Legislator Case Law & Legislation
2-26-27/2 AI generated

2-26-27/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-26-27/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

I.K. (hageja) esitas 02.01.2026 hagi Viru Vangla (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse riigi

Legislator headnote

AI generated

2-26-27/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: I.K. (hageja) esitas 02.01.2026 hagi Viru Vangla (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse riigi

Keywords

AI generated
sufficient income waiver of income pension rights modification of income economic hardship revocation of pension
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Kohtujurist

Merle Maks

Määruse tegemise aeg

20. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-26-27

Tsiviilasi

I.K. hagi Viru Vangla vastu kahju väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I.K. (isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla)

Kostja Viru Vangla (registrikood 70008144)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda I.K. hagi Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

menetlusse võtmisest.

2. Jätta I.K. taotlus riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks rahuldamata.

3. Lugeda hagiavaldus I.K.-le tagastatuks. Selgitada Ingemar Kodaile, et tal on

õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse.

4. Jätta menetluskulud I.K. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Määrus toimetada kätte I.K.-le .

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. I.K. (hageja) esitas 02.01.2026 hagi Viru Vangla (kostja) vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 1500 eurot. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse riigi

õigusabi ja menetlusabi saamiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt rikkus Viru Vangla hageja

õigusi, s.o hageja inimväärikust.

2. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Avaldusest ei nähtu

eraõiguslikku vaidlust, mida saaks maakohtus lahendada.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 lg 1 sätestab, et maakohtud vaatavad

esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Vastavalt TsMS §-le 1 on tsiviilasi

eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus on seisukohal, et hagejal on avalik-õiguslik suhe

riigiga ning kahju hüvitamise nõue tuleb esitada riigi (vangla) vastu. Vangistusseaduse

(VangS) § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel

või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud.

4. Seega ei ole tegemist eraõigusliku suhtega. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtute

pädevuses. Kuna kinnipeetava ja vangla vahel on avalik-õiguslik suhe ning kahju hüvitamise

nõue on seotud kinnipeetava väidetava alandamisega vangistuses viibimisel vangla

territooriumil, kuuluvad sellega seotud kahju hüvitamise vaidlused HKMS § 4 lg 1 ja § 5 lg 1

p 4 järgi lahendamisele halduskohtus. Seega ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus.

5. TsMS) § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole

pädev asja lahendama. Hagejal tuleb oma õiguste kaitseks pöörduda halduskohtu poole.

6. Hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule ka taotluse riigi õigusabi ja menetlusabi

saamiseks, kuna avaldajal puudub raha riigilõivu tasumiseks ning ta ei saa vaidluses kostja

juristide vastu.

7. Kuivõrd kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, ei ole kohtul alust eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas ning kohus jätab TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel hageja taotluse

esitatud avalduselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

8. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotlejal ei saa

olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Seega jätab kohus RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel

hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

9. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust puudutatud

isikule kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kuna hageja esitas hagiavalduse elektrooniliselt, ei

ole vaja seda tagastada.

10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse,

et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

11. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gerty Pau

kohtunik