2-24-132168/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

19.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-132168

Kohtuasi

Midlis OÜ hagi V.Z vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.06.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

V.Z apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Midlis OÜ (registrikood 16008989), lepinguline

esindaja Anna Skudnova

Kostja V.Z (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast V.Z apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

19.06.2025 otsuse peale

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud V.Z kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-24-132168

1. Midlis OÜ (hageja) esitas 07.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

V.Z-ilt (kostja) 201,07 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõude

üle Harju Maakohtule menetlemiseks. Hageja esitas 18.10.2024 hagiavalduse, mida täiendas

21.10.2024, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 200 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 1,07 eurot ning viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest 07.09.2024 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 15.04.2024 lepingu, mille alusel pidi hageja

22.04.2024 osutama kostjale suurpuhastusteenust ja diivani ning toolide keemilise puhastuse

XXX, Harjumaa asuvas korteris. Kostja pidi maksma tasu vastavalt kokkulepitud hinnale,

esitatud arve alusel. Peale esimest suurpuhastust leppisid pooled kokku regulaarses koristuses

07.05.2024 ja 21.05.2024. Kostja kontaktnumbriks märgitud telefoninumbri vahendusel lepiti

SMS-ide teel kokku suurpuhastuses 27.05.2024 kell 09.00. Hageja esitas 30.05.2024 kostjale

arve nr 2024313 summas 400 eurot. Kostja esitas koristuse osas pretensioonid 31.05.2024.

Kuigi vastavalt kokkuleppele ja ettevõtte reeglitele võis hageja jätta pretensioonid, mis on

esitatud enam kui 24 tunni jooksul pärast teenuse osutamist, läbi vaatamata, pakkus hageja

kostjale 50% soodustust, st kostjal tuli tasuda 200 eurot. Kostja ei ole sellele pakkumisele

vastanud ega tasunud soodustusega arvet.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole tellinud

hagejalt korduvat teenust ning hagis esitatud SMS-vestluses olev telefoninumber ei kuulu

talle. 27.05.2024 teenuse tellis kostja abikaasa ilma kostja nõusolekuta.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 19.06.2025 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

200 eurot, viivise 1,07 eurot ja viivise põhinõudelt (200 eurot) alates 07.09.2024 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda ning määras mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude

hüvitise 325 eurot.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus asja lihtsustatud korras

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405). Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et pooled

olid sõlminud töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Lepingu sõlmis kostja, kuivõrd

kostja oli esmatellimuses märkinud oma telefoninumbriks 5257528 ning samalt numbrilt

telliti sõnumiga suurpuhastus 27.05.2024. Maakohus ei pidanud kostja vastuväiteid, et lepingu

sõlmis keegi teine, põhjendatuks. Hageja on esitanud kostjale teenuse eest arve summas 200

eurot. 07.08.2024 esitas kostja hagejale nõudekirja, milles palus arve tasuda hiljemalt

21.08.2024. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 22.08.2024. Pretensioone tehtud töö

eest sai esitada esimese 12 tunni jooksul peale puhastusteenuse osutamist, kuid kostja on

esitanud oma pretensioonid alles 4 päeva pärast teenuse osutamist, s.o hilinenult. Eeltoodust

tulenevalt luges maakohus, et töö (s.o suurpuhastus korteris) on teostatud puudusteta ning

hageja põhinõue summas 200 eurot on põhjendatud. Kuna kostja on viivituses arve

tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 jäid menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on

riigilõiv 100 eurot ja maakohtu põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tasu kokku 225

eurot.

2-24-132168

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus arvestamata asjaolud ja tõendid, millest

tulenevalt ei olnud kostja lepingut sõlminud ning nõude esitamine tema vastu oli seetõttu

alusetu. Vene keeles kirjutatud algses vestluses kasutati meessoo vorme, mis viitavad sellele,

et suhtlejaks ei olnud kostja. Kokkulepped sõlmis ja hagejaga suhtles kostja abikaasa, mitte

kostja. Lisaks ei vastanud hageja osutatud koristusteenus oodatule, tulemus oli ebakvaliteetne.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole,

menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja

põhivõlg 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1,07 eurot ning viivis põhinõudelt alates

hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Seega ei ületa hageja nõuded ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist

lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

7. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

8. Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks (dtl 175).

9. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi

alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11;

10.04.2019, 2-17-13363, p 15).

2-24-132168

10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

11. Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2

hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kostja mittenõustumine

maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on

materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kostja

on apellatsioonkaebuses osaliselt korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile. Maakohus

on neile piisavalt põhjalikult vastanud. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei

võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele

järeldustele.

12. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus jättis

arvestamata kostja esitatud asjaolud ja tõendid, mis kostja väitel tõendavad seda, et lepingu

sõlmis kostja asemel tema abikaasa. Maakohus on otsuses kostja vastuväiteid ja tõendeid

hinnanud ning leidnud, et kostja poolt lepingu sõlmimine on tõendatud (otsuse p 6). Samuti

on maakohus põhjendanud, et kostja vastuväited töö lepingutingimustele vastavuse kohta

(koristatud oli ebakvaliteetselt) olid esitatud hilinemisega, mistõttu ei saanud nendega

arvestada (otsuse p 7). Kostja on apellatsioonkaebuses oma väidetes tuginenud valdavalt

uutele tõenditele. Isegi kui ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetleks, saab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel võtta aluseks maakohtus

tuvastatud faktilised asjaolud ega saa tuvastada neid uuesti, kui puudub kahtlus tõendamise

menetluse või ulatuse kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei

saanud apellatsioonkaebuses esitatud uusi tõendeid esitada juba maakohtu menetluses (TsMS

§ 652 lg 3). Kuivõrd kostja väitel on tegemist fotodega hageja tehtud tööst (koristusest) ja

SMS-iga, mis puudutas esimest koristusteenust (2024. aasta aprillis), siis olid need tõendid

järelikult olemas ka maakohtu menetluse ajal. Kostjale oli esimese astme menetluses

arusaadav, et tal tuleb tõendada enda esitatud väidet, et hagi on esitatud vale isiku vastu ja et

tema lepingut ei sõlminud. Seetõttu tuleb uued tõendid jätta tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4)

ning need ei mõjuta asja lahendust.

13. Olukorras, kus hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg

1 alusel kostja kanda. Kostja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamisele

oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.

14. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna. Maakohus

määras otsuses kindlaks muuhulgas ka hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud

maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib

ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust

menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja

menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2

sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist

rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 9).

Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui selles

toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud,

2-24-132168

et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta

rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks

(RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ja kontrollib maakohtu poolt õigusnormide

kohaldamise korrektsust. Kostja ei ole maakohtu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

osas ühtegi väidet apellatsioonkaebuses esitanud. Tegemist on maakohtu

diskretsiooniotsustusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus

on ületanud diskretsiooni piire. Kuna kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks maakohus on

tema hinnangul hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas eksinud, ei ole

ringkonnakohtul võimalik kostja kaebuses toodud väidete põhjal kaebust maakohtu

menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Maakohus kohaldas menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti. Seega on apellatsioonkaebus selles

osas õiguslikult perspektiivitu.

15. Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus kostja esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6 ja lg 21 alusel.

16. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,

s.o kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei

edastatud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt

kindlaks määrata.

17. Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tasutud riigilõiv kuuluks tagastamisele (TsMS §

150 lg 1 p 2 ja lg 4), ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostjale riigilõivu tasumiseks tähtaega

anda.

18. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)