisenõue 79,77 eurot ning sissenõudmiskulude nõue 40
eurot.
5. Jätta menetluskulud 72% ulatuses kostja V.A kanda ja 28% ulatuses hageja Aktiva
Finance Group OÜ kanda ning välja mõista kostjalt V.A hageja Aktiva Finance
Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 345,60 eurot.
6. Välja mõista kostjalt V.A hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis
menetluskuludelt (345,60) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni
menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded
kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest
arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on
nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku
kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest
teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada
kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416).
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot
ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is
Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi
taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja hageja nõuded
1. 28.02.2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkumisega
hagimenetluses, 08.05.2025 Viru Maakohtule hagi V.A vastu võlgnevuse nõudes.
2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja V.A Telia Eesti AS-ga 18.01.2021 kliendilepingu nr. xxxx,
mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste
kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid.
2.1. 10.09.2021 sõlmiti järelmaksu müügileping nr. xxxx seadme Lauaarvuti HP Pavilion Gaming
TG01-1014ny, 43A67EA#B1R ostmiseks, mille netohind oli 1199 eurot ja lepingutasu 19,90
eurot, sissemakse 300 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud
maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul. Intressimäär oli 21,9% aastas ja krediidikulukuse määr
25,54% aastas.
2.2. Telia Eesti AS on selgitanud maksevõime hindamise kohta, et tarbijakrediidilepingu
(järelmaksu) sõlmimise eelduseks on kliendi maksevõime hindamine, milleks tuleb kliendil täita
järelmaksu taotlus enne iga järelmaksulepingu vormistamist. Klient peab esitama andmed oma
tegevusala, sissetulekute allikate ja sissetuleku suuruse kohta. Samuti tuleb teatada kehtivatest
kohustustest ning suurusjärgust. Kliendi riskiprofiilist tulenevalt küsitakse vajadusel täiendavaid
dokumente sissetulekute ja/või kohustuste tõestamiseks. Kostja märkis taotluse esitamisel lepingu
nr. xxxx sõlmimisel oma deklareeritud sissetulekuks 850 eurot, deklareeritud kohustused 264,71
eurot, sh kohustused Telia ees 14,71 eurot. Telia hindas taotluses esitatud andmete pinnalt
maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 146,32 eurot. Lepingu tegelikuks
kuumakseks kujunes 47,62 eurot kuus.
Maksevõime hindamisel arvestusliku sissetuleku ja kohustuste summade määramisel on Telia
tulenevalt kliendi aktsepteeritavast riskiastmest lähtunud konservatiivsuse põhimõttest ning
arvestanud kliendi enda poolt deklareeritud sissetulekust väiksema arvestusliku sissetuleku
summaga jättes kliendi poolt deklareeritud arvestusliku sissetuleku– ja kohustuste vahesummast
veel vähemalt 25% vaba raha sisse ehk arvestanud võetavate kohustuste mõjuga muudele kliendi
väljaminekutele. Lõplik krediidisumma ja maksimaalne lubatav kuumakse järelmaksu
teenindamiseks arvutatakse kliendi sissetulekute ning kohustuste andmete põhjal ning sealjuures
arvestatakse väga mitmesuguste erinevate teguritega (nt kliendi tegevusala, sisstuleku(te) liik,
sissetuleku ja kohustuste suurus, eelnev maksekäitumine, soovitud omafinantseeringu suurus
esmase sissemakse näol, jms) ja muid seotud tegureid. Lõplik krediidisumma ei saa kunagi
ületada eelarvutatud indikatiivset standardlimiidi summat, v.a. erandtaotluse raames manuaalselt
kinnitatavad krediidiotsused. Kliendi suhtes teostatud esmase taustakontrolli käigus hinnati isik
järelmaksu vormistamise hetkel aktsepteeritava riskiastmega. Kliendi poolt täidetud ja kinnitatud
järelmaksu taotluse menetlemise käigus ei tuvastatud vastuolusid kliendi poolt esitatud andmetes,
taotletud ja eelarvutatud koguriski summa vahel, mistõttu pidas Telia võimalikuks pakkuda
kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli
tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.
Taotletud järelmaksu summa, soovitud seadme(te) liik ja järelmaksu sõlmimise tehingu sessioon
olid Telia hinnangul tavapärased ning taotluse menetlemise käigus pole tuvastatud asjaolusid, mis
takistaksid järelmaksu lepingu sõlmimist või viitaksid kliendi kõrgendatud riskiastmele.
Antud lepingu puhul tehti automaatne krediidiotsus, s.t tulenevalt kliendi madalast riskiprofiilist,
tehingu summast ja spetsiifikast, on krediidiotsus tehtud andmetöötlussüsteemi poolt kliendi
deklareeritud andmete põhjal. Tarbija andmeid päritakse ainult tema nõusolekul ning nõusoleku
küsimine toimub krediiditaotluse esitamise ajal.
2.3. Leping loeti sõlmituks kostja poolt lepingu aktsepteerimisega arvutivõrgu vahendusel.
Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid
teenuste kasutamise üldtingimusi. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud
kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja on jätnud arved tasumata.
Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli
kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Arvete mittetasumisega on kostja VÕS §
100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata.
2.4. Kostja oli järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 10. maksegraafikujärgsest osamaksest
ning hilines kokku nelja üksteisele järgneva tagasimaksega. Telia Eesti AS järelmaksu tingimuste
p 15 järgi on õigus järelmaksuleping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses
vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. Telia Eesti AS saatis 08.09.2022 lepingu
ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni
22.09.2022 (dtl 73). Telia luges teate vastavalt üldtingimuste punktile 2.10 kostja poolt kätte
saaduks kahe kalendripäeva möödumisel teate väljastamisest, s.o 10.09.2022. Kuna kostja ei ole
võlgnevust tasunud ka täiendava tähtaja jooksul, ütles Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles
23.09.2022.
2.5. Seoses lepingute ülesütlemisega 23.09.2022 muutusid täiendavalt sissenõutavaks kõik
tasumata järelmaksu põhiosamaksed kogusummas 470,85 eurot, nagu kajastub arvel nr
10202210814620. Nimetatud summad lisandusid juba võlgnevuses olevatele järelmaksulepingust
tulenevatele osamaksetele 190,48 eurot (4 x 47,62) ehk kokku oli järelmaksulepingust tulenev
sissenõutavaks muutunud võlgnevus 661,33 eurot (190,48 + 470,85). Vastavalt järelmaksu
maksegraafikule oli tasumata intressi summa 41,23 eurot. Järelmaksulepingust tulenev tasumata
põhiosa oli seega 620,10 eurot (661,33 - 41,23).
Kuupäev
Arve nr
Tasumata
summa kokku
Tasumat
a
põhiosa
Intress
Maksetähtaeg
30.06.2022
20220615055920
47,62
36,31
11,31
20.07.2022
31.07.2022
20220715588260
47,62
36,97
10,65
20.08.2022
31.08.2022
20220816272374
47,62
37,64
9,98
20.09.2022
30.09.2022
20220916917063
47,62
38,33
9,29
20.10.2022
26.10.2022
10202210814620
470,85
470,85
0,00
20.11.2022
Kokku
661,33
620,10
41,23
2.6. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos
õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.7. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st
6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.
Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Telia Eesti AS lepingute lahutamatuks lisaks
olevatele üldtingimuste punktile 10.8.1, kui kostja ei ole tasunud temale esitatud arvet õigeaegselt,
on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist kolmekordses seaduses sätestatud
viivisemääras. Seaduses sätestatud määra aluseks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-
operatsioonidele kohalduv intressimäär 0%, millele lisandub 8% aastas. 1. juuli 2022 seisuga oli
intressimääraks 0%. Seega on kolmekordne viivisemäär 24% aastas (0% + 8% x 3). Hageja
arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid põhisummalt 620,10 eurolt, viimase arve
maksetähtajale järgnevast päevast s.o 21.11.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.05.2025 (900
päeva eest) lepingujärgse määraga 24% aastas kokku summas 366,56 eurot.
Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista
kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni
kokkulepitud viivisemääras, s.o kolmekordses VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
seadusjärgses viivisemääras, mis arvete tasumise tähtajal oli 24% aastas.
2.8. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi,
kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida
võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja
üldtingimuste punktist 8.1.11.. Hageja sissenõudekulude summa 40 euro (hageja ekslikult
märkinud 20 euro) kujunemine: 27.12.2024 tasulise kirja saatmine 20 eurot, 06.01.2025 tasulise
kirja saatmine 5 eurot, 13.02.2025 tasulise kirja saatmine 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega
seotud muud kulud sisaldavad mh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu,
kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete
selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede
kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.9. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja
mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
Kostja vastuväited
3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 22.10.2025 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt
avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.10.2025. Kostjat on kohustatud hagile
vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede
eest. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele ei esitanud.
Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul
hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi
kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse
hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile
vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda
tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse
esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast
päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva
möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati
06.10.2025 ja loeti kättetoimetatuks 22.10.2025, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt
05.11.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.
TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha
kohtuistungit pidamata.
5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja
esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski
kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud
dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi
tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb
hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku
nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude
loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise
asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille
kohaselt on Telia Eesti AS 13.11.2024 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude
Aktiva Finance Group OÜ-le (dtl 74).
7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt
tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise
tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel
tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle
olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks
omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja
vastu. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või
kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
Kostja ei ole põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad
Telia Eesti AS ja kostja vahel 18.01.2021 sõlmitud kliendilepingust nr. xxxx, 10.09.2021 sõlmitud
järelmaksu müügilepingust nr. xxxx ja kostjale perioodil 30.06.2022 – 26.10.2022 esitatud
arvetest. Telia on lepingud üles öelnud 23.09.2022.
8. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud järelmaksu müügilepingute puhul
vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna tegemist on tarbijakrediidilepingutega.
Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule
õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr. 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel
lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites
väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on
järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija
selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus
asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
9. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele
kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud
viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse
määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel
ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu
alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-
32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on
väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist,
eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija
täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS §
406 lg 1).
10. Kostjaga sõlmitud 10.09.2021 järelmaksu müügilepingu nr. xxxx krediidi kulukuse määr oli
25,54% aastas (dtl 41-44). Lepingu puhul ei ületatud järelmaksu väljastamise ajal seadusega
kehtestatud piirmäära (56,04%) ning seega ei ole see leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine
krediidikulukuse määra suuruse tõttu (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/
p/147/r/2273/2102).
11. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on
krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis
võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi
maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
12. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate
asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise
kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral
küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet
koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku
suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija
kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des
1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).
13. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima
nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad
mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe
saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab
krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks
mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta
tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija
sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab
krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude
tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse
arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
14. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida
laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas
perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei
võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda
esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima
vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida
tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu
teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole
tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on
piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja
vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule,
kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt
mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu
„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh
eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p
25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
15. Kohus leiab, et Telia krediidiandjana ei ole elementaarselt tuvastanud, kas kostja oli
krediidivõimeline või mitte - ei ole kontrollitud kostja sissetulekuandmete vastavust tegelikkusele
(kas kostja üldse omas sissetulekut), ei ole analüüsitud kostja pangakonto väljavõtet, et tuvastada
nii sissetulekuid kui ka kohustusi, ei ole tehtud päringut rahvastikuregistrisse (ülalpeetavate
kohta), samuti ei nähtu päringuid maksehäireregistrisse jne. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid
(kontrolli kostja krediidivõimekuse kohta), ei oleks saanud krediidiandjana jõuda VÕS § 4034 lg 6
tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline, mistõttu kohus on seisukohal, et hageja ei
ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on
selgitanud. Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel üksnes kostja
enda poolt esitatud andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks. Samuti tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes
maksehäireregistrisse jõudnud võlad.
16. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa
krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda
vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist
laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.
Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb
vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja
vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema
majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed
tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade
tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime
vähendamine.
17. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6
sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud
intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt.
lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise
põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline
tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on
suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest
tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja
poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab
tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need
tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu
laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Lepingu lõpptähtaeg on saabunud (20.09.2023), seega
on kõik krediidisummad sissenõutavaks muutunud.
18. VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras.
Käesoleval juhul oli kokkulepitud aastane intressimäär (21,9%) suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud
intressimäär. Seadusjärgne intressimäär alates järelmaksu müügilepingu sõlmimisest 10.09.2021
kuni lepingu ülesütlemiseni 23.09.2022 oli 0% aastas. Seega kõik kostja poolt eelnimetatud
perioodil tasutud intressimaksed tuleb lugeda tasutuks põhinõude katteks. Seega jääb rahuldamata
hageja tasumata intressi nõue summas 41,23 eurot.
19. Hagiavalduse kohaselt on intressimaksed tasumata alates 20.07.2022 osamaksest. Seega
lähtudes lepingu maksegraafikust tasus kostja intressi kuni 20.06.2022 osamakseni ehk summas
124,73 eurot, mis tuleb lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks.
20. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne krediidisaaja ka lepingutasusid, siis tuleb
põhivõlgnevusest maha arvata ka 26.10.2022 arvel märgitud lepingutasu jääkväärtus 10,21 eurot,
mis hageja on arvestanud põhivõlgnevuse hulka.
21. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele põhinõue summas 485,16 eurot (620,10 - 124,73 -
10,21) ning rahuldamata jääb põhinõue summas 134,94 eurot (620,10 – 485,16).
22. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja krediidiandjale muid
krediidiga seotud tasusid (nt lepingutasusid), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud
viivise tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud,
võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist
kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni
põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla
summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja
mõista viivist põhivõlalt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.11.2022 kuni
hagiavalduse esitamiseni 08.05.2025 lepingujärgses viivisemääras (vt. hagi p. 2.7.) summas
366,56 eurot ning edaspidist viivist samas määras alates 09.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
23. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda
lepingujärgset viivist kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud
lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse
rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne
intressimäär). Praegusel juhul on kostja ja hageja lepingus kokku leppinud intressimäärast (21,9%
aastas) erinevas viivisemääras ehk 24% aastas. Seega kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele
VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt lepingujärgses viivisemääras. Arvestades rahuldatud
põhinõude suurust peab kohus põhjendatuks viivist tasumata põhinõudelt, 485,16 eurolt, perioodil
21.11.2022 – 08.05.2025 (s.o kuni hagi esitamiseni) 900 päeva eest summas 286,79 eurot (vt
viivisekalkulaator.ee). Seega kohus jätab rahuldamata hageja esitatud sissenõutavaks muutunud
viivisenõude summas 79,77 eurot (366,56 – 286,79).
24. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana
kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud
lepingujärgse viivise põhinõudelt 485,16 eurolt alates 09.05.2025 – 19.01.2026 (k.a) 256 päeva
eest, mis moodustab 81,67 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub
kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 19.01.2026 seisuga kokku summas
368,46 eurot (286,79 + 81,67).
25. Hageja on taotlenud edasiulatuva viivise väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni, mistõttu
juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 20.01.2026 edasiulatuv
lepingujärgne viivis 24% aasta põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 485,16 euro
tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks
muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi
ületada 116,70 eurot (485,16 –368,46).
26. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele
sissenõudmiskulude hüvitis summas 40 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale
lepingu lõppemist 27.12.2024, 06.01.2025, 13.02.2025 (20 eurot + 5 eurot + 5 eurot). VÕS § 1132
lg 2 p 2 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja
nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja
kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on 500 –
1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni
20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Vastutustundliku laenamise
põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole
krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Sellele
vaatamata leiab kohus, et hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 40 eurot ei kuulu
rahuldamisele. Üheski lisatud meeldetuletuskirjas ei ole viidet, et tegemist oleks Telia Eesti AS
nõudega ning kohtu hinnangul ei ole kirjad seostatavad ka hagis nimetatud lepingu, tasumata
arvetega või Telia viitenumbriga. Ühestki kirjast ei selgu millistest summadest võlgnevus
koosneb, mistõttu ei ole ka summade põhjal võimalik neid seostada käesolevas tsiviilasjas esitatud
nõuetega. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas nende kirjade järgi oleks kostjal üldse olnud
võimalik aru saada, mis võlgnevust temalt nõutakse.
27. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud
28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt
maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas
määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise
ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1067,89
eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded kokku 295,94 eurot ehk
28% ulatuses.
⁓
Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud
72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda.
30. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 280 eurot. Hageja on tasunud
nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et
tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude
esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele summas
201,60 eurot (72% 280 eurost).
31. Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse
koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot (käibemaksuta) ning viivise
menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 2 tunni ulatuses hinnaga 169 eurot/tund
(käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
32. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu
kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²) väljamõistmiseks
kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 14,40 eurot (72% 20 eurost).
33. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja
kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.
TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga
on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.
Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii
lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga
ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid
toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
34. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169
eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest
küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks
esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole
vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma
käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus
märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid
advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-
advokaadist esindajate puhul ei ole.
35. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses, s.h täiendavate
alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine,
lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et käesoleva
hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid
trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu
sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse
märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis
õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud
sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole
vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi
koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei
ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul
samad. Ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvad selgitused on üksnes
kopeeritud esialgse võlausaldaja seletusest. Mingit analüüsi seoses kostja krediidivõimelisuse
hindamisega hageja ise hagis ei ole teinud. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga.
Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Arvestades eeltoodut
peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud
vastavalt menetluskulude jaotusele summas 129,60 eurot (käibemaksuta) (180 eurot x 72%).
36. Kokkuvõttes kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 345,60 eurot (riigilõiv
201,60 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 14,40 eurot ja õigusabikulu 129,60 eurot).
37. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et
kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega
kindlaks määramata.
38. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on
taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
39. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Leimann
Kohtunik