2-25-18396/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-18396

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi X ja Y

vastu ühisvara jagamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu;

registrikood 70000349)

Hageja volitatud esindaja: Viola Aleksejeva (e-post: xxx)

Kostja I: X (isikukood XXX; e-post: xxx)

Kostja II: Y (isikukood XXX; e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Lõpetada kostjate X ja Y ühisomand kinnisasja asukohaga XXX (registriosa

number xxxxx) suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri

vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning jagada kinnisasja

müügist laekuv raha, millest on maha arvatud täitekulud, X ja Y vahel võrdsetes

osades.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus lugeda Y ja X nõusolek ühisvara hulka kuuluva

kinnistu registriosa nr xxxxx müügiks täitemenetluses avalikul enampakkumisel

ning saadud raha jagamiseks Y ja X vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas

tehtava kohtuotsusega.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus lugeda Y ja X nõusolek kinnistusraamatus

kinnisasja registriosa numbriga xxxxx osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks

käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Käesolevas tsiviilasjas

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Hagiavalduse kohaselt on kostjal I (X) hageja (Maksu- ja Tolliameti) ees 31.10.2025

seisuga võlgnevus 97 771,82 eurot, mis koosneb



30.12.2022 vastutusotsusega nr 13-7/01220-72 määratud ja tasumata jäetud

maksukohustusest summas 96 412,86 eurot;



28.03.2023 korraldusega nr 12.2-3/060376-133 määratud sunniraha tasumiseks ja

täitmata jäetud kohustus summas 1280 eurot;



2023–2025 aastate maamaksu kohta väljastatud maksuteadetega määratud ja tasumata

jäetud maamaks summas 53,96 eurot;



2025. aasta mootorsõidukimaksu kohta makseteatega nr 202505010275 määratud ja

tasumata jäetud maksukohustus summas 25 eurot (16.12.2025 muutub sissenõutavaks

veel 25 eurot).

Maamaksu ja mootorsõidukimaksu põhinõuetele lisandub igapäevaselt arvestuslik intress

(maksukorralduse seaduse § 115 lg 1 ja § 32 p 4), mille saldo 31.10.2025 seisuga on 17,67

eurot. Kuna kostja I jättis eespool viidatud kohustused tähtaegselt tasumata, alustas hageja

kostja I kohustuste sundkorras sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p 3 alusel, mis ei viinud nõuete

täieliku rahuldamiseni.

Hageja hinnangul ei ole kostjal I piisavalt lahusvara hageja nõuete täielikuks rahuldamiseks.

Kostja I nimel on Transpordiameti liiklusregistris registreeritud viis sõidukit, millele on

kohtutäiturite poolt kehtestatud piirangud (keelumärked). Hagejale ei ole teada sõidukite

seisukord. Võttes arvesse sõidukite esmast registreerimist ning ka asjaolu, et enamus

sõidukeid ei ole kasutuses (registrikanded peatatud), saab järeldada, et sõidukid erilist väärtust

ei oma. Äriregistri andmetel omab kostja I kolmes äriühingus osalust, millele on kohtutäitur

poolt seatud keelumärge. Äriühingute majandustegevus on kehv (sh maksuvõlg). Hagejale

teadaolevalt puudub kosjal I sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

Kostja I ja kostja II (Y) on abielus alates 03.08.2011. Abielu ei ole lahutatud.

Abieluvararegistri andmetel abikaasade vahel abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Kostjad on

27.05.2020 kantud kinnistusraamatusse kinnisasja XXX (registriosa numbriga xxxxx)

ühisomanikena. 11.05.2022 on kinnistusraamatusse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise

keelamiseks, mis keelab kostjal I ühisomandis oleva kinnisasja käsutamise Maksu- ja

Tolliameti (registrikood 70000349) kasuks. Kinnisasi ei ole hüpoteegiga koormatud

Hageja leiab, et täitemenetluse käigus kinnisasja jagamise ja kostjale I kuuluva osa

realiseerimise korral on võimalik osaliselt rahuldada nõuded kostja I vastu. Seega taotleb

hageja kostjate ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja I osale ühisomandist

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel.

Hagejal ei ole kostja II nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale. Samuti ei ole kostja II

täitedokumentide adressaat. Nimelt on hagejal üksnes kostjat I kohustavad täitedokumendid,

mis on käsitletavad täitedokumentidena TMS § 2 lg 1 p 12 mõttes, millest tulenevad nõuded

on muutunud sissenõutavaks.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

3. Kohus tegi kostjale I (X) menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks

alates 04.11.2025, kuid kostja II ei ole dokumente avaliku e-toimikus ega

kättetoimetamisportaalis avanud. Kohus edastas menetlusdokumendid 04.11.2025 ja

06.11.2025 kostja I e-posti aadressile xxx ning saatis 11.11.2025 tähitud kirjaga aadressile

xxx. Postiga saadetud ümbrik tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus toimetas kostjale I

menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

25.12.2025. Kostja I ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (14.01.2026) ega ka hiljem hagile

vastanud.

Kohus tegi kostjale II (Y) menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks alates

04.11.2025. Kostja II kinnitas dokumentide kättesaamist kättetoimetamisportaali vahendusel

04.11.2025 ning kohus kohtule vastama hiljemalt 24.11.2025, kuid ei ole kohtu määratud

tähtajaks ega ka hiljem hagile vastanud.

4. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud (perekonnaseaduse §-ga 33 lg

3, § 37 lg 3, § 38, § 211, täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2, asjaõigusseaduse § 70 lg 6 ja §

77 lg 2 kohaselt) ning kuulub hagis taotletud viisil rahuldamisele. Kohus lõpetab kostjate

ühisomandi kinnisasja asukohaga XXX (kinnistusraamatu registriosa number xxxxx) suhtes

selle müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning kinnisasja müügist laekuv raha, millest on maha arvatud täitekulud,

jagada kostjate vahel võrdsetes osades.

5. Kohus jätab rahuldamata hageja taotlused hagiavalduse resolutsiooni punktides 5 ja 61

rahuldamata. TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on

lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat

15) lugeda Y ja X nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu registriosa nr xxxxx müügiks täitemenetluses

avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks Y ja X vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas

tehtava kohtuotsusega; 6) lugeda Y´i ja X´i nõusolek kinnistusraamatus kinnisasja registriosa numbriga xxxxx

osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.

kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Sama paragrahvi lõike 1¹ kohaselt, kui

sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale ühe abikaasa vara suhtes toimuvas

täitemenetluses, eeldatakse sissenõudja kasuks võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut.

Nimetatud vara võib arestida ja müüa. Nõusoleku eeldus ei kehti kinnisasjade ja võlgnikuks

mitteoleva abikaasa sissetuleku ning tema nimel avatud kontol oleva raha suhtes. Võlgnikuks

mitteolevat abikaasat teavitatakse käesolevas lõikes nimetatud vara arestimisest ja selgitatakse

vastuväite esitamise võimalust.

Käesolevas tsiviilasjas lahendab kohus ühisvara jagamise nõuet. Hageja on soovinud lõpetada

ühisomand kostjate ühisomandis oleva kinnisasja enampakkumisel võõrandamise teel ning

müügist saadud rahaliste vahendite kostjate vahel võrdselt jagamist. See tähendab, et

ühisomandis olevat kinnisasja ei võõrandata enampakkumisel võõrandamise teel mitte

sissenõude pööramiseks, vaid ühisvara jagamiseks. Seetõttu ei vaja kohtutäitur

enampakkumisel kinnisasja võõrandamiseks võlgnikust abikaasa nõusolekut. Kohus selgitab,

et TMS § 14 lg 2 mõte on, et ühisvara jagamisel TMS § 14 lg 2 kohaselt saab sissenõude

pöörata (sh arestida) ühisvara jagamise tulemusel võlgnikule jäävatele esemetele. Antud juhul

seega kostja II rahalistele vahenditele, mis ta saab ühisvara jagamise tulemusel. Kohus

selgitab ka seda, et mittevõlgnikust abikaasa nõusolek oleks vajalik olukorras, kus sissenõudja

eelnevalt ühisvara jagada ei soovi ning sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale.

Hageja ei vaja nõusolekut ka lugeda Yi ja Xi nõusolek kinnistusraamatus kinnisasja

registriosa numbriga xxxxx osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas

tehtava kohtuotsusega, sest enampakkumisel müüdud asjale tekib omand asja üleandmisega

enampakkumise akti alusel (TMS § 98 lg 1). Hagejal taotlus oleks õigustatud, kui hageja

oleks taotlenud ühisvara jagamist selliselt, et kinnisasi jääb ühe abikaasa lahusvaraks.

Menetluskulude jaotus

6. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks,

vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

7. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

8. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 145 lg 1 kohaselt on

Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Lisaks ei ole kohus

tuvastanud, et pooled oleksid menetluses muid kulusid kandnud. Seetõttu puuduvad

käesolevas asjas kulud, mida kohus peaks rahaliselt kindlaks määrama.

9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik