2-24-125484/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Lember

Kohtujurist

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-125484

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. V. vastu põhivõlgnevuse 3000

euro, intressi 257,44 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, viivise

573,77 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4931,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: S. R.; Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-

post: jurist@julianus.ee

Kostja: A. V. (isikukood XXX), elukoht teadmata

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A. V. vastu osaliselt.

2. Mõista A. V.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 20.01.2026 seisuga

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2 156,03 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja nõuded põhivõlgnevuse 843,97 euro, intressi 257,44 euro,

sissenõudmiskulude 50 euro, viivise 573,77 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

4. Jätta menetluskulud 43,7% ulatuses Aleksei Nikolajevi ja 56,3% ulatuses Aktiva

Finance Group OÜ kanda.

5. Määrata kindlaks Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 680 eurot ja mõista A.

V.lt välja 43,7% ehk 297,16 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks. A. V.l

rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 05.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 3578,19 euro saamiseks. Kohus tegi 09.07.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 12.11.2024 Harju Maakohtule hagi A. V. vastu võlgnevuse nõudes.

3. Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 12.01.2024

tarbijakrediidilepingu nr JM4040462, millega anti kostjale laenu 3000 eurot, intressiga 35%

aastas, lepingutasuga 150 eurot, krediidikulukuse määraga 48,31% aastas. Lepingu kohaselt

tuli laen tagastada ajavahemikus 10.02.2024-10.07.2026 (dtl 42-51).

4. Kostja ei ole laenumakseid tasunud, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 11.04.2024

lepingu ülesütlemise teate (dtl 52), milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges

esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 26.04.2024. Placet Group OÜ loovutas

30.04.2024 kostja vastase nõude hagejale (dtl 53).

5. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 3000 eurot. Hageja arvestab

intressi alates 10.02.2024 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni s.o

10.04.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 257,44 eurot aastamääraga

35% aastas.

6. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 27.04.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 12.11.2025 intressiga võrdses

määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 573,77 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvalt viivist

põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates hagiavaldusel esitamisele järgnevast päevast

13.11.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 35% aastas.

7. Hageja on saatnud kostjale 3 nõudekirja (02.05.2024 tasuline kiri maksumusega 25 eurot,

10.05.2024 tasuline kiri maksumusega 5 eurot ja 10.06.2025 tasuline kiri maksumusega 5

eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot). Hageja nõuab sissenõudmiskulude

hüvitist 50 euro ulatuses (dtl 66-73).

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja järgmist. Kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud

teavet (dtl 57) ning krediidiandja kontrollis avalikke andmebaase. Laenuandja on teinud

päringu Maksu- ja Tolliametile. Laenu andja tuvastanud igakuised sissetulekuid ja

finantskohustusi. Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1

896,47 eurot ning kohustused 200 eurot, laenuandja on arvestanud majapidamiskuludeks 340

eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (155,43

eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 1 201,04 eurot.

Hageja esitab tõendina kostja isiku samasuse tuvastamise (dtl 54-56) ja taotluse ning

krediidianalüüsi (dtl 57-65).

9. Kohus kohustas 15.01.2025 kohtumäärusega (dtl 133-138) hagejat esitama kohtule detailsed

andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb põhistada ja

tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud,

eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on

krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Kohus

selgitas veel, hageja ei ole esitanud tõendeid kostja taotluses märgitud kohustuste (sh teiste

finantskohustuste) kontrollimise kohta. Hagejal tuli esitada detailsed andmed selle kohta,

kuidas vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud,

eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on

krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega vastasel juhul

tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist.

10. Hageja selgitas 12.02.2025 seisukohas (dtl 149-151), et krediidiandja teostas päringud

11.01.2024 Creditinfo.ee ja Taust.ee andmebaasides, et kontrollida isiku varasemat

maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemusena tuvastas krediidiandja, et isikul

puuduvad kehtivad maksehäired. 11.01.2024 teostati päring ka Maksuametile, mille

tulemuseks tuvastas krediidiandja, et isikul puuduvad maksuvõlgnevused. Lisaks teostati

11.01.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas krediidiandja,

et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. 11.01.2024 Rahvastikuregistri

päringu tulemusena tuvastas krediidiandja, et isikul ei ole ülalpeetavaid. Päringu tulemused

kajastuvad laenutaotluse analüüsi väljavõttes. 11.01.2024 Maksu- ja Tolliameti päringu

alusel tuvastatud isiku sissetulek (sissetuleku kohta perioodil jaanuar – detsember 2023).

