2-25-20752/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-20752

Kohtuasi

I.T hagi E.G vastu elatise suurendamiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I.T (isikukood XXX), seaduslik esindaja H.I

Kostja E.G (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.T hagi E.G vastu menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud I.T kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. I.T (hageja, laps) esitas 02.12.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse E.G (kostja, lapse isa)

vastu elatise suurendamiseks. Hagis ei ole välja toodud hagi aluseks olevaid asjaolusid.

2. Kohus jättis 05.01.2026 hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja hagis sisalduvate puuduste

kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks kohustus hageja välja tooma hagi aluseks olevad

asjaolud. Hagejale on määrus kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 3 alusel 05.01.2026. Puuduste

1 (3)

kõrvaldamise tähtpäev saabus 15.01.2026. Hageja kohtule vastust ei esitanud ja hagis

sisalduvaid puudusi ei kõrvaldanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus

nõuetekohane hagiavaldus.

4. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

Kohus selgitab hagejale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 459 sätestatud

eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse

muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille

alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul

aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et

annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab

kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või

vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Kohus

peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja

tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.

PKS § 2172 lg 1 kohaselt kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on

vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1.

jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Lõike 2

järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise

summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku

olukorra muutumisele.

Kohus on hagejale eeltoodut selgitanud 05.01.2026. Kui elatis on juba kohtulahendiga välja

mõistetud, siis peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja

tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Praegusel

juhul ei ole hageja kohtule määratud tähtaja jooksul puuduste kõrvaldamiseks vastust

esitanud. Kohus jätab hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejal on võimalik esitada kohtule uus

nõuetekohane hagi, kui hageja tugineb õigusliku olukorra muutumisele või muutunud

asjaoludele, mis annavad aluse elatise suurendamiseks.

2 (3)

5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel

hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel

kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui

kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et

hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

3 (3)