2-25-18681/13 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-25-18681

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2026, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-18681

Tsiviilasi

Võlgniku P.LP.L maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine,

pankrotihalduri määramine, menetlusabi andmise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik P.LP.L (isikukood XXX, elukoht xxx)

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik

(isikukood 36209014213, OÜ Pärnu Pinker Albert,

asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P.LP.L maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja P.LP.L (isikukood XXX) pankrot 19. jaanuar 2026, kell 14.30 ja

algatada kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada P.LP.L pankrotihalduriks Andrus Õnnik (isikukood 36209014213, OÜ

Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post XXX

pankrotihalduritunnistus nr 36, välja antud 22.06.2004).

4. Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 06. veebruar 2026

kell 12.00 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas, saal nr 1 asukohaga Sauna 5, Rapla

ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis

https://meeting.video.rik.ee. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda

halduri poole.

5. Kohustada P.LP.L-i ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla

kohtumajja (Sauna 5, Rapla) 06. veebruaril 2026 kell 11.55 .

6. Kohus hoiatab P.LP.L-i , et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse

ilmumata jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada võlgniku

suhtes sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku

pankroti väljakuulutamisega.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

2-25-18681

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada

haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see,

kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule;

nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise

tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

9. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest

vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 25. jaanuaril 2027.

10. Jätta menetluskulud võlgniku P.LP.L kanda.

11. Määrata usaldusisiku Andrus Õnnik tasu suuruseks 1186,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 284,64 eurot.

12. Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 886,00 eurot ja lisanduva

käibemaksu 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot, ning maksta see välja riigi

vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert,

arvelduskonto nr EE311010902001686003).

13. Mõista P.LP.L-ilt välja usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub

käibemaks 72,00 eurot, kokku 372,00 eurot, mis tuleb maksta büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr

EE311010902001686003).

14. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud

võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse

tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse

peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.

Asjaolud ja menetluse käik

1. P.LP.L (edaspidi ka avaldaja/võlgnik) esitas 04.11.2025 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale

võlgniku maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamiseks. Avalduses esinevad puudused kõrvaldas võlgnik 10.11.2025.

2. Avalduse kohaselt on makseraskused tekkinud seoses ettevõtluse alustamisega. Kuna ettevõte

laenu ei saanud, võttis eraisiku laene ja kahjuks ei suutnud ettevõte nii kiiresti areneda ja jäigi

võlgadesse. Tänaseks päevaks on need juba suureks kasvanud ja ei näe enam pääsu. On noor

inimene ja sooviks uut võimalust.

2-25-18681

3. Kohus võttis 02.12.2025 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku

usaldusisikuks pankrotihaldur Andrus Õnniku ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.

4. Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 30.12.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos

lisadega ning tasutaotluse.

4.1. Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuded ja sissetulekud. Võlgnikule

kinnisvara ei kuulu. Võlgnik on Liiklusregistri kohaselt sõiduki XXX XXX. Võlgnik on

avaldanud, et saatis sõiduki 2017.a vanarauda ning romula poolt lubati see arvelt maha võtta.

Võlgnikule kuuluvad SEB pensioniosakus eeldatava väärtusega 2578,84 eurot. Võlgnik ei ole

esitanud osakute tagasivõtmise avaldust, mistõttu pankrotimenetluses on osakute väärtus 0 eurot.

Võlgnikule kuulub kaks äriühingut - xxxxx OÜ ja xxx OÜ – milliste eeldatav väärtus on 0 eurot.

4.2. Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandatud vara või kolmandale isikutele antud

laen suurusega enam kui 3000 eurot kokku. Võlgnik võõrandas (kinge) 06.02.2025 H kinnistu,

registriosa xxxxxxx, asukohaga XXX. Tehing on tehtud lähikondsega ja tehingu väärtuseks on

avaldatud 15 000 eurot.

4.3. Võlgnikul on arvelduskonto ja hoiukonto Swedbank AS-is, arvelduskonto ja kogumishoius

SEB Pank AS-is, aktiivne arvelduskonto ja suletud arvelduskonto LHV Pank AS-is ja ta on

allkirjaõiguslik xxxxx OÜ konto juures. Kontodel olevate varade jääk kokku on -1,06 eurot.

Võlgnikul ei ole varade käsutamine piiratud, mistõttu kontode jäägid võivad olla käesolevaks

ajaks muutunud.

4.4. Võlgniku rahalised kohustused (võlanimekiri). Võlgniku kohustused, kogusummas 22355,89

eurot, on kokkuvõtlikult järgmised: 1. H R OÜ ees 8816,41 eurot; 2. A F G OÜ ees 282,96 eurot;

3. S AS ees 4255,48 eurot; 4. xxx AS ees 6652,58 eurot; 5. kohtutäitur R.S ees 899,95 eurot ja 6.

N I OÜ ees 1448,51 eurot.

Maksejõuetusavalduses on:

- Lisaks näidatud J I OÜ nõuet summas 407,97€, kuid ajutisele haldurile edastatud teates J I OÜ

sellist nõuet ei kajasta, nõude olemasolu/sisu ja suurus või selle puudumine täpsustatakse

pankotimenetluse käigus;

- Pole kajastatud N I OÜ üürilepingust tulenevat võlgnevust;

- H R OÜ nõue kajastatud kohtutäituri nõudena;

- S Pank AS nõudena näidatud vaid selleks ajaks võlgnevuses olev summa, kuid tegelikkuses on

kogu lepingust tulenev nõue suurem;

- Kohustused kokku 13 981,15€, usaldusisikule teatatud kohustuste summa on aga 22 355,89€,

ehk 37% suuremad, kui avalduses.

•Võrreldes maksejõuetusavalduse koostamise ajaga on praeguseks nõuetele lisandunud viiviseid.

•Võlgniku suhtes on avatud üks täitetoimik järgmiselt - 26.09.2025 avatud toimik H R OÜ nõudes

summas 7301,87€

- Võlausaldajate vastuste kohaselt on sissenõutavaks muutunud nõudeid 16 901,15 €, ehk 76 %

nõuetest. Ainukesena ei ole muutunud sissenõutavaks S Pank AS nõue 5454,74 € ulatuses (seisuga

04.11.2025).

Lisaks eelnevalt märgitule on võlgnik on usaldusisikule teatanud, et:

- Tal on mobiiltelefon turuväärtusega ca 400€.

- Igakuiselt tasumisele kuuluvaks kohustuseks on telefonioperaatoriga sõlmitud leping, igakuise

kuluga ca 13 €.

- Ta on järelmaksuga soetanud blenderi, kuid oli sunnitud selle maha müüma.

- Teiste isikute valduses ei ole temale kuuluvat vara.

- Tema valduses on mõnikord tuttavate arvuti, mida laenab selleks, et oleks mugavam asju ajada.

- Tal ei ole võlgnevusi eraisikute ees ja ei ole ise laene andnud.

- Ta elab praegu koos isa ja vennaga H talus. Ta ei kanna eluasemega seotud kulusid, kuna tal

puuduvad selleks vahendid. Vahendite puudumise tõttu ei saa ta omaette elada, aga sealt ei ole

võimalik ka tööl käia. Temaga koos elaval isal määratud töövõime puudumine ja pension.

2-25-18681

- II pensionisamba osakud on tal alles, kuid sai pangast teate, et kohtutäitur R.S on seadnud neile

aresti.

- Maksejõuetusavalduses on ta põhjendanud maksejõuetusavalduse esitamise vajadust järgmiselt:

„Makseraskused on tekkinud seoses ettevõtluse alustamisega. Kuna ettevõte laenu ei saanud,

võtsin eraisiku laene ja kahjuks ei suutnud ettevõte nii kiiresti areneda ja jäingi võlgadesse.

Tänaseks päevaks on need juba suureks kasvanud ja ei näe enam pääsu. Olen noor inimene ja

sooviksin uut võimalust. Antud hetkel olen kohustatud elukohast loobuma ja kolima maale

vanemate juurde, kus puudub ka võimalus töö saamiseks. „

Usaldusisikule on täiendavalt selgitanud, et „Maksejõuetus hakkas pihta 2025 aasta alguses kui

ettevõtte võlad hakkasid järsult kogunema üüratute kommunaalmaksete, üüritõusu ja vähese

äritegevuse tõttu. Proovisin olukorda päästa laenuga et tasuda ära kõik väiksemad võlad ja arved.

Kuid kõik kuhjus ja järsku polnud enam midagi teha. Pidin korterist loobuma ja mõned asjad

müüma ära et elada ja süüa suvel. Põhjus miks äritegevus läks untsu ning minu nimel niipalju

võlgu on sest läksin lahku oma kaaslasest ja äripartnerist kes enda nimele ei saanud parasjagu

võlgu võtta. Kõik jäi minu kanda ja üksinda oli too päris ülejõukäiv projekt mida üleval hoida.“

Maksejõuetusavalduse koostas ta ise Google abil.

Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud:

• Rahvastikuregistri andmetel on P.LP.L-i:

- sünnijärgseks perenimeks K, lisaks on ta kandnud perenime G.

- eesnimeks on olnud ka P.L P.L ja P.L.

- kehtiva elukohana alates 30.03.2020 registreeritud xxxx

- lisa-aadressina on alates 28.03.2019 registreeritud XXX, H talu, mis on tema sõnul ka tema

praeguseks tegelikuks elukohaks.

- Perekonnaseisult on ta vallaline.

- Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad.

- Tal on kutsekeskharidus, avalduse kohaselt lõpetanud Kehtna KHK 2018-l aastal ja omandanud

koka 4. taseme.

• Võlgnikule kuulunud/kuuluva vara osas:

- Võlgniku nimele on olnud registreeritud H kinnistu, registriosa xxxxxxx, sihtotstarve elamumaa

100%, suurus 10 288m2. Kinnistu omandas ta 10.03.2003 kinnistu müügilepinguga. Võlgnik (sel

ajal nimega P.L P.L G) oli ise tehingu ajal 4-aastane ja tema seadusliku esindajana tegutses ema

B.G. Võlgniku sõnul vormistati tema nimele pere maamaja, mis vanemate soovil pidi minema

väiksema venna nimele, kui see saab täisealiseks, või enne keskkooli lõpetamist. Müügilepingu

kohaselt oli kinnistu hoonestatud elamuga. Müügihinnaks oli 55 000 EEK ( 3 515€). 06.02.2025

kinkelepinguga kinkis võlgnik kinnistu oma vend P.L LL P.L-ile. Lepingus on märgitud, et

ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul ait, küün, šahtkaev, puurkaev ning 1898 valminud elamu,

ehitisealuse pinnaga 282m2. Elamul puudub kasutusluba. Lepingu ese on registreeritud nelja isiku

elukohana. Elamu on remontivajavas seisus. Kingisaaja avaldas notarile eseme väärtuseks 15

000€. Kuna käesoleval hetkel puudub ülevaade kinnistu ja elamu tegelikust seisukorrast, siis

käesoleval hetkel võetakse aluseks kinkelepingus märgitud tehinguväärtus 15 000€.

- Võlgniku nimele on praegusel ajal registreeritud sõiduauto xxx xxx, registrimärk xxxxxx ,

1993vl. Registrikanne on peatatud 06.11.2020. Võlgniku sõnul on transpordivahendeid saadetud

romulasse jaanuaris 2017, kuid mingil põhjusel on registrist kustutamata.

- Võlgniku omandis on käesoleval ajal kahe äriühingu osakud: 1) F OÜ, registrikood xxxxxx,

2500€ suuruse nimiväärtusega osa. Ühingu tegevusalaks on märgitud -muud mujal liigitamata

lõbustus- ja vaba aja tegevused. Ühingu aadressiks on xxx, asutatud 14.11.2022. Ühingul on alates

28.05.2023 kehtiv majandustegevusteade nr KT0024422 kategoorias- kaubandus-toitlustamine.

Esitatud on viimati majandusaasta aruanne seisuga 31.12.2023, mille kohaselt varade väärtuseks

oli 6559€ ja kohustiste suuruseks 14 096€, käive oli 10 255€ ja puhaskasum -10038€(kahjum).

2024 aasta majandusaasta aruannet ei ole esitatud, puuduvad avalikud andmed tegevuse ja käivete

kohta. Kogu tegevuse ajal töötajaid registreeritud ja tööjõumaksude tasumist deklareeritud ei ole.

Võlgnik ise on selgitanud, et F OÜ tegutses toitlustusvaldkonnas väga algsel tasandil. Tulu tootis

2-25-18681

ettevõte minimaalselt ning ei läinud tööle. Antud ettevõtte tõttu on ka tema võlgnevused.

Usaldusisik on tuvastanud, et 27.10.2023 laekus võlgniku S Pank AS kontole pangast saadud

laenuna 10 000€, millest ta 02.11.2025 kandis laenuna üle F OÜ-le. Lisaks oli märgitud selgitusse,

et laenusumma oli 9850€, millest 250€ anti üle sularahas. Konto väljavõttest võib järeldada, et

laenust on F OÜ-le tagasi maksnud 3310€ ja seega peaks võlgnikule tagastamata laenujääk olema

6540€. F OÜ ja võlgniku kontode vahel on väiksemas ulatuses vastastikuseid kandeid toimunud

kuni augustini 2025. Usaldusisiku hinnangul ühingu osalusel hetkel turuväärtus puudub. 2) H S D

OÜ, registrikood xxxxxx, 2500€ suuruse nimiväärtusega osa (asutatud sissemakset tegemata).

Ühingu tegevusalaks on märgitud -muude pealisrõivaste tootmine, k.a rätsepatöö. Ühingu

aadressiks on xxx, asutatud 22.05.2015. Võlgnik omandas osaluse 03.02.2023. Esitatud on viimati

majandusaasta aruanne seisuga 31.12.2023, mille kohaselt varade väärtuseks oli 2294€ ja

kohustiste suuruseks 2239€, käive oli 0€ (juba alates 2021-st aastast) ja jaotamata kasum -2445€

(kahjum). 2024 aasta majandusaasta aruannet ei ole esitatud, puuduvad avalikud andmed tegevuse

ja käivete kohta. Võlgnik ise on selgitanud, et H S D OÜ on täielikult tühi ettevõte, mis on saadud

kinkelepinguga. Äritegevus, kulud ja tulud puuduvad täielikult.. Usaldusisik ei ole tuvastanud H S

D OÜ ja võlgniku kontode vahel kandeid. Usaldusisiku hinnangul ühingu osalusel hetkel

turuväärtus puudub.

• Võlgnikul on pensionifondi II samba osakud, väärtusega praegu ca 2579€. Pankrotimenetluses ei

ole lubatud II samba osakutele sissenõuet pöörata.

Võlgniku kohustuste tekkimise alused/kronoloogia:

1) 25.09.2022 sõlmis eraisikuna üürilepingu N I OÜ-ga Tallinnas, xxx üürimiseks. Üüri summa

oli 670€, millele lisandusid kommunaalkulud. Keskmiselt tasus võlgnik üürilepingu alusel ca

800€/kuus. Võlgnevused tekkisid aprillis 2024, viimase makse tegi augustis 2024.

2) S Pank AS sõlmitud laenulepingu alusel laekus tema kontole 27.10.2023 laenuna 10 000€,

igakuise makse suurusega ca 244€. Laekunud summast kandis 02.11.2025 laenuna üle F OÜ-le

summa 9 600€. Selgituses oli märgitud, et laenusumma oli 9850€, millest 250€ anti üle sularahas.

Konto väljavõttest võib järeldada, et laenust on F OÜ-le tagasi maksnud 3310€.

3) S AS sõlmitud laenulepingu alusel laekus tema kontole 02.11.2023 summa 5000€, igakuine

makse suurusega ca 120€. Laekunud summast 1 100€ +300€ kandis F OÜ kontole selgitusega

„toetus“ ja 1 550,79 € kandis A E OÜ kontole selgitusega „Tellimuse nr. 115055“ (usaldusisiku

hinnangul võib tegemist olla ettevõtluse tarbeks soetatud kaubaga). Kokku läks laenust ettevõttele

vähemalt 2950,79€. Tagasimaksete kohta info puudub.

4) 02.05.2025 sõlmisid F OÜ ja H R OÜ krediidilepingu nr 1781740866, laenu summaga

5048,50€, sihtotstarve oli käibevahendite suurendamine, tähtaeg 02.05.2026 ja igakuise makse

suurus 540,69€. Laenu tagatiseks sõlmis võlgnik käenduslepingu, vastutuse piirsummaga 10 097€.

Võlausaldaja ütles lepingu üles 17.07.2025 ja esitas 24.07.2025 maksekäsu kiirmenetluse

avalduse.

5) Võlgnik sõlmis eraisikuna 21.05.2025 I F AS-iga järelmaksulepingu, kauba maksumusega

294,98€, igakuise makse suurusega 11,30€. Kaubaks oli blender, mis võlgniku sõnul on

käesolevaks ajaks müüdud. Märkus: Taotluses märkis võlgnik oma sissetuleku suuruseks

1200€/kuus ja igakuiste kohustuste suuruseks 200€/kuus.

4.5 Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksutatavat tulu

järgmiselt:

2022 brutotulu 12 007 € netotulu 10 018 € keskmiselt 835 €/kuus

2023 brutotulu 15 115 € netotulu 12 885 € keskmiselt 1 074 €/kuus

2024 brutotulu 4 324 € netotulu 4 198 € keskmiselt 350 €/kuus

2025 10k brutotulu 152 € netotulu 146 € keskmiselt 15 €/kuus

Sh. * 2022-2023 oli sissetulekuks töö- või töövõtulepingutega seonduvad tasud * 2024 oli

peamiseks sissetulekuks jaanuarist kuni juulini saadud töötutoetus * 2025 maksustatav tulu

sisuliselt puudub

* P.LP.L-il ei ole seisuga 04.12.2025 maksuvõlgu ja ettemaksukonto saldo on 0,00€;

Tema laenu/käenduslepingutest tulenevad igakuised maksed olid juunis 2025 summas 916€,

millest eraisikuna võetud kohustused olid 375,30 € ja F OÜ laenu käendamisest tulenev kohustus

2-25-18681

541€. P.LP.L-i teadaolevad kohustused on kuue võlausaldaja ees kokku kuni 22 355,89 €, millest

vähemalt 16 901,15 on muutunud sissenõutavaks. Sealjuures tuleneb nõuetest 11 191,02 €

tarbijakrediidilepingutest. H R OÜ ja N I OÜ on teatanud, et nende nõuete aluseks ei ole

tarbijakrediit, samuti ei ole kohtutäituri nõude aluseks tarbijakrediit. Kohustustest ca 20 000€ (ca

90%) on seotud F OÜ-ga. Võlgnikul käesoleval ajal sissetulek ja müügiväärtust omav vara

puudub. Menetluse käigus tuleb tuvastada H kinnistu kinkimisega seotud asjaolud. Kinnistu

võõrandamise lepingus oli selle väärtuseks märgitud 15 000€, mis on 7356 € võrra vähem, kui

tema kohustuste summa.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Usaldusisiku hinnangul on käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja

sissetulek, mille arvelt kohustusi täita ning 76% ( ca 16 900€) nõuetest on muutunud

sissenõutavaks. Usaldusisiku hinnangul on P.LP.L-i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks

ettevõtluse ebaõnnestumine, mille tõttu ta ei suuda tasuda äriühingu jaoks eraisikuna võetud laene

ja käendatud äriühingu kohustusi. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu

asjaolu. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2025 alguses.

Usaldusisik leiab, et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis

usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja

maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga P.LP.L on maksejõuetusavalduses taotlenud pankroti

väljakuulutamist ja samaaegselt kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei

ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul: 1. kuulutada välja P.LP.L´e

(isikukood XXX) pankrot; 2. nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks olen andnud); 3.

kohustada P.LP.L-i vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle

teadaolevalt õiged; 4. algatada P.LP.L´e kohustustest vabastamise menetlus.

4.6 Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FiMS § 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks

kulutanud 13,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine

30 minutit, võlgnikule päringute koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine 1 tund; registritele

jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1,5

tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine, sh kinnistuga seotud lepingutega tutvumine

1,5 tundi; võlgniku kolme aasta sissetulekute andmetega tutvumine ja analüüs 30 minutit;

võlgniku pangakontode väljavõtetega tutvumine ja analüüs 1 tund; andmete analüüs kogumis, sh

lepingud ning võla- ja varanimekirja koostamine 7,5 h. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete

täitmiseks 13,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni 177,20 eurot), millest tulenevalt

usaldusisiku tasu on 1890,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna käesoleval hetkel puuduvad

menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul olulise arestitava

sissetuleku ja müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle osalist

hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa 1186,00 eurot,

millele lisandub käibemaks 284,64 eurot (kokku 1470,64 eurot) ning sellest a) 886,00 eurot,

millele lisandub käibemaks 212,64€ (kokku 1098,64€) hüvitada riigi vahenditest ja b) 300,00€,

millele lisandub käibemaks 72,00 € (kokku 372,00€) mõista välja võlgnikult.

Kohtu seisukoht

5. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti.

Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

2-25-18681

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule

esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 30.12.2025 kohtule esitatud

võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Usaldusisiku esitatud varanimekirja kohaselt P.LP.L-il sissetulek puudub. Kohtule

esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi kokku 22355,89 eurot millest

sissenõutavaks on muutunud 16 901,15 eurot ehk ca 76%. Võlgnikul ei ole müügiväärtust omavat

vara ega vahendeid võlgnevuste tasumiseks.

Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on

püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.

7. Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja määrab,

arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Andrus Õnnik on

andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek

viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.

8. PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FiMS

§ 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse

täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või

aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada

tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule

arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks

kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise

tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.

9. PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise

abinõude kohaldamise. Võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kohus usaldusisiku

nimetamisel kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõpetamiseni peatas. Täitemenetluse

jätkamiseks taotlust kohtule esitatud ei ole ja selliseid asjaolusid toimikumaterjalidest ka ei nähtu,

mis annaks aluse täitemenetluse jätkamist kaaluda. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused

TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.

10. Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest

vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi

FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise

alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1

kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

11. Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud:

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama

saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu

jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule

vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest

poole usaldusisikule üle andma.

12. FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.

2-25-18681

13. Võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme

aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid

arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49

lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest

võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest.

14. FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse

kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv)

jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud

võlgniku kanda.

15. FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse

(FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.01.2025 on tunnitasu alammäär 177,20

eurot.

17. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi,

on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub

kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada

1470,64 eurot (käibemaksuga).

18. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu

hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub

piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti

pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei

ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

2-25-18681

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär

pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

19. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole

võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 886 eurot,

millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest.

Usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 372,00

eurot mõistab kohus välja võlgnikult. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu

tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik