3-26-87/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

19.01.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-87

Haldusasi

X.I kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 09.01.2026 kirja

nr 2.1-1/25/1933-4140-3 õigusvastasuse tuvastamiseks

ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks algatada

järelevalvemenetlus kaebaja 19.12.2025 sekkumistaotluse

alusel

Menetlusosalised

Kaebaja – X.I

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4

ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.I (kaebaja) esitas 19.12.2025 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) sekkumistaotluse,

milles soovis, et AKI uuriks Gibraltaril asuva Xapo Bank Limited tegevust kaebaja

isikuandmete töötlemise seaduslikkuse, täpsuse ja läbipaistvusega ning algataks piiriülese

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk

IKÜM) alase koostöö pädeva järelevalveasutusega Gibraltaril.

2. AKI jättis 09.01.2026 kirjaga nr 2.1-1/25/1933-4140-3 kaebaja kaebuse läbi vaatamata,

põhjendades otsustust järgmiselt.

2.1. AKI pädevuses on järelevalve teostamine isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete

täitmise üle.

2.2. Praegusel juhul puudutab kaebus finantsandmete töötlemise õiguspärasust (Gibraltaril

asuva pangakonto väljavõtete õiguspärasust). Kuigi ka finantsandmed (kontojäägid, tehingud,

väljavõtted) sisaldavad isikuandmeid, ei ole nende sisu õigsuse kontrollimine

andmekaitsealane, vaid pigem finantsalane või lepinguline küsimus. AKI ei saa hinnata, kas

kontojääk on õige või vale, kas tehinguid on valesti kajastatud või kas raha on kontolt kadunud

või kinni peetud õigustatult. Selline uurimine eeldaks AKI-lt pangandusjärelevalve volitusi,

mida AKI-l ei ole. Finantsvaidluste lahendamine kuulub finantsjärelevalve ja kohtute

pädevusse.

2.3. Kuna pangakonto väljavõtete õigsuse kontrollimine ei ole AKI pädevuses, ei saa AKI

kaebust menetleda ega Gibraltaril asuva panga tegevusse sekkuda.

3. Kaebaja esitas 12.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse AKI 09.01.2026 kirja nr 2.1-

1/25/1933-4140-3 õigusvastasuse tuvastamiseks ja

AKI kohustamiseks algatada

järelevalvemenetlus kaebaja 19.12.2025 sekkumistaotluse alusel.

4. Tallinna Halduskohus palus 13.01.2026 kohtunõudega AKI-l esitada kaebuse aluseks

olevad dokumendid. AKI esitas 13.01.2026 kohtu palutud dokumendid.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2¹ alusel. Viidatud sätte

kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne

ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on

diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks

kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus

(Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9; 14.12.2021 määrus nr 3-21-980, p 11;

26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).

7. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

8. Kaebuse asjaolude kohaselt kajastas Gibraltaril asuv krediidiasutus kaebaja pangakonto

sama ajavahemiku kohta (01.12.2024 – 01.12.2025) tehtud väljavõtteid erinevalt, st kaebaja

kontolt tehtud tehingute summasid ja lõppjääke on sama ajavahemiku kohta kajastatud

erinevalt. Kaebaja hinnangul näitab selline olukord, et kaebaja isikuandmeid on töödeldud

ebatäpselt ja läbipaistmatult. Kaebaja 19.12.2025 AKI-le esitatud kaebuse kohaselt on

krediidiasutus sellise tegevusega põhjustanud kaebaja kontojäägi 5277 USD suuruse erinevuse

ning kaebaja ei saa pangaväljavõtteid usaldusväärselt õiguslike, finantsilistel ega ka

raamatupidamislikel eesmärkidel kasutada. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks vastustaja

09.01.2026 kirja õigusvastasuse, millega jäeti kaebaja 19.12.2025 esitatud taotlus

järelevalvemenetluse algatamiseks Gibraltaril asuva Xapo Bank Limited OÜ läbi vaatamata.

9. Kohus selgitab, et AKI teostab riiklikku järelevalvet isikuandmete töötlemisele kehtestatud

nõuete täitmise üle ning võib isiku kaebuse alusel või omal algatusel algatada

järelevalvemenetluse (isikuandmete kaitse seaduse § 51, § 56 lg 1 ja lg 3 p 8). Isikul puudub

aga subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme

rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile

ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme

rakendamiseks. Puudutatud isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus

rikkuda, võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või

järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm

kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p-d 13, 14 ja 17).

Järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI võtma

arvesse seda, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on tegu või

kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve

vajalikkuse (Riigikohtu 18.04.2022 otsus nr 3-20-1342, p 25). Eeltoodust tulenevalt on kohtul

võimalik üksnes kontrollida, kas AKI on järelevalvemenetluse algatamise otsustamisel pidanud

kinni kaalutlusreeglitest ja kas AKI jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse läbi vaatamata.

10. AKI on 09.01.2026 kirjaga jätnud kaebaja taotluse läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja

pangakonto väljavõtted sisaldavad andmeid kaebaja kontojäägi kohta, tema tehtud tehinguid ja

kontol asuva raha kadumist või raha kinnipidamise õigustatust. AKI hinnangul eeldaks selline

uurimine pangandusjärelevalve volitusi, mida AKI-l ei ole, vaid selline finantsvaidluste

lahendamine kuulub finantsjärelevalve ja kohtute pädevusse. Kuna AKI-l puudub pädevus

pangakonto väljavõtete õigsuse kontrollimiseks, siis ei saa AKI kaebaja esitatud kaebust

menetleda ega Gibraltaril asuva panga tegevusse sekkuda.

11. Kohus leiab, et AKI on õiguspäraselt jätnud kaebaja 19.12.2025 esitatud kaebuse läbi

vaatamata. Sarnaselt AKI poolt väljendatuga leiab kohus, et tegemist ei ole AKI pädevusse

2(3)

kuuluva kaebuse lahendamisega. Ehkki kaebaja esitatud pangakonto väljavõtted sisaldavad

finantsandmeid kui kaebaja isikuandmeid, kajastades kontojääke, kaebaja tehtud tehinguid,

millest on võimalik näha kaebaja finantskäitumist ja hinnata tema majanduslikku seisundit, siis

ei vaidlusta kaebaja mitte selliste isikuandmete üldist töötlemist, vaid konkreetsete pangakonto

väljavõtete õigsust. Seega seostub kaebaja esitatud järelevalvemenetluse algatamise taotlus ja

kohtule esitatud kaebus eelkõige krediidiasutuse poolt makseteenuse- ja süsteemi, vääringute

konverteerimise jms küsimustega, mis on tehnilist laadi küsimused pangaprotsessidest.

Seetõttu nõustub kohus AKI järeldusega, et tegemist on finantsalase küsimusega. AKI on

õigesti leidnud, et AKI ei saa hinnata kaebaja kontojäägi ega tehingute õigsust, samuti ei saa

AKI kontrollida, kas raha on kaebaja kontolt kadunud või kinni peetud õigustatult. Kohus

leiab, et need küsimused kuuluvad finantsjärelevalve pädevusse, mitte AKI pädevusse. Sellest

tulenevalt jättis AKI kohtu hinnangul kaebaja kaebuse õiguspäraselt läbi vaatamata

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 4).

12. Praegusel juhul saab kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada väheintensiivseks. Kaebajal

puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalve menetluse algatamist, vaid on õigus nõuda, et

järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme

rakendamise üle kaalutlusvigadeta. Olukorras, kus kohtu hinnangul on vastustaja jätnud

kaebaja taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata, siis ei oleks kohtul kaebuse sisulise

läbivaatamise käigus alust kohustada AKI-t kaebaja taotluse alusel Gibraltaril asuva

krediidiasutuse suhtes järelevalvemenetlust algatama. Kohus saaks kaebust sisuliselt

lahendades AKI-t kohustada kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja kaaluma järelevalve

algatamise üle uuesti. See ei tagaks aga kaebajale tema eesmärgi saavutamist, milleks on

järelevalvemenetluse algatamine, sest AKI võib taotluse uuel läbivaatamisel võtta vastu

otsustuse järelevalvet mitte algatada. Seega puudutaks kaebuse sisuline lahendamine üksnes

kaebaja menetluslikke õiguseid. Kuivõrd kaebajal puudub õigus nõuda järelevalve menetluse

algatamist ja AKI on kohtu hinnangul õiguspäraselt kaebaja taotluse jätnud läbi vaatamata, siis

puudub praegusel juhul alus kaebaja õiguste intensiivset riivet sedastada. Kaebajal on võimalik

enda õiguste kaitseks välisriigis asuva krediidiasutuse tegevuse suhtes esitada soovi korral

kaebus selle välisriigi vastavatele pädevatele asutustele otse, vaidlustada ettenähtud korras

nende asutuste otsustusi või esitada nõudeõiguse olemasolul nõudeid vastavale

krediidiasutusele.

13. Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 2¹ alusel tagastada, kuna

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

14. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

15. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alustel, siis kaebuselt tasutud

riigilõiv tagastamisele ei kuulu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

kohtunik

3(3)