Keskmine sissetulek oli 1 896,47 eurot. Taotluses märkis isik enda igakuiseks sissetulekuks 2

000 eurot (töötasu), finantskohustuseks 200 eurot (muu finantskohustus, ei ole täpsustatud) ja

igakuisteks majapidamiskuludeks 100 eurot. Krediidivõimekuse arvutamisel arvestas

krediidiandja: sissetulekuna 1 897,47 eurot finantskohustustena – 200 eurot –

majapidamisekuludeks 340 eurot – 155,43 eurot (taotleva järelmaksu JM4040462 osamakse)

= 1 201,04 eurot. See tähendab isiku krediidivõimekuse kontroll kinnitas tema

krediidivõimelisust igakuise reserviga 1 201,04 eurot.

11. Hageja esitas kohtule ka VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt

sai kostja lepingu alusel krediiti summas 3000 eurot ning tagasimakseid teinud ei ole. Seega

tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 3000 eurot ning viivis alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 27.04.2024 lepingu intressimääraga

võrdses määras 35% aastas.

12. Hageja esitas 12.02.2025 kohtule maksekorralduse laenu väljamakse 3000 euro tegemise

kohta (dtl 159) ning krediidikonto analüüsi väljavõtte (dtl 155-158).

13. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

07.02.2025, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhinõude osas. Kohus rahuldab

seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

16. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

17. Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr

ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

18. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

19. Laenulepingu tingimuste (dtl 43) kohaselt on krediidi kulukuse määr 48,31% aastas. Lepingu

sõlmimise ajal (05.02.2020) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 17,36%

(kolmekordne määr seega 52,08%). Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja on

krediidi kulukuse määra arvutanud valesti.

20. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa

Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei

ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

21. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

22. Kohus hindab järgmisena, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on selgitanud, et Placet Group OÜ hindas kostja krediidivõimelisust

laenutaotluses esitatud andmete alusel, kontrollis sissetulekut Maksu- ja Tolliameti

päringuga, tuvastas maksehäirete puudumise ja tuvastas kostja isikusamasuse.

23. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

24. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

25. Hageja on kohtule esitanud krediidiandja enda loodud krediiditoimiku. Hageja on selgitanud,

et toimikust nähtuvalt teostas krediidiandja päringud Creditinfo.ee ja Taust.ee

andmebaasides, et kontrollida isiku varasemat maksekäitumist. Isikul puuduvad kehtivad

maksehäired. Maksuameti päringu tulemusena tuvastas krediidiandja, et isikul puuduvad

maksuvõlgnevused. Ametlike Teadaannete registri päringu tulemusena tuvastas

krediidiandja, et isiku kohta nimetatud andmebaasis andmed puuduvad. Rahvastikuregistri

päringu tulemusena tuvastas krediidiandja, et isikul ei ole ülalpeetavaid. Maksu- ja

Tolliameti päringu alusel tuvastatud isiku sissetuleku (perioodil jaanuar– detsember 2023) ja

keskmine sissetulek oli 1 896,47 eurot. Kostja finantskohustuseks arvestas krediidiandja

taotluses märgitud 200 eurot (muu finantskohustus) ja igakuisteks majapidamiskuludena

märgitud 100 euro asemel arvestas krediidiandja 340 eurot. Krediidiandja leidis, et igakuise

reserviga 1 201,04 eurot tähendab tema krediidivõimelisust.

26. Kohus selgitas hagejale, et hageja ei ole esitanud tõendeid kostja taotluses märgitud

kohustuste (sh teiste finantskohustuste) kontrollimise kohta ning andis hagejale võimaluse

esitada sellekohased tõendid. Kohtule nähtuvalt on krediidiandja kostja teiste kohustuste, sh

teiste finantskohustuse arvestamisel tuginenud kostja taotluses esitatule. Krediidiandja ei ole

kostja varasemate kohustuste, sh teiste finantskohustuste olemasolu ega suurust kontrollinud.

Seega jättis krediidiandja nõuetekohaselt tuvastamata kostja kohustuste, elamiskulude ning

võimalike hasartmängude olemasolu ja suuruse. Kohus leiab eelneva põhjal, et krediidiandja

ei ole kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega hinnanud.

27. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

28. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud,

et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja

ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb

kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.

29. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

30. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 3000 euro ulatuses. Kostja

tagasimakseid teinud ei ole. Kuna VÕS § 4034 lg 7 alusel muid tasusid tarbija krediidiandjale

ei võlgne, ei võlgne kostja krediidiandjale lepingutasu 150 eurot.

31. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Hageja

on kohtule esitanud laenulepingu koos tagasimakse maksegraafikuga (dtl 43). Krediidiandja

edastas kostjale 11.04.2024 meeldetuletuskirja hoiatusega, et kostjal on laenu põhiosa

võlgnevus 138 eurot, intressi võlgnevus 257,44 eurot, lisateenuste võlgnevus 150 eurot.

