4-25-3506/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuaril 2026 Jõhvi kohtumajas

Väärteoasja number

4-25-3506 (244025004260)

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu

Väärteoasi

Andris Lõoke kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 01.09.2025 üldmenetluse otsusele

väärteoasjas nr 244025004260, millega Andris Lõoke

tunnistati süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja karistati

juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks

Menetlusalune isik

Andris Lõoke,

isikukood 39102055217, xxx

kodakondsusega, elukoht xxx, e-post xxx , töökoht xxx

Lepinguline kaitsja

Maarika Kutser, e-post xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri esindaja A.

M. Kohtuistungi toimumise aeg

01.12.2025 Jõhvis

RESOLUTSIOON

VTMS § 132 p 1, § 134, § 135, § 155, § 156, kohus

OTSUSTAS:

Jätta Andris Lõoke kaitsja Maarika Kutseri kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

01.09.2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025004260 rahuldamata ja nimetatud otsus

muutmata.

3-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja algus - alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Andris Lõoke kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada Andris Lõoke´le, kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuurile ning jõustumisel Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse kättesaamisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest ehk

hiljemalt 26.01.2026

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal

või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 19.01.2026.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja

möödumisel (ehk 19.02.2026) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik V. M.

koostas 07.08.2025 väärteoprotokolli nr AB1636812 väärteoasjas nr 244025004260, mille

kohaselt 07.08.2025 kell 21.02 Ida-Viru maakonnas, Toila vallas, Tallinna-Narva mnt 161. km-l

suunaga Tallinna poole juhtis Andris Lõoke mootorsõidukit kiirusega 151 +/- 5 km/h. Antud

teelõigul on suurim lubatud kiirus 110 km/h. Seega ületas mitte vähem kui 36 km/h.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi

eriasjade uurija Asja Malahhova koostas 01.09.2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr

244025004260, millega mõisteti Andris Lõoke`le LS § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse

äravõtmine 3 kuuks. Üldmenetluse otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud

kiirusmõõturi kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku ütluste (07.08.2025 ülekuulamise

protokoll) ja tunnistaja R. A. S. ütlustega (07.08.2025 ülekuulamise protokoll). Otsusest

nähtuvalt rikkus Andris Lõoke väärteoprotokollis kirjeldatud tegevusega LS § 50 lg 5 p 3

nõudeid ning antud väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja

märgib otsuses, et menetlusaluse isiku poolt ületatud sõidukiirus oli väga suur - 36 km/h,

piiripealne LS § 227 lg-ga 3. Mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki

tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü.

Väärtegu oli toime pandud suure liiklustihedusega teel (Tallinn-Narva maanteel), mis omakorda

suurendab liiklusohtu. Karistusregistri andmete kohaselt on menetlusalusel isikul 5 kehtivat

kriminaalkaristust ja 2 kehtivat liiklusalast väärteokaristust (mõlemad on seotud kiiruse

ületamisega). Menetlusalust isikut karistati 02.09.2022 kohtuvälise menetleja otsusega LS § 227

lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 660 eurot (rahatrahv ei ole

tähtaegselt tasutud ja saadetud sundtäitmisele). Samuti karistati menetlusalust isikut 22.06.2024

kohtuvälise menetleja otsusega LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 400 eurot, s.o väärteo toimepanemise ajal maksimaalse võimaliku rahatrahviga

(rahatrahv ei ole tähtaegselt tasutud ja saadetud sundtäitmisele). Seega on see juba kolmas

kiiruse ületamine. Varem määratud karistused oma eesmärki täitnud ei ole. Menetlusalune isik

käitub endiselt liiklust ohustaval viisil.

Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamist,

raskendavad asjaolud puuduvad.

22.09.2025 registreeriti Viru Maakohtus Andris Lõoke kaitsja Maarika Kutseri kaebus

kohtuvälise menetleja 01.09.2025 otsuse peale väärteoasjas nr 244025004260. Kaebuse esitaja

palub kohtuvälise menetleja 01.09.2025 otsus tühistada osaliselt ning teha uus otsus, millega

määrata karistuseks rahatrahv või võimaldada rahatrahvi tasumist osade kaupa ühe aasta jooksul.

Juhul kui kohus ei pea võimalikuks asendada juhtimisõiguse äravõtmist rahatrahviga, taotleb

lühendada juhtimisõiguse äravõtmise aega 1 kuuni.

Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse määramisel on lähtutud

asjaolust, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud

sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü (kohtuväline menetleja on kaudselt

viidanud LS § 227 lg-s 3 toimepandud teole). Kaebuse esitaja viitab karistusseadustiku (KarS) §

56 lg-le 1 ning toob välja, et karistust kergendava asjaoluna on välja toodud süü tunnistamine

ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaolu olemasolul on alust vähendada

sanktsiooni maksimumis ette nähtud karistusmäära, kuid käesoleval juhul on kohtuväline

menetleja määranud karistuse siiski keskmises määras ja kuigi raskendavad asjaolud puuduvad,

siis kaudselt on viidatud LS § 227 lõikes 3 toimepandud teole ja süü suurusele ning seda

karistuse määramisel arvesse võetud. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja selline

seisukoht on vastuolus karistusseadustikus sätestatuga ning antud juhul ei ole karistus

proportsionaalne isiku süü suurusega. Seonduvalt kahe liiklusalase väärteokaristusega selgitab

menetlusalune isik, et praeguseks on täitemenetluses mõlemat trahvi osaliselt tasutud ning

tasumine jätkub. Menetlusalune isik esitab maksekorralduse, mille kohaselt tasus 22.09.2025

kohtutäiturile osaliselt rahatrahvi summas 50 eurot (02.09.2022 määratud trahv). Kuna

menetlusalusel isikul puudus vahepeal kindel töökoht, ei olnud võimalik ka trahve tasuda, kuid

käesoleval hetkel on see võimalik. Tööl käimiseks on aga menetlusalusel isikul vaja, et säiliks

juhtimisõigus. Kaebuse esitaja soovib omalt poolt rõhutada, et ta ei pea mitte mingilgi määral

õigeks, et liikluses osaledes ei pea liiklusreegleid järgima ning peab äärmiselt kahetsusväärseks,

et selline olukord tekkis. Kaebuse esitaja on teinud oma käitumisest tõsised järeldused ning

lubab elada edaspidi seaduskuulekalt ning järgida kehtestatud liiklusnorme. Kaebuse esitaja

kahetseb siiralt toimepandud tegu ning leiab, et talle kohtuvälise menetleja poolt määratud

karistus on liiga karm ja ilma juhtimisõiguseta kaotab ta töö.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik selgitas, et väärteo toimepanemise kui fakti ja

asjaolusid ta ei vaidlusta. Väärteoprotokollis on kõik õige. Ta väljendab sügavat kahetsust. Ta

asub tööle välismaale, lepingut tal ei ole kohtule esitada, tööandja on OÜ Seve Iceland. Selles

ettevõttes on ta tiimijuht ja vajab selleks juhiluba.

Peale omaksvõtu on isiku poolt teo toimepanemine tõendatud:

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et 07.08.2025 kl 21:02 Tallinna-Narva mnt 161

mõõdeti Audi xxx kiirust, mõõtevahend Stalker DSR 2X nr DB014031,, mõõtja asukoht seistes

kõrvaltee, statsionaarne mõõtur, režiim vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine, Doppleri signaal

on ühtlaselt langev, tulemus 151 km/h, laiendmaaramatus on 5 km/h, seega mõõdetud kiirus on

146 km/h teelõigul, kus lubatud on 110 km/h. Isik andis allkirja, et ta on mõõturi näiduga

tutvunud. Märkusi ei esine.

Teo faktilistes asjaoludes vaidlust ei ole.

Seega on tuvastatud, et 07.08.2025 kell 21.02 Ida-Viru maakonnas, Toila vallas, Tallinna-Narva

mnt 161. km-l suunaga Tallinna poole juhtis Andris Lõoke mootorsõidukit kiirusega 151 +/- 5

km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud kiirus liikluskorraldusvahendiga määratud 110 km/h.

Seega ületas mitte vähem kui 36 km/h.

Oma teoga rikkus isik LS § 50 lg 5 p 3 nõuet, et juht ei tohi sõita kiiremini kui

liikluskorralduvahendiga määratud.

Subjektiivsest küljest pani isik teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes - ta teadis, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ehk sõitiski maanteel süüdistuses näidatud kiirusega ja

mööniski seda, ehk soostus sõitmisel kiiruse ületamisega, sest ta sõitis selle kiirusega kuni oli

peatatud politsei poolt.

Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi – juhi poolt lubatud suuroma

sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis.

Menetlusaluse isiku teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KARISTUS

Käesoleva väärteoasja vaidlusküsimuseks on menetlusalusele isikule määratud karistus –

juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud tegu on karistatav kas rahatrahviga kuni 100 ühikut või

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni.

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele

vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel

arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt

nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude

vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv,

iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest.

Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja

eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633, p 7).

Algul kohus kontrollib, kas isikut on võimalik mõjutada kergema karistuse liigi kaudu –

rahatrahviga. Kohtu seisukoht, et rahatrahvi kohaldamine antud juhul põhjendatud ei ole, sest

kohtu arvates käesoleval ajal ei ole karistuse eesmärk, et isik hoiduks edaspidi süütegude

toimepanemisest, ei ole rahatrahvi kohaldamisel saavutatav.

Isik viibis varasemalt pikaajalises vangistuses ja vabanes enne tähtaega katseajaga 15.01.2021-

15.07.2021, mis oli isikul läbitud edukalt.

02.09.2022 oli isik karistatud LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 660 eurot, mis ei ole senini

tasutud.

22.06.2024 oli isik karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 400 eurot, mis ei ole senini

tasutud.

Järgmine samalaadne rikkumine, kiiruse ületamine, pani isik toime 07.08.2025.

Ülalnäidatud asjaolud näitavad, et rahatrahvi kohaldamine ei osuta isikule mingitki mõju –

esiteks, ta jätkab samalaadsete rikkumistega, teiseks – ta ei pea vajalikuks võtta tarvitusele

meetmeid trahvide tasumiseks. Kohtuistungile on esitatud andmed, et 22.09.2025 tasus isik

2022.a otsuse täitmiseks 50 eurot ( maksekorraldus, esitatud koos kaebusega). Mingil määral isik

reageerib kohustusele täita karistusi, kuid tasutud summa ja tasumise tähtaeg ( 660 eurot

suuruse trahvist esimene makse 50 eurot rohkem kui kolme aasta möödumisel otsuse

jõustumisest) ei näita isiku piisavat usaldusväärsust, et edaspidi oleksid trahvid isikule

mõjuvaks faktoriks käitumise korrigeerimisel.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt valitud karistuse liik juhtimisõiguse äravõtmine on

seega põhjendatud.

Kohtuvälise menetleja poolt valitud karistuse määr on kohtu arvates vastavuses seaduse ja

kohtupraktikaga. Kaitsja poolt ei ole ka toodud ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, millel oleks

põhjendatud vähendada isikule määratud karistust.

Põhikaristuse, juhtimisõiguse äravõtmine, maksimummäär LS § 227 lg 2 järgi on 6 kuud, seega

keskmine määr on 3 kuud. Selline karistuse määr ongi isikule kohaldatud.

Isiku süü suurus on teos üle keskmise, sama seisukoht kohtuvälisel menetlejal. Kiiruse

ületamise määr osutab süü suurusele. Isik ületas kiirust 36 km/h võrra, LS § 227 näeb ette

vastutuse 21-40 km/h ületamise eest. Seega isik ületas kiirust määral, mis ületab LS § 227 lg 2

dispositsioonis näidatud määra keskmise. Sellest tulenevalt ongi isik süü suurus keskmisest

teatud määral suurem. Kaitsja argument, et kiiruse ületamise määr kui selline ei osuta mõju süü

suurusele, ei ole kohtule veenev. Loogiline ja arusaadav, et isiku süü suurus, kes ületab kiirust

sama LS § 227 lg 2 järgi 22 km/h võrra (ehk sanktsiooni piires minimaalselt) või 36 km/h

võrra, ei ole üldjuhul võrdne ja ületamise määr annab diferentseerida süü suurust.

Kohus arvestab, et tegemist on üheepisoodilise süüteoga, tegu on ohudelikt ehk kahju ei ole

teoga tekitatud.

Kohus ei näe isiku puhul, et oleksid esinenud süü suurust iseloomustavaid asjaolusid, mis

vähendaksid isiku suu suurust olulisel määral ja viiksid selle miinimumile.

Karistust kergendavaks asjaoluks arvestab kohus, nagu ka kohtuväline menetleja, kahetsust.

Kohus juhib kaitsja tähelepanu, et kergendav asjaolu on kohtuvälise menetleja poolt karistuse

määramisel arvestatud. Olgu märkuse korras öeldud, et karistust ongi kergendatud menetleja

poolt kuni keskmiseni. Seega kergendava asjaoluga arvestati reaalselt ja arvestamise loogika on

kohtuvälise menetleja otsuses tegelikult jälgitav.

Kohus arvestab rikkuja isikut. Isikul, tema sõnul, pikaajaliselt ei olnud sissetulekuid ( mistõttu

jäid trahvid maksmata). Nüüd ta on saanud võimaluse asuda tööle välismaal, mis on kohtu

arvates positiivne. Samas võib isiku kohta öelda, et tal on välja kujunemas kalduvus rikkuda

liiklusalaseid norme – konkreetsemalt sõita kiiruse ületamisega. Esimese ja teise rikkumise

vahel on kaks aastat, teise ja kolmanda vahel on 1 aasta, ehk rikkumiste dünaamika ajas on

suurenenud.

Trahvide maksmata jätmine iseloomustab isikut negatiivses mõttes- pikema aja kestel ei olnud

isik võimeline leidma endale püsiva sissetulekuga töökohta ja hakkama rahalist laadi karistusi

täitma. Kusjuures isik sai esmase juhtimisõiguse 13.09.2021 ja esimene karistuse sai kiiruse

ületamise eest septembris 2022. Piiranguteta juhtimisõigus on isikul alates 15.09.2023 ja ka siis

jätkas isiku kiiruse ületamisega ( juuni 2024 rikkumine ja 07.08.2025). Isiku sõiduki juhtimise

kogemus on vähene. Temast tulenev oht on liikluses suurem kui kogenud juhil- korduvate

rikkumiste esinemine vähese kogemusega juhil osutab temale kui isikule, kes ei ole liikluses

usaldusväärne juht.

Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine määr 3 kuud on põhjendatud ja kohus ei näe ühtki

alust selle vähendamiseks. Isikule on karistusena määratud juhtimisõiguse keskmises määras,

arvestades isiku süü suurust, kergendavat asjaolu ja rikkuja isikut. Karistus ei ületa süü suurust

ja on piisav isiku mõjutamiseks, et tema käitumine oleks seadusekuulekas.

Kohus osutab väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt korduvate rikkumiste puhul on

juhtimisõiguse äravõtmine kui karistuse liik vägagi aktuaalne, Riigikohtu lahend 4-23-1826/41:

12. Kohtupraktikas on selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb

tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. Rahatrahvi kohaldamine on end üldjuhul

ammendanud ega täida eripreventiivset eesmärki olukorras, kus menetlusalusele isikule

määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma.

Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid,

on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (Vt viidatud otsus asjas nr 3-1-1-

6-17, p-d 16-19.) Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus isik ei taju kiirusepiirangu

rikkumisest tulenevat ohtu ja teda on varem sarnase rikkumise eest karistatud, õigustavad

eripreventiivsed kaalutlused juhtimisõiguse äravõtmist (RKKK 02.12.2014, nr 3-1-1-77-14, p

13).“

Argumendile, et isik vajab juhtimisõigust seoses töökohaga, vastab kohus järgmiselt.

Juhtimisõigus on tõepoolest oluline inimeste sotsiaalse, pere- ja tööelu korraldamisel, see tagab

paremat võimalust liikumisel, säästab aega, suurendav võimalusi tööturul jne. Selle õiguse

lühiajaline kitsendamine ongi oluline karistuse eesmärkide saavutamisel. Kui trahve jäetakse

kergekäeliselt tasumata ja jätkatakse liiklusalaste rikkumistega, siis juhtimisõiguse äravõtmisega

isikule tekitatav ebamugavus annab ennast tunda suuremal määral kui trahv, mis lisaks

jäetakse tasumata.

Seega on täidetud nii üld- kui ka eripreventiivsed karistamise kohaldamise eesmärgid.

Töökoht, mis on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, ei välista sellise liigi karistuse

kohaldamist. Kohus märgib, et juhul, kui isik asub tööle tiimijuhina, nagu ta väidab, võib ta

korraldada oma tööalaseid sõite teisiti, kaasates autojuhti. 3-kuuline juhtimisõiguse äravõtmine

ei ole pikaajaline, mis võiks seada ohtu isiku võimalusi tööturul või tekitada talle

põhjendamatuid kitsendusi tööülesannete täitmisel. Asjaolusid, et juhtimisõiguse äravõtmisel 3

kuuks oleks menetlusaluse isiku tööle asumine ja tööülesannete täitmine võimatu ja see

tekitaks isikule põhjendamatuid ebamugavusi tööturul, ei ole kohtuliku arutamise käigus

tuvastatud.

Ühtlasi tuletab kohus meelde kohtupraktikas omaksvõetud seisukohta, 3-1-1-26-10 p 7.3:

„…et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha

kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks…“

KOHTU MEETMED

Andris Lõoke kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 01.09.2025 üldmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 244025004260, millega Andris Lõoke tunnistati süüdi LS § 227 lg 2

järgi ja karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, tuleb jätta rahuldamata ja vastav

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

kohtunik