2-23-12882/81 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-23-12882 (digitaalne menetlus)

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2026, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

M J, M J hagi N J vastu elatise nõudes

N

J

avaldus

lastega

suhtlemiskorra

kindlaksmääramiseks

Tsiviilasja hind

7834,49 eurot ((260,33 + 221,28) × 9 + 3500)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I/asjast puudutatud isik I M J (isikukood

XXX)

Hageja II/asjast puudutatud isik II M J (isikukood

XXX)

Hagejate seaduslik esindaja/asjast puudutatud

isik III Y J (isikukood XXX)

Hagejate/asjast puudutatut isikutele I ja II

määratud esindaja vandeadvokaat Deniss

Matvejev

Kostja/avaldaja N J (isikukood XXX)

Kostja/avaldaja lepinguline esindaja Sergei

Ivanov

Kohalik omavalitsus Narva linn Narva linna

Sotsiaalabiameti kaudu, esindaja Marina Mul

Menetluse liik

Hagimenetlus

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

Kohtuistungil 9. detsembril 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M J ja M J hagi N J vastu elatise nõude osas hagi õigeksvõtul põhineva

otsusega.

2. Mõista N J (isikukood XXX) välja M J (isikukood XXX) kasuks alates 11.09.2023 kuni

M J täisealiseks saamiseni (XXX) igakuine elatis 260,33 euro ulatuses (249,78 eurot

(baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

3. Määrata kindlaks, et N J tasub elatist M J ema, Y J (isikukood XXX), arvelduskontole

märkides ära selgituses „Elatis M J“ tasustatava kuu 10. kuupäevaks.

4. Mõista N J (isikukood XXX) välja M J (isikukood XXX) kasuks alates 11.09.2023 kuni

M J täisealiseks saamiseni (XXX) igakuine elatis 221,28 eurot (249,78 eurot

(baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 15% (PKS § 101 lg 7 alusel), mis

2(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. Määrata kindlaks, et N J tasub elatist M J ema, Y J (isikukood XXX), arvelduskontole

märkides ära selgituses „Elatis M J“ tasustatava kuu 10. kuupäevaks.

6. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 18. jaanuari 2024. a

määrusega kohaldatud hagi tagamine.

7. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Jätta osapoolte menetluskulud elatise nõude osas nende endi kanda. Lähtudes

menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

9. Jätta rahuldamata N J taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

10. Rahuldada N J avaldus lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

11. Määrata kindlaks N J ja M J suhtlemiskord alljärgnevalt:

11.1. N J võtab M J iga kuu viimase nädala neljapäeval koolist pärast õppetundide

lõppemist ja tagastab sama päeva hiljemalt kl 20.00 lapse elukoha juurde. Kui lapsel on

sel päeval huviring või muu tegevus, peab N. J viima M. J sinna ja võtma tagasi.

11.2. N J võtab M J iga kuu viimase nädala laupäeval elukoha juurest kl 10.00 ja

tagastab sama päeva hiljemalt kl 20.00 lapse elukoha juurde. Kui lapsel on sel päeval

huviring või muu tegevus, peab N. J viima M. J sinna ja võtma tagasi. N. J peab tagama

lapse kooliülesannete tegemist.

12. Määrata kindlaks N J ja M J suhtlemiskord alljärgnevalt:

12.1. N J võtab M J iga kuu viimase nädala neljapäeval lasteaiast/koolist ja tagastab

sama päeva hiljemalt kl 20.00 lapse elukoha juurde. Kui lapsel on sel päeval huviring

või muu tegevus, peab N. J viima M. J sinna ja võtma tagasi.

12.2. N J võtab M J iga kuu viimase nädala laupäeval elukoha juurest kl 10.00 ja

tagastab sama päeva hiljemalt kl 20.00 lapse elukoha juurde. Kui lapsel on sel päeval

huviring või muu tegevus, peab N. J viima M. J sinna ja võtma tagasi. N. J peab tagama

lapse kooliülesannete tegemist.

13. Kui N. J ei ole võimalik ilmuda lastega kohtumistele, peab ta sellest koheselt teavitama

laste ema Y J või M J telefoni teel.

14. Jätta laste riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.

15. Muud menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Lähtudes

menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

3(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. M J (hageja I) ja M J (hageja II) oma seadusliku esindaja ema Y J kaudu esitasid 11.

septembril 2023 (dtl 3-5) Viru Maakohtule hagi N J (kostja) vastu elatise nõudes (tsiviilasi nr 2-

23-12882).

Hagejate nõudeks on:

mõista N J välja

1. M J kasuks elatis alates hagi esitamisest 260,33 euro ulatuses, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused, kuni lapse täisealiseks saamiseni;

2. M J kasuks elatis alates hagi esitamiseks 221,28 euro ulatuses, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused, kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Elatis kanda Y J, isikukood XXX, pangakontole selgitusega „elatis lapsed“. Hageja soovib

elatise tasumise kuupäeva kindlaksmääramist hiljemalt 10. kuupäevaks.

Hagiavalduse põhjendustest nähtub, et kostja on hagejate isa. Kostja ei osale laste kasvatamises,

ülalpidamises osaleb nii kuidas juhtub. Hagejad elavad koos emaga, kostjaga hagejad ei suhtle.

Kostja ei täida ülalpidamiskohustusi korrapäraselt ja seadusega sätestatud ulatuses. Viimati tasus

2023 augustis 400 eurot. Hagejad aga soovivad saada elatist kindlas summas, igakuiselt ja

kindlatel tähtaegadel.

Hagejate igakuised vajadused on järgmised:

- M J: eluasemekulud u 60 eurot, toidukulud – 170 eurot, lasteaed – 65 eurot, erispetsialistid

(logopeed) 75 eurot, riided ja jalatsid 30 eurot, transport – 50 eurot, sidekulud – 12 eurot,

tervishoid – 20 eurot, hügieentarbed – 20 eurot, majapidamiskulud – 20 eurot, lastetoa mööbel –

37,50 eurot. Kokku – 564,50 eurot.

– M J: eluasemekulud u 60 eurot, toidukulud – 170 eurot, lasteaed – 65 eurot, erispetsialistid

(logopeed) 75 eurot, riided ja jalatsid 30 eurot, transport – 50 eurot, sidekulud – 12 eurot,

tervishoid – 20 eurot, hügieentarbed –20 eurot, majapidamiskulud – 20 eurot, lastetoa mööbel –

37,50 eurot. Kokku 564,50 eurot.

Hageja I elatise nõue on 260,33 eurot. Hageja II elatise nõue on 221,28 eurot. Kokku on elatise

nõue summas 481,61 eurot.

2. Viru Maakohus 13. septembri 2023. a määrusega (dtl 7-9) võttis hagi menetlusse.

3. Hagi vastuses (dtl 27-29) võttis kostja hagi osaliselt õigeks. Kostja ei vaidle vastu, et ta on

alaealiste hagejate isa. Oma laste isana on kostja valmis kandma oma osa laste ülalpidamis- ja

kasvatamiskuludest.

Hagis toodud asjaolud ei vasta osaliselt tegelikele asjaoludele. Asjaolud ei ole täielikult välja

toodud, on moonutatud ega vasta laste huvidele ja vajadustele.

Hagejate vanemate abielusuhe lõppes ainuüksi hagejate seadusliku esindaja algatusel, kes 2022.

aasta detsembris võttis lapsed endaga kaasa ja kolis uude elukohta. Sellest ajast alates on kostja

kandnud igakuiselt raha seadusliku esindaja pangakontole laste ülalpidamiseks ning võimalusel

lastega lühikestel kohtumistel ja suhtlemisel kulutanud täiendavalt mõningaid rahasummasid

laste huvides.

4(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

Alates 2021. aasta septembrist alustas poeg M sportimist Narva Paemurru Spordikooli hoki

sektsioonis. Kostja pool, keda esindas kostja ema ja hagejate vanaema N J, osales aktiivselt laste

kasvatamises ja arendamises ning M treeningutel osalemine jäi suures osas vanaema vastutada.

Kahjuks ei lasknud laste ema pärast uude elukohta elama asumist vanaemal lapsi aidata ja

nendega suhelda ning M lõpetas treeningutel käimise, mis üldiselt avaldab tema füüsilisele

arengule äärmiselt negatiivset mõju. Samuti kandis vanaema kostja palvel oma kontolt kostja

raha laste ülalpidamiseks.

Esitatud pangaväljavõtetest nähtub, et kostja kandis laste ülalpidamiseks ja kasvatamiseks

rahasummasid, mis ületavad perekonnaseaduse § 101 sätestatud määrasid.

Seaduslik esindaja ei märkinud, et saab igakuist lapsetoetust 80 eurot iga lapse kohta, et M saab

töövõimetuspensioni, mille laste seaduslik esindaja üksinda vormistas seda asjaolu kostjaga

kooskõlastamata. Määratud pensioni suurust ei ole kostjale teada, kuid seda summat tuleb elatise

suuruse määramisel arvestada.

Hagiavalduses märgib seaduslik esindaja, et kostja ei täida oma kohustusi laste ülalpidamisel ega

maksa talle regulaarselt ja seaduses ettenähtud suuruses elatist. Samas toob ta kohe välja, et

viimane elatise maksmine oli selle aasta septembris. Kostja poolt seadusliku esindaja

pangakontole kantud rahasummad ületavad haginõudeid. Elatise nõue alates nõude esitamise

hetkest tuleb jätta rahuldamata.

Haginõuded ei ole kooskõlas hagi kirjeldava osaga. Näiteks kulutab hagejate ema oma laste

ülalpidamiseks sama palju raha, s.o 564,5 eurot igaühele. Samas on hagejale I ja hagejale II

nõutavad summad erinevad. Kostja leiab, et hagis märgitud laste ülalpidamiskulud ei vasta

tegelikkusele ja on paljasõnalised.

Samuti on kostjale ebaselge et kui hagis märgitud kulutused lastele on võrdsed ja ulatuvad kokku

1129 euroni, siis seadusliku esindaja vajalikke vajadusi arvestades peab seadusliku esindaja

igakuine netosissetulek olema vähemalt 1500 eurot. Kostja taotleb nõuda seaduslikult esindajalt

sisse tõend sissetulekute kohta ja lastele tehtud kulutuste tõendamist.

Lapsevanemad püüdsid lastega suhtlemise korda kooskõlastada lastekaitse osakonna spetsialisti

abil. Läbirääkimistel tekitas laste ema skandaali ning lastega suhtlemise korda ei õnnestunud

kinnitada. Seoses seadusliku esindaja poolt kostja lastega suhtlemisele takistuste tekitamisega

palub kostja kooskõlastada lastega suhtlemise kord järgmiselt:

- Kostja peab vajalikuks M J sporditegevuse taastamist ja hokitrennil käimise jätkamist. Alates

septembrist 2023 toimub treening teisipäeval ja reedel kella 16:45-17:45 ajal. Treeningutel

käimise tagab nagu varemgi M J vanaema, mida vanaema saab kohtuistungil ka ise kinnitada.

Sporditegevusega seotud kulud kannab kostja.

- Kuna kostjal on alaline töökoht Rootsis ja ta tuleb kord kuus nädalaks koju, siis kogu tema

Eestis viibimise ajal elavad M ja M tema juures. Lähiajal arutavad vanemad M sportimise

vajalikkust ja võimalust. Kostja on valmis M sportimise eest tasuma.

- Lapsed veedavad jõulu- ja aastavahetuse pühad vaheldumisi isa või emaga: lapsed tähistavad

jõule isaga, aastavahetust emaga. Järgmisel aastal on vastupidi.

- Koolivaheaeg: lapsed veedavad poole koolivaheajast isaga, poole emaga.

- Vanemad arutavad kõiki lapsi puudutavaid küsimusi koos, lähtudes eelkõige laste huvidest.

Arutada on võimalik e-posti või lühisõnumi teel.

Eeltoodu alusel on kostja valmis osalema oma laste kasvatamises ja ülalpidamises, arvestades

nende huve ja vajadusi. Kostja leiab, et haginõuded on ülemäärased ja palub kohtul määrata

kindlaks elatise summa.

5(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

4. Hagi vastuse kohta esitatud seisukoha (dtl 40-42) kohaselt paluvad hagejad kohtul välja

mõista kostjalt elatis seadusega ettenähtud miinimummääras, mis juba arvestab igakuist

lapsetoetust 80 euro ulatuses, nimelt hageja I elatise nõue on 260,33 eurot ja hageja II elatis

nõue on 221,28 eurot, kokku on elatise nõue summas 481,61 eurot. Seadusjärgne miinimumelatis

arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel, mis on hetkel 1685 eurot. Kostja töötasu on

tunduvalt suurem. Kostja ei ole esitanud oma tegelikku tulu.

Kuna hagejad nõuavad elatist miinimummääras, mistõttu selles ulatuses ei ole vaja lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada.

Käesolevas menetluses ei arutata, mis põhjusel oli lõppenud abielu 3.04.2024 (abielu ei ole

orjus) ja milline peab olema hagejate ja kostja suhtluskord, seega ei hakka hagejad sellele

vastama. Samas on kostja kinnitanud, et töötab Rootsis ja tema viibimine Eestis on piiratud.

Kostja väited, et poole koolivaheajast veedavad (hagejad) isaga, ei vasta tõele. See on ka

ilmselge, kuna koolivaheaeg on suvel kolm kuud ja õppeaastal veel üks kuu otsa. Kostjal ei ole

nii palju puhkustki.

Samuti on kostjal väär arusaam mõistest „veedavad koos poole ajast“. See, et hagejad on vahest

paar tundi isaga, ei tähenda veedavad koos. Lapsed ei ole kordagi jäänud kostja juurde ööbima

või olnud mitu päeva järjest kostja juures.

Hetkel otsib hagejate seaduslik esindaja tööd. Kõik laekunud tööpakkumised ei sobi töögraafiku

tõttu.

Maksim käib 3x nädalas kooli ettevalmistuskursustel ja 1x nädalas eesti keele tunnis – 35 eurot

kuus, logopeed – 2x nädalas / 10 eurot tund.

M-l on määratud sügav puue ajavahemikul 31.05.2023 kuni 30.05.2026, seetõttu vajab laps

eriõpet. Rehabilitatsiooniplaan on hetkel lõppenud ning hageja käib eratundides – logopeed,

eripedagoog, psühholoog. Määratud puudega lapse toetus 241,64 eurot kulutatakse eelnimetatud

eratundidele, ravimitele, kütusele uuringutel käimiseks.

2023 juulikuus käisid hagejate seaduslik esindaja ja kostja perenõustamisel üritades saada sealt

abi. Kuid pärast teist tundi keeldus kostja perenõustamise teenusest, kuna perenõustaja poolt

välja pakutud variantidest ei sobinud ükski.

Hagejad soovivad saada elatist kindlas summas, igakuiselt ja kindlatel tähtaegadel ning ei soovi

pidevalt kostjale meelde tuletada elatise maksmise kohustusest.

Kostja on kinnitanud oma vastuses esitatud pangakonto väljavõttes 1.01.2023 kuni 17.10.2023

eest, et elatis laekub ebaregulaarselt, näiteks 2023 septembrikuu ei ole laekunud, oktoobrikuus

2023 vaid 300 eurot.

Hagejad taotlevad sissetulekut tõendavate dokumentide nõudmist kostjalt.

5. Kohtule 7. detsembril 2023 esitatud menetlusdokumendis (dtl 45-48) kordas kostja enamasti

hagi vastuses esitatud väited üle. Kostja täiendas, et hagejad eirasid kostja (ekslikult märgitud

hagejate) taotlust kostja ja laste suhtluskorra kinnitamiseks ega avaldanud selles küsimuses oma

seisukohta. Kostja peab sellist suhtumist õigusvastaseks ja kohusetundetuks, millega kaasnevad

täiendavad menetluskulud. Palutakse kostja kasuks hagejatelt osaliselt välja mõista kantud

menetluskulud.

Kostja palub kinnitada lastega suhtluskord sellisel kujul, nagu see oli kostja poolt varem esitatud.

6(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

Hagejate seaduslik esindaja selgitab oma vastuses, et ta otsib tööd ja ei leia seda suure koormuse

tõttu, mis on seotud laste vajadusega käia erinevatel õppetundidel, arstide ja teiste spetsialistide

juures.

Varem selgitas kostja, et kostja ema (hagejate vanaema) N J andis tohutu panuse laste arengusse

ja kasvatamisse. Praeguseks on kostja ema jätkuvalt valmis aitama laste kasvatamisel ja nende

eest hoolitsemisel. Seadusliku esindaja algatusel on lastega suhtlemine aga miinimumini viidud,

mis ei vasta laste huvidele ega vajadustele ning avaldab nende heaolule äärmiselt negatiivset

mõju. Olemasolevatel andmetel räägib seaduslik esindaja laste juuresolekul isa ja vanaema kohta

negatiivselt ning meelestab neid oma lähedaste vastu. Selline käitumine võib negatiivselt

mõjutada laste psühhoemotsionaalset seisundit ja on vastuolus õigusriigi põhimõttega,

perekonnaseaduse § 143 lg 2, mis sätestab, et vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab

lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

Hagejate ema omistas põhjendamatult otsustusõiguse lastega seotud küsimustes.

6. Kohus 4. jaanuari 2024. a määrusega (dtl 58-59) võttis menetlusse N J avaldus lastega

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks (hagi vastuses esitatud avaldus kostja ja laste suhtluskorra

kinnitamiseks), ühendas M J, M J hagi N J vastu elatise nõudes ja N J avaldus lastega

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ühte menetlusse ning määras lahendada need nõuded koos

tsiviilasjas nr 2-23-12882.

7. Kostja kohtule 18. jaanuaril 2024 esitatud menetlusdokumendis (dtl 79-81) palus menetluse

ajaks reguleerida ja kinnitada lastega suhtluskord järgnevalt:

- Kuna kostjal on alaline töökoht Rootsis ja ta tuleb kord kuus nädalaks koju, elavad M ja M

tema juures kogu tema isa Eestis viibimise aja. Eeldatavalt üks nädal kuus.

- Kostja teavitab hiljemalt kaks päeva enne eeldatavat järgmise kojujõudmise kuupäeva e-kirja

teel laste ema ja määrab talle laste üleandmise koha, kuupäeva ja kellaaja. Saabumiskuupäeva

teates teatab kostja ka eeldatava kodusoleku päevade arvu. Kaks päeva enne lastega suhtlemise

lõppu teatab isa laste emale ka meili teel laste tagasiviimise koha, kuupäeva ja kellaaja.

Samuti palub kostja nõuda laste emalt teavet tema poolt laste huvides tehtud kulutuste ja

rahasummade kohta ajavahemikul 2022. a juulist kuni 31.12.2023 PKS § 144 alusel.

8. Kohus 18. jaanuari 2024. a määrusega (dtl 84-88) tagas hagi ja kohustas kostjat maksma

tsiviilasja nr 2-23-12882 menetluse ajal kummagi hageja ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus

ajavahemikul 10.01.2024 kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

9. Kohus 18. jaanuari 2024. a määrusega (dtl 90-93) suunas hagejate vanemaid elatise ja lastega

suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõuetes osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses

sätestatud lepitusmenetluses Sotsiaalkindlustusameti juures. Kohus peatas tsiviilasja menetlus

kuni lepitusmenetluse lõppemiseni. Kohus tõi esile määruse põhjendustes, et tulenevalt TsMS §

358 lg 2 ja § 4771 lg 2 on menetluse peatamise kestel võimalik esialgse õiguskaitse kohaldamine.

Kohus küsib laste ema kirjalikku seisukohta taotluse suhtes ja lahendab taotluse pärast seisukoha

esitamist.

10. Sotsiaalkindlustusamet edastas kohtule riikliku perelepitusteenuse edutuse tõendi (dtl 107).

11. 15. märtsi 2024. a määrusega (dtl 109-111) uuendas kohus tsiviilasja nr 2-23-12882

menetluse, määras alaealistele esindaja riigi arvel ning kohustas laste ema, Narva linna Narva

linna Sotsiaalabiameti kaudu ja riigi õigusabi korras määratud esindajat esitama kohtule

kirjalikud seisukohad N J avalduse osas lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning

esialgse õiguskaitse rakendamiseks.

7(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

12. Lastele määratud esindaja seisukoha (dtl 119-120) kohaselt ta nõustub, et kohtumenetluse

ajaks tuleb reguleerida lastega suhtlemist EÕK korras. Määratud esindaja arutas laste

vanematega nende võimalusi. Määratud esindaja tuvastas, et tänaseks N J elukohas puuduvad

võimalused laste ööbimiseks. Viimatisel kohtumisel magas vanem poeg N J voodis, N J ise

põrandal ning noorem poeg ööbis vanaema juures. Lähtudes sellest, ei ole võimalik määrata, et

lapsed ööbivad isa juures.

Samuti on N J kinnitanud, et tema viibimine Narvas (üks nädal kuu jooksul) ei ole regulaarne,

seega tekkivad määratud esindajal kahtlused, et N J on võimeline täitma soovitud korda.

Laste määratud esindaja pakkus laste vanematele järgmise variandi:

- Laste isa teavitab laste ema hiljemalt kaks päeva enne eeldatavat Eestisse saabumist e-kirja teel

ja alates Eestisse saabumisest kohtub ja suhtleb tema lastega kokku 6 päeva, sh ärgipäevadel (v.a

reede) kella 16.00-20.00 ajal, milleks ta võtab lapsi lasteaiast kl 16.00 ja toimetab lapsi laste ema

kodu juurde kl 20.00-ks.

- Samuti kohtub ja suhtleb tema lastega reedest laupäevani koos ööbimisega ja selleks võtab laste

isa lapsi kl 16.00 lasteaiast ja toimetab neid laste ema kodu juurde laupäeval kl 20.00-ks.

Ööbimiseks laste isa peab tagama lastele oma elukohas vajaminevaid mööblit ja esemeid. Kui

lapsed ööbivad isa juures, siis temal peavad ööbima mõlemad lapsed.

- Pühapäeval lapsed viibivad emaga.

Mõlemad lapsevanemad kinnitasid määratud esindajale, et nad on nõus ülalnimetatud ajutise

suhtlemise korraga, kui laste isa tagab lastele vajalikud ööbimistingimused.

Igaks juhuks palub määratud esindaja kohtul ära kuulata laste vanemaid ja saada nendelt

kinnitust, et nad on nõus määratud esindaja pakutud suhtlemise korraga.

13. Laste ema seisukoha (dtl 155-157) kohaselt ei ole isa pakutud suhtluskord laste huvides ja

teeb ettepaneku kindlaks määrata järgmine laste ja isa suhtluskord:

- Isa ja lapsed kohtuvad teisipäeviti ning reedeti kella 16.00-20.00 ajal.

- Isa võtab lapsed nimetatud päevadel kell 16.00 nende viibimiskohast või nende elukohalt

kolmanda isiku vahendusel ja tagastab emale kolmanda isiku vahendusel.

Laste ema ei eita laste õigust isaga suhelda, kuid suhtlemine ei saa ohustada lapsi ega nende

emaga perekonna turvannet. Ema ja isa perekond lagunes ema vastu suunatud isa füüsilise

vägivalla kasutamise tõttu. Sageli olid ema suhtes esinenud isa agressiivse käitumise

pealtnägijateks lapsed, mistõttu sai noorema lapse vaimne seisund oluliselt kahjustatud. Isa on

kriminaalkorras karistatud isik ning isa suhtes on Viru Maakohus kriminaalasjas nr 1-24-2649

kohaldanud emale lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat.

Välistatud on igasugune ema ja isa kontakteerumine nii kirjalikult kui suuliselt lähenemiskeelu

tõttu. Sel põhjusel peab laste ja isa suhtluskord olema niivõrd täpne, et välistada igasuguseid

täiendavaid ema ja isa kokkupuuteid ning vaidlusi seoses lastega suhtlemisega.

Ema pakutud suhtluskord arvestab laste psüühilist võimekust isaga suhelda. Lastel ei ole eriti

emotsionaalset sidet isaga, sest isa viibis harva kodus kui elas perekonnas. Nagu isa

dokumentidest nähtub, isa töötas Rootsis perekonnas elamise ajal ja ka pärast perekonna

lagunemist. Eestis käis isa vaid kord kuus ja lastega ei ole palju suhelnud. Kui isa hakkas viibima

Eestis, siis ei avaldanud ta huvi laste käekäigu vastu. Isa võib kolmeks nädalaks laste elust üldse

kaduda, mistõttu ei tekki laste ja isa vahel häid usaldusväärseid suhteid ja huvi teineteise vastu.

Ainukeseks põhjuseks, miks isa võib vanemale lapsele M J helistada, on huvi ema elu vastu ja

nõudmine emaga jutuajamise järele.

8(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

M J suhtes suhtluskorra reguleerimisel tuleb eelkõige arvestada lapsel esinevat puuet. Laps ei

räägi eriti ning tema väljendamisoskus on puudulik. Kuna isa ei ole kunagi lapsega tegelenud ega

eriti näinud, siis isal puudub lapsest arusaamise ja vajaliku lähenemisviisi kasutamise kogemus.

M ei ole iseseisev ning vajab erihoolt ja tuge, mida isa ei oska pakkuda. Kui isa võtab M

suhtlemiseks, siis laps viibib koos vanaemaga. Iseseisvalt ei suuda isa toime tulla lapse vajaduste

tagamisel.

Laste ööbimine isa kodus on välistatud, sest seal ei ole magamistingimusi loodud. Isal puuduvad

laste jaoks voodid. Samuti ei soovi lapsed isaga omaette jääda, sest nad kardavad isa.

Muudel päevadel peale teisipäeva ja reede ei ole võimalik laste ja isa kohtumisi korraldada, sest

lapsed on hõivatud huviringides. M peab saama täiendavaid rehabilitatsiooniteenuseid ning

logopeedi ja järelõpetajate õppetunde. Ema pakkus isale lapsed viia täiendavatele tegevustele ja

samuti kanda lisakulusid, aga isa keeldus. Mõttetu on panna isale täiendavaid kohustusi laste

huviringidesse viimisel, sest isa ei täida sugugi neid kohustusi.

Emal on kergem isapoolse vanaemaga kokku leppida abi saamises, kui isa hakkab iseseisvalt

toimetama.

Ema kardab isa väga, sest isa ähvardab igal pool sh ema sugulastele, et soovib ema maha lüüa.

Sel põhjusel tuleb laste perekonna rahu säilitamiseks ja eelkõige laste täiendavate psüühiliste

traumade vältimiseks reguleerida laste isale üleandmist kolmanda isiku vahendusel.

Muul viisil on emale laste üleandmine välistatud. Isa võib eirata kehtestatud lähenemiskeeldu ja

tulla ema korterisse lastega suhtlemise ettekäändel ning käituda agressiivselt. Ema oli sunnitud

pöörduma Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenistusse psühhoteraapia teenuse järel, tulemaks

toime isa poolt vägivalla kasutamisega. Isa teeb seda läbi lastega suhtlemisõiguse kasutamise

ning võib isegi tulla ema korterisse, lukustada kõiki seal ja kiusata ema.

Eelviidatu alusel palub ema jätta isa taotletud suhtluskorda kindlaks määramata ning kindlaks

määrata laste ja isa suhtluskord ema pakutud viisil.

Hagejate seisukohal on kostja poolt elatisnõudele esitatud vastuväited asjakohatud.

Kostja vastuväited seoses hagejate vastu esitatud väidetavate nõuetega (kusjuures pole hagejad

nõus hageja väidega) ei välista hageja nõude rahuldamist mh põhjusel, et VÕS § 200 lg 1 p 1

kohaselt ei ole ülalpidamise nõude tasaarvestamine lubatud.

14. Lastele määratud esindaja poolt kohtule 6. jaanuaril 2025 esitatud seisukoha (dtl 168-169)

kohaselt võttis ta ühendust N J tema esindaja Sergei Ivanovi kaudu ning Sergei Ivanov teatas

määratud esindajale, et N J on sisuliselt nõus Y J pakkumisega.

Määratud esindaja möönab, et selline kord ei pruugi täielikult vastata laste huvidele, kuna see

vähendab nende võimalust suhelda isaga kuni 32 tundi kuus. Samas, arvestades laste

vanematevahelisi ülimalt negatiivseid suhteid, toetab määratud esindaja laste ema ettepanekut,

kuna see soodustab õiguslikku rahu, tasandab vanemate konflikti, mis peaks positiivselt

mõjutama laste psühholoogilist heaolu.

Määratud esindaja ei saa nõustuda laste ema pakkumisega, mille kohaselt isa võtab lapsed

nimetatud päevadel kl 16.00 nende viibimiskohast või nende elukohalt kolmanda isiku

vahendusel ja tagastab emale kolmanda isiku vahendusel.

Laste elukoht on nende ema elukoht. N J suhtes kehtib lähenemiskeeld, mille kohaselt ei saa ta

läheneda Y J ega tema elukoha juurde. Seega ei saa N J võtta lapsi nende elukohast isegi

9(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

kolmanda isiku vahendusel. Y J oli arutatud võimalust, mille kohaselt N J võtab lapsi oma ema

N J elukohast N J vahendusel. Y J oli sellega nõus.

Määratud esindaja võttis ühendust N J (tel XXX). N J oli nõus, et N J võtab ja tagastab lapsed

tema vahendusel tema elukoha kaudu (XXX). Määratud esindaja leiab, et laste huvidele vastab,

et Y J toob lapsed N J juurde aadressile XXX, teisipäeviti ja reedeti hiljemalt kl 15.50 ning

viivitamatult lahkub N J elukohast; kl 16.00 teisipäeviti ja reedeti tuleb N J aadressile XXX laste

järele nendega suhtlemiseks; samadel päevadel tagastab N J lapsed aadressile XXX, hiljemalt kl

20.00 ja viivitamatult lahkub nimetatud aadressilt; Y J tuleb laste järele kl 20.10.

15. Kohus arutas asja 7. jaanuaril 2025 toimunud kohtuistungil (dtl 172-173). Kohtuistung oli

edasi lükatud, kuna pooled arutasid kompromissitingimusi suhtlemiskorra ja elatise nõudes ning

on palunud anda pooltele tähtaeg kompromissi esitamiseks.

16. Hagejate lepinguline esindaja teatas kohtule 23. jaanuaril 2025 (dtl 178), et kostja keeldus

allkirjastamast, sest ta ei ole nõus kompromissi kahe punktiga. Kostja leiab, et tema

ülalpidamiskohustus laste suhtes möödunud perioodi eest on piiratud hagi tagamise määruses

nimetatud igakuiste summadega (ehk 200 eurot kummalegi lapsele kuus).

17. Hageja lepinguline esindaja esitas kohtule 3. detsembril 2025 (dtl 238-239) elatisnõude

resolutsiooni täpsustamise.

Hagejad paluvad:

1. Mõista kostjalt N J välja hageja M J kasuks alates 11.09.2023 kuni M J täisealiseks saamiseni

(XXX) igakuine elatis summas 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)),

mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Määrata, et kostja N J tasub elatise

hageja ema, Y J (ik XXX), arvelduskontole selgitusega „Elatis M J“ tasustatava kuu 10.

kuupäevaks.

2. Mõista kostjalt N J välja hageja M J kasuks alates 11.09.2023 kuni M J täisealiseks saamiseni

(XXX) igakuine elatis summas 221,28 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) –

15% (PKS § 101 lg 7 alusel), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Määrata, et

kostja N J tasub elatise hageja ema, Y J (ik XXX), arvelduskontole selgitusega „Elatis M J“

tasustatava kuu 10. kuupäevaks.

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

18. Kohus 4. detsembri 2025. a kirjas (dtl 241) teatas menetlusosalistele, et võtab haginõuete

täpsustamise menetlusse ja jätkab elatishagi menetlemist vastavalt täpsustatud sõnastusele.

19. 9. detsembril 2025 toimunud kohtuistungil (dtl 248-266) jäid hagejad oma nõuete ja nende

põhjenduste juurde.

Kostja võttis õigeks hagejate nõuded elatise väljamõistmise osas täies ulatuses. Pooled nõustusid,

et kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Pooled

loobusid elatise nõude osas apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude osas jäi N. J oma avalduse juurde ja soovib lastega

suhtlemiskorra kindlaksmääramist. N. J sõnutsi töötab ta Rootsis keerulise töögraafiku järgi.

10(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

Vahest töötab ta kuus nädalat järjest Rootsis, neli kahenädalase vahega, siis ta viibib Eestis.

Nende asjaolude tõttu suhtleb isa lastega ebaregulaarselt.

Tihtipeale kohtumised toimuvad (isapoolse) vanaema algatusel, kui lapsed on vanaema juures.

Vanaema võttis lapse spordi huviringist, pärast huviringi käis vanaema lapsega korraks N. J

kodus.

Kui N. J helistab vanemale pojale, kes on ainus hagejate pereliige, kellega ta suhtleb, siis tihti

saab keeldumise. Laste isa ei ole lastega suhteid katkestanud mitte. Kui laste isa helistab lapsele,

siis kohe saab tema jutust aru, et laps on ema mõju all ja filtreerib oma kõnet. Seda on olukorras,

kui isa näiteks palub M välja minna. Laste isa sõnul ei ole M isaga kohtumistele vastu.

Viimati suhtles isa vanema lapsega kaks nädalat tagasi, kuna laste isal olid teised tegemised. Ta

tuli väga väsinud olles, enne sidus armatuuri väga keerulistes olukordades.

Noorem poeg saab kõigest aru, aga ei kõnele, mistõttu temaga suhtlemine on raskendatud.

Viipekeelt ei laps ega isa ei valda.

Kokkuvõtvalt, arvestades ka laste huviringe ja muid tegevusi, palus N. J määrata suhtlemiskord

kindlaks nii, et ta võtab lapsi iga kuu viimasel neljapäeval koolist/lasteaiast ning viib koju kl

20.00-ks. Iga kuu viimasel laupäeval võtab isa lapsi kl 10.00, viib vajadusel neid huviringile või

logopeedi juurde ning tagastab lapsi koju kl 20.00-ks. Laste isa lubab teha lastega

koduülesanded, s.h eesti keeles. Kui töögraafiku tõttu ei suuda laste isa kohale tulla, siis ta

helistab või kirjutab vanemale pojale M. Laste isal ei ole võimalik helistada või kirjutada, kuna

laste ema blokeeris laste isa telefoni ära.

Laste ema selgitas, et neljapäeviti tõenäoliselt hakkab vanem poeg käima arvutikoolitusel, oli

proovitund, M vägagi meeldis. Kui laste ema leiab raha, siis M hakkab neljapäeviti käima

koolitusel, õppetunnid toimuvad kl 17-18 ajal. Ema on nõus kui isa suhtleb lastega laupäeval,

aga kui ta lubab viia nooremat poega logopeedi juurde, teha lastega koduülesanded eesti keeles.

Laste isa avalduse lahendamise üheks variandiks pakkus lastele määratud esindaja piirata laste

vanemate hooldusõigus laste ja isa suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas ning määrata lastele

selles osas erieestkostjaks Narva linn.

Narva linna ja laste ema ei ole ettepanekuga nõus.

Narva linna esindaja leiab, et sobib laste isa ettepanek kohtuda lastega kuu viimase nädala

neljapäeval ja laupäeval.

19. Kohtunik kuulas lapsi ära 19. detsembril 2025. Kohtunikul ei õnnestunud kontakti saavutada

lapsega M J. Ta ei vastanud kohtuniku küsimustele, tegeles omaette, jooksis lastetuppa ringi.

Laps M ütles kohtule, et ei soovi isaga kohtuda. Võib-olla on nõus rääkima isaga telefoni teel.

Lapse sõnul, kui ta tuleb isa juurde, ei tegele isa temaga ja laps mängib arvutis ning isa tegeleb

oma asjadega või sõidab kuskile oma asju ajama. Laps oli napisõnaline. Lapse ema selgitas, et

laps on väsinud, temal olid täna koolitunnid ja arenguvestlus. Laps ei jõudnud süüa, aga peagi

toimub tal trenn. Kohtunik pani tähele, et kui kohtunik küsis lapse käest midagi isaga

võimalikust suhtlemiskorrast, vaatas laps igakord emale otsa.

Elatis

9. detsembril 2025 toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi elatise nõude osas täies ulatuses

õigeks.

11(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

Osapooled palusid rahuldada hagi õigusvõtuotsusega ning teha otsust ilma kirjeldava ja

põhjendava osata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning seda tuleb rahuldada kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-ga 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui

kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Hagi tuleb rahuldada õigusvõtul põhineva otsusega.

Hageja nõude õiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 1, § 100 lg 1 ja 2, §

101.

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3).

Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, §

468 lg 1 p 1 alusel.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud

ise.

Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude

jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Suhtlemiskord

PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Lastekaitseseaduse § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu

võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse

huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest.

PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi

vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste

isikute õigustatud huvi.

PKS § 143 lg 1 alusel on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on

kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et vanem peab

hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.

Riigikohus on selgitanud, et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123

lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanema(te)

hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi

vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes

lapse huvidest juhinduva lahendi (Riigikohtu 6.04.2018. a määrus nr 2-15-16111, p 18).

Riigikohus on rõhutanud, et suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse

isiklike suhete tekkimine ja jätkumine ka siis kui üks vanem ei ela lapsega koos.

12(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

Eeltoodu alusel on oluline tagada lapsest lahus elavale vanemale PKS § 143 lg 1 sätestatud õigus

lapsega isiklikult suhelda. Küll aga kohus peab siinkohal vajalikuks toonitada, et eelkõige on

vanema ja lapse suhtlemiskorda vaja kindlaks määrata lapse huvidest lähtuvalt, et tagada lapsele

õigus suhelda temast lahus elava vanemaga kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud

huve arvestades.

Riigikohus on PKS § 143 kohaldamisel juhtinud tähelepanu sellele, et vanem peab oma vanema

õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1) (vt nt Riigikohtu 30. mai 2011. a määrus

asjas nr 3-2-1-32-11, p 15).

Arutledes kohtuistungil võimalikku isa ja laste suhtlemiskorda, jõudsid osapooled ühisele

arvamusele, et isa ja laste suhtlemine võiks toimuda iga kuu viimasel neljapäeval ja laupäeval.

Isa saaks võtta lapsi neljapäeval pärast kooli/lasteaeda ja tagastada laste elukoha juurde samal

päeval kl 20.00. Laupäeval saab laste isa võtta lapsi elukoha juurest kl 10 ning tagastada elukoha

juurde kl 20.00. Laste ema nõudis, et kui lastel on sel ajal huviringid või muu tegevus, peab laste

isa kindlustama laste nendele viimise ja tagasivõtmise ning koduülesannete tegemise.

Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 10. mai 2024. a kohtuotsusega (jõustunud 28. mail 2024)

kriminaalasjas nr 1-24-2649 (23233050576) kohaldas kannatanu Y J (ik XXX) eraelu ja muude

isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, keelates

N J:

-läheneda kannatanule Y J avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes),

avalikel üritustel ning muudes kannatanu viibimiskohtades lähemale kui 5 meetrit ning

suhelda kannatanuga nendes kohtades;

-läheneda kannatanu Y J elukohale aadressil XXX, Narva lähemale kui 5 meetrit;

-võtta ühendust kannatanu Y J erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti,

suhtlusportaalide, e-posti kaudu;

-võtta kannatanuga ühendust kolmandate isikute kaudu, välja arvatud juristi/advokaadi kaudu

tsiviilvaidluste lahendamiseks.

Kannatanuga kohtumisel on N J kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma

kannatanust vähemalt 5 meetri kaugusele.

N J on lubatud läheneda kannatanule viimase nõusolekul ametiasutustes ning võtta kannatanuga

ühendust ainult seoses tsiviilasjadega, mis puudutavad nende mõlema õigusi ja kohustusi.

Kohus leiab, et N. J pakutud suhtlemiskord vastab laste huvidele, kuna võimaldab isal lastega

suhtlust. Suhtlemiskord lähtub lapse elukorraldusest. Kohus ei tuvastanud, et isaga suhtlemine on

vastuolus laste huvidega. Laste emale lähenemiskeelu kohaldamise tõttu on õigustamatult

kindlaks määrata, et N. J võtaks või tagastaks lapsed nende elukohta. Ent kohtu hinnangul võiks

see toimuda elukoha, nt trepikoja siseukse juures.

Lapsel M esinevast terviserikkest tulenevalt tuleb isal lapsega kohtudes arvestada seda ning

vajadusel küsida lapsega tegelevatelt spetsialistidelt nõu.

Laste ema peab igati aitama laste ja isa suhtlusele kaasa ning innustama lapsi isaga suhtlemisele.

Kohus juhib osapoolte tähelepanu, et suhtlemiskorda peavad täitma laste mõlemad vanemad.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

13(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Et lahend tehakse laste huvides TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel, siis jätab kohus menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Säärase menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Viru Maakohtu 23. veebruari 2024. a määrusega määrati lastele esindajaks advokaat riigi arvel

ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

TsMS § 172 lg 3 järgi võib kohus hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase

isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Šabarova

kohtunik