3-23-829/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-829

Haldusasi

X.X kaebus Siseministeeriumilt kahju hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X

Vastustaja – Siseministeerium, volitatud esindaja Piret

Alamaa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.X kaebus osaliselt ja mõista Siseministeeriumilt X.X kasuks välja

kahju hüvitis 802,76 eurot. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.02.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X (kaebaja) oli nimetatud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) piirivalveosakonna

piirikaitse ja kriisireguleerimise büroo kriisireguleerimise grupi juhtivkorrakaitseametniku

ametikohale.

2. Siseministeerium (vastustaja) nimetas 25.06.2020 käskkirjaga nr 3-3/53p (dtl 17) kaebaja

tähtajaliselt 01.07.2020–30.06.2023 nõuniku ametikohale pääste, hädaabi ja

3-23-829

kriisireguleerimise asekantsleri vahetus alluvuses. PPA peatas 26.06.2020 käskkirjaga nr 1.9-

2.1/74p (dtl 18) samaks ajaks kaebaja avaliku võimu teostamise õiguse. Vastustaja viis

18.08.2020 käskkirjaga nr 3-3/71p (dtl 21) kaebaja üle sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna

nõuniku ametikohale alates 01.09.2020–30.06.2023.

3. Vastustaja vabastas 04.02.2023 käskkirjaga nr 3-3/13p (dtl 34) kaebaja nõuniku

ametikohalt ennetähtaegselt alates 17.02.2023.

4. Kaebaja esitas 17.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

nõuetes tühistada vastustaja 04.02.2023 käskkiri ja mõista vastustajalt välja politsei ja

piirivalve seaduse (PPVS) §-s 676 sätestatud etteteatamistähtaja järgimata jätmisega tekitatud

kahju hüvitis 1500 eurot. Kaebaja vähendas menetluse käigus nõutava hüvitise summat 1000

euroni.

5. Tallinna Halduskohus jättis 28.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas

halduskohtu otsuse peale 29.07.2024 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis

21.05.2025 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata osas,

millega halduskohus jättis vastustaja 04.02.2023 käskkirja tühistamata. Ringkonnakohus

rahuldas apellatsioonkaebuse ja tühistas halduskohtu otsuse hüvitise nõuet puudutavas osas

ning saatis selles osas kaebuse halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus

jõustus edasi kaebamata 21.06.2025 ja kaebus edastati halduskohtule uuesti läbivaatamiseks

26.06.2025.

6. Halduskohus jättis 08.07.2025 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kahju

hüvitamise nõude sisustamiseks ja tõendamiseks.

7. Kaebaja esitas 07.08.2025 kaebuse täienduse, milles selgitas kahju hüvitamise nõuet

järgmiselt:

7.1. Vastustaja tekitas kaebajale varalise kahju, kuna rikkus PPVS §-s 676 nõudeid ega

teavitanud kaebajat ennetähtaegsest tähtajalisest teenistusest vabastamisest 3 kuud ette.

Vastustaja vabastas kaebaja ennetähtaegselt tähtajalisest teenistusest, mille ta oli taganud oma

käskkirjadega 25.06.2020 käskkirjaga nr 3-3/53p (dtl 17) ja 18.08.2020 käskkirjaga nr 3-3/71p

(dtl 21) ajavahemikuks 01.07.2020–30.06.2023.

7.2. Vastustaja tunnistab, et vastavalt PPVS § 676 tuleb politseiametniku ennetähtaegsest

ametikohalt vabastamisest üldjuhul ette teatada vähemalt 3 kuud. Erandjuhtudel on võimalik

politseiametnik vabastada ka lühema etteteatamisajaga. Vastustaja ei ole selgitanud, millised

faktilised asjaolud muutsid kaebaja olukorra erandjuhtumiks, mille tulemusel teavitati

kaebajat ennetähtaegsest vabastamisest ette üksnes 17 päeva (e-kirja teel 31.01.2023)

olukorras, kus kaebaja viibis puhkusel välismaal.

7.3. Vastustaja viitab vastustaja 23.12.2022 teatises nr 3-11/111-1 märgitule, mille kohaselt

oli vastustajal vajadus muuta struktuuri ja töökorraldust. Samal ajal teavitati sama aasta

sügisel kaebaja osakonnas toimuvatest struktuurimuudatusest osakonna töötajaid ja sealt

koondatavaid teenistujaid ette rohkem kui 3 kuud. Paar kuud hiljem aga kaebaja suhtes ei

olnud see millegipärast võimalik või otstarbekas.

7.4. Vastustaja väidab, et kaebaja ennetähtaegne ametikohalt vabastamine ei saanud tulla

kaebajale 31.01.2023 teatise kättesaamisel üllatusena. See pidavat olema kaebajale arusaadav

läbi osakonna juhataja koosoleku, tema suhtlemise PPA personaliosakonna töötajatega ja

kohtumise vastustaja kantsleriga. Kaebaja märgib, et töö- ja teenistussuhteid puudutavad

otsused peavad olema langetatud põhjaliku kaalumise tulemusel ja peavad olema dokumen-

teeritud kirjalikus ning taasesitatavas vormis.

2(8)

3-23-829

7.5. Vastustaja tekitas kaebajale varalise kahju 7162,44 euro ulatuses, sest rikkudes PPVS §-st

676 tulenevat etteteatamise tähtaja nõuet, jäi kaebajal saamata vastustaja 18.08.2020

käskkirjaga nr 3-3/71p (dtl 21) määratud ametipalk. Eesmärgiga vähendada riigiasutuse

finantskoormust ja näidates välja oma kompromissivalmidust vähendas kaebaja varalise kahju

määra omal riisikol ning nõudis vastustajalt varalise kahju hüvitamist 1000 euro ulatuses.

7.6. Vastustaja ei loonud olukorda, kus kaebaja oleks saanud kasu. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

127 lg 5 tõlgendamine, nagu oleks kaebaja saanud hoopiski kasu ennetähtaegse vabastamise

tagajärjel, on vastuoluline ja kaebaja õiglustunnet riivav. Järgnevalt vabastati kaebaja pärast

eeskujulikku ja üle 30 aastast avalikku teenistust koondamise tõttu teenistusest ja ta oli

peaaegu terve aasta töötuna arvel. Kaebaja ei näe selles mingit kasu.

7.7. Põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb vaadelda vastustaja õigusvastast käitumist.

Vastustaja vabastas kaebaja teenistusest rutakalt ja tõlgendas PPVS § 676 endale sobival viisil,

aga nõudeid rikkudes. Kohtumenetluse tõenditest on tuvastatav, et vastustaja koostas

ennetähtaegse vabastamise teatise juba detsembris 2022 (ajal, millal kaebaja oli tööl ja Eestis)

ja oleks saanud selle kaebajale edastada vahetult tööl või kirja teel. Vastustaja aga edastas

teatise kaebajale e-kirja teel alles 31.01.2023 (ajal, mil kaebaja oli puhkusel). See oli 5 päeva

enne vastustaja 04.02.2023 käskkirja nr 3-3/13p (dtl 34) välja andmist, samuti ajal, millal

kaebaja oli puhkusel.

7.8. Saabudes puhkuselt tagasi, püüdis kaebaja saada õigusselgust ja kaitsta oma õigusi ning

esitas vaide. Vastustaja vastas vaidele tähtaega rikkudes. Vastustaja põhjustas oma

õigusvastase käitumisega kaebajale varalise kahju (7162,44 eurot) ja lõpptulemusena lõppes

kaebaja avalik teenistus koondamise tõttu.

7.9. Kaebaja püüdis pärast vastustaja e-kirja, milles kirjeldati tema ennetähtaegset vabastamist

ja teenistusest vabastamist, saada õigusselgust vastustajalt nii suuliselt kui ka kirjalikult vaide-

menetluses. Seega kasutas kaebaja kõiki tema kasutuses olevaid esmaseid õiguskaitse-

vahendeid, et talle tekitatud kahju oleks jäänud tulemata.

8. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Põhjendused:

8.1. Kuna vastustaja tegevus kaebaja ennetähtaegse vabastamise osas oli õiguspärane, puudub

alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel.

8.2. Kaebaja märgib kahju ulatuseks 7162,44 eurot, mis on kaebaja arvutuste kohaselt 51

tööpäeva ametipalk, mis jäi tal saamata, kuna vastustaja oleks pidanud 51 päeva varem

ametikohalt vabastamisest kaebajat ette teavitama. Vastustaja hinnangul on kaebaja tõlgendus

VÕS § 127 lg-st 5 ekslik. Kohus on leidnud õigesti, et võimalikuks kahjuks saab olla vaid see,

kui ametikohal, millelt kaebaja ennetähtaegselt vabastati, oli kõrgem palk kui ametikohal,

kuhu kaebaja naasis, st nende ametipalkade vahe, mitte kogu ametipalk, mida kaebaja

vastustaja juures oleks teeninud. Samas ei oma vastustaja hinnangul ametipalkade täpne vahe

antud juhul asjas tähtsust, kuna kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses vastustaja

õigusvastase tegevusega, viidates kahju hüvitamise alusena RVastS § 7 lg-le 1. Kahju hüvitise

nõude eeldus, mis on RVastS §-s 7 sätestatud, ei ole aga antud juhul täidetud, kuna vastustaja

tegevus käskkirja väljaandmisel ei olnud õigusvastane. Seega ei ole antud juhtumi puhul

põhjendatud ka ametipalkade vahe hüvitamise ulatuses kahjuhüvitise väljamõistmine.

8.3. Kaebaja märgib mh, et vastustaja põhjustas sündmuste ahela, mille lõpptulemusena

lõppes kaebaja avalik teenistus koondamise tõttu. Vastustaja hinnangul on kaebaja väide

asjakohatu ega oma haldusasjaga puutumust. Kui kaebaja koondati ja ta leidis, et seda tehti

õigusvastaselt, oli tal võimalik koondamise otsus eraldiseisvalt vaidlustada.

3(8)

3-23-829

8.4. Kaebaja ennetähtaegse lähetuse lõpetamise põhjused on välja toodud vastustaja

23.12.2022 teatises nr 3-11/111-1 (dtl 24–25). Selles tulenevalt oli ennetähtaegne lähetuse

lõpetamine tingitud vastustaja töökorralduse muudatustest. Kaebaja ametikohta koosseisust ei

kaotatud, kuid seoses töö ümberkorraldamisega kaebaja profiiliga inimest enam ei vajatud.

Eeltoodud muudatustest tingituna vabastati kaebaja ametikohalt enne esialgselt planeeritud

lähetuse lõppu (30.06.2023) ja kohaldati alla kolmekuist etteteatamise tähtaega, kuna lõppesid

ülesanded, mille täitmiseks kaebaja vastustaja ametikohale tähtajaliselt üle toodi. Algselt oli

plaanis kaebaja ametikohalt vabastada alates 01.01.2023, kui toimusid ümberkorraldused

vastustaja sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna töös. Kuid pärast kaebaja kohtumist

kantsleriga 2022. a detsembris võeti arvesse kaebaja soovi kasutada ära pikalt ette planeeritud

lähenev puhkus, mis kestis 01.01.–07.02.2023, ja tema ametikohalt vabastamine lükati edasi

2023. a veebruarisse.

8.5. Kaebaja ennetähtaegne ametikohalt vabastamine ei saanud tulla kaebajale 31.01.2023

teatise kättesaamisel üllatusena. Kaebaja saatis 01.12.2022 PPA-le kirja, milles küsis seoses

oma võimaliku ennetähtaegse rotatsiooni lõpetamisega vabade ametikohtade osas teavet. PPA

andis vastuskirjas ülevaate vabadest ametikohtadest ja ühtlasi anti kaebajale teada, et pakutud

ametikohtade mittesobivuse korral ollakse temaga valmis kohtuma ja arutama teisi võimalusi.

Kaebaja vastas PPA-le, et edastatud pakkumised talle ei sobi (dtl 102–104). Täiendavalt oli

kaebajal 19.12.2022 seoses peatselt läheneva puhkusega kirjavahetus oma vahetu juhiga (dtl

107–108). Kirjavahetuses on vastustaja sisekaitse ja kriisivalmiduse osakonna juhajata lisaks

kaebaja puhkusega seonduvale selgitanud, et vastustaja soov on kaebaja lähetus lõpetada

01.01.2023. Seega oli kaebaja enda rotatsiooni ennetähtaegse lõpetamise kavatsusest teadlik

juba detsembri alguses, mida tõendavad kaebaja kirjavahetused PPA ja oma vahetu juhiga

ning ühtlasi ka kaebaja poolt esialgses kaebuses väljatoodu.

8.6. Lisaks soovib vastustaja rõhutada PPVS §-s 676 sätestatud etteteatamistähtaja eesmärki.

Säte jõustus esialgses sõnastuses 01.01.2012. Eelnõu teise lugemise seletuskirjas on normi

mõte avatud järgnevalt: „Eelnõu kohaselt paragrahviga 676 nähakse ette regulatsioon, et

vastuvõttev asutus võib politseiametniku teenistussuhte ennetähtaegselt lõpetada, teatades

sellest politseiametnikule ja politseiametniku lähetanud asutusele vähemalt kolm kuud ette.

See võimaldab asutusel ja ametnikul paremini edasisi tegevusi planeerida. Käesoleval ajal

selline regulatsioon puudub üldse. Kolmekuulise etteteatamistähtaja kehtestamise põhjuseks

on anda lähetavale asutusele võimalus korraldada teenistus selliselt, et politseiteenistust

jätkava ametniku saaks võimalikult kiiresti üle viia mõnele asutuse koosseisus olevale

ametikohale, kus ta saaks jätkata tavapärast politseiteenistust. Erandlikel asjaoludel, kui nii

lähetav kui vastuvõttev asutus seda ühiselt nii mõistavad, on võimalik ka lühem

etteteatamistähtaeg.“1

8.7. Seletuskirjast selgub, et etteteatamistähtaja eesmärk ametniku jaoks on võimaldada

paremini oma edasisi tegevusi planeerida. Kuivõrd kaebaja teenistus jätkus Päästeametis, ei

muutunud isiku jaoks ametikoha asukoht – nii vastustaja kui ka Päästeameti puhul on see

sarnaselt Tallinna linn. Seega olulisi ebamugavusi lähetuse ennetähtaegne lõpetamine kaebaja

jaoks kaasa ei saanud tuua. Samuti jätkus kaebaja politseiteenistuse staaži arvestus Pääste-

ametisse suunamise ajal. Seletuskirjast nähtub, et 3-kuulisest etteteatamise tähtajast on

võimalik rakendada ka lühemat etteteatamise tähtaega, kui nii lähetav kui ka vastuvõttev

asutus seda ühiselt nii mõistavad. Seega on 3-kuulise etteteatamise tähtaja eesmärk eeskätt

hõlbustada politseiametniku üleviimisega kaasnevat haldusesisest asjaajamist, et lähetaval

asutusel oleks piisavalt aega valmistuda üle viidud politseiametniku ennetähtaegseks

naasmiseks (vajadus ümber korraldada ametikohti jne). Kui avaliku teenistuse seaduse (ATS)

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c49cab4-5abf-734e-cba1-f13378c32a55/avaliku-teabe-

seaduse-ning-politsei-ja-piirivalve-seaduse-muutmise-seadus, II lugemise seletuskiri.

4(8)

3-23-829

§ 101 eesmärgiks on anda isikule vaba aega uue töö otsimiseks enne olemasoleva töö- või

teenistussuhte lõppemist ehk ajal, millal ametnik saab veel palka, siis PPVS § 676 eesmärk ei

ole sellega samasugune. Samale järeldusele on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus

21.05.2025 tehtud otsuse p-s 17.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus selgitab, et nii haldus- kui ringkonnakohtu otsused on jõustunud vastustaja

04.02.2023 käskkirja tühistamise nõuet puudutavas osas ja selles osas kohus seisukohta ei

võta. Käesoleval juhul on vaidluse all vaid kahju hüvitamise nõue.

10. Kaebaja taotleb varalise kahju hüvitamist, kuna teda ei teavitatud ennetähtaegsest ameti-

kohalt vabastamisest ette PPVS §-s 676 sätestatud 3 kuud ja seetõttu jäi kaebajal saamata

vastustaja ametikohal ettenähtud töötasu.

11. PPVS § 676 kohaselt võib vastuvõttev asutus politseiametniku enne tähtaja lõppu ameti-

kohalt vabastada või töölepingu üles öelda, teatades sellest politseiametnikule ja politsei-

ametniku lähetanud asutusele üldjuhul vähemalt 3 kuud ette.

12. Ringkonnakohus on 21.05.2025 otsuses märkinud, et tegemist ei ole ATS §-s 101

reguleeritud teenistusest vabastamisest etteteatamise olukorraga, kuna PPVS § 676 alusel

ametikohalt vabastamise korral politseiametniku teenistus jätkub teda lähetanud asutuses või

muus asutuses. Ringkonnakohus asus seisukohale, et asjaolu, et ametiasutus ei ole teatanud

politseiametnikule ametikohalt ennetähtaegsest vabastamisest 3 kuud ette, ei tähenda, et

isikule tuleb automaatselt maksta mingit hüvitist. Hüvitist on isikul õigus saada vaid juhul, kui

täidetud on RVastS-is sätestatud kahju hüvitamise kõik eeldused.

13. RvastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 järgi tegevusetusega

tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või

toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Nende normide alusel

hüvitatakse nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3). Saamata

jäänud tulu korral tuleb lisaks tuvastada ka avaliku võimu kandja süü (RVastS § 13 lg 2).

14. Käesoleval juhul vabastati kaebaja vastustaja 04.02.2023 käskkirjaga nr 3-3/13p (dtl 34)

nõuniku ametikohalt ennetähtaegselt alates 17.02.2023. Ennetähtaegsest vabastamisest

teavitati kaebajat 23.12.2022 teatisega nr 3-11/111-1, mis saadeti talle 31.01.2023 (dtl 22–25).

Vaidlust ei ole selles, et kaebajat teavitati ennetähtaegsest vabastamisest ette vähem kui 3

kuud. Kaebaja ei pea õigusvastaseks tema ametist vabastamist, vaid seda, et vastustaja ei

teavitanud kaebajat ametist vabastamisest ette 3 kuud, nagu nägi ette PPVS § 676.

15. PPVS §-s 676 sõna „üldjuhul“ kasutamine näitab, et norm ei välista ametist vabastamist

ka lühema etteteatamistähtajaga või ilma etteteatamistähtajata. Seega võib erandjuhul

kohaldada ka lühemat etteteatamistähtaega ja sellise erandliku olukorra olemasolu peab

põhjendama vastustaja. Kohus nõustub vastustajaga, et 3-kuulise etteteatamise tähtaja

eesmärk on eeskätt hõlbustada politseiametniku üleviimisega kaasnevat haldusesisest

asjaajamist. Vastustaja viidatud seletuskiri sätestab võimaluse määrata 3-kuulisest

etteteatamisest lühem aeg erandlikel asjaoludel, kui nii lähetav kui vastuvõttev asutus seda

ühiselt nii mõistavad. Käesoleval juhul, kuna vastustajal ja vastuvõtval asutusel polnud vaja

tervet 3 kuud, et valmistuda üle viidud politseiametniku ennetähtaegseks naasmiseks, siis

5(8)

3-23-829

teatas vastustaja kaebajale vähem aega ette. Sellest hoolimata on lühema etteteatamistähtajaga

ametist vabastamine võimalik üksnes erandlikel asjaoludel.

16. Vastustaja on teatises selgitanud, et erandlikuks asjaoluks oli vastustaja sisekaitse ja

kriisivalmiduse osakonna tegevuse ümberkorraldamine (dtl 24). Vastustaja on selgitanud, et

kaebaja ametikohta koosseisust ei kaotatud, kuid seoses töö ümberkorraldamisega kaebaja

profiiliga inimest enam ei vajatud. Vastustaja märgib, et kaebaja ennetähtaegne ametikohalt

vabastamine ei saanud tulla kaebajale 31.01.2023 teatise kättesaamisel üllatusena, kuna

kaebaja oli 2022. a detsembri alguses uurinud PPA-lt teavet vabade ametikohtade osas seoses

ennetähtaegse rotatsiooni lõpetamisega (dtl 102–104). Samuti oli kaebaja 19.12.2022

suhtluses oma vahetu juhiga, kes selgitas, et vastustaja soov on kaebaja lähetus lõpetada

01.01.2023 (dtl 107–108).

17. Kohus märgib, et asjaolu, et kaebaja võis olla ennetähtaegselt ametikohalt vabastamisest

varem teadlik, ei muuda ennetähtaegsest ametikohalt vabastamisest etteteatamise tähtaega.

Kaebajale ei olnud teada kuupäev, millal konkreetselt ta ametikohalt vabastatakse. Nagu

selgus, siis ei olnud kaebajal võimalik juhinduda ka vahetu juhi 19.12.2023 e-kirjas märgitud

vabastamise kuupäevast (01.01.2023), kuna sellel kuupäeval kaebajat ametist ei vabastatud.

Esitatud tõenditest nähtub, et kaebajal ei olnud selgust ega võimalust varem teada, millal

konkreetselt toimub tema ennetähtaegne vabastamine vastustaja ametikohalt. Kaebaja aimdus

või võimalik teadmine tulevikus aset leidva ennetähtaegse vabastamise osas ei muuda asjaolu,

et ametlikult teavitati kaebajat ennetähtaegsest vabastamisest 23.12.2022 teatisega, mis

edastati kaebajale 31.01.2023. Kuna kaebaja oli sel ajal puhkusel, sai ta teate kätte alles

13.02.2023.

18. Vastupidiselt pidi hoopis vastustajal varem teada olema oma asutuses toimuvad töökorral-

duse muudatused, mille tulemusel kaebaja profiiliga inimest enam ei vajata. Asutuse

töökorralduse muudatusi ei ole võimalik läbi viia üleöö. See nõuab eeltööd ja ettevalmistust,

mille ajal oleks olnud võimalik kaebajale ennetähtaegsest ametikohalt vabastamisest ette

teatada seaduses sätestatud 3 kuud. Kohtule esitatud tõenditest (dtl 107) nähtuvalt oli kaebaja

juhile juba 2022. a detsembri teisel nädalal teada, et plaanis on kaebaja ennetähtaegselt

vabastada. Lisaks nähtub kaebajale esitatud teatisest, et vastustaja oli eesseisvatest

muudatustest teadlik juba 25.08.2022 (dtl 24). Seega oleks vastustajal olnud võimalik kaebajat

juba varem teavitada ennetähtaegsest vabastamisest. Kohus leiab, et asutuse töökorralduse

muudatus ei ole selliseks kiireloomuliseks erandjuhuks, mille puhul ei ole võimalik järgida

seaduses sätestatud 3-kuulist etteteatamise tähtaega. Kaebajat teavitati ennetähtaegsest ameti-

kohalt vabastamisest ette alla ühe kuu, täpsemini 4 tööpäeva (etteteatamine 13.02.2023,

vabastamine 17.02.2023). Kohus leiab, et vastustaja toiming, millega teavitati kaebajat

ennetähtaegsest ametikohalt vabastamisest ette vähem kui 3 kuud, on praeguse asjaga seotud

asjaolusid arvestades õigusvastane, sest see ei olnud põhjendatud ja selleks puudus vältimatu

vajadus.

19. Vastustaja põhjendamatu viivitus ja 3-kuulise etteteatamistähtaja põhjendamatu järgimata

jätmine on rikkunud kaebaja õiguspärast ootust. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et ta saab

PPVS §-s 676 sätestatud 3-kuulise etteteatamise ajal töötada vastustaja ametikohal ja saada

sellele vastavat töötasu. Kuna kaebajat teavitati ametikohalt vabastamisest ette vähem kui 3

kuud, siis ei saanud ta seaduses ette nähtud 3 kuu jooksul seda töötasu, mis oli talle ette

nähtud vastustaja ametikohal, kust ta ennetähtaegselt vabastati.

20. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline

olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. VÕS § 128 lg 4 kohaselt

on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud

6(8)

3-23-829

ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS §

127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai

kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu

mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

21. Kaebaja on kahju hüvitise suuruse arvutamisel võtnud arvesse terve vastustaja juures

saada olnud töötasu. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kaebaja vabastamisel vastustaja

ametist ei jäänud kaebaja tööta ega töötasuta, vaid ta roteerus tagasi PPA-sse ja seejärel

Päästeametisse (vt Päästeameti 03.03.2023 käskkiri nr S300-3.1-1/43; dtl 100–101), kust ta sai

samuti töötasu. Seetõttu ei saa olla kaebaja kahjuks terve vastustaja ametikoha töötasu. Kui

kaebajat ei oleks ennetähtaegselt ametist vabastatud, oleks ta teeninud veel 3 kuu jooksul

ametipalka, mis oli talle vastustaja ametikohal ette nähtud. Kaebaja teenis PPA-s ja

Päästeametis olles töötasu, mis oli nendele konkreetsele ametikohtadele ette nähtud. Mõlema

ametikoha töötasu oli väiksem kui vastustaja ametikoha töötasu. Seega saab kaebajale

tekkinud kahjuks olla ennetähtaegselt vabastatud ametikoha töötasu ning uute ametikohtade

töötasude vahe, mitte kogu ametipalk, mida kaebaja vastustaja juures oleks teeninud. Kaebaja

ei oleks PPA-s ja hiljem Päästeametis töötasu teeninud, kui teda ei oleks vastustaja juures

ametist vabastatud, seega on tegemist kasuga VÕS § 127 lg 5 tähenduses, mida kaebaja kahju

tekitamise tagajärjel sai, ja see tuleb kahju hüvitisest maha arvata.

22. Kaebajat teavitati tema ametikohalt vabastamisest 23.12.2022 teatisega, mis saadeti talle

kätte 31.01.2023 (dtl 22–25). Kuna kaebaja oli kuni 12.02.2023 puhkusel, sai ta teate kätte

alles 13.12.2023. Tööandja ei saa eeldada, et töötaja peab jälgima puhkuse ajal tööpostkasti ja

tegema tööasjadega, seega tuleb lugeda, et kaebajat teavitati teenistusest vabastamisest

13.02.2023. Kui vastustaja oleks järginud 3-kuulist etteteatamise tähtaega, oleks kaebaja

saanud olla vastustaja juures teenistusest kuni 13.05.2023. Kaebaja oli vastustaja juures

teenistuses kuni 17.02.2023 (dtl 34), seejärel PPA teenistuses 18.–28.02.2023 (dtl 221) ja

Päästeametis alates 01.03.2023 (dtl 100–101). Kahju hüvitise arvutamisel tuleb seega lähtuda

veebruari–mai töötasude võrdlusest. Kohus peab analoogselt ATS § 101 lg-ga 6 lähtuda

hüvitise arvutamisel palgast iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest.

23. Enne vabastamist sai kaebaja vastustaja juures töötasu 2950 eurot (dtl 99). Pärast

vabastamist sai kaebaja töötasu PPA-s 2315 eurot (dtl 241) ja Päästeametis 2700 eurot (dtl

100).

24. Veebruaris 2023 oli kokku 19 tööpäeva2. Perioodil 18.–28.02.2023 sai kaebaja PPA-s tasu

ühe tööpäeva eest 121,84 eurot (2315 ÷ 19 tööpäeva). Vastustaja ametis sai kaebaja 2023. a

veebruaris tasu ühe tööpäeva eest 155,26 eurot (2950 ÷ 19 tööpäeva). Ühe tööpäeva palga

erinevus on 33,42 eurot (155,26 – 121,84). Perioodil 18.–28.02.2023 oli kaebajal PPA-s tööl 6

tööpäeva, mille eest sai 200,52 eurot (33,42 × 6) vähem palka, kui ta oleks saanud vastustaja

ametikohal.

25. Märtsis, aprillis ja mais 2023 oli kaebaja teenistuses Päästeametis. Nii märtsis kui aprillis

sai kaebaja töötasu vähem 250 eurot kuus (2950 – 2700). Mais oli 22 tööpäeva. Vastustaja

juures teenistuses olles oleks kaebaja ühe tööpäeva töötasu olnud 134,09 eurot (2950 ÷ 22).

Päästeametis sai kaebaja ühe tööpäeva töötasuna 122,73 eurot (2700 ÷ 22). Seega teenis

kaebaja mais ühe tööpäeva eest vähem 11,36 eurot, s.o 102,24 eurot 9 tööpäeva eest.

26. Seega töötasu erinevus, mis tekkis 3-kuulise etteteatamistähtaja rikkumise tõttu, oli kokku

802,76 eurot (200,52 + 250 + 250 + 102,24).

2 Vt https://prowise.ee/2022/09/14/2023-aasta-kalendaarne-tooajafond/.

7(8)

3-23-829

27. RVastS § 13 lg 2 kohaselt hüvitatakse saamata jäänud tulu üksnes juhul, kui see on teki-

tatud süülise käitumisega. Süü vormid on VÕS § 104 lg-te 2–5 kohaselt hooletus, raske

hooletus ja tahtlus. Praegusel juhul leiab kohus, et vastustaja tegutses süüliselt (vähemalt

hooletult VÕS § 104 lg 3 tähenduses), jättes käibes vajaliku hoole järgimata. Vastustajal oli

võimalik teavitada kaebajat ametist vabastamisest ette 3 kuud, kuid viivitas hooletusest

kaebaja teavitamisega. Lisaks viitab vastustaja hooletule käitumisele ka asjaolu, et vastustaja

teavitas kaebajat ametist vabastamisest ajal, mil kaebaja viibis puhkusel.

28. Samuti esineb põhjuslik seos vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajale tekkinud kahju

vahel, st ilma vastustaja õigusvastase teota ei oleks kaebajale sellist kahju tekkinud. Vastustaja

õigusvastaseks teoks oli kaebaja teavitamine ametist vabastamisest ette vähem kui 3 kuud

(mitte teenistusest vabastamine ise). Kui vastustaja oleks teavitanud kaebajat ametist

vabastamisest ette 3 kuud, oleks kaebaja saanud pärast teavitamist 3 kuud vastustaja

ametikohale määratud töötasu, mis oli suurem kui PPA ja Päästeameti ametikohtade töötasu.

Samuti olnuks kaebajal võimalus otsida endale soovi korral mõni muu töökoht, kus oleks

olnud suurem töötasu kui ta sai PPA-s ja Päästeametis. Kuna vastustaja teavitas kaebajat

ametist vabastamisest ette vähem kui 3 kuud, siis ei saanud kaebaja tervet 3 kuud vastustaja

ametikohale määratud töötasu, vaid sai väiksemat PPA ja Päästeameti ametikohtade töötasu.

Seega on vastustaja põhjustanud õigusvastase teoga kaebajale kahju, rikkudes tema õigusärast

ootust.

29. Kaebaja on vastustajale vaide esitamisega kasutanud RVastS § 7 lg-s 1 nõutud esmaseid

õiguskaitsevahendeid.

30. Kaebaja põhjendused selle kohta, et vastustaja on suhelnud kaebaja selja taga PPA-ga ja

Päästeametiga, kahjustades kaebaja mainet, tuues kaasa tema vabastamise Päästeameti

teenistusest ja peaaegu terve aasta töötuna arveloleku, jäävad tähelepanuta, sest need ei

seondu praeguse vaidluse esemega. Tegemist saab olla uue kahjuga, mille hüvitamist on

kaebajal võimalik uue kaebusega nõuda.

31. Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus osaliselt rahuldada ja vastustajal tuleb kaebajale

hüvitada tekkinud kahju summas 802,76 eurot. Kaebaja taotles kahju hüvitamist summas 1000

eurot, seega jääb kaebus ülejäänud osas rahuldamata.

32. Kaebuse läbivaatamine oli riigilõivuvaba. Kohus teeb otsuse osaliselt vastustaja kahjuks,

seepärast jäävad menetluskulud osaliselt vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 2). Kumbi

menetlusosalistest ei ole taotlenud oma menetluskulude väljamõistmist teiselt poolelt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt oma menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

8(8)