2-21-19412/99 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19412

Kohtuasi

Salus Group OÜ hagi Rosto võrgud OÜ vastu

võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Rosto võrgud

OÜ vastuhagi Salus Group OÜ vastu kahju

hüvitamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.06.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Rosto Võrgud OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

93 486,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Salus Group OÜ (registrikood

14375525), lepingulised esindajad Natalja Treifeld ja

Vladislav Korzanov

Kostja (apellant) Rosto võrgud OÜ (registrikood

12033252), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja

Santašev

Menetluse liik

15.12.2025 kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 02.06.2025. a otsuse resolutsioon, osaliselt

muutes kohtuotsuse põhjendusi.

2-21-19412

2. Jätta rahuldamata Rosto Võrgud OÜ apellatsioonkaebus.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Rosto Võrgud OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Salus Group OÜ (hageja, töövõtja) esitas Rosto Võrgud OÜ (kostja, tellija) vastu hagi,

milles palus välja mõista võlgnevuse summas 47 630,14 eurot ja viivise hagiavalduse

esitamise seisuga summas 47 630,14 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hageja ja kostja sõlmisid 09.12.2019 ehitamise peatöövõtulepingu nr EP0912/19 Välja

tee 23/2, Tiskre, Harku vald, Harjumaa asuva korterelamu ehitustööde teostamiseks ning

02.03.2020 ehitamise peatöövõtulepingu nr EP0203/20 Välja tee 23/1, Tiskre, Harku vald,

Harjumaa asuva korterelamu ehitustööde teostamiseks (lepingud).

1.2. Tööde teostamise tähtajad olid sätestatud vaid lepingute lisadeks olevates

hinnapakkumistes nimetatud tööde osas, millised lõpetati kõik 2020 aastal. Tellija ei esitanud

hinnapakkumistes loetletud tööde osas pretensioone, vaid tellis lisatöid.

1.3. Enamik lisatöödest lepiti kokku pärast lepingute tähtaegade möödumist ning nende

teostamise tähtaegu eraldi kokku ei lepitud. Töövõtja tegi kõik lisatööd mõistliku aja jooksul,

arvestades kostjapoolseid viivitusi.

1.4. Tööd akteeriti kaks korda kuus ning kostja kohustus tasuma hageja väljastatud arved

nendes märgitud tähtaegadeks.

Tööde akteerimine toimus selliselt, et hageja esitas kostjale kaks korda kuus teostatud tööde

kohta rahalised aktid ja nendele vastavad arved ning kostja tasus arvetes märgitud summad.

Omanikujärelevalve ega kostja ei allkirjastanud akte ning praktikas ei lähtunud pooled kunagi

tööde allkirja vastu üleandmise nõudest. Kogu hageja ja kostja vahelise koostööperioodi

jooksul, s.o 20 kuu jooksul 198 arve ja akti mahus, ei ole kordagi tõusetunud küsimust aktide

allkirjastamisest arvete tasumise eeldusena, samuti ei olnud kostjal pärast aktide ja arvete

kättesaamist kahtlusi tööde teostamise kohta.

1.5. Hageja esitas kostjale teostatud tööde kohta järgmised aktid ja arved, mis on kostja poolt

tasumata

1) 31.07.2020 akt nr 20.1. ja arve nr 2020059 summas 34,50 eurot tähtajaga 09.08.2020;

2 (19)

2-21-19412

2) 11.07.2021 akt nr 60 ja arve nr 2021064 summas 8 287,90 eurot tähtajaga 18.07.2021;

3) 11.07.2021 akt nr 61 ja arve nr 2021065 summas 6 785,52 eurot tähtajaga 18.07.2021;

4) 11.07.2021 akt nr 61.1 ja arve nr 2021066 summas 1404,38 eurot tähtajaga 18.07.2021;

5) 18.07.2021 arve nr 2021068 summas 3608,20 € tähtajaga 25.07.2021;

6) 31.07.2021 akt nr 64 ja arve nr 2021071 summas 8437,08 eurot tähtajaga 09.08.2021;

7) 31.07.2021 akt nr 64.1 ja arve nr 2021072 summas 2472 eurot tähtajaga 09.08.2021;

8) 31.07.2021 akt nr 63 ja arve nr 2021073 summas 3104.9 eurot tähtajaga 09.08.2021;

9) 31.07.2021 akt nr 62 ja arve nr 2021074 summas 5684,21 eurot tähtajaga 09.08.2021;

10) 31.07.2021 akt nr 41.1 ja arve nr 2021075 summas 268,8 eurot tähtajaga 09.08.2021;

11) 31.07.2021 akt nr 43.1 ja arve nr 2021076 summas 2580 eurot tähtajaga 09.08.2021;

12) 31.07.2021 akt nr 48 ja arve nr 2021077 summas 4 962,62 eurot tähtajaga 09.08.2021.

Kõikides arvetes sisalduvate tööde loetelu sisaldab töid, mida on ka varem akteeritud, ning

millised kostja tasus ilma nõudeta esitada kolmpoolselt allkirjastatud akte.

1.6. Kostjal tekkisid algusest peale viivitused arvete tasumistel. Hageja saatis 10.08.2021

kostjale hagihoiatuse, milles palus tasuda kogunenud viivise ning andis järjekordse tähtaja

tasumata arvete nr 2021064, 2021065, 2021066, 2021068, 2021071, 2021072, 2021073,

2021074, 2021075, 2021076, 2021077 tasumiseks hiljemalt 16.08.2021.

Samas hagihoiatuses teatas hageja, et peatab kõikide tööde teostamise arvete tasumisega

viivituses olemise tõttu.

1.7. Kostja ei tasunud arveid ka täiendavaks tähtajaks. Hageja peatas tööde teostamise objektil

31.08.2021 ning esitas 01.09.2021 kostjale pankrotihoiatuse, milles andis kogu

põhivõlgnevuse summas 68 763,79 eurot tasumiseks täiendava 10-päevase tähtaja. Kostja ei

tasunud ka selleks tähtajaks võlgnevust.

Kostja vastuväited hageja nõudele

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Hageja ei ole tõendanud, et arvetel kajastatud tööd on tehtud, valmis ja lepingukohased.

2.2. Hageja ei ole töid lõpuni valmis teinud, seega ei ole töövõtja tasunõue muutunud

sissenõutavaks. Hageja ei ole esitanud kohtule allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise

akte. Lepingute p. 5.4. tingimused töö lõplikuks üleandmiseks ei ole täidetud, kuna töö

põhiline valmidus ei ole saavutatud ja kõik puudused ei ole kõrvaldatud, ning hageja ei ole

esitanud garantiitagatist.

2.3. Kostja esitas hagejale 12.08.2021 nõudekirja, milles heitis hagejale ette mõlemal objektil

elektri-, ventilatsiooni- ja maalritööde lõpetamata ja parandamata jätmist ning nende

dokumentatsiooni esitamata jätmist. Samuti Välja 23/1 objektil katusepleki paigaldamata

jätmist. Kostja andis hagejale täiendava tähtaja kuni 10.09.2021 kõikide tööde lõpetamiseks

ning garantiitagatise summas 17 599,47 eurot tasumiseks hiljemalt 25.08.2021, kuid hageja

töid ei lõpetanud ega garantiitagatist ei andnud.

2.4. Tellija on hageja esitatud arved vaidlustanud 16.08.2021 hagihoiatusele esitatud vastuses.

2.4.1. Tellija ei nõustu arve nr 2021071 tööde mahuga. Elektripaneel, pistikupesad ja lülitid ei

ole paigaldatud ning puudub dokumentatsioon. Elektrilised sisetööd ei ole teostatud.

2.4.2. Tellija ei nõustu arvetes nr 2021064 ja 2021077 märgitud värvimistööde mahu ja

kvaliteediga (seintes on praod).

2.4.3. Tellija ei nõustu arvega nr 2021068 seadmete üürimise eest. Elektrikütteseadmeid ja

niiskussummuteid ei kasutatud arvel märgitud perioodil, töövõtja vaid ladustas neid objektil.

Töövõtja ei ole tõendanud seadmete kasutamise vajadust suveperioodil.

3 (19)

2-21-19412

2.4.4. Arved nr 2021065, 2021066, 2021072, 2021073, 2021074, 2021075, 2021076

kogusummas 18 583,17+km jäid tasumata põhjusel, et tellija ei ole esitanud pangagarantiid

summas 17 599,47 eurot, mistõttu on tellijal õigus garantiitagatis deponeerida viisil, et jätta

arved välja maksmata kuni kõigi garantiitööde vastuvõtmiseni tellija poolt vastava aktiga.

Kostja teatas 10.09.2021 avalduses, et keeldub vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 tasu

maksmisest puudustele vastavas ulatuses ning kuni garantiitagatise andmiseni peab kinni 17

599,47 eurot.

2.5. Arvete vaidlustamise tõttu ei olnud hagejal alust tööde peatamiseks. Kostja lubas

vaidlustamata arved tasuda kohe, kui hiljemalt 10.09.2021 on tööd 100% ulatuses lõpetatud ja

tellijale üle antud, ning hiljemalt 25.08.2021 on tellijale väljastatud pangagarantii summas 17

599,47 eurot.

2.6. Kostja taganes 10.09.2021 lepingutest põhjusel, et hageja ei lõpetanud ega parandanud

ehitustöid ei lepingutes sätestatud tähtajaks ega kostja poolt antud tähtajaks 10.09.2021.

Edasine menetlus maakohtus

3. Kostja esitas 30.09.2022 protsessuaalse tasaarvestusavalduse oma rahalise nõude

kogusummas 92 029,34 eurot hageja esitatud rahaliste nõuetega tasaarvestamiseks.

3.1. Hageja esitas kostjale uste tarnimise ja paigaldamise eest arved nr 20211056 ja 20211057

summas 4032 eurot (koos käibemaksuga). Kostja on arved tasunud, kuid hageja ei ole uksi

tarninud ega paigaldanud. Kostja taganes töövõtulepingust ja soovib tarnimata kauba eest

tasutud raha tagasi. Kostja tasaarvestab oma nõude summas 4032 eurot hageja nõudega.

3.2. Hageja oli tööde teostamisega viivituses 390 päeva. Lepingute p. 8.4. alusel nõuab tellija

leppetrahvi 0,075% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest kuni 10% lepingu hinnast, s.o 87

997,34 eurot.

Tellija hoiatas töövõtjat 11.08.2021 nõudekirjas leppetrahvi nõudmise eest juhul, kui töövõtja

ei lõpeta töid 100% ulatuses 10.09.2021. Töövõtja töid ei lõpetanud, mistõttu esitab kostja

leppetrahvi nõude summas 87 997,34 ning tasaarvestab selle hageja nõudega.

4. Hageja vaidles vastu kostja tasaarvestusavaldusele.

4.1. Uste eest kostjale esitatud arve oli 50% ettemaksuarve. Hageja tellis kostja soovil uksed

kahele majale, kuid kostja muutis meelt ja loobus Välja 23/2 maja uksest, tellides selle teiselt

ettevõttelt. Välja 23/1 maja uks jäi tellimusse. Kostja ettepanekul ei akteerinud hageja

ventilatsioonitorude paigaldamise töid.

Hageja esitas 24.04.2023 menetlusdokumendis protsessuaalse tasaarvestusavalduse tehtud ja

akteeritud, kuid tasumiseks mitte esitatud ventilatsioonitorude paigaldamise tööde tasunõude

summas 3133,84 eurot kostja tagasinõudega 3360,00 eurot tasaarvestamiseks.

4.2. Hageja ei vastuta tööde teostamisega viivitamise eest ning lisatööde osas ei olnud

tähtaegades kokku lepitud. Ühtlasi on leppetrahvi nõue esitatud hilinenult ning liiga suur.

Hageja palub juhul, kui kohus peab leppetrahvi nõuet põhjendatuks, seda vähendada mõistliku

ulatuseni, s.o hageja poolt lõpetamata tööde üldmaksumuseni.

Vastuhagi

5. Kostja esitas 03.01.2025 vastuhagi kahju hüvitise nõudes summas 54 939,40 eurot.

5.1. Hagejal jäi lõpuni teostamata elekter ja side, ventilatsioon, maalritööd ja nende

ümbertegemine. Hageja ei teinud nimetatud töid ka kostja poolt antud täiendavaks tähtajaks

10.09.2021. Seetõttu taganes kostja lepingust ning kasutas tööde parandamiseks ja

lõpetamiseks teisi töövõtjaid, kellele tasus kokku 54 939,40 eurot. Seega on kostjal õigus

4 (19)

2-21-19412

nõuda teostamata tööde lõpetamise hinnavahet (VÕS § 135 lg 1) ja puuduste likvideerimise

kulude hüvitamist (VÕS § 132 lg 3).

6. Kostja vastuhagi ei tunnistanud.

6.1. Puudub põhjuslik seos väidetava kahju ja hageja tegevuse vahel ning kostja ei ole

tõendanud, et kahju on tingitud hageja tegevusest.

6.2. Olukorras, kus hageja oli tööde edasisest teostamisest VÕS § 111 alusel õiguspäraselt

keeldunud, ei saa kostja nõuda töö lõpetamise kulude hüvitamist.

6.3. Kostja ei ole kahju suurust tõendanud, pelgalt arvete esitamine ei ole selleks piisav.

Kostja ei ole kahjusummast maha arvestanud säästetud kulusid ega summasid, mida kostja

oleks pidanud hagejale veel tasuma juhul, kui hageja oleks ehitustööd lõpule viinud.

VÕS § 135 lg 1 kohaselt saab tellija nõuda vaid hinnavahet, mitte kogu uue töövõtja arvet.

Kostja ei ole väljatoonud hinnavahe suurust, ei ole esitanud selle arvutuskäiku ega ka

tõendatud, et uutele töövõtjatele tasutud hind oli mõistlik ja turutingimustele vastav.

6.4. Ukseavade parandamise nõuet ei ole kostja hagejale kunagi esitanud, mistõttu ei saa ta

esitada ka sellega seotud kulude hüvitamise nõuet nüüd nelja aasta möödudes.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

summas 21 433,23 eurot ja viivise seisuga 10.12.2021 summas 17 113,71 eurot. Hageja nõue

põhivõlgnevuse summas 26 196,91 eurot ja viivise summas 30 516,43 eurot jäi rahuldamata.

Vastuhagi jättis maakohus täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus 40,46% ulatuses kostja kanda ning 59,54% ulatuses hageja

kanda. Vastuhagiga seotud menetluskulud jäid täielikult kostja kanda. Menetluskulude

rahalise suuruse otsustas maakohus kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lg-s 2 sätestatud korras.

8. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 09.12.2019 (pea)töövõtulepingu nr EP0912/19 ja

02.03.2020 (pea)töövõtulepingu nr EP0203/20. Lepingute järgi kohustus hageja teostama

vastavalt Välja tee 23/1 ja Välja tee 23/2 kortermaja ehitustööd.

Hageja pidi saavutama lepingute lisadeks olevates esmastes hinnapakkumistes kokkulepitud

töö põhilise valmiduse Välja tee 23/1 elamu puhul 09.07.2020 ja Välja tee 23/2 elamu puhul

31.03.2020 (lepingute p-d 3.3.1.).

9. Hageja kohustuseks olevad ehitustööd fikseeriti lepingute lisades. Nendest ei nähtu, et

hageja pidi tegema fassaadi viimistlustöid, katuse- ega siseviimistlustöid.

10. Hinnapakkumisest nr HP2104/20 nähtub, et 21.04.2020 leppisid pooled kokku Välja tee

23/2 korterelamu katusetööde ümbertegemises hinnaga 40 080,47 eurot. Puudub vaidlus

selles, et vastavalt poolte kokkuleppele pidi hageja tegema mõlemas hoones ka

siseviimistlustööd (plaatimine, maalritööd), kuid sellise kokkuleppe sõlmimise aega ei ole

võimalik tuvastada.

Poolte esitatust ei nähtu, et pooled oleksid lisakokkulepete sõlmimisel muutnud lepingute

täitmise tähtaegu. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, mille kohaselt pidid kõik tööd, sh

lisatööd, olema lõpetatud lepingutes kokku lepitud tähtaegadeks. Välja tee 23/2 elamut

puudutava lepingu järgi pidid tööd olema valmis 31.03.2020, kuid 21.04.2020

hinnapakkumises leppisid pooled kokku katusetööde tegemises, mis ei saanud loogiliselt

lepingus sätestatud tähtajaks valmida.

5 (19)

2-21-19412

11. Kostja ei esitanud enne 2021 augustit, s.o rohkem kui aasta pärast tähtaegade möödumist,

pretensioone lepingutes sätestatud tähtaegade mittejärgimise osas. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 ja VÕS § 6 lg 2 järgi oli hagejal õigustatud ootus sellele, et kostja

ei tugine lepingutes kokkulepitud tähtaegadele ja tööd tuleb teostada mõistliku aja jooksul.

Pooled ei ole esitanud asjaolusid, et 2021 augustiks oleks mõistlik aeg tööde teostamiseks

möödunud.

12. Lepingute p. -de 5.1. kohaselt pidi hageja igakuiselt tehtud tööd akteerima ning kostja pidi

igakuiselt tööde eest tasuma. Maakohus tuvastas, et pooled ei järginud lepingute täitmisel p.-

des 5.1. sätestatud korda, mille kohaselt pidid arvete aluseks olevad aktid olema allkirjastatud,

vaid akteerimine toimus allkirjastamata aktide alusel ja tööd loeti kohaseks, kui

omanikujärelevalve selle kohta märkusi ei teinud. Maakohus luges VÕS § 25 lg 1 alusel

pooltevahelises suhtes siduvaks praktika, mille kohaselt tööd akteeriti ja kostja tasus hagejale

igakuiselt hageja esitatud allkirjastamata aktide alusel.

13. Maakohus tuvastas, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks arvete nr 2021065,

2021072, 2021076, 2021074, 2021075, 2021068 ja 2020059 osas kogusummas 21 433,23

eurot.

13.1. Maakohus tuvastas, et 11.07.2021 saatis hageja kostjale arved nr 2021063, 2021065,

2021064 ja 2021066 koos vastavate aktidega.

13.1.1. Arve nr 2021064 summas 8287,90 eurot koos selle aluseks oleva aktiga on esitatud

maalritööde eest Välja tee 23/1 korterelamus. Omanikujärelevalve e-kirjast nähtub, et

maalritöödes esinesid puudused (praod seintel) ja kostja tugineb nendele. Hageja ei

kõrvaldanud puudusi, kavatsedes seda hiljem teha. Seega ei ole kostja maalritöid vastu võtnud

ja hageja tasunõue nende eest ei ole muutunud sissenõutavaks. Asjas esitatud tõenditest ei saa

järeldada, et tegemist oleks olnud vähetähtsate puudustega ja vastuvõtmata jätmine oleks

olnud õigustatud. Samuti ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses hageja maalritööd tegi ja

millises ulatuses jäid need veel tegemata.

13.1.2. Arve nr 2021065 summas 6785,52 eurot ja selle aluseks olev akt on esitatud Välja tee

23/1 seinte hüdroisoleerimise, seinte plaatimise, põrandate hüdroisoleerimise, plaatimise ja

põrandate tasandusvalu tööde eest. Kirjavahetusest nähtuvalt on pooled arutanud keraamiliste

plaatide ostmise üle ning fotodelt nähtuvalt on seinad ja põrandad plaaditud.

Omanikujärelevalve ega kostja ei ole arve ega selle aluseks oleva akti kohta märkusi teinud.

Seega tuleb lugeda tööd vastuvõetuks ja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

13.1.3. Arve nr 2021066 summas 1404,38 eurot ja selle aluseks olev akt on esitatud

seinaplaatide materjali ja transpordikulu eest Välja tee 23/1 objektile. Asjas ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et hageja on vastavas ulatuses materjalid soetanud, objektile tarninud ja

arvel kajastatud ulatuses materjali omandiõiguse kostjale üle andnud. Asjaolust, et fotodelt on

näha paigaldatud seinaplaate, ei saa järeldada, et tegemist on just arvel kajastatud

seinaplaatidega, ega seinaplaatide mahtu.

13.1.4. Arve nr 2021071 ja selle aluseks olev akt nr 64 elektritööde eest. Kostja esitas

04.08.2021 hagejale vastuväite arvel kajastatud tööde mahu kohta ning hageja esitatud fotod

ei tõenda tööde teostamist aktis kajastatud mahus. Seega ei saa lugeda töid vastuvõetuks.

13.1.5. Arve nr 2021077 ja selle aluseks olev akt nr 48 on esitatud Välja tee 23/2 maalritööde

eest. Kostja esitas 04.08.2021 hagejale vastuväite arvel kajastatud tööde mahu ja kvaliteedi

(praod seintel) kohta. Omanikujärelevalve e-kirjast nähtub, et maalritöödes esinesid puudused

(praod seintel) ja kostja tugineb nendele. Hageja ei kõrvaldanud puudusi, kavatsedes seda

hiljem teha. Seega ei ole kostja maalritöid vastu võtnud ja hageja tasunõue ei ole muutunud

sissenõutavaks.

6 (19)

2-21-19412

13.2. Maakohus tuvastas, et hageja saatis kostjale tuvastamata ajal enne hagimenetlust ka

arved nr 2021072, 2021074, 2021075 ja 2020059.

13.2.1. Arve nr 2021072 summas 2472 eurot ja selle aluseks olev akt ning arve nr 2021076

summas 2580 eurot ja selle aluseks olev akt on esitatud elektrikaabelduse tööde eest vastavalt

Välja tee 23/1 ja Välja tee 23/2 korterelamus. Hageja esitatud fotodelt nähtub kaabeldustööde

tegemine. Kuigi tunnistaja D. Jakovlevi ütlustest ei järeldu, millises ulatuses hageja töid tegi,

tuleb tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, kuna omanikujärelevalve ega kostja ei ole esitanud

pretensioone arvete ega aktide kohta. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka 12.08.2021

nõudekirjas ega 16.08.2021 vastuses.

13.2.2. Arve nr 2021074 summas 5684,21 eurot ja selle aluseks olev akt on esitatud Välja tee

23/1 korterelamu lamekatuse ehitustööde, hüdroisolatsiooni paigalduse 401,11 m2 ulatuses,

WC õhutustoru hüdroisoleerimise (7 tk) ja gaasi 789,88 kg eest. Kuna kostja on 11.07.2021

kirjas märkinud, et Välja tee 23/1 objektil on jäänud tegemata vaid pleki paigaldamine, on

eluliselt usutav, et arvel kajastatud tööd on tehtud. Pretensioonide esitamata jätmise tõttu tuleb

need ka vastuvõetuks lugeda.

13.2.3. Arve nr 2021075 summas 268,80 eurot ja sellele lisatud akt on esitatud püstolvahu

materjali eest. Hageja on tõendanud fotodega objektidel püstolvahu kasutamist, kuid fotodelt

ei nähtu kasutatud püstolvahu maht. Kuna omaniku järelevalve ega kostja ei ole arve ega selle

aluseks oleva akti osas pretensioone esitanud, sh ei ole kostja esitanud pretensioone

16.08.2021 vastuses, tuleb lugeda tööd siiski vastuvõetuks.

13.2.4. Arve nr 2021068 summas 3608,20 eurot on esitatud Välja tee 23/2 ja Välja tee 23/1

siseruumide kuivatamise ja soojendamise eest perioodil mai 2021 kuni 15.07.2021.

Kuivatusseadmete rent ja kasutamine oli kostjaga kooskõlastatud lepingute sõlmimisel.

Kasutusvajadus oli tingitud ilmastikuoludest ning vajadusest tagada siseviimistlustöödeks

vajalikud tingimused vastavalt pahtli ja plaatimissagu tootja juhistele. 2021 maist kesksuveni

ei olnud õhutemperatuur ja -niiskus alati sobivad. Seega oli seadmete kasutamine vajalik ja

põhjendatud lepingute p. 2.2. ja ETÜ p. 4.1.7. ja p. 4.9.4. järgi. Kostja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et seadmeid sel perioodil ei kasutatud või et nende kasutamine ei olnud

põhjendatud.

13.2.5. Arve nr 2020059 summas 34,50 euro ja sellele lisatud akt koormakatte ja selle

paigalduse eest. Hageja esitatud fotolt nähtub koormakatte paigaldamine. Kostja ei ole

vastupidiseid tõendeid esitanud, mistõttu tuleb lugeda arvel kajastatud töö ja selle ulatus

tõendatuks.

14. Maakohus asus seisukohale, et viivisenõue on osaliselt põhjendatud, arvestades

väljamõistetud põhisummasid ja nende sissenõutavaks muutumise aega. Viivise määraks

luges maakohus lepingute p. 8.3. alusel 0,6% päevas ja vastavalt hageja taotlusele mõistis

viivise välja kuni hagi esitamise kuupäevani, s.o 10.12.2021 kogusummas 17 113, 71 eurot.

15. Maakohus asus seisukohale, et kostjal ei olnud õigust hageja tasunõuet VÕS § 111 alusel

garantiitagatise mitteandmise tõttu kinni pidada. Arvete maksetähtaegade saabumiseks ei

olnud lepingute p.-s 10 sätestatud garantiitagatise andmise kohustus sissenõutavaks

muutunud.

16. Maakohtu hinnangul peatas hageja õigustatult VÕS § 111 alusel tööde teostamise

sissenõutavaks muutunud tasunõuete täitmiseni. Hageja tasunõuded muutusid sissenõutavaks

09.08.2020, 18.07.2021 ja 09.08.2021. Kostja rikkus lepingute p. 5.1. järgset tasu maksmise

kohustust. Hageja tuletas kostjale tasu maksmise kohustust meelde 21.07.2021 kirjas, milles

nõudis tasu maksmist hiljemalt 10.08.2021, ning millega ühtlasi teatas tööde peatamisest.

Kostja ei täitnud tasu maksmise kohustust, ei andnud tagatist ega kinnitanud usutavalt, et ta

7 (19)

2-21-19412

oma kohustused täidaks, vaid hakkas nõudma lepingute lõplikku täitmist. Asjas ei ole esitatud

selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et tööde peatamine ei oleks olnud mõistlik või ei

vastaks hea usu põhimõttele. Varasemate arvete tasumine ja objektiga lõppjärku jõudmine ei

muuda tööde peatamist tasu maksmise kohustuse rikkumisel ebaproportsionaalseks ega hea

usu põhimõttega vastuolus olevaks.

17. Kostja lepingust taganemine ei olnud õiguspärane. Kuna hagejal oli õigus lepingute

täitmine peatada, siis ei saanud kostja taganeda lepingutest nende kohustuste rikkumise tõttu,

mille täitmisest oli hageja õiguspäraselt keeldunud.

18. Lepinguid ei saa lugeda lõppenuks ka VÕS § 655 lg 1 alusel, kuna kostja ei ole avaldanud

selget tahet, et ta soovib lepingu igal juhul sõltumata töövõtja lepingurikkumisest lõpetada.

Sellist kostja tahet ei saa järeldada ka ehitustööde tellimisest kolmandatelt isikutelt, sest kostja

tellis need eeldusel, et on hageja lepingurikkumise tõttu lepingust taganenud.

19. Kostja ei ole tõendanud leppetrahvi nõudmise eeldusena kohustuse rikkumist, mille

täitmise tagamiseks oli leppetrahv ette nähtud. Kostja ei ole viidanud ühelegi lepingute

lisadeks olevates hinnapakkumistes sisaldunud tööle, mis oleks lepingutes sätestatud tähtajaks

tegemata jäänud. Tööd, mille tegemata jätmist kostja ette on heitnud, ei ole

hinnapakkumistega hõlmatud. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

need tööd pidid valmis saama lepingutes nimetatud tähtaegadeks ning need olid tagatud

leppetrahvi kokkuleppega.

Samuti on kostja leppetrahvinõudest teatamisega hilinenud. Kostja pidi hiljemalt lepingus

sätestatud tähtaegade möödumisel, s.o vastavalt 09.07.2020 ja 31.03.2020 aru saama, et

hageja lepingut rikub. Kostja aga teatas leppetrahvi nõudmisest esmakordselt 10.09.2021 ehk

rohkem kui aasta hiljem. Maakohtu hinnangul ei saa mõistlik aeg leppetrahvist teatamiseks

olla pikem kui kuus kuud, mille möödumisel võis hagejal tekkida hea usu põhimõttest

tulenevalt õigustatud ootus, et kostja temalt leppetrahvi ei nõua.

20. Kuna kostja ei taganenud õiguspäraselt lepingutest, siis ei ole kostjal uste tarnimise ja

paigaldamise eest tasutud arvete summas VÕS § 189 lg 1 alusel tagasinõudeõigust.

21. Kuna hageja keeldus 10.08.2021 õigustatult oma kohustuste edasisest täitmisest, ei

võinud kostja sel ajal tugineda kostja kohustuse rikkumisele ega kasutada sellest tulenevat

õiguskaitsevahendit, sh lepingust taganeda. Hageja nõudis tööde parandamist ja lõpuleviimist

12.08.2021 ehk pärast hagejapoolset tööde peatamist. Seega ei ole täidetud VÕS § 646 lg 5

sätestatud nõude esitamise eeldused, kuna hageja oli õigustatud keelduma oma kohustuste

täitmisest.

22. Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 40,46% ulatuses

kostja kanda ja 59,54% ulatuses hageja kanda. Vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu jättis

maakohus vastuhagiga seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda

Apellatsioonkaebus

23. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus hagi rahuldas (resolutsiooni p. 1, 2, 3), jättis vastuhagi rahuldamata (resolutsiooni

p. 5) ning menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p. 6). Apellant palub teha uue otsuse,

millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Menetluskulud palub

apellant jätta hageja kanda.

23.1. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ega tuvastanud veenvalt vaidluse

lahendamiseks keskse tähtsusega asjaolusid, eelkõige asjaolu, kas hageja poolt esitatud

arvetes kajastatud tööd olid tegelikult teostatud. Hageja esitas nõude arvete, mitte

8 (19)

2-21-19412

vastuvõtuaktide alusel. Seega lasus hagejal tõendamiskoormis tööde valmimise ja

lepingutingimustele vastavuse tõendamiseks.

23.2. Ehitustööde lõpetamise ajaks tuleb lugeda 10.09.2021. Pooled leppisid täiendavate tööde

teostamises kokku, kuid tööde teostamise uus tähtaeg jäi määramata. Seega tuleb lugeda

kõikide ehitustööde lõpetamise ja tellijale üleandmise mõistlikuks tähtajaks kostja poolt

määratud tähtaeg 10.09.2021. Hageja ei esitanud kostja poolt määratud tähtaja osas

vastuväiteid, mistõttu tuleb hageja vaikimist käsitleda nõusolekuna.

23.3. Kostja ei nõustu maakohtu järeldustega arvete nr 2020059, 2021065, 2021068, 2021072

ja 2021076, 2021074 ega 2021075 kohta kokkuvõtvalt põhjusel, et maakohus on teinud oma

järeldused üksnes fotode alusel ja lähtudes asjaolust, kas kostja on arvetel kajastatud tööde

suhtes vastuväiteid esitanud või mitte. Fotode alusel ei ole võimalik tuvastada tööde

teostamist, tööde mahtu või kasutatud materjalide kogust ega tööde vastavust

lepingutingimustele. Vastuväidete esitamata jätmine ei muuda tegelikult teostamata töid

tagantjärele teostatuks, samuti ei sõltu sellest tööde maht ega kvaliteet. Tööde teostamise

tõendamiskoormis lasub töövõtjal sõltumata sellest, kas tellija on lepingutingimustele

mittevastavusest teatanud või mitte. Lisaks ei ole alust väita, et tellija ei oleks vastuväiteid

esitanud. Arved jäidki tasumata põhjusel, et kostjal olid nendega seoses vastuväited.

Olukorras, kus tellija ei ole töid vastu võtnud, lasub tõendamiskoormis täielikult töövõtjal.

Kostja hinnangul on hageja nõue vaidlusaluste arvete osas tõendamata. Hageja ei ole

tõendanud, et ta on lepingujärgsed tööd arvetes kajastatud mahus teostanud ning tellijale

üleandmiseks esitanud. Seega puudus maakohtul alus lugeda tasunõue sissenõutavaks.

23.3.1. Lisaks on maakohtu seisukohad arve nr 2021065 osas fotode tõendiväärtusest

vastuolulised: näiteks arve nr 2021071 osas järeldas maakohus, et hageja esitatud fotod ei

tõenda tööde teostamist arvel kajastatud mahus ega lepingule vastavalt, kuid arve nr 2021065

osas leidis, et esitatud fotodest piisab nii tööde mahu kui kvaliteedi tuvastamiseks.

Arve nr 2021065 on seotud arvega nr 2021073 summas 3104,90. Selle arve kohta ei ole

maakohus otsuses seisukohta võtnud, kuid kohtuotsust tervikuna analüüsides võib asuda

seisukohale, et vastavas osas jäi hagi rahuldamata. Arvel nr 2021073 kajastatud tööde

mitteteostatuks lugemisel ei olnud alust lugeda teostatuks ka arvel nr 2021065 kajastatud

samasisulisi töid.

23.3.2. Arve nr 2021068 osas on maakohus jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise. Kohtul ei

olnud alust panna seadmete rendi ja kasutamise vajaduse tõendamiskoormist kostjale. Hageja

ei ole tõendanud, et seadmed olid arves märgitud perioodil tegelikult kasutuses ega

põhjendanud nende kasutamise vajalikkust suveperioodil. Kostja hinnangul hageja üksnes

ladustas neid objektil.

Hageja viited keskmisele õhutemperatuurile ei ole asjakohased, kuna ehitustöid teostatakse

päevastel aegadel. Seetõttu oleks hageja pidanud tõendama, et 2021 suvel olid päevased

sisetemperatuurid objektil niivõrd madalad, et ehitustööde teostamine ilma

elektrikütteseadmeteta ei olnud võimalik. Seda ei ole hageja tõendanud.

23.3.3. Arvete nr 2021072 ja 2021076 osas märgib kostja täiendavalt, et maakohus jättis

tähelepanuta asjaolu, et elektritööd ei olnud tervikuna teostatud ning apellant oli tööde

ümbertegemiseks ja lõpuni viimiseks sunnitud palkama uue töövõtja. Sisuliselt samade tööde

osas asus maakohus vastupidisele seisukohale, et arve nr 2021071 elektritööde eest ei ole

põhjendatud, kuna hageja esitatud fotod ei tõenda tööde tegemist arvel kajastatud mahus ega

vastavust lepingutingimustele.

9 (19)

2-21-19412

23.4. Apellandile ei ole arusaadav, mille alusel jõudis maakohus järeldusele, et

garantiitagatise andmise tähtaeg ei ole saabunud. Hageja poolt esitatud arved ja aktid viitavad

sellele, et tööd olid 100% teostatud, millest tulenevalt oli saabunud eeldus garantiitagatise

esitamiseks.

23.5. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt oli hagejal õigus peatada tööde

teostamine VÕS § 111 alusel. Maakohus on hinnanud valesti asjas esitatut. Maakohus

tuvastas tasunõude sissenõutavuse vaid osaliselt. Samuti leidis maakohus vääralt, et kostja ei

pakkunud hagejale täitmist, ei andnud tagatist ega kinnitanud usutavalt oma kohustute

täitmist. 16.08.2021 hagihoiatusele esitatud vastuses kinnitas kostja, et tasub vaidlustamata

arved koheselt, kui töövõtja viib tööd lõpuni ja annab need tellijale 100% ulatuses üle

hiljemalt 10.09.2021, ning väljastab hiljemalt 25.08.2021 tellijale pangagarantii.

Lisaks on maakohus tõlgendanud vääralt lepingute p. 5.1., heites kostjale ette nende

rikkumist. Lepingute p.-dest 5.1. ei tulene kohustust tasuda teostamata või puudustega

teostatud töö eest.

23.6. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostja õiguspäraselt

lepingust taganenud. Maakohtu seisukoht lepingust taganemise põhjuste kohta on ekslik.

Taganemise põhjuseks oli asjaolu, et hagejast töövõtja keeldus tööde lõpuleviimisest ja

puuduste parandamisest ka tellija poolt antud täiendavaks tähtajaks. Tegemist on olulise

lepingurikkumisega.

23.7. Apellant esitab taotluse viivise vähendamiseks mõistliku suuruseni kohtu äranägemisel.

Viivise määr on ebamõistlikult suur ning hageja ei ole esitanud põhjendusi, miks tuleks

käesolevas vaidluses rakendada tavapärasest kõrgemat viivisemäära 0,6% päevas.

23.8. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole kostja tõendanud

leppetrahvi nõudmise eeldusi. Tööde lõpetamise tähtajaks oli tellija poolt määratud

10.09.2021. Puudub vaidlus, et selleks kuupäevaks töid ei lõpetatud, ning täiendava ja lõpliku

tähtaja määramisel hoiatas tellija hagejat ka leppetrahvi nõudmisest. Seega on õigustatud

lepingujärgse leppetrahvi nõudmine alates 10.09.2021.

23.9. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata kostja menetlusliku tasaarvestusega põhjusel, et

kostja ei taganenud lepingutest õiguspäraselt. Hageja esitas kostjale uste tarnimise ja

paigaldamise eest arved nr 20211056 ja 20211057 summas 4032 eurot. Need on kostja poolt

tasutud, kuid hageja jättis uksed tarnimata ja paigaldamata. Tarnimata uste eest esitatud

tagasinõue ei ole seotud lepingust taganemisega. Sõltumata töövõtulepingu kehtivusest on

kostjal tekkinud nõue hageja vastu asjaolu alusel, et hageja on saanud tasu, kuid ei ole kostjale

tarninud lubatud esemeid. Nõude aluseks võib olla muu hulgas müügilepingust tulenev nõue

või alusetu rikastumisega seotud nõue.

23.10. Maakohtu järeldus VÕS § 646 lg-s 5 sätestatud eelduste puudumise kohta oli väär,

kuna hagejal ei olnud õigust ehitustööde peatamiseks.

Vastuhagi tulnuks sisuliselt läbi vaadata sõltumata tõlgendusest VÕS § 111 kohaldatavuse

osas.

Vastustaja seisukoht

24. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb jätta maakohtu otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi lepingute lõppemise ja

10 (19)

2-21-19412

leppetrahvinõudega seotud tööde lepinguga hõlmatuse osas. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata ning apellatsioonimenetluse kulud sellest lähtuvalt kostja kanda.

26. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

palus tühistada maakohtu otsuse selle resolutsiooni p.-de 1, 2, 3, 5, ja 6 osas, s.o osas, milles

maakohus hagi rahuldas (resolutsiooni p. 1, 2, 3) ning jättis vastuhagi rahuldamata

(resolutsiooni p. 5), samuti menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p. 6). Kostja ei ole

vaidlustanud hagi osalist rahuldamata jätmist (otsuse resolutsiooni p. 4). Hageja ei ole

apellatsioonkaebust esitanud. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi

jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi põhivõlgnevuse summas 26 196,91 eurot ja

viivise summas 30 516,43 eurot väljamõistmiseks rahuldamata (resolutsiooni p. 4).

27. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas, et pooled

sõlmisid kaks lepingut