4-25-4187/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-4187

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg

20. jaanuar 2026

Väärteoasja number

4-25-4187

Kohtunik

Marek Vahing

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku Urmas Masti kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17. oktoobri 2025

otsusele väärteoasjas nr 2780,25,008621

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

(registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu linn,

Tartu linn, Tartu maakond)

Kohtuvälise menetleja esindaja: Tarvo Säälik

Menetlusalune isik

Urmas Mast (isikukood: 34811102719; e-mail: XXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17. oktoobri 2025 otsus väärteoasjas

nr 2780,25,008621 muutmata ja Urmas Masti kaebus rahuldamata.

Edastada kohtuotsus Urmas Mastile ning kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17. oktoobri 2025 otsusega väärteoasjas nr

2780,25,008621 karistati Urmas Masti foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate

ülekäigurajale sõitmise eest liiklusseaduse (edaspidi LS) § 58 lg 3 järgi ja karistati teda LS §

221 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, mis on 80 eurot. Otsuses toodud etteheite

kohaselt juhtis Urmas Mast mootorsõidukit, ületas stoppjoone ning sõitis valgusfooridega

reguleeritud ristmikule valgusfoori keelava kollase tule ajal. Peatumine ettenähtud kohas oli

võimalik liiklust ohustamata.

2. Tartu Maakohtusse saabus 11. novembril 2025 Urmas Masti kaebus viidatud otsusele.

Kaebuses taotleb menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Urmas Mast

selgitab, et ta sõitis 30. mail 2025 keskpäeva paiku Riia tänavat mööda kesklinna suunas.

Liiklus oli häiritud pikkade järjekordadega (ummikutega) valgusfooride taga. Jõudnud Riia-

Kastani ristmikule süttis kollane tuli. Vältimaks äkkpidurdamisega kaasnevat tagant otsasõitu

ja peatumist jalakäijate ülekäigurajal, otsustas ta ristmiku ületada, mis toimus tema hinnangul

absoluutselt ohutult. Urmas Mast märgib, et teda pikalt varjatult jälitanud liikluspatrull pidas

teda kinni ja koostas lühimenetluse otsuse 278025008621, mille ta 3. juulil 2025 Tartu

Maakohtus vaidlustas. Seejärel koostati 26. septembril 2025 väärteoprotokoll. Kaebuses

selgitas menetlusalune isik veel, et Riia tänav on ummikute tõttu raskesti läbitav, ka

liinibussid hilinevad. Kui rohelise (vilkuva) tulega peatuda nagu soovitas politseiametnik, siis

suureneb hilinemiste ja ka õnnetuste arvu. Urmas Mast viitab liiklusseaduse § 58 lg-le 3 ja

selgitab, et vaid foori punane tuli on keelav tuli. LS § 7 lg 1 p 4 ja LS § 7 lg 1 p 3 järgi ei ole

kollane tuli üheselt liikumist keelav nagu punane tuli ja nende samastamine on meelevaldne.

Ta lisab, et autojuhtide seas levib tõdemus, et kollast tuld pole enam olemas - on roosa või

lilla tuli, mida on ERR-i saates öeldud. Viimaks märgib menetlusalune isik, et sündmusest

tehtud videost on näha, et ajal mil tema ületab ristmikku, sõidavad vastassuunast kaks autot

üle ristmiku. Esimesel rajal peatunud auto on ületanud stoppjoone ja tagant tulnud masin on

teinud imeliku manöövri. Võimalik, et selle põhjustas politseimasina käivitatud värvid ja

viled. Kui tema ristmiku ületas, siis jalakäiad veel ootasid lubavat foorituld ristmiku

ületamiseks. Kindlalt võib väita, et ta ei seganud kedagi ega midagi. Ristmiku ületamine

toimus ohutult. Kui oligi mõne meetri või sekundiga eksitud, siis üldpilti see ei muuda. Kui

on vaja teisest vaadet, siis kõigil ristmikel on valgusfooride stangede küljes kaamerad, mis

jälgivad liiklust.

3. Menetlusalune isik teatas 5. detsembri 2025 kirjas, et soovib kaebuse lahendamist kirjalikus

menetluses.

4. Kohtuväline menetleja jäi 24. novembril 2025 esitatud kirjalikus seisukohas selle juurde, et

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning aluseid selle tühistamiseks ei ole. Kohtuväline

menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Samuti

teatas kohtuväline menetleja, et peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta.

6. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja tema seisukoha

esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike

seisukohtadega, märgib alljärgnevat.

9. Vaidlust ei ole selles, et Urmas Mast juhtis 30. mail 2025 kell 12.47 asukohas Riia tn 31,

Tartu linn mootorsõidukit Ford Sierra reg. nr XXX. Seda kinnitavad nii väärteo kohta

vormistatud väärteoprotokoll AB 1664848, menetlusaluse isiku ütlused, kui tunnistaja O. R.

ütlused. Vaidlus on selles, kas menetlusalune isik rikkus LS § 58 lg-s 3 sätestatut, ehk et, kas

ta ületas Riia-Kastani ristmikul stoppjoone ja sõitis valgusfooridega reguleeritud ristmikule

valgusfoori keelava kollase tule ajal.

10. Menetlusalune isik rikkumist ei tunnista, kuid kohtu arvates on see üheselt tõendatud

politseisõiduki pardakaamera salvestiste ja tunnistaja ütlustega.

11. Kohtule on esitatud kolm salvestist. Salvestiselt 20250530_124639_NF.mp4 on näha, et

politseisõiduk liikleb mööda esimest sõidurada ja tema ees on taksotunnustega mootorsõiduk

Toyota reg. nr XXX. Urmas Masti juhitud mootorsõiduk liikleb mööda teist sõidurada.

Menetlusaluse isiku sõiduk ja politseisõiduk liiguvad paralleelselt mööda Riia tänavat

kesklinna suunas. Vahetult menetlusaluse isiku sõiduki ees ja järel ei ole ühtegi teist sõidukit

näha. Lähenedes vaidlusalusele Riia-Kastani ristmikule hakkab vilkuma esmalt roheline tuli.

Taksotunnustega sõiduki juht ja selle järel liikuv patrullsõiduki juht pidurdavad ja peatuvad

ohutult. Vilkuvale rohelisele tulele ja sellele järgnevale kollasele tulele menetlusalune isik ei

reageeri. Ta jätkab sõitu ja ületab stoppjoone, kui kollane keelav foorituli on fooris juba pikalt

põlenud. Kui menetlusalune isik on sõitnud stoppjoonest üle umbes sõiduki pikkuse ulatuses,

süttib fooris juba punane tuli. Menetlusaluse isiku sõiduki järel liikunud sõiduk jõuab

stoppjooneni alles hetk pärast seda kui fooris on süttinud punane tuli. Seega oli menetlusaluse

isiku juhitud mootorsõiduki Ford Sierra reg. nr XXX ja tema taga liikunud sõiduki vahel

piisavalt ruumi ja tagant otsasõitu karta ei olnud põhjust. Menetlusalune isik oleks saanud

sõiduki ohutult peatada.

12. Teised kaks politseisõiduki pardakaamera salvestist 20250530_124739_NF.mp4 ja

20250530_124839_NF.mp4 rikkumise kohta teavet ei anna. Esimesel on näha, et

politseisõiduk järgneb menetlusaluse isiku juhitud sõidukile ja annab korralduse sõiduk

peatuda. Teiselt videolt on näha peatunud sõiduk, politseiametnik läheb juhi juurde ja juht

väljub sõidukist.

13. Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik O. R. kinnitab seda, mida on näha ka eelpool

kirjeldatud videosalvestiselt. 30. mail 2025 kella 12.47 paiku teostas ta koos patrullpolitseinik

A. A. Riia tänaval liiklusjärelevalvet. Liikudes Riia tänavat pidi suunaga Kastani tänava pool,

hakkas ristmikule lähenedes vilkuma roheline foorituli. Patrullsõiduk sõitis paremas reas ja

sõiduki ees oli musta värvi Toyota Avensis. Patrullsõiduki vaates vasakus reas oli sõiduk Ford

Sierra reg. nr XXX. Tema ees ühtegi teist sõidukit ei olnud. Ristmikule lähenedes ja nähes

vilkuvat rohelist foorituld jäi patrullsõiduki ees olev musta värvi Toyota enne ristmiku seisma,

kuid vasakus reas olev sõiduk Ford Sierra reg. nr XXX lisas gaasi ja sõitis keelava fooritulega

ristmikust üle. Patrullsõiduk järgnes sõidukile siniste vilkuritega ning peatas sõiduki

kasutades sinist ja punast märgutuld. Sõiduk Ford Sierra peatus politsei märguandetulede

peale. A. A. läks sõiduki juhipoolse akna juurde ning tutvustas ennast ja palus esitada sõiduki

juhtinud isikul isikut tõendav dokument. Isikuks osutus Urmas Mast.

14. Kaebaja viitab liiklusseaduse § 58 lg-le 3, mis sätestab, et foori keelava märguande korral

peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees ja selgitab, et selle sätte mõttes

on keelav tuli foori punane tuli. Fooritulede tähendust on kirjeldatud LS §-s 7. Menetlusalune

isik viitab edasi LS § 7 lg 1 p-dele 3 ja 4 ja leiab, et kollane tuli ei ole üheselt liikumist keelav

nagu punane tuli ja nende samastamine on meelevaldne. Siin kohus kaebajaga nõustuda ei

saa. LS § 7 lg 1 p 3 ütleb selgelt, et kollane keelab liikuda; peatumiseks ettenähtud kohast

tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu; kui tuli

süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata. Praegusel juhul ei

ole tegemist olukorraga, kus liiklust ohustamata peatumine oleks olnud võimatu. Samuti ei ole

tegemist olukorraga, kus kollane tuli oleks süttinud hetkel, mil juht on ristmikul või

ülekäigurajal. Videosalvestiselt on näha, et menetlusalune isik oleks saanud sõiduki ohutult

peatada siis kui fooris hakkas roheline tuli vilkuma. Kaebaja aga sellele ei reageerinud ja

ületas stoppjoone veel pärast seda kui kollane liikumist keelav tuli fooris juba põles. Möönab

Urmas Mast kaebuses tegelikult isegi, et kui ta ka mõne sekundiga või meetriga eksis, siis

üldpilti see ei muuda, kuna tema ületas ristmiku ohutult ega seganud kedagi.

15. Eelnevaga on tõendatud, et Urmas Mast juhtides mootorsõidukit, ületas stoppjoone ning

sõitis valgusfooridega reguleeritud ristmikule valgusfoori keelava kollase tule ajal. Peatumine

ettenähtud kohas oli võimalik liiklust ohustamata. Sellega pani Urmas Mast toime LS § 58 lg

3 rikkumise ja täitis LS § 221 lg 1 objektiivse koosseisu.

16. Kohtuväline menetleja märkis oma seisukohas ja kohus peab vajalikuks samuti seda

rõhutada, et objektiivsete koosseisutunnuste täitmine ei eelda kahju tekkimist - tegemist on

formaalse deliktiga, mis ei nõua tagajärje saabumist. Kaebaja õigustab oma tegu väitega, et

tema liikumine oli ohutu.

17. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1

tulenevalt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga, et Urmas Mast pani väärteo toime tahtlikult, täpsemalt vähemalt kaudse

tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on

veendunud, et Urmas Mastile ei saanud olla teadmata fooritulede tähendus. Arusaadavalt

soovivad sõidukijuhid liikuda kiiresti ja sujuvalt sihtkohta ja punase fooritule taga seismine

on tülikas. Urmas Mast püüdiski seda vältida. Kaebaja ei ole oma rikkumisest aru saanud ja

otsib oma tegevusele õigustust.

18. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Urmas Mast õigesti

rikkumises süüdi tunnistatud.

19. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamisel välja muu hulgas ka selle, kas

menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise

alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

20. LS § 221 lg 1 järgi saab foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale

sõitmise eest karistada inimest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

21. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Urmas Mastile karistuseks rahatrahv 10

trahviühiku ulatuses, ehk 80 eurot.

22. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse karistamisel aluseks sanktsiooni

keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü suurusele ja karistust kergendavatele ning

raskendavatele asjaoludele. Kohtu hinnangul on Urmas Masti süü keskmine. Ta ei mõista

enda käitumist hukka. Vastupidi - ta õigustab seda väitega, et ka teised autojuhid käituvad nii.

Ta leiab, et politseiametnikud on käitunud valesti kui asusid teda varjatult jälitama ja häirisid

liiklust kui asusid teda vilkurite saatel kinni pidama. Kohtu arvates on etteheited ametnikele

alusetud. Menetlusalune isik ei saa aru, et linnaruumis liikumine peab olema ohutu ja teistega

arvestav. Kõikidel liikluses osalevatel juhtidel tuleb järgida liiklusseaduse nõudeid, olla

hoolikas, tähelepanelik, hoida piisavalt pikivahet ning sõita kiirusega, mis võimaldab sujuvalt

eesoleva mistahes takistuse tõttu seisma jääda. Keelava fooritulega ristmiku ületamisega võib

reaalselt kaasneda oht teiste liiklejate elule ja varale. Juhtimisõigust omav ning

mootorsõidukit liikluses kasutav isik peab teadvustama, et liiklusnõuded on kehtestatud nii

juhi enda kui ka kaasliiklejate huvides. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolud

kohtu arvates puuduvad.

23. Urmas Masti edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel tuleb arvesse

võtta tema senist käitumist liikluses. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Urmas Mast

varem karistamata isik. Seega piisab tema mõjutamiseks ilmselt karistusest, mis jääb

sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja

kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Urmas Mast on

märkinud, et rahatrahv on 10% tema sissetulekust. Kui Urmas Mast arvab, et see on liiga suur

karistus, siis karistus peabki olema selline, mis inimest mõjutab.

24. Kokkuvõttes jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17. oktoobri 2025

otsuse väärteoasjas nr 2780,25,008621 muutmata ja Urmas Masti kaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing