2-26-1069/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-1069

Tsiviilasi

X.T maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik X.T (isikukood XXX; elukoht XXX ;

telefon XXX ; e-post XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X.T maksejõuetusavaldus menetlusse.

2. Rahuldada X.T maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja X.T pankrot 20. jaanuaril 2026

kell 11.00 ja algatada X.T kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Robert Sprengk (ik xxxxxxxxxxx,

Advokaadibüroo LMP, Soola 8, Tartu, e-post: XXX , telefon 51 66 303

).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 9. veebruar 2026 kell 13.00 (asukohas

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, XXX, Tartu, saal 122).

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude

mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes

edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

7. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 20. jaanuaril 2027. Aruanne ja

aruande lisad esitada kohtule eraldi menetlusdokumentidena.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet

usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Jätta menetluskulud X.T kanda.

10. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

12. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

ASJAOLUD

1. X.T

(avaldaja/võlgnik) esitas 15.01.2026 Tartu Maakohtule füüsilise isiku

maksejõuetusavalduse.

Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline ning ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on pensionär.

Avaldaja sissetulekukus on vanaduspension 755 eurot. Võlgnikule kuulub ka sõiduk Volvo V50

2004a, xxxxxxx väärtusega 500 eurot. Võlgnikul alaline elukoht puudub. Igakuised väljaminekud

on 750-780 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 20 eurot,

transpordikulud 150 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele 50-100

eurot ja muud kulud 100-200 eurot. Kohustusi on avaldajal 13 222,35 eurot. Võlgnik taotleb

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Selgituse kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetus tekitatud tahtlikult ega pahatahtlikult. Võlgnik

on püüdnud oma kohustusi täita vastavalt võimalustele, ka laps on aidanud rahaliselt asju maksta

enda pere kõrvalt, olles ise töötu ja suurte terviseprobleemidega ja lisaks on ka kohtutäitur

igakuiselt pidanud kinni pensionist, et võlad väheneksid, kuid madal sissetulek ja vara

puudumine ei võimalda võlgasid tasuda. Võlgnik on üle aasta kodutu, on ööbinud nii tuttavate

juures kui ka tänaval pikalt, samuti autos tihti maganud. Mingi aja veetis ka tütre juures magades,

aga paraku see ei ole olnud ka tulemuslik – tal endal on kolm väikest last ja üürikorter. Võlgnik

kaotas oma elukaaslase kolm aastat tagasi viimase staadiumi vähile. Elades tol ajal tütre juures,

tekkisid elukaaslase raske haiguse tõttu neil rahalised raskused asjade maksmisel ning olid

sunnitud välja kolima. Võlgnik kolis 1-toalisse üürikorterisse, kus kulud olid väga suured ning

paratamatult võlad süvenesid ja tekkis neid juurde kuniks üürileping lõpetati, kuna ei suutnud

enam ka korteri eest maksta. Peale seda on võlgnik olnud kodutu, kuna ükski korteriomanik ei

ole nõus pärast taustauuringut korterit üürima. Ka kohalikust sotsiaalosakonnast ei ole võlgnik

abi saanud, nemad soovitavad ainult varjupaika minna. Toimetulekutoetust võlgnikule ei maksta,

kuna puudub elamispind ja uut elamist ei saa ka üürida, sest kolimistoetust enam Tartu linnas ei

ole ja muidugi ka seoses taustapäringutega seda ei võimaldata.

Tervislikest põhjustest (eesnäärme vähk, vererõhu probleemid, ateroskleroos, poolenisti pime)

tulenevalt ei ole võlgnikul võimalik tööturul osaleda ega oma sissetulekut suurendada.

Võlgnikule kuuluv sõiduk on võlgnikule oluline liikumisvahend, mida kasutab esmavajaduste

rahuldamiseks, sealhulgas toidu hankimiseks, arstide juures käimiseks ja muude eluks vajalike

toimingute tegemiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus leiab, et X.T maksejõuetusavaldus vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS)

§-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lg-s 1 sätestatud

avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu

poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (13 222,35 eurot)

ületavad tema võime oma vara arvel võlausaldajate nõuete proportsionaalseks mõistliku aja

jooksul rahuldamiseks.

4. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga,

mistõttu ei ole võimalik tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS mõttes.

Pankrotihaldur on nõuete kaitsmisel kohustatud kontrollima krediidiandjate nõuete suurust,

kujunemist ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel, kusjuures VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada krediidiandjal. Arvestades asjaolu, et

maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus võlgniku varalist olukorda

arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel

kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

5. Kohus nimetab pankrotihalduriks Robert Sprengki, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

6. FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks

ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti

välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

7. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172,

381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi

riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest

vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast

seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures

loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või

raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja

sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske

hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus,

võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib

jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on

seisukohal, et Robert Sprengk on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi

võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel,

eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus

kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 20.01.2027. Aruanne ning

aruande lisad esitada kohtule eraldi menetlusdokumentidena.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik