2-24-137787/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.01.2026.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-137787

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ hagi A Pi vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

887,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja:

Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ

(registrikood 10252100)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Charlotta

Rebecca Zobel

Kostja: A P (isikukood xxxx)

Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi

Marika Suurpere

lihmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A Pilt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks põhivõlgnevus

summas 539,42 eurot, leppetrahv summas 107,88 eurot, viivis summas 43,69

eurot ning viivis põhivõlgnevuselt alates 21.10.2024 kolmekordses

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta A Pi kanda, v.a riigi õigusabikulud, mis jätta riigi kanda.

4. Välja mõista A Pilt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks

menetluskulud kokku 2742,50 eurot, s.h riigilõiv summas 245 eurot ning

õigusabikulud 2497,50 eurot

5. Välja mõista A Pilt Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ kasuks viivis

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

18.11.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Advokaadibüroo Lepmets & Nõges OÜ

(hageja) ja A P (kostja) 22.07.2024 lepingu õigusabiteenuste osutamiseks, mille kohaselt osutas

hageja kostjale õigusabiteenuseid tunnihinnaga 225,7 eurot (koos KM). Hageja täitis enda

lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja osutas kostjale õigusabiteenuseid, mis seisnesid: kostja

konsulteerimises telefoni ja e-kirja teel (sh kostja päringutele vastamises); kostjat puudutava

tsiviilkohtumenetluse materjalidega tutvumises (menetluses, milles kohtuvaidlus oli kestnud

aastaid, läbinud kaks madalamat astet ja materjalide hulk oli sadades lehekülgedes);

kassatsioonkaebuse esitamise võimalikkuse ja perspektiivi analüüs (kohalduv õiguslik

raamistik). Hageja pakkus kostjale õigusabiteenuseid nõuetekohaselt ning aega efektiivselt

kasutades. Kostjal ei ole õigustatud ootust saada hagejalt teenuseid tasuta. Pooltevahelises

lepingus on otsesõnu kirjas, et arveldamisele kuulub kogu kliendisuhtlus. Kostja kohustus hageja

teenuste eest tasuma vastavalt hageja väljastatud arvele. Hageja väljastas 24.07.2024 kostjale

arve summas 539,42 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 31.07.2024, kuid kostja jättis arve

tasumata ja rikkus seeläbi enda lepingulisi kohustusi hageja ees. Eeltoodust tulenevalt, nõuab

hageja vastavalt VÕS § 108 lg 1 kostjalt 539,42 euro suuruse võlgnevuse tasumist.

Kuna lepinguga oli kokku lepitud seadusjärgsest määrast kõrgem viivisemäär (p 6.2), siis

loetakse praegusel juhul viivise määraks 0,1% põhivõlgnevuselt päevas. Maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise hetkeks oli muutunud sissenõutavaks viivis summas 43,69

eurot. Seega, palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise

põhivõlgnevuselt summas 43,69 eurot ning viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohtuotsuse kohase täitmiseni.

Lepingu p 6.3 kohaselt on hagejal õigus arve tasumisega viivitamise korral nõuda leppetrahvi

20% ulatuses tähtaegselt tasumata arve summast. Eelnevat silmas pidades, nõuab hageja kostjalt

leppetrahvi tasumist 20% põhivõlgnevuselt ehk 107,88 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 539,42 eurot,

leppetrahvi summas 107,88 eurot, viivise summas 43,69 eurot ja kolmekordse VÕS § 113 lg 1

lause 2 määras viivise (ehk 0,1% päevas) põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohtuotsuse kohase täitmiseni.

Kostja vastus

Kostja vaidles oma vastuses hagile vastu. Kostja pöördus 2024. a juulis hageja poole sooviga

saada õigusabi kassatsioonkaebuse koostamiseks. Telefoni teel selgitas kostja, et soovib

konkreetset tulemust – kassatsioonkaebuse koostamist, mitte üldist õigusnõustamist

tunnihinnaga. Hinnapäringu tulemusena lepiti telefoni teel kokku fikseeritud tasus, mille ulatuses

kostja tasus ettemaksu 5 tunni eest ennem lepingu saamist (3 tundi materjalidega tutvumine, 2

tundi kassatsiooni koostamine). Hageja ei koostanud kokkulepitud kassatsioonkaebust ega

osutanud muud sisulist teenust, mis vastaks lepingu eesmärgile. Selle asemel väidab hageja, et

arvestas tööajaks ka lühikesi telefonikõnesid ja e-kirju, mis tegelikult ei olnud sisuline

õigusteenus. Hageja väidab, et tegi analüüse ja tutvus materjalidega, aga lõpptulemust ehk

kassatsiooni ei koostatud. Klient ei soovinud saada advokaadilt pikki ja lohisevaid selgitusi e-

kirjade vahendusel. Kokkuvõttes ei saanud kostja teenust, mille eest ta oli advokaadibüroole

tasunud. VÕS § 110 kohaselt tuleb ettemakse kliendile tagastada, kui teenust ei osutata. Kui

teenust ei ole reaalselt osutatud või kui tegevus ei olnud vajalik (nt telefonikõned, mis ei andnud

uut infot, nõupidamised teiste advokaatidega), siis ei saa seda lugeda tasuliseks tööks. Hageja

rikkus lepingut, kuna ei täitnud oma põhikohustust – teenuse osutamine kokkulepitud viisil ja

eesmärgil. Kostja ei saanud lubatud tulemust, mistõttu puudus hagejal õigus tasule VÕS § 101 ja

§ 110 tähenduses.

Kliendileping saadeti kostjale peale suulise fikseeritud hinna kokkuleppe sõlmimist. Kui kostja

juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et lepingus on märgitud siiski tunnihind, siis vastati temale, et

ta ei pea selle pärast muretsema ja kliendilepingu allkirjastamine on vaid formaalsus.

Arve XXXX sisaldab mitmeid ridu (telefonikõned, e-kirjade lugemine, sisearutelu advokaatide

vahel), mida saab pidada ebaefektiivseks või kliendi huvides ebavajalikuks tööks. Kostja

hinnangul on advokaadibüroo poolt esitatud arve ülepaisutatud. Samuti on viivis ja leppetrahv

ebamõistlikult suured. Kui kohus otsustab hageja nõude rahuldada, siis palub kostja jätta

rahuldamata leppetrahvi nõue või palub selle vähendamist VÕS § 162 lg 2 alusel, kuna

leppetrahv on pigem karistuslikku laadi. Samuti on viivise määr 0,1% päevas (36,5% aastas)

ebanormaalselt kõrge ja hagi rahuldamisel palub kostja jätta see rahuldamata või palub selle

suurust vähendada.

Kohtu põhjendused

1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga

juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa

nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

3. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

4. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 22.07.2024 kliendilepingu

õigusabiteenuste osutamiseks (dtl 40-47). Kohtu hinnangul on pooltevahelise õigussuhte

näol tegemist käsunduslepinguga. Võlaõigusseadus (VÕS) § 619 sätestab, et

käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele

isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle

eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 539,42 eurot, viivise

summas 43,69 eurot ja viivise põhinõudelt kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.

5.1 VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

5.2 Kohus loeb tõendatuks, et 22.07.2024 sõlmitud kliendilepingus lepiti kokku, et hageja

osutab kostjale järgmiseid õigusabiteenuseid: kliendi nõustamine ja esindamine

tsiviilasjas nr 2-21-2902 tunnihinna alusel 185 eurot. Lepingu p-st 5.2 nähtuvalt kuulus

arveldamisele kogu Büroo poolt Kliendi ülesandel teostatud töö, sh telefonikõnelused ja

kirjavahetus Kliendiga, Tööülesannete täitmise sisust ja seisust ülevaate andmisele

kulunud aeg ning aeg, mis on kulunud Kliendi selgitustaotlustele vastamiseks. Kostja

väide fikseeritud tasus kokkuleppimises, on jäänud menetluses tõendamata. Kohus

märgib, et asjaolu, et hageja kodulehel oli viide võimalusele leppida kokku ka fikseeritud

tasus, ei tõenda, et seda oleks käesoleval juhul tehtud. Seega ei saa asuda ka seisukohale,

et hageja oleks oma tegevusega rikkunud hea usu ja/või mõistlikkuse põhimõtet.

5.3 Hageja on väljastanud 24.07.2024 kostjale arve summas 539,42 eurot, mille tasumise

tähtaeg oli 31.07.2024 (dtl 53-54). Arvest nähtub, et kokku osutas hageja õigusteenuseid

7,39 tunni ulatuses järgnevalt: 22.07.2024 telefonivestlus kliendiga-kassatsioonimenetlus

tsiviilasjas nr 2-21-2902 0,38h; 22.07.2024 asjaoludega tutvumine- e-toimiku materjalid

tsiviilasjas 2-21-2902 2,67 h; 22.07.2024 asjaoludega tutvumine-kliendi 22.07.24 e-kirjad

(ülevaade vaidluse aluseks olevatest asjaoludest) 0,23h; 22.07.2024 asjaoludega

tutvumine-õiguslik raamistik (TsMS ptk 66 ja 67, sh 668 lg 1 ja 688 lg 5) 0,33h;

22.07.2024 büroosisene arutelu (vadv. K.N)- kassatsiooni ja vigade parandamine

tsiviilasi nr 2-21-2902 0,17h; 22.07.2024 e-kirja koostamine kohtule-ligipääsutaotlus (2-

21-2902) 0,10h; 23.07.2024 e-kirjavahetus kliendiga- selgitused, ülevaade menetlusest ja

edasised sammud + kliendi pöördumised 1,58h; 23.07.2024 telefonivestlus kliendiga-

menetluslik seis 2-21-2902 (määruskaebus ja kassatsioonkaebus) 1,35h; 23.07.2024 ja

24.07.2024 kliendi pöördumised + seonduva vastuse koostamine 0,58 h. Teenuste

kogusumma moodustas koos käibemaksuga 1667,92 eurot. Puudub vaidlus, et hageja on

arvestanud kogusummast maha kostja tasutud ettemaksu 5 h eest.

5.4 Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli kostja sooviks lepingu sõlmimisel

kassatsioonkaebuse koostamine tsiviilasjas 2-21-2902. Samas tuli kostjal arvestada, et

hageja ei osuta oma teenuseid tasuta ning ka kassatsioonkaebuse koostamiseks on vajalik

esmalt suhelda kliendiga ja analüüsida asjaolusid. Arvestades, et tsiviilasi nr 2-21-2902

oli juba käinud kahes kohtuastmes, siis on ka eluliselt usutav, et dokumentide

analüüsimine, asjaolude selgeks tegemine ja menetlusliku plaani koostamine võivad olla

ajakulukamad. Kohus ei pea seega ühtegi arves märgitud teenust ebamõistlikuks ega

teenustele märgitud ajakulu ülepaisutatuks. Tõendamist on m.h leidnud, et pooled on

suhelnud nii telefoni- kui ka e-posti teel (dtl 51-52, 55-73) ning kohtu hinnangul on

kostjaga suhtlemine, s.h tema kirjaga tutvumine tavapärane osa õigusabiteenuse

osutamisest. Samuti loeb kohus tõendatuks, et hageja on kostjale 16.07.2024 e-kirjas

selgitanud, et kassatsioonkaebuse koostamiseks võib kuluda enam kui 5 tundi (dtl 48-50).

Kuigi kassatsioonkaebust lõpuks ei esitatud, siis ei saa pidada kohtu hinnangul eeltöid

selleks ebavajalikuks. Samuti ei vabasta kassatsioonkaebuse koostamata jätmine kostjat

arve tasumisest. Kohtule nähtub, et arve tasumata jätmisel oli ka Bürool õigus peatada

teenuse osutamine (lepingu p-d 7.1, 7.4) ning seega ei saanud ka kostja eeldada, et hageja

oma teenuste osutamist antud olukorras jätkaks. Kostja ei ole esitanud menetluses

tõendeid, et arve oleks tasutud.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue põhivõlgnevuse summas

539,42 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud.

5.5 Lepingu p-s 6.2 on pooled kokku leppinud, et arve tasumisega viivitamise korral võib

Büroo nõuda Kliendilt viivitusintressi, arvates arvel nimetatud kohustuste sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivitusintressi määraks loetakse 0,5% päevas

(tarbijalepingute puhul kolmekordne seadusjärgne määr). Kohus asub seisukohale, et

kuna kostja on arve tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud ka kostjalt viivist

nõudma. Lepingus sätestatud viivisemäär (s.o hagi esitamise hetkel 0,1% päevas) ei ole

kohtu hinnangul ka ülemäärane ega vastuolus heade kommetega. Tegemist võiks olla

tühise tüüptingimusega juhul, kui määr oleks ületanud kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära. Samuti ei ole kostja põhistanud, et viivisemäär oleks ebaproportsionaalne

või selle väljamõistmine seaks kostja raskesse olukorda. Seega puudub alus ka viivise

vähendamiseks VÕS § 162 alusel. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue summas

43,69 eurot ja viivise põhinõudelt kolmekordses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni põhjendatud.

6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka leppetrahvi summas 107,88 eurot.

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Lepingu p 6.3 kohaselt on hagejal õigus arve tasumisega viivitamise korral nõuda

leppetrahvi 20% ulatuses tähtaegselt tasumata arve summast. Puudub vaidlus, et kostja on

talle esitatud arve tasumisega viivituses. Kohus selgitab, et leppetrahvi eesmärk ei ole

karistamine, vaid kahju hüvitamise lihtsustamine ja kohustuste täitmise

distsiplineerimine. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul ka alus leppetrahvi

vähendamiseks VÕS § 162 lg 2 alusel. VÕS § 162 lg 2 kohaldub vaid juhul, kui

leppetrahv on ilmselgelt ebamõistlik. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud ega

põhistanud, et leppetrahv oleks ebaproportsionaalne tekkinud kahjuga või et see seab

kostja ebamõistlikult raskesse olukorda. Leppetrahv on käesoleval juhul vaid 1/5

tasumata arve summast ehk 107,88 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist mõistlikus

ulatuses leppetrahviga. Seega on hageja leppetrahvi nõue summas 107,88 eurot

põhjendatud.

7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevus summas 539,42 eurot, leppetrahv summas 107,88 eurot, viivis

summas 43,69 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt alates 21.10.2024 kolmekordses

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

8. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mille kohus jätab riigi

kanda. Kohus arvestab, et on andnud kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja kulud.

10. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

11. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kokku 3333,90 eurot, s.h riigilõiv summas 245

eurot ning õigusabikulud kokku 3088,90 eurot, s.o teenused 16 tunni ja 31 minuti

ulatuses tunnihinnaga 185 eurot (ilma KM) ning 40 minuti ulatuses tunnihinnaga 50 eurot

(ilma KM). Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenused: 1) 2024

oktoober ja november- Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine, kohtumäärusega

tutvumine. Hagimaterjalide analüüs ja suhtlus kliendiga, hagi koostamine, lisade

komplekteerimine, riigilõivu tasumise korraldamine ja hagi esitamine. Menetlusse

võtmise määrusega tutvumine. 6h 20min. 2) 22.11.2024 kuni aprill 2025 - Vahepealsed

toimingud, sh kiri kohtule seoses menetluskulude nimekirjaga, suhtlus kliendiga, suhtlus

kohtuga kohtuistungi aja kooskõlastamise osas, põgus tutvumine kostja taotlustega. 1h

