Legislator Case Law & Legislation
2-25-106343/5 AI generated

2-25-106343/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-106343/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V.M vastu tagaseljaotsusega. Mõista välja V.M-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud

Legislator headnote

AI generated

2-25-106343/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Mõista välja V.M-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-106343

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V.M vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

291,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood

11919806, lepinguline esindaja Carlo Kask;

Kostja V.M , isikukood XXX .

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V.M vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista välja V.M-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Ostulimiidi

lepingust nr 464038-1 tulenev põhivõlg 199,92 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivis summas 29,20 eurot, sissenõudekulud 15 eurot ning viivis tasumata

põhinõudelt 199,92 eurolt alates 13. maist 2025 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni 0,065% päevas.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1. Jätta menetluskulud V.M-i kanda.

3.2. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hüvitatavate menetluskulude

rahaliseks suuruseks 306 eurot.

3.3. Mõista välja V.M-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud

306 eurot.

3.4. Välja mõistetud menetluskulude summalt (306 eurot) tuleb V.M-il tasuda

Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtule (asukoht Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; tahteavaldus kaja esitamiseks; samuti

tuleb esile tuua asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning

selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab

nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28. veebruaril 2025 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.M-ilt (kostja) 253,56 euro saamiseks. Pärnu

Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks

hagimenetluses Tartu Maakohtule, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maakohus jättis hagi 24. aprilli 2025 määrusega

käiguta ja andis tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Hageja esitas 12. mail

2025 hagiavalduse.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja TKM Finants AS 28. juulil 2024 ostulimiidi

lepingu nr 464038-1, mille alusel sai kostja kasutamiseks ostulimiidi 200 eurot TKM

Gruppi kuuluvates kauplustes (Partner Kuukaart). Intressi või muid kõrvalkulusid

ostulimiidile ei lisandunud. Kostja kasutas ostulimiiti perioodil 1. juuli 2024 kuni 31.

august 2024 summas 199,92 eurot. Kostjale on väljastatud tasumiseks arve nr 88914 ja

arve nr 913836, kuid kostja arveid ei tasunud. Seoses kostja poolt lepingu rikkumisega

teavitas TKM Finants AS 25. oktoobril 2024 kostjat lepingu lõpetamisest ja võlgnevuse

loovutamisest hagejale. 13. novembril 2024 edastas hageja kostjale tasulise nõudekirja

võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud.

Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 199,92 eurot, sissenõudekulud

15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 29,20 eurot ning viivise alates 13. maist 2025

tasumata põhivõlalt 0,065% päevas kuni põhinõude 199,92 eurot täieliku tasumiseni.

3. Tartu Maakohus võttis 28. mai 2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat

kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise

korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse

menetlusse võtmise määrus on kostjale kättetoimetatud 18. detsembril 2025. Seega on

kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks

(8. jaanuariks 2026) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või

kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus

on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

5. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja

kanda.

6.1. Hageja esitas kohtule hagiavalduses menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt

välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot

(maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja täiendavalt hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 35 eurot), maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja

õigusabikulud 427 eurot, s.o kokku 547 eurot.

6.2. TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud

hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud

riigilõiv 100 eurot. TsMS § 144 p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna

välja mõista ka hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot.

6.3. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS §

176 lg 5).

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3,5

tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot ning teinud järgmised toimingud: dokumentide

komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine. Hageja taotleb

menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on

õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel vaidluse puudumist ning seda, et asi

lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise

esindaja kuluks 150 eurot (1,5 tundi x 100 eurot). Hageja on hagiavalduses märkinud, et

ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega

lisandub õigusabikulule käibemaks 24%.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 306 eurot (100 eurot + 20 eurot +

186), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

7. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt

tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise

lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik