3-25-4479/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta X.X.-i taotlus tõendite tõlkimiseks tähtaja andmiseks ja tõendite asja Jätta X.X.’i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a
Legislator headnote
AI generated3-25-4479/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: detsembri 2025. a
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar
Määruse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2026, Tartu
Haldusasja number
3-25-4479
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.X.’i
kinnipidamiseks
ja
kinnipidamiskeskusesse
paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X.’i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet
Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X.X.
Esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anu
Toomemägi-Kivistik
RESOLUTSIOON
1. Jätta X.X.-i taotlus tõendite tõlkimiseks tähtaja andmiseks ja tõendite asja
materjalide juurde võtmiseks rahuldamata.
2. Jätta X.X.’i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a
määrus muutmata.
3. Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses X.X.’i nimi,
sünniaeg ja Eestisse saabumise kuupäev tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva
jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. xxx kell xxx helistas häirekeskuse numbrile isik, kes kutsus Meremäe bussijaama juurde
politsei. Kell 00:40 kohale jõudnud autopatrull tuvastas, et helistajaks oli Venemaa
Föderatsiooni kodanik X.X. (sündinud xxxxx). Isik väitis, et ületas Eesti ja Venemaa vahelise
ajutise kontrolljoone ebaseaduslikult, sest teda tahetakse saata sõtta ja ta põgenes Venemaa
Föderatsiooni sõjaväepolitsei eest. Isik esitas xxx rahvusvahelise kaitse taotluse, mille järel
pidas PPA xxx kell 01:30 X.X. ’i kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
(VRKS) § 361 lg 2 p-de 1-4 alusel.
2. PPA esitas 3. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule taotluse X.X.’i kinnipidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 36¹ lg 2 p-de 4 ja 6 ning §
362 lg 2 alusel. Taotluse põhjendused:
Esmaste menetlustoimingute käigus antud selgituste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas isik
kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb põgenemisoht, puudub alus
arvata, et ta oleks vabaduses viibides ametivõimudele menetluses tähtsust omavate asjaolude
väljaselgitamiseni kättesaadav. Isik kinnitas, et ületas piiri teadlikult ja tahtlikult
ebaseaduslikult, ega proovinud tulla Eestisse seaduslikult. Isiku seletused ja ebaseaduslik
piiriületus kinnitavad põgenemisohtu. Isiku tausta, tema riiki saabumise viisi ja eesmärke
arvestades ei ole välistatud, et ta ei kujuta endast ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või
julgeolekule. Isikul on lähedased sidemed Venemaa armeega ning see on ohuks Eesti riigi
julgeolekule ja avalikule korrale. Isik tegeles ajateenistuse ajal side segamisega ja ta on
saanud sellekohase sõjaväelise väljaõppe. PPA-le ei ole teada, kas isik on Venemaal
palgasõdurina arvel, kuid augustikuus soovis ta palgasõduriks minna. Isiku vend õpib
Venemaa sõjaväekoolis lenduriks. Seega on nii X.X. kui ka tema vend sõjaväelise taustaga.
Isiku põgenemisohu tõttu ei ole võimalik tema suhtes muid järelevalvemeetmeid tõhusalt
kohaldada. Tema dokumentide hoiule võtmine ega kindlaksmääratud kohta elama suunamine
ei vähenda põgenemisohtu. Adekvaatselt käituv rahvusvahelist kaitset sooviv inimene uuriks
eelnevalt välja, kuidas seaduslikult riiki siseneda ning kuidas ja kellelt saab rahvusvahelist
kaitset taotleda. X.X.-il oli kaasas Venemaa siseriiklik pass. Ta ei olnud taotlenud endale
kehtivat reisidokumenti ega Schengeni viisat, et tulla Eestisse piiripunkti kaudu ja taotleda
seal rahvusvahelist kaitset. Selline käitumine annab alust arvata, et isik ei pruugi vabaduses
viibides talle kohaldatud järelevalvemeetmeid järgida ning ta võib omavoliliselt ja
ebaseaduslikult soovitud riiki lahkuda. X.X.-i kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse
paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega tema tervise ja turvalisuse
kaalutlustega.
3. Tartu Halduskohus rahuldas 3. detsembri 2025. a määrusega PPA taotluse ning andis loa
X.X.’i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste
äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o 3. veebruarini 2026 (k.a).
Määruse põhjendused:
1)
Kuna X.X. esitas rahvusvahelise kaitse taotluse paar päeva tagasi, on ilmne, et PPA-l on
vaja teha menetlustoiminguid, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel
tähtsust omavad asjaolud. Ainult esmaste selgituste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas isik
kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. See ei ole selge ka kohtuistungil antud isiku
vastuste põhjal.
X.X.’i suhtes esineb põgenemisoht. Isik kinnitas, et ületas Eesti ja Venemaa vahelise ajutise
kontrolljoone ebaseaduslikult. Isikul puudub Eestis viibimis- või elamisõigus. Ainuüksi
asjaolust, et X.X. ületas Eestisse saabumisel piiri ebaseaduslikult, ei saa järeldada
põgenemisohtu. Usutavasti ei olnud isikul Venemaa Föderatsiooni kodanikuna võimalik
Eestisse ilma Venemaa välispassita seaduslikult siseneda. Isik selgitas istungil, et välispassi
oleks võimalik saada juhul, kui sõjaväeteenistuses viibimisest on möödunud vähemalt viis
aastat. X.X. oli aga hiljuti või on seniajani Venemaa sõjaväeteenistuses. Sellele vaatamata
esineb oht, et X.X. võib rahvusvahelise kaitse menetluse ajal põgeneda või olla menetlejale
muul moel kättesaamatu. Isiku selgitustest nähtuvalt on ta võimeline väga kiiresti ja
operatiivselt tegutsema. Istungil väitis X.X., et Venemaalt lahkumise mõte tekkis tal alles xxx
ning juba järgmisel päeval liikus ta sõbra abil piiritsooni ning leidis võimaluse piiri
ebaseaduslikuks ületamiseks. Kuna lühiajalise planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri
ebaseaduslikult ületamine polnud isikule keeruline, saab pidada tõenäoliseks, et ta võib Eestist
ebaseaduslikult lahkuda ilma pikema ettevalmistuseta. xxx seletuskirjas selgitas X.X. PPA-le,
et ta mõtles piiri ületada Soome kaudu, kuid loobus sellest ebasobiva teedevõrgustiku tõttu.
Kohtuistungil väitis ta, et ei kaalunud Venemaalt lahkumisel teisi variante peale Eesti.
Eeltoodu põhjal saab pidada tõenäoliseks, et X.X. võib Eestist ebaseaduslikult Soome liikuda.
2)
PPA esindaja selgitas istungil, et PPA peab X.X.-i kinnipidamist vajalikuks eelkõige riigi
julgeoleku kaitsmiseks. Kohus peab X.X.-i selgituste põhjal tõenäoliseks, et ta ohustab Eesti
julgeolekut. Ta selgitas, et läbis aastatel 2018-2019 Venemaal ajateenistuse ning osales 2025.
aastal sõjalises väljaõppes. Ta nimetas end ka ise sõjaväelaseks. Kohtule arusaadavalt sõlmis
X.X. 2025. aastal vabatahtlikult lepingu, et teenida Venemaa Föderatsiooni sõjaväes. Seega
on tõenäoline, et X.X.-il on nii sõjandusalased teadmised kui ka valmisolek sõjalises
tegevuses osaleda.
3)
Muud järelevalvemeetmed oleksid X.X.-i põgenemisohu suure tõenäosuse tõttu praegu
ebatõhusad. Võttes arvesse, et X.X.-il ei olnud kohtuistungil kinnipidamiskeskusesse
paigutamisele vastuväiteid, ei pea kohus põhjalikumat põhjendust vajalikuks. X.X. ei toonud
kohtuistungil esile asjaolusid, mis osutaksid, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamine riivaks
mõnda tema põhiõigust ülemääraselt.
4. Isik esitas ringkonnakohtule 9. detsembril 2025 riigi õigusabi taotluse, mille
ringkonnakohus 10. detsembri 2025. a määrusega rahuldas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. X.X. esitas 8. detsembril 2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a
määruse peale. Määruskaebuse põhjendused:
Niipea kui X.X. ületas ebaseaduslikult piiri, ta helistas kohe numbrile 112 ja rääkis oma
asjaoludest. Isiku elu oli ohus ja ta ei kavatsenud kuhugi edasi põgeneda. Isik ei olnud
kinnipidamisel raevukas ning püüdis politseiga koostööd teha. Tal ei ole välispassi, kuna oli
sõjaväelane ja tal on keelatud lahkuda Vene Föderatsioonist. Seetõttu ei saanud tulla Eestisse
seaduslikult. Isiku arusaama ja internetis leiduva info kohaselt ta arvas, et ta paigutatakse
keskusesse, kus saab rahulikult elada ja töötada. Seetõttu ei olnud vastuväiteid
kinnipidamiskeskusesse paigutamisele. Kohtus ei öeldud, et isik võetakse vahi alla ja ta
hakkab viibima kinnises ruumis nagu vanglas vabaduse piiramisega kaheks kuuks. Isik märkis
kinnipidamise protokolli, et tal on sugulasi välismaal. Samuti ta rääkis, et tema sõbral on siin
tuttav, kes töötab BMW teeninduses. Isik on tagaotsitav ja tal ei ole põhjust Eestist ära
lennata.
6. Isikule riigi õigusabi korras määratud advokaat esitas 18. detsembril 2025 määruskaebuse
Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määruse tühistamiseks. Määruskaebus sisaldab
taotlusi kuulutada menetlus kinniseks ja kohtulahendi avaldamisel asendada kaebaja nimi ja
Eestisse saabumise aeg tähemärkidega, võtta asja juurde lisatud tõendid ja anda nende
tõlkimiseks täiendav tähtaeg. Määruskaebuse põhjendused:
1)
Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on erand, mitte reegel. Halduskohtu
määruse põhjendustest ei selgu, millest X.X.-i kinnipidamise jaoks vajalik erand tuleneb.
Seaduslikku võimalust Eesti Vabariiki sisenemiseks isikul ei olnud. Rahvusvahelise kaitse
taotluse esitamine ei tähenda VRKS alusel imperatiivse järelmina vajadust isiku
paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Puudutatud isikut ei ole piisavalt ära kuulatud ning
kohtuistungil osalenud tõlk tõlkis segadust tekitavalt.
2)
Puudutatud isik selgitab, et ta läks 2025. aasta augustis teenima Lugasse, kus ta viibis ca
kaks nädalat. Seal olles sõlmis ta kõrgemate sõjaväeametnikega lepingu, mille kohaselt sai ta
oma kontole 2,5 miljonit vene rubla, pidi sellest 50% kandma ametnikele ja sai seejärel elada
kodus ning ei pidanud viibima Lugas. xxx kohustati teda telefoni teel ilmuma Lugasse xxx
ning sinna jõudes võeti ära telefon, kohustati minema uurija juurde ja kohustati olema tagasi
Lugas xxx kell 09:00. Uurijal olid olemas pangakonto väljavõtted ning pärast küsitlust ütles
uurija midagi taolist, et isikul on targem kuhugi ära kaduda. xxx õhtul sai isik Lugas teenivalt
tuttavalt info, et ilmselt saadetakse isik xxx Kurskisse, kus isikule teadaolevalt toimub
Ukraina rindele saatmiseks kahe nädalane ettevalmistus. Isik pakkis asjad, kogus infot
põgenemisvõimaluste kohta ning ööbis tuttava juures. xxx hommikul isik sõjaväeossa ei
läinud, vaid lasi ennast sõbral viia riigi piiri äärde ja ületas piiri. Enne piiri ületamist saadeti
isikule info, et isiku kodutänaval on sõjaväepolitsei, mis otsib puudutatud isikut.
Kinnipidamiskeskuses olles, vist viiendal kuupäeval helistas isik oma isale ja sai teada, et ta
on tagaotsitavaks kuulutatud. Tõendid selle kohta esitab isik kohtule.
3)
Puudutatud isik rikkus Eesti Vabariigi välispiiri sisenemisel seadust, kuid tegi seda selge
põhjusega ja andis end ise koheselt üles kui piiririkkuja. Riigipiiri ebaseaduslik ületamine
toimus isiku poolt põhjusel, et ta soovis esitada Eesti Vabariigile rahvusvahelise kaitse
taotluse.
4)
Puudutatud isik ei ole kavandanud minna Soome ning ei ole Soome minemist väitnud.
Soome teede olukorra kohta vastas isik PPA-le siis, kui temalt küsiti, miks ta Soome ei
põgenenud. Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolude kontrollimiseks ei ole vaja
isikut kinni pidada. Ta oleks PPA-le kättesaadav ka PPA poolt kindlaksmääratud elukohas
elades. Isikul ei ole tõhusaid võimalusi ilma dokumentide ja elatusvahenditeta põgeneda
mõnda teise riiki. Isikul ei olnud aimu, et kinnipidamiskeskuses on vangla tingimused.
7. PPA palus vastuses isiku määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud
määrus muutmata.
1)
PPA leiab jätkuvalt, et isiku suhtes esineb põgenemisoht ja see põhjustab vajaduse tema
kinnipidamiseks. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik
omab Venemaa Föderatsiooni sisepassi, mis ei anna luba ametlikuks piiriületuseks. Isiku
seletused ja võimalik varasem ebaseaduslik piiriületus kinnitavad, et isiku suhtes esineb
põgenemisoht ning puudub alus arvata, et ta vabaduses viibides oleks ametivõimudele
kättesaadav.
2)
Isiku tausta ning tema riiki saabumise viisi ja eesmärke arvestades ei ole välistatud, et isik
kujutab ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale või julgeolekule. Isikul on lähedased sidemed
Venemaa armeega, mis on ohuks Eesti riigi julgeolekule. Isikul ei ole Eestiga selliseid
seoseid, mis motiveeriksid teda siin edasi viibima. Isiku väited tema senise tegevuse kohta
kinnitavad, et ta on suuteline soovi korral ametivõimude eest kõrvale hoidma.
3)
Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud
eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet
samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes
usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isik võib omavoliliselt ja
ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline
piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. PPA-le teadaolevalt ei ole
isikul Eestis võimalikku elukohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Tartu Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on 3. detsembri 2025. a määruses
piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja
põhjendatud VRKS § 36¹ lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud alustel. Ringkonnakohus nõustub
halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustik
(HKMS) § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust
määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus
järgmist.
9. Kohtupraktikas on sedastatud, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse
ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati
nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel
tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja
kontrollimata informatsiooni. Tegemist on prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise
võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse
kinnipidamist. Piiratud informatsiooni tõttu piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et
kinnipidamiskeskusse paigutamine on vajalik ega ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu
29. jaanuari 2015. a määruse nr 3-3-1-52-14 p 14).
10. VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral
kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude
väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte eesmärk on tagada, et
rahvusvahelise kaitse taotleja oleks PPA-le asjaolude selgitamiseks vajalike
menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Samuti on selle normi kohaldamise eesmärgiks
takistada puudutatud isiku liikumist enne haldusmenetluse lõppemist teise riiki. Kuna
puudutatud isiku saabumisest Eesti Vabariiki ei ole möödunud veel kahte kuud ning tema
rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on alles algusjärgus, on igati põhjendatud isikut
nimetatud alusel kinni pidada. Haldusmenetlus lõppeb haldusakti teatavaks tegemisega.
VRKS § 36¹ lg 2 p 4 on kohaldatav kuni lõpliku otsuse tegemiseni, milleks võib kuluda kuni
kuus kuud (VRKS § 181 lg 1).
11. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiseta võiks isik Eestist
lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, s.t esineb oht, et isik põgeneb. VRKS § 361 lg 21
järgi käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni
väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68
kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult
esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka välismaalast ja juhtumit
iseloomustavaid muid asjaolusid (Riigikohtu 5. detsembri 2022. a määruse nr 3-20-2004 p
18.5).
12. PPA väitis ja halduskohus tuvastas õigesti, et puudutatud isiku puhul saab jaatada
põgenemisohtu VSS § 68 p 8 kohaselt. Isiku senised selgitused ja käitumine tekitavad
põhjendatud kahtluse, et ta ei ole PPA ametnikele kättesaadav. Isik tegutses pärast teate
saamist võimaliku saatmise kohta Ukraina rindele väga kiiresti ja ületas juba järgmisel päeval
ebaseaduslikult piiri. Isik organiseeris endale transpordi piirini ja kasutas sinna jõudmiseks
erinevaid telefoni rakendusi ja kompassi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna
lühiajalise planeerimise järel tundmatus piirkonnas piiri ebaseaduslik ületamine ei olnud
isikule keeruline, saab pidada tõenäoliseks, et ta võib Eestist ebaseaduslikult lahkuda ilma
pikema ettevalmistuseta.
13. VRKS § 361 lg 2 p 6 alusel võib varjupaigataotlejat kinni pidada riigi julgeoleku või
avaliku korra kaitsmise eesmärgil. Puudutatud isiku puhul on need tingimused täidetud.
Puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik saabus Venemaalt Eestisse ebaseaduslikult piiri
ületades kui ka selles, et ta on Venemaal läbinud sõjaväeteenistuse. Kohtu hinnangul äratavad
isiku Eestisse saabumise asjaolud ja tema varasem käitumine kahtlust ja teda on alust pidada
riigi julgeolekut ohustavaks. Praeguses julgeolekuolukorras on suurenenud Venemaa
Föderatsiooni kodanikest lähtuv oht riigi julgeolekule.
14. Halduskohus on isikuga seotud asjaolusid kogumis õigesti ja piisava põhjalikkusega
hinnanud. Määruskaebuses ei ole toodud esile asjaolusid (nt tervislik seisund, riive
perekonnaelule), mille põhjal saaks isiku kinnipidamist hinnata ebaproportsionaalseks. Isikust
lähtuv oht kaalub jätkuvalt üles vabadusõiguse riive. VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemate
järelevalvemeetmete iseloomu arvestades ei saaks nende kohaldamine piisavalt tulemuslikult
tagada Eesti Vabariigi julgeoleku kaitset. Kohtupraktikas on ka sedastatud, et põgenemise ohu
tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse
paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine.
Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne
VRKS § 36¹ mõttes (Riigikohtu 29. jaanuari 2015. a määruse nr 3-3-1-52-14 p 18).
Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist rahvusvahelise
kaitse taotluse menetluse kestel. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja
kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui
ka proportsionaalne meede. Isik ei ole kohtule veenvalt põhjendanud, kuidas ta oleks PPA-le
kättesaadav, kui ta ei viibiks kinnipidamiskeskuses. Kindla elukoha Eestis peaks isik ise
otsima, seda ei määra PPA. Kohtule teadaolevalt puuduvad isikul varasemad sidemed Eesti
Vabariigiga.
15. Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu
Halduskohtu 3. detsembri 2025. a määruse muutmata.
16. Lähtudes HKMS § 175 lg-st 3, § 179 lg-st 4 ja VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et
rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab
ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel puudutatud isiku nime, sünniaja ja
Eestisse saabumise kuupäeva tähemärgiga. Tuginedes VRKS § 13 lg-le 1 puudub vajadus
käesolev kohtumenetlus kinniseks kuulutada, kuna rahvusvahelise kaitse menetlus on seaduse
alusel konfidentsiaalne.
17. Puudutatud isiku taotlus, võtta asja juurde lisatud tõendid ja anda nende tõlkimiseks
täiendav tähtaeg, jääb rahuldamata. Isik on määruskaebuses kirjeldanud esitatud tõenditega
seotud asjaolusid (sõjaväepolitsei käis teda otsimas ja ta on kuulutatud tagaotsitavaks). Kuna
ringkonnakohus hindab, kas halduskohus andis õiguspäraselt loa isiku kinni pidamiseks ja
kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks seoses rahvusvahelise kaitse
taotluse lahendamisega, ei ole praeguses kohtumenetluses nimetatud asjaolude tuvastamine
esmatähtis. Puudutatud isiku tagaotsitavaks kuulutamine Venemaa Föderatsiooni poolt võib
omada kaalu tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel.
(allkirjastatud digitaalselt)