Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-25-6759/15 AI generated

2-25-6759/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-25-6759/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud F.K kanda. X.R-il taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Legislator headnote

AI generated

2-25-6759/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: X.R-il taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Keywords

AI generated
reimbursement of costs obligation to advance costs foot injury withdrawal following settlement tax deductible professional expenses unnecessary costs
AI generated
2-16-3225/8
aprill 2016.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-16-3225 Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX).
2-19-20768/50
Viru Maakohtu menetluses on M.
2-07-3979/12
Hageja esitas 31.01.2007.a.
2-16-17166/14
detsember 2016 Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-16-17166 Tsiviilasi Lahutada R K (isikukood *) ja T K (isikukood *) abielu, mis on registreeritud * * Maavalitsuses.
2-07-21263/3
september 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-21263 Tsiviilasi AE hagi IM vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AE(isikukood XXX elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Andrei Veressov Kostja IM(isikukood XXX elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

20.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-6759

Kohtuasi

X.R hagi F.K vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.12.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

F.K apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Aivar

Haava

Kostja F.K (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast F.K apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

12.12.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-6759.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud F.K kanda. X.R-il

puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Asjaolud ja menetluse käik

2-25-6759

1. X.R (hageja) esitas 02.05.2025 Viru Maakohtule hagi F.K (kostja) vastu abielu

lahutamiseks. Viru Maakohus saatis 02.05.2025 määrusega hagi kohtualluvuse järgi

lahendamiseks Harju Maakohtule.

2. Hagiavalduse kohaselt lõppes poolte kooselu aprillis 2024. Hageja soovib abielu lahutada,

kuna kooselu kostjaga pole enam võimalik.

3. 25.05.2025 palus hageja menetluse peatada perelepituse toimumise ajaks. Maakohus peatas

26.05.2025 määrusega menetluse kuueks kuuks seoses pooltele leppimisaja andmisega.

Hageja teatas 08.12.2025 kohtule, et perelepitus lõppes edutult ning hageja soovib abielu

lahutamist. Kohus uuendas menetluse 11.12.2025 määrusega.

4. Kostja teatas kohtule 11.12.2025 vastuses, et nõustub abielu lahutamisega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 12.12.2025 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ning lahutas

poolte abielu, mis on registreeritud 03.03.2021 Narva Linnavalitsuse poolt. Maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

5.1. Maakohus leidis, et esinevad perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused

abielu lahutamiseks. Kohus tuvastas, et poolte abielusuhted on pöördumatul lõppenud.

5.2. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 164 lg 1).

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada või seda muuta.

Apellatsioonkaebuse kohaselt kaitseb seadus lapse huve. Lahutusprotsessis ei ole arvestatud

lapse psühholoogilist heaolu. Kostja on kogenud psühholoogilist vägivalda, sealhulgas

ähvardusi mitte lubada lapsel isa juures viibida, mis ohustab lapse emotsionaalset stabiilsust.

Otsus abielu lahutamise kohta võib põhjustada lapse eraldamise isast, tekitades lapsele

emotsionaalset kahju. Kostja palus tagada lapse ja isa regulaarse suhtluse ning kaitsta lapse

huve.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi

menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda,

et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid kulusid.

8. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses

toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud,

et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks

jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse,

osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel

2-25-6759

apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas

sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks

(RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12; RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 10.1).

9. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on

õiguslikult perspektiivitu.

10. Vastavalt PKS § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult

lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on

alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus on tuvastanud PKS § 67 lg-s 1

sätestatud abielu lõpetamise eelduste esinemise praeguses asjas. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses maakohtu järeldust vaidlustanud.

11. Apellatsioonkaebuses esitatud väited lapse heaolu kahjustamise kohta ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Kui kostja suhtlemine lapsega on takistatud, on tal õigus

taotleda kohtult tema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramist.

12. Eeltoodust tulenevalt on apellatsioonkaebus perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik

rahuldada. Kohus keeldub seetõttu kaebuse menetlusse võtmisest.

13. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus jättis kulud õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kostja kaebus ei

sisalda väiteid kulude jaotamise kohta.

14. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse

kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd praegusel juhul keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei

saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

15. Apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumisel kuulub riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 järgi tagastamisele, siis

ringkonnakohus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumist ei nõudnud.

16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

17. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on praegune määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)