Maksegraafikust nähtuvalt tuli esimene 10.02.2024 tasuda osamakse summas 234,58 eurot

(intress 84,58 eurot + lepingutasu 150 eurot + põhiosamakse 0 eurot), 10.03.2024 tasuda

osamakse summas 155,43 eurot (intress 84,58 eurot + põhiosa 70,85 eurot) ja 10.04.2024

osamakse summas 155,43 eurot (84,58 + 67,15 eurot). Lepingu ülesütlemise seisuga

26.04.2024 oli kostjal kohustus tasuda alles kahe kuu põhiosamaksed (70,85 eurot + 67,15

eurot). Seega oli kostjal võlgnevus alates teisest graafikujärgsest maksest, s.o 10.02.2024

osamaksest.

32. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

33. Kohtule on esitatud kiri, mis on saadetud kostjale 11.04.2024 (dtl 52). Kirjas on märgitud, et

võla tasumiseks anti täiendav tähtaeg 14 päeva ning et kui võlga selleks tähtajaks ei tasuta,

ütleb laenuandja lepingu 26.04.2024 erakorraliselt üles.

34. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud viivituses 3 põhiosa tagasimaksega 26.04.2024 seisuga,

mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid

kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416

lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.

Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 26.04.2024 üles öelda ning leping kehtib.

35. Leping nr JM4040462ei ole ka korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse

peaks toimuma 10.07.2026. Seega ei ole hagejal tekkinud õigust kogu krediidi tagastamist

nõuda.

36. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Hageja on juhuks, kui kohus loeb krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunuks, esitanud nõude summas 3000 eurot (väljastatud krediit 3000 eurot,

kostja makseid tasunud ei ole). Kuivõrd kohus tuvastas, et lepingu ülesütlemine ei kehti, ei

ole hagejal tekkinud õigust kogu krediidi tagastamist nõuda. Hageja ümberarvestuse kohaselt

tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud krediidisumma 3000 eurot ning viivis alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 27.04.2024 lepingu intressimääraga

võrdses määras 35% aastas.

37. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tehtud ümberarvestuse tulemusel, st arvestades tasutu põhivõla

katteks, on kostjal seega tagastamata 3000 eurot. Kuid see ei ole tervikuna sissenõutavaks

muutunud.

38. Kohus märgib, et kostjalt tuleb välja mõista kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 20.01.2026

sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed põhiosamaksed, s.o alates 10.02.2024

tagasimaksest kuni 10.02.2026 tagasimakseni, kokku 2156,03 eurot.

39. Hageja on esitanud hagiavalduses intressinõude alates 10.02.2024 kuni lepingu

ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni s.o 10.04.2024 lepingujärgses määras 35% aastas

summas 257,44 eurot. Kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemine on toimetu. Kuivõrd

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda

seadusjärgset intressi. 12.01.2024 oli seadusjärgne intressimäär 4,5%. Muud intressinõuet ei

ole hageja esitanud. Kuivõrd hageja ümberarvestuses teistsugust intressiarvestust esitanud ei

ole, jätab kohus intressinõude rahuldamata.

40. Hageja nõuab ümberarvestuse kohaselt kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast, s.o. alates 27.04.2024 lepingu intressimääraga võrdses määras 35%

aastas. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on lepingujärgne

intressimäär 4,5% aastas. Kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemine on toimetu. Muud

viivisenõuet ei ole hageja esitanud. Seega kohus jätab kohus viivisenõude rahuldamata.

41. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu

lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist. Hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole põhjendatud, sest kohus

on tuvastanud, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, seega ei ole leping lõppenud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1

kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

43. Kohus rahuldas hageja nõude 4931,21 eurot 43,7% ehk 2156,03 euro ulatuses, mistõttu

kohus jätab menetluskulud 43,7% ulatuses kostja ja 56,3% ulatuses hageja kanda.

44. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

45. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1087 eurot (ilma

käibemaksuta), millest 560 eurot on riigilõiv ja esindaja kulud 527 eurot. Esindaja kulud 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu TsMS § 4842 alusel

ja 3 tunni ulatuses hagejat esindava juristi õigusteenus tunnihinnaga 169 eurot seoses

hagiavalduse koostamise, tõenditega tutvumise, kogumise, komplekteerimise ja kohtule

esitamisega.

46. Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 560 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d

1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine

vastaspoolelt on põhjendatud.

47. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata

20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega

saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

48. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat

menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks

vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Käesolev

vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt

esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-

sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita

lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja

mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks 1 tund.

49. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas

ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 100 eurot (ilma

käibemaksuta). Seega on põhjendatud kulu õigusabile 100 eurot.

50. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 680 eurot (560 + 20 + 100).

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 43,7%

hageja menetluskuludest ehk 297,16 eurot.

51. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu

ka toimikust.

52. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

53. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Lember

Kohtunik