2-25-15980/15 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-25-15980

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15980

Tsiviilasi

U.K. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): : U.K. (isikukood: XXX); elukoht

xxxxxxxxxxxxxx, XXX-i xxxxx, XXX; telefon XXX ; e-

post:

Usaldusisik: Helina Itter, (isikukood 47211034227),

telefon XXX, e-post:

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine,

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine ja

usaldusisiku tasu otsustamine

Menetlustoimingu aeg

07.01.2026, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku U.K. (isikukood XXX ) pankrot 20.

jaanuaril 2026.a kell 09.00 ja algatada U.K. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada U.K. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Küllike Mitt, kelle

kontaktandmed on: OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, Tartu 51003, telefon 7

420 583, 5053 344, e-post:

3. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur ka usaldusisiku ülesandeid,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb halduril esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud,

siis esitada aruanne hiljemalt 30.01.2027.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 18.veebruaril 2026

algusega kell 15.00. Üldkoosolek toimub virtuaalsena (virtuaalruumis). Osalemine on

võimalik virtuaalsete kanalite kaudu ja Viljandi kohtumajas.

5. U.K. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud sellest andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi (täpsemalt

kohtumääruses).

9. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

10. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

11. Määrata usaldusisiku Helina Itter (ik 47211034227) tasuks 330 eurot. Käibemaksu

ei lisandu.

12. Mõista usaldusisiku tasu 330 eurot välja riigi vahenditest. Tasu maksta Arexius

OÜ (registrikood 14848900) arvelduskontole nr EE907700771004404575 AS LHV

Pank.

13. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

14. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.

15. Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (FIMS §

18 lg 4, PankrS § 33 lg 1).

16. Saata määrus pärast jõustumist p. 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik

ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.K. (avaldaja, võlgnik) esitas 29.09.2025.a Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

2. Avalduse kohaselt on võlgnik abielus, ülalpeetavaid ei ole, lapsed on täisealised.

Võlgnik ei tööta, on arvel Töötukassas ja saab töötutoetust umbes 390 eurot kuus kuni

30.05.2026. Võlgnikul puudub arvestatav vara, ta elab abikaasale kuuluvas elamus, abielu

sõlmitud aastal 2018 ja abikaasadel on lahusvararežiim. Avalduse kohaselt tekkisid võlad

umbes alates aastast 2016, kui võlgnik üksi elades ostis korterisse mööblit. Siis võlgnik

abiellus, asus elama abikaasa juurde, mööbel jäi korterisse. Võlgnik tasus oma võlakohustusi,

kuid Covid-19 perioodil vähenes sissetulek ja kohustuste tasumiseks tuli võtta uusi laene.

Võlgniku tervis halvenes, tal tuli tööst loobuda. Võlgniku avalduse kohaselt tuli tal oma

kohustuste tasumiseks maksta ära kogu oma sissetulek, kuid laenuintressid olid sedavõrd

suured, et kohustused ei vähenenud. Nüüd on võlgniku elukoht metsade ja põldude keskel,

lähima bussipeatuseni on 5 km. Võlgniku terviseolukord ei võimalda kaua püsti seista ega

pikemat maad jala käia, ta vajab liikumiseks autot, et sõita lähima bussipeatuseni ja edasi

bussiga tööle sõita. Võlgnik loodab leida lähiajal töökoha. Võlgnikul on tasumata kohustusi

umbes 29000 euro väärtuses. Võlgnik palub kuulutada välja tema pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Kohus võttis 19.11.2025 kohtumäärusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse

ja nimetas U.K. usaldusisikuks Helina Itteri. Usaldusisik esitas 18.12.2025 kohtule

võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul krediidiandjate ja

kohtutäiturite ees rahalisi kohustusi kokku 24 618,68 euro ulatuses. Suure osa võlgniku

kohustuste kohta on tehtud kohtulahendid (tagaseljaotsused või otsused maksekäsu

kiirmenetluses) ja algatatud täitemenetlused. Võlgnik ei tunnista nõudeid kõrvalnõuete osas,

kuna krediidiandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Võlgnikul puudub

kinnisvara ja vallasvarana on tema nimel kolm sõidukit, millest kahel on vanaraua väärtus.

Võlgnik vajab töölkäimiseks sõidukit. Võlgnik ei tööta, tema sissetulekuks on töötutoetus

396 eurot kuus. U.K. on püsivalt maksejõuetu.

4. Usaldusisik toetab võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Võlgnik on kogu aeg kohustusi maksnud ja püüdnud kokkuleppeid

teha võlausaldajatega, kõrvale hoidnud pole.

5. Kohus pidas kohtuistungi 07.01.2026, kus osalesid U.K. ja usaldusisik Helina Itter.

Võlgnik andis seletuse, et ta ei tööta, kuid soovib tööle saada, otsib pidevalt tööd. Ta on

töötanud varem erinevatel töökohtadel ja otsib tööd Töötukassa kaudu. Võlgniku võlad on

tema lahusvara, on kolm sõidukit, millest kaks ei sõida, on vanaraud. Võlgnik on kogu aeg

oma kohustusi tasunud, kuid intressid läksid nii suureks, et ta võttis laenu juurde, et neid

tasuda. Palgast ei jätkunud enam võlausaldajatele maksmiseks. Võlgniku sõnul ta uue laenu

võtmisel mõtles küll, et kohustused lähevad juba väga suureks, kuid esmane eesmärk oli ikka,

et igakuised kohustused saaksid makstud. Võlgnik soovib jätkuvalt tema pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus selgitas võlgnikule

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse sisu, võlgniku kohustusi menetluse

ajal, võlausaldajatele eraldiste tegemise kohustust ning võlgniku õiguseid ja kohustusi hagita

menetluses.

KOHTU SEISUKOHT

6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 1 lg 1 järgi toimub

maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest

vabastamise menetluse läbiviimine FIMS-s sätestatud korras. FIMS § 1 lg 2 sätestab, et

füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on

reguleeritud pankrotiseaduses (PankS).

7. Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 24 618,68 euro väärtuses. Võlgniku varaks on kolm

sõidukit, millest kaks vanaraua väärtuses ja üht vajab ta tööl käimiseks. Tema sissetulek on

töötutoetus 396 eurot kuus. Muud sissetulekud ja vara puuduvad. Võlgniku võlausaldajad on

kiirlaenuandjad, inkassofirmad (loovutatud nõuetega). Viie nõude alusel on alustatud

täitemenetlused. Võlgnik U.K. on maksejõuetu ja see olukord on püsiv. Usaldusisik on

hinnanud, et võlgnik elab suurematest keskustest kaugel metsa sees ja tööle saamine on

raskendatud. Kaugemale tööle minnes kulub suur osa sissetulekust transpordile.

8. Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja

U.K. pankroti ja algatab U.K. kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud

kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna puuduvad seadusest

tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45

lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal

ajal pankroti väljakuulutamisega.

9. Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Küllike Mitti. Kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur

usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

10. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2).

Kohus selgitab:



TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega.



Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47

lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

11. Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2).

Usaldusisiku tasu

12. Helina Itter on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata

usaldusisikule tasu kokku 330 eurot. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul U.K.

maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 5 tundi, sh:

-

Võlgnikuga suhtlemine telefoni ja e-posti teel 0,5 t

-

Päringud registritesse, kirjavahetus võlausaldajatega, kohtutäituritega, riigiasutustega,

päringud pankadele 1 t

-

Usaldusisiku aruande koostamine, saadud päringute vastuste analüüs 3,5 t.

13. Usaldusisik on tasu palunud määrata järgmiselt: ajakulu 5 tundi, tasu toimingutasuna

330 eurot, käibemaksu ei lisandu. Tasu mõista välja võlgnikult U.K. või hüvitada riigi

vahenditest.

14. Tasu maksta välja Arexius OÜ pangakontole EE 907700771004404575 AS LHV

Pank.

Kohtu seisukohad usaldusisiku tasu väljamaksmise allikate kohta.

15. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse

§ 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud

otsuse tegemisel.

16. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri

tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga

töötamise korral 886 eurot.

17. PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

18. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri

või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse

üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi

vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.

19. Usaldusisiku tasutaotluses on märgitud, et usaldusisiku tasu mõista välja võlgnikult

või hüvitada riigi vahenditest. Asjas on teada, et võlgnikul puuduvad vahendid

pankrotimenetluse kulude katteks. See tähendab, et määrates usaldusisiku tasu

väljamaksmisega PankrS § 150 lg 2 alusel ehk pankrotivarast, jääb usaldusisiku tasu välja

maksmata, selle väljamaksmine võiks olla võimalik edaspidi menetluse kestel juhul, kui

pankrotivarasse laekub raha. Asjas ei ole teada, et laekumisi edaspidi toimub.

20. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb

kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks

puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja

reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse

kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks

viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund.

Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle

menetluse mahule ja keerukusele. Menetlus on minimaalse keerukusastmega.

21. Kohus peab ajakulu 5 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. Sellest

tulenevalt on justiitsministri määruses ettenähtud tasumäära 66 eurot tund rakendamisel

usaldusisiku tasu 330 eurot, käibemaksu ei lisandu. Kohus loeb sellise tasu põhjendatuks,

usaldusisiku tasu määratakse 5 tunni eest 5x66= 330 eurot. Tasu tuleb välja maksta äriühingu

pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

22. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on

käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

23. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse

peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik