4-25-4359/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

20.01.2026, Tartu

Kohtuasja number

4-25-4359

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25.11.2025. a otsus Marko Keerbergi

väärteoasjas LS §-de 224 lg 2 järgi

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik Marko Keerberg (isikukood

37605246517), apellatsioon

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Marko Keerbergi apellatsioon läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse advokaadist kaitsja vahendusel 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 25.11.2025. a otsusega tunnistati Marko Keerberg süüdi

liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 päeva aresti. KarS § 68 lg

2 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 2 päeva aresti alates M. Keerbergi kinnipidamisest

23.11.2025 kell 17.04. KarS § 66 lg 1 alusel on M. Keerbergil kohtuotsuse jõustumisel õigus

ülejäänud karistust kanda osade kaupa – 6 päeva aresti tuleb tema poolt ära kanda hiljemalt

25.01.2026, kandes korraga mitte vähem kui 2 päeva aresti. LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldas

maakohus M. Keerbergi suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6

kuuks.

2.

12.01.2026 esitas M. Keerberg maakohtu otsuse peale apellatsiooni. M. Keerberg ei

nõustu maakohtu otsusega, soovib, et see otsus uuesti läbi vaadataks ning, et aresti asemel

kohaldataks talle üldkasulikku tööd.

Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus leiab, et M. Keerbergi apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu.

Seetõttu jääb see väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKK 4-23-2162/41 p 10)

4. Maakohus karistas M. Keerbergi 8 päeva pikkuse arestiga. Apellatsioonis on taotletud

karistusena üldkasuliku töö mõistmist ilma sisulisi vastuväiteid maakohtu otsusele toomata.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus karistuse liigi ja määra valikut ammendavalt

põhjendanud. M. Keerberg avaldas juba maakohtus, et oleks nõus tegema üldkasulikku tööd,

seega sai kohus sellega karistuse mõistmisel arvestada. Siiski pidas maakohus vajalikuks M.

Keerbergile aresti mõista, põhjendades seda mh järgmiste asjaoludega: [t]al on ka varem

samalaadseid rikkumisi olnud, mille eest on karistuseks määratud nii rahatrahv ja sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist, samuti on ta teinud üldkasulikku tööd. /…/ Marko Keerbergi on

käesoleval aastal veebruaris ja augustis karistatud LS § 224 lg 1 järgi. Seega on praegune

samalaadne väärtegu juba kolmas 2025. aastal. /…/ alkoholi tarvitamise järgselt

mootorsõiduki juhtimisest on kujunemas menetlusaluse isiku jaoks käitumismuster. /…/

varasemad karistused ei ole Marko Keerbergile mõju avaldanud /…/ Isiku varasem korduv

käitumine ja karistustest mitte mõjutada laskmine näitab selgelt, et kergemaliigiline

karistusliik talle mingit õiguskuulekusele suunavat mõju ei avalda. Seega on seekord kohane

kohaldada tema suhtes juba raskemaliigilist karistust, et anda riigi poolt tugevam signaal

talle järelduste tegemiseks ja enda käitumise muutmiseks. Eeltoodut arvestades on

põhjendatud määrata Marko Keerbegrile karistuseks arest eeldusega, et seekordne karistus

teda rohkem mõjutab. Maakohtu põhjendused karistuse liigi ja määra kujunemisel on

jälgitavad ja nõustumisväärsed. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel rikkunud materiaal- ega

menetlusõigust. M. Keerbergile mõistetud karistus vastab tema süü suurusele ning on

kooskõlas kohtupraktikaga. Kuna ringkonnakohus ei näe ka alust väljuda apellatsiooni

piiridest, jääb see läbi vaatamata.

5. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS §-st 2 ja KrMS §-st 326 lg 3, jätab

ringkonnakohus M. Keerbergi apellatsiooni Tartu Maakohtu 25.11.2025. a otsuse peale läbi

vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)