2-25-120311/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

20.01.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-120311

Tsiviilasi

Rakvere vald, Lepna alevik, Energia pst 4 korteriühistu

avaldus G. V. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

Rakvere vald, Lepna alevik, Energia pst 4

korteriühistu, rk 80465173, lepinguline esindaja Maarika

Kutser

Puudutatud isik:

G. V., ik XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja Ainar

Oravas

Suuline menetlus - istung 07.01.2026

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Välja mõista puudutatud isikult G. V. avaldaja Rakvere vald, Lepna alevik, Energia pst 4

korteriühistu kasuks perioodi 28.02.2023 – 30.11.2025 esitatud arvetest tulenev tasumata

majandamiskulude võlgnevus summas 3603,41 eurot ja viivis perioodi 21.03.2023-06.01.2026

katteks 388,22 eurot.

3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista G. V.lt avaldaja Rakvere

vald, Lepna alevik, Energia pst 4 korteriühistu kasuks menetluskuluna 490 eurot.

4. Välja mõista G. V.lt avaldaja Rakvere vald, Lepna alevik, Energia pst 4 korteriühistu

kasuks menetluskuludelt (490 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast

arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD JA AVALDUS

1. Rakvere vald, Lepna alevik, Energia pst 4 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas

21.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku G. V. vastu. Seoses

menetluse jätkamisega maakohtus, esitas avaldaja oma nõude hagita asja avaldusena 03.10.2025,

korrigeeritult 07.11.2025.

2. Avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud tasumata remondi- ja hooldustasud ning

kommunaalmaksed kogusummas 3152,41 eurot ja viivised 289,29 eurot perioodil 20.03.2023 kuni

20.08.2025. Isik väitis temaga vestlemisel, et korter on antud üürile ja et teda ei huvita, kuidas

võlad makstud saavad. Korteris tegelikult elav võlgniku tütar on küll lubanud võla tasuda, kuid

pole seda teinud.

Korrigeeritud avaldusele on lisatud kliendivõlgnevuse aruanne, millest nähtuvad igakuiste arvete

numbrid ja arvestatud, kuid tasumata summad. Lisatud ka on maksete kujunemist mõjutanud KÜ-

le teenuste osutamist tõendavad arved, KÜ põhikiri, KÜ otsus, majanduskava ja bilanss.

Puudutatud isiku vastuse osas leiab avaldaja, et korteri üürile andmine ei vabasta puudutatud isikut

avaldaja ees olevate kohustuste täitmisest ei KrtS ega avaldaja põhikirja järgi. Ka ei ole asjakohane

isiku väide, et temal puudus objektiivne võimalus vältida võla tekkimist, sest korteri omanikul on

igal ajal võimalik KÜ-le teha päring, saamaks teada, kas maksed on laekunud.

3. 07.01.2026 kohtuistungil esitas avaldaja taotluse nõude suurendamiseks, märkides, et lõplikuks

summaks, viimase arvena 30.11.2025 esitatu kohaselt, on 3603,41 eurot ning viivis, arvestatuna

kuni 06.01.2026, on kokku 388,22 eurot. Puudutatud isik ei ole võlgnevust tasuma asunud.

PUUDUTATUD ISIK

4. Puudutatud isik leiab 17.11.2025 meili teel (allkirjastamata) vastuses, et nõue tema suhtes on

põhjendamata ulatuses, mille on tekitanud korteri üürnik L. L. (tema tütar). Ta on korteri omanik,

kuid perioodil, mille eest võlg tekkis, elas ja kasuta korterit L. L., kes nende omavahelise

kokkuleppe/üürilepingu kohaselt pidi tasuma kõik korteriga seonduvad kulud. Temal puudus

objektiivne võimalus vältida võla tekkimist ja üürnik varjas seda tema eest. Kui ta sai teada võlast,

püüdis tütart veenda jõuda KÜ-ga kokkuleppele võla ajatamiseks, maksegraafikuks.

Puudutatud isik palub kaasata kolmanda osapoolena kui otsese kahju tekitaja üürnik L. L..

07.01.2026 ärakuulamisel kinnitas puudutatud isiku esindajana menetlusse lubatud G. V.

elukaaslane, et võla olemasolu, sj istungil toimunud nõude suurendamise ulatuses, ja selle suurust

ei vaidlustata. Möönis, et avaldaja ees vastutab ühistu liikmeks olev G. V.. Puudutatud isik

(esindaja kaudu) sai aru, et tal on oma üürnikult kui väidetavalt tegelikult teenuse tarbijalt

võimalik eeldada selle summa tasumist otse talle või ka KÜ-le või vähemalt tasumise osas

abistamist, kuid, et see ei takista käesolevas asjas lahendi tegemist võla väljamõistmisena G. V.lt.

On teadlik, et ka pärast kohtulahendit saab ta avaldajaga arutada kompromissina maksegraafiku

tegemist ja võtab teadmiseks, et võla suurust arvestades pole välistatud täitemenetluse raames ka

selle võõrandamine.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega

ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg

5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib

kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole

esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

7. G. V. on Rakvere vald, Lepna, Energia pst 4 korteriühistu hallatavas elamus asuva korteri nr

XXX omanik.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku

(kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks

teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega

viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand

eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille

juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest,

korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud

korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist

tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu

ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades

võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva

kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki

asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.

Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub

korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või

vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 42 kohaselt kui

korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel

põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu

liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud

(korteriomanikud).

10. Avaldaja on avalduses esitanud puudutatud isiku vastu põhivõlgnevuse nõude

arvestusperioodina veebruar 2023 kuni juuli 2025 ehk arved perioodil 28.02.2023 – 31.07.2025

summas 3152,41 eurot ja viivise nõude perioodil 21.03.2023 kuni 21.08.2025 summas 289,29

eurot. Avaldaja on 07.01.2026 nõuet suurendanud perioodile kuni november 2025 ehk 30.11.2025

arveni. Kokku on põhivõlgnevus summas 3603,41 eurot ja viivised 06.01.2026 seisuga 388,22

eurot. Avaldaja arvestab viiviseid määraga 0,023% päevas.

11. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastates ega suulisel menetluses nõude arvutust ja selle

suurendamist vaidlustanud.

Kohus ei arvesta puudutatud isiku väidet, et võla eest vastutab tema korteri üürnik.

Üürilepingu p. 2.1. kohaselt lepiti kokku, et üürnik tasub üürileandjale üüri 1 eurot kuus. Muude

maksete osas sätestab üürilepingu p. 2.2. ,et „Lisaks p. 2.1. toodud üürile tasub üürnik…“. Selles

punktis ei ole öeldud, et p. 2.2.1. jj nimetatud summad tuleb tasuda KÜ-le, ehk et sõna „lisaks“

punktis 2.2. märgib, et need summad, nagu ka üür, tuleb tasuda üürileandjale. Seega oli võimalik

üürileandjal ka koheselt teadlikuks saada kui üürnik jättis kommunaalmaksed talle tasumata.

Seega antud juhul vastutab KÜ ees tekkinud võla osas KrtS § 40 alusel korteri omanik, mitte

üürnik.

Selleks, et korteri omanik/üürileandja saaks oma üürnikult tagasi selle raha, mis käesoleva

menetlusega välja mõistetakse, ei tähenda, et üürnik peaks olema siia menetlusse kaasatud.

12. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud

isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil 28.02.2023 – 30.11.2025 esitatud arvete

eest võlgnevus summas 3603,41 eurot ja viivis tasumata arvetelt määraga 0,023 % päevas

perioodil 21.03.2023 kuni 06.01.2026 summas 388,22 eurot.

MENETLUSKULUD

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt

kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses

osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline

esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

14. Avaldaja palub jätta mõlema vaidluspoole menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna

puudutatud isik korteriomanikuna ei ole täitnud enda rahalisi kohustusi avaldajast korteriühistu ees

nõuetekohaselt.

15. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes

puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud

isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku

enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

16. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

17. Avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot ning palub välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse

avalduse koostamise kulu 20 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja tunnitasu 140

eurot ning ta on osutanud õigusabi teenust kokku 3 h ehk kulu on 420 eurot. Samuti palub avaldaja

välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni.

18. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras (riigilõivuseaduse § 59 lg 5).

Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku

kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb avaldajale puudutatud isiku poolt hüvitada. TsMS § 144 p 7

kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab

hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 484²), summas 20 eurot, väljamõistmiseks

puudutatud isikult.

19. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude (lepingulise esindaja tasu) nõue on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab

kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud

menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

20. Kohus leiab, et ajakulu saab lugeda põhjendatuks. Ka küsitud tunnitasu on kooskõlas avalduse

mahuga ja mitte-advokaatidest lepinguliste esindajatele kohtupraktikas kujunenult väljamõistetud

tunnitasuga. Seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele riigilõivu, maksekäsu

kiirmenetluse kulu ja kohtumenetluse aegse esindustasu katteks kokku 490 eurot.

21. Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja

viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann

Kohtunik