3-25-4479/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-4479

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X.’i

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.’i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet

Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X.X.

Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anu

Toomemägi-Kivistik

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i taotlus tõendite tõlkimiseks tähtaja andmiseks ja tõendite asja

materjalide juurde võtmiseks rahuldamata.

2. Jätta X.X.’i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a

määrus muutmata.

3. Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.’i nimi,

sünniaeg ja Eestisse saabumise kuupäev tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. xxx kell xxx helistas häirekeskuse numbrile isik, kes kutsus Meremäe bussijaama juurde

politsei. Kell 00:40 kohale jõudnud autopatrull tuvastas, et helistajaks oli Venemaa

Föderatsiooni kodanik X.X. (sündinud xxxxx). Isik väitis, et ületas Eesti ja Venemaa vahelise

ajutise kontrolljoone ebaseaduslikult, sest teda tahetakse saata sõtta ja ta põgenes Venemaa

Föderatsiooni sõjaväepolitsei eest. Isik esitas xxx rahvusvahelise kaitse taotluse, mille järel

pidas PPA xxx kell 01:30 X.X. ’i kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 361 lg 2 p-de 1-4 alusel.

2. PPA esitas 3. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse X.X.’i kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 36¹ lg 2 p-de 4 ja 6 ning §

362 lg 2 alusel. Taotluse põhjendused:

Esmaste menetlustoimingute käigus antud selgituste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas isik

kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht, puudub alus

arvata, et ta oleks vabaduses viibides ametivõimudele menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseni kättesaadav. Isik kinnitas, et ületas piiri teadlikult ja tahtlikult

ebaseaduslikult, ega proovinud tulla Eestisse seaduslikult. Isiku seletused ja ebaseaduslik

piiriületus kinnitavad põgenemisohtu. Isiku tausta, tema riiki saabumise viisi ja eesmärke

arvestades ei ole välistatud, et ta ei kujuta endast ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või

julgeolekule. Isikul on lähedased sidemed Venemaa armeega ning see on ohuks Eesti riigi

julgeolekule ja avalikule korrale. Isik tegeles ajateenistuse ajal side segamisega ja ta on

saanud sellekohase sõjaväelise väljaõppe. PPA-le ei ole teada, kas isik on Venemaal

palgasõdurina arvel, kuid augustikuus soovis ta palgasõduriks minna. Isiku vend õpib

Venemaa sõjaväekoolis lenduriks. Seega on nii X.X. kui ka tema vend sõjaväelise taustaga.

Isiku põgenemisohu tõttu ei ole võimalik tema suhtes muid järelevalvemeetmeid tõhusalt

kohaldada. Tema dokumentide hoiule võtmine ega kindlaksmääratud kohta elama suunamine

ei vähenda põgenemisohtu. Adekvaatselt käituv rahvusvahelist kaitset sooviv inimene uuriks

eelnevalt välja, kuidas seaduslikult riiki siseneda ning kuidas ja kellelt saab rahvusvahelist

kaitset taotleda. X.X.-il oli kaasas Venemaa siseriiklik pass. Ta ei olnud taotlenud endale

kehtivat reisidokumenti ega Schengeni viisat, et tulla Eestisse piiripunkti kaudu ja taotleda

seal rahvusvahelist kaitset. Selline käitumine annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses

viibides talle kohaldatud järelevalvemeetmeid järgida ning ta võib omavoliliselt ja

ebaseaduslikult soovitud riiki lahkuda. X.X.-i kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega tema tervise ja turvalisuse

kaalutlustega.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 3. detsembri 2025. a määrusega PPA taotluse ning andis loa

X.X.’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o 3. veebruarini 2026 (k.a).

Määruse põhjendused:

1)

Kuna X.X. esitas rahvusvahelise kaitse taotluse paar päeva tagasi, on ilmne, et PPA-l on

vaja teha menetlustoiminguid, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavad asjaolud. Ainult esmaste selgituste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas isik

kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. See ei ole selge ka kohtuistungil antud isiku

vastuste põhjal.

X.X.’i suhtes esineb põgenemisoht. Isik kinnitas, et ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise

kontrolljoone ebaseaduslikult. Isikul puudub Eestis viibimis- või elamisõigus. Ainuüksi

asjaolust, et X.X. ületas Eestisse saabumisel piiri ebaseaduslikult, ei saa järeldada

põgenemisohtu. Usutavasti ei olnud isikul Venemaa Föderatsiooni kodanikuna võimalik

Eestisse ilma Venemaa välispassita seaduslikult siseneda. Isik selgitas istungil, et välispassi

oleks võimalik saada juhul, kui sõjaväeteenistuses viibimisest on möödunud vähemalt viis

aastat. X.X. oli aga hiljuti või on seniajani Venemaa sõjaväeteenistuses. Sellele vaatamata

esineb oht, et X.X. võib rahvusvahelise kaitse menetluse ajal põgeneda või olla menetlejale

muul moel kättesaamatu. Isiku selgitustest nähtuvalt on ta võimeline väga kiiresti ja

operatiivselt tegutsema. Istungil väitis X.X., et Venemaalt lahkumise mõte tekkis tal alles xxx

ning juba järgmisel päeval liikus ta sõbra abil piiritsooni ning leidis võimaluse piiri

ebaseaduslikuks ületamiseks. Kuna lühiajalise planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri

ebaseaduslikult ületamine polnud isikule keeruline, saab pidada tõenäoliseks, et ta võib Eestist

ebaseaduslikult lahkuda ilma pikema ettevalmistuseta. xxx seletuskirjas selgitas X.X. PPA-le,

et ta mõtles piiri ületada Soome kaudu, kuid loobus sellest ebasobiva teedevõrgustiku tõttu.

Kohtuistungil väitis ta, et ei kaalunud Venemaalt lahkumisel teisi variante peale Eesti.

Eeltoodu põhjal saab pidada tõenäoliseks, et X.X. võib Eestist ebaseaduslikult Soome liikuda.

2)

PPA esindaja selgitas istungil, et PPA peab X.X.-i kinnipidamist vajalikuks eelkõige riigi

julgeoleku kaitsmiseks. Kohus peab X.X.-i selgituste põhjal tõenäoliseks, et ta ohustab Eesti

julgeolekut. Ta selgitas, et läbis aastatel 2018-2019 Venemaal ajateenistuse ning osales 2025.

aastal sõjalises väljaõppes. Ta nimetas end ka ise sõjaväelaseks. Kohtule arusaadavalt sõlmis

X.X. 2025. aastal vabatahtlikult lepingu, et teenida Venemaa Föderatsiooni sõjaväes. Seega

on tõenäoline, et X.X.-il on nii sõjandusalased teadmised kui ka valmisolek sõjalises

tegevuses osaleda.

3)

Muud järelevalvemeetmed oleksid X.X.-i põgenemisohu suure tõenäosuse tõttu praegu

ebatõhusad. Võttes arvesse, et X.X.-il ei olnud kohtuistungil kinnipidamiskeskusesse

paigutamisele vastuväiteid, ei pea kohus põhjalikumat põhjendust vajalikuks. X.X. ei toonud

kohtuistungil esile asjaolusid, mis osutaksid, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamine riivaks

mõnda tema põhiõigust ülemääraselt.

4. Isik esitas ringkonnakohtule 9. detsembril 2025 riigi õigusabi taotluse, mille

ringkonnakohus 10. detsembri 2025. a määrusega rahuldas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. X.X. esitas 8. detsembril 2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a

määruse peale. Määruskaebuse põhjendused:

Niipea kui X.X. ületas ebaseaduslikult piiri, ta helistas kohe numbrile 112 ja rääkis oma

asjaoludest. Isiku elu oli ohus ja ta ei kavatsenud kuhugi edasi põgeneda. Isik ei olnud

kinnipidamisel raevukas ning püüdis politseiga koostööd teha. Tal ei ole välispassi, kuna oli

sõjaväelane ja tal on keelatud lahkuda Vene Föderatsioonist. Seetõttu ei saanud tulla Eestisse

seaduslikult. Isiku arusaama ja internetis leiduva info kohaselt ta arvas, et ta paigutatakse

keskusesse, kus saab rahulikult elada ja töötada. Seetõttu ei olnud vastuväiteid

kinnipidamiskeskusesse paigutamisele. Kohtus ei öeldud, et isik võetakse vahi alla ja ta

hakkab viibima kinnises ruumis nagu vanglas vabaduse piiramisega kaheks kuuks. Isik märkis

kinnipidamise protokolli, et tal on sugulasi välismaal. Samuti ta rääkis, et tema sõbral on siin

tuttav, kes töötab BMW teeninduses. Isik on tagaotsitav ja tal ei ole põhjust Eestist ära

lennata.

6. Isikule riigi õigusabi korras määratud advokaat esitas 18. detsembril 2025 määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määruse tühistamiseks. Määruskaebus sisaldab

taotlusi kuulutada menetlus kinniseks ja kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi ja

Eestisse saabumise aeg tähemärkidega, võtta asja juurde lisatud tõendid ja anda nende

tõlkimiseks täiendav tähtaeg. Määruskaebuse põhjendused:

1)

Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on erand, mitte reegel. Halduskohtu

määruse põhjendustest ei selgu, millest X.X.-i kinnipidamise jaoks vajalik erand tuleneb.

Seaduslikku võimalust Eesti Vabariiki sisenemiseks isikul ei olnud. Rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamine ei tähenda VRKS alusel imperatiivse järelmina vajadust isiku

paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Puudutatud isikut ei ole piisavalt ära kuulatud ning

kohtuistungil osalenud tõlk tõlkis segadust tekitavalt.

2)

Puudutatud isik selgitab, et ta läks 2025. aasta augustis teenima Lugasse, kus ta viibis ca

kaks nädalat. Seal olles sõlmis ta kõrgemate sõjaväeametnikega lepingu, mille kohaselt sai ta

oma kontole 2,5 miljonit vene rubla, pidi sellest 50% kandma ametnikele ja sai seejärel elada

kodus ning ei pidanud viibima Lugas. xxx kohustati teda telefoni teel ilmuma Lugasse xxx

ning sinna jõudes võeti ära telefon, kohustati minema uurija juurde ja kohustati olema tagasi

Lugas xxx kell 09:00. Uurijal olid olemas pangakonto väljavõtted ning pärast küsitlust ütles

uurija midagi taolist, et isikul on targem kuhugi ära kaduda. xxx õhtul sai isik Lugas teenivalt

tuttavalt info, et ilmselt saadetakse isik xxx Kurskisse, kus isikule teadaolevalt toimub

Ukraina rindele saatmiseks kahe nädalane ettevalmistus. Isik pakkis asjad, kogus infot

põgenemisvõimaluste kohta ning ööbis tuttava juures. xxx hommikul isik sõjaväeossa ei

läinud, vaid lasi ennast sõbral viia riigi piiri äärde ja ületas piiri. Enne piiri ületamist saadeti

isikule info, et isiku kodutänaval on sõjaväepolitsei, mis otsib puudutatud isikut.

Kinnipidamiskeskuses olles, vist viiendal kuupäeval helistas isik oma isale ja sai teada, et ta

on tagaotsitavaks kuulutatud. Tõendid selle kohta esitab isik kohtule.

3)

Puudutatud isik rikkus Eesti Vabariigi välispiiri sisenemisel seadust, kuid tegi seda selge

põhjusega ja andis end ise koheselt üles kui piiririkkuja. Riigipiiri ebaseaduslik ületamine

toimus isiku poolt põhjusel, et ta soovis esitada Eesti Vabariigile rahvusvahelise kaitse

taotluse.

4)

Puudutatud isik ei ole kavandanud minna Soome ning ei ole Soome minemist väitnud.

Soome teede olukorra kohta vastas isik PPA-le siis, kui temalt küsiti, miks ta Soome ei

põgenenud. Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolude kontrollimiseks ei ole vaja

isikut kinni pidada. Ta oleks PPA-le kättesaadav ka PPA poolt kindlaksmääratud elukohas

elades. Isikul ei ole tõhusaid võimalusi ilma dokumentide ja elatusvahenditeta põgeneda

mõnda teise riiki. Isikul ei olnud aimu, et kinnipidamiskeskuses on vangla tingimused.

7. PPA palus vastuses isiku määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud

määrus muutmata.

1)

PPA leiab jätkuvalt, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ja see põhjustab vajaduse tema

kinnipidamiseks. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik

omab Venemaa Föderatsiooni sisepassi, mis ei anna luba ametlikuks piiriületuseks. Isiku

seletused ja võimalik varasem ebaseaduslik piiriületus kinnitavad, et isiku suhtes esineb

põgenemisoht ning puudub alus arvata, et ta vabaduses viibides oleks ametivõimudele

kättesaadav.

2)

Isiku tausta ning tema riiki saabumise viisi ja eesmärke arvestades ei ole välistatud, et isik

kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule. Isikul on lähedased sidemed

Venemaa armeega, mis on ohuks Eesti riigi julgeolekule. Isikul ei ole Eestiga selliseid

seoseid, mis motiveeriksid teda siin edasi viibima. Isiku väited tema senise tegevuse kohta

kinnitavad, et ta on suuteline soovi korral ametivõimude eest kõrvale hoidma.

3)

Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud

eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet

samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes

usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isik võib omavoliliselt ja

ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline

piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. PPA-le teadaolevalt ei ole

isikul Eestis võimalikku elukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on 3. detsembri 2025. a määruses

piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja

põhjendatud VRKS § 36¹ lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud alustel. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustik

(HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus

järgmist.

9. Kohtupraktikas on sedastatud, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse

ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati

nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel

tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja

kontrollimata informatsiooni. Tegemist on prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise

võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse

kinnipidamist. Piiratud informatsiooni tõttu piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et

kinnipidamiskeskusse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu

29. jaanuari 2015. a määruse nr 3-3-1-52-14 p 14).

10. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et

rahvusvahelise kaitse taotleja oleks PPA-le asjaolude selgitamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Samuti on selle normi kohaldamise eesmärgiks

takistada puudutatud isiku liikumist enne haldusmenetluse lõppemist teise riiki. Kuna

puudutatud isiku saabumisest Eesti Vabariiki ei ole möödunud veel kahte kuud ning tema

rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on alles algusjärgus, on igati põhjendatud isikut

nimetatud alusel kinni pidada. Haldusmenetlus lõppeb haldusakti teatavaks tegemisega.

VRKS § 36¹ lg 2 p 4 on kohaldatav kuni lõpliku otsuse tegemiseni, milleks võib kuluda kuni

kuus kuud (VRKS § 181 lg 1).

11. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiseta võiks isik Eestist

lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, s.t esineb oht, et isik põgeneb. VRKS § 361 lg 21

järgi käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68

kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult

esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka välismaalast ja juhtumit

iseloomustavaid muid asjaolusid (Riigikohtu 5. detsembri 2022. a määruse nr 3-20-2004 p

18.5).

12. PPA väitis ja halduskohus tuvastas õigesti, et puudutatud isiku puhul saab jaatada

põgenemisohtu VSS § 68 p 8 kohaselt. Isiku senised selgitused ja käitumine tekitavad

põhjendatud kahtluse, et ta ei ole PPA ametnikele kättesaadav. Isik tegutses pärast teate

saamist võimaliku saatmise kohta Ukraina rindele väga kiiresti ja ületas juba järgmisel päeval

ebaseaduslikult piiri. Isik organiseeris endale transpordi piirini ja kasutas sinna jõudmiseks

erinevaid telefoni rakendusi ja kompassi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna

lühiajalise planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri ebaseaduslik ületamine ei olnud

isikule keeruline, saab pidada tõenäoliseks, et ta võib Eestist ebaseaduslikult lahkuda ilma

pikema ettevalmistuseta.

13. VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel võib varjupaigataotlejat kinni pidada riigi julgeoleku või

avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Puudutatud isiku puhul on need tingimused täidetud.

Puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik saabus Venemaalt Eestisse ebaseaduslikult piiri

ületades kui ka selles, et ta on Venemaal läbinud sõjaväeteenistuse. Kohtu hinnangul äratavad

isiku Eestisse saabumise asjaolud ja tema varasem käitumine kahtlust ja teda on alust pidada

riigi julgeolekut ohustavaks. Praeguses julgeolekuolukorras on suurenenud Venemaa

Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule.

14. Halduskohus on isikuga seotud asjaolusid kogumis õigesti ja piisava põhjalikkusega

hinnanud. Määruskaebuses ei ole toodud esile asjaolusid (nt tervislik seisund, riive

perekonnaelule), mille põhjal saaks isiku kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks. Isikust

lähtuv oht kaalub jätkuvalt üles vabadusõiguse riive. VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemate

järelevalvemeetmete iseloomu arvestades ei saaks nende kohaldamine piisavalt tulemuslikult

tagada Eesti Vabariigi julgeoleku kaitset. Kohtupraktikas on ka sedastatud, et põgenemise ohu

tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse

paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine.

Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne

VRKS § 36¹ mõttes (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määruse nr 3-3-1-52-14 p 18).

Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist rahvusvahelise

kaitse taotluse menetluse kestel. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja

kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui

ka proportsionaalne meede. Isik ei ole kohtule veenvalt põhjendanud, kuidas ta oleks PPA-le

kättesaadav, kui ta ei viibiks kinnipidamiskeskuses. Kindla elukoha Eestis peaks isik ise

otsima, seda ei määra PPA. Kohtule teadaolevalt puuduvad isikul varasemad sidemed Eesti

Vabariigiga.

15. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määruse muutmata.

16. Lähtudes HKMS § 175 lg-st 3, § 179 lg-st 4 ja VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et

rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab

ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel puudutatud isiku nime, sünniaja ja

Eestisse saabumise kuupäeva tähemärgiga. Tuginedes VRKS § 13 lg-le 1 puudub vajadus

käesolev kohtumenetlus kinniseks kuulutada, kuna rahvusvahelise kaitse menetlus on seaduse

alusel konfidentsiaalne.

17. Puudutatud isiku taotlus, võtta asja juurde lisatud tõendid ja anda nende tõlkimiseks

täiendav tähtaeg, jääb rahuldamata. Isik on määruskaebuses kirjeldanud esitatud tõenditega

seotud asjaolusid (sõjaväepolitsei käis teda otsimas ja ta on kuulutatud tagaotsitavaks). Kuna

ringkonnakohus hindab, kas halduskohus andis õiguspäraselt loa isiku kinni pidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks seoses rahvusvahelise kaitse

taotluse lahendamisega, ei ole praeguses kohtumenetluses nimetatud asjaolude tuvastamine

esmatähtis. Puudutatud isiku tagaotsitavaks kuulutamine Venemaa Föderatsiooni poolt võib

omada kaalu tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel.

(allkirjastatud digitaalselt)