24min. 3) 2025 mai kuni 30.05.2025 - istungiks ettevalmistus, kostja taotlustega

tutvumine; hageja seisukoha analüüs tulenevalt kostja poolt menetluses avaldatust,

suhtlus kliendiga. 1h 40 min 4) 2025 mai -sõit Harju Maakohtusse ja tagasi 30.05.2025

istungiks. 40 min. 5) 2025 mai- 30.05.2025 kohtuistungil osalemine ja vahetu põgus

istungiks ettevalmistus, istungijärgne ülevaade kliendile. 30 min; 6) 2025 mai –

menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 45 min. 7) 2025 juuni kuni juuli -

Kostja seisukohaga tutvumine, suhtlus kohtuga istungiaja kooskõlastamiseks.

07.07.2025 kohtumäärusega tutvumine ja suhtlus kliendiga. 33min. 8) 2025 september-

Kiri kohtule, suhtlus kliendiga. 30.09.2025 istungi ettevalmistus, istungil osalemine,

peale istungit suhtlus kliendiga.1h 33 min. 9) 2025 september - Taotluse esitamine

kohtule kostja seisukoha nähtavaks tegemise osas, kostja seisukohaga tutvumine. 34 min.

10) 2025 november - 11.11.2025 hageja seisukoha koostamine, täiendamine, esitamine

kohtule ja vastaspoole esindajale, korduv suhtlus kliendiga. Kostja kompromiss-

ettepanekuga tutvumine ja info edastamine kliendile. Kohtu 20.11.2025 kirjaga

tutvumine, info edastamine kliendile. 2h 27min 11) 2025 detsember Hageja lõpliku

seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine kohtule. 45 min.

Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 245 eurot. Tegemist on

põhjendatud ja vajaliku kuluga. Esindajakulud on kohtu hinnangul aga osaliselt

ülepaisutatud. Kohus asub seisukohale, et esmased toimingud võivad menetluses olla

iseenesest ajakulukamad seoses asjaolude selgitamise ja esmaste dokumentide

koostamise ja komplekteerimisega. Samas ei ole maksekäsu kiirmenetluse koostamine,

riigilõivu tasumise korraldamine ning suhtlus kohtuga ajakulukad tegevused. Seega peab

kohus põhjendad ajakuluks teenuste kuni aprill 2025 eest 7 tundi. Mai 2025 osutatud

toimingute osas märgib kohus, et istungiks ettevalmistust ning istungil osalemist saab

pidada vajalikuks, kuid istungile sõitmise ajakulu ei ole kohtu hinnangul selliseks

menetluskuluks, mida saaks kostjalt välja mõista. Arvestades istungi kestvusega ning

istungile eelnenud tegevuste vajadusega ning ka menetluskulude nimekirja koostamise

põhjendatud ajakuluga, peab kohus mais 2025 osutatud teenuseid põhjendatuks 2 tunni

ulatuses. Arvestades tsiviilasjas esitatud dokumentide sisu ja mahuga ja septembris

toimunud kohtuistungi kestvusega peab kohus perioodil juuni-detsember 2025 osutatud

teenuseid põhjendatuks kokku 4,5 tundi. Kokku on seega põhjendatud esindajakulu 13,5

tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnihind oli 185 eurot käibemaksuta. Riigikohtu

praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma

käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14), kuni 170 eurot käibemaksuta

(RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24) ja ka 205,58 eurot käibemaksuta (RKTKo

18.05.2022, 2-21-1824). Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning

arvestades asjaoluga, et hagejat esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat, saab

pidada põhjendatud tunnitasuks 185 eurot käibemaksuta.

Seega on kostja menetluskulud põhjendatud kokku 2742,50 eurot, s.h riigilõiv summas

245 eurot ning õigusabikulud kokku 2497,50 eurot ning nimetatu kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

12. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus, et otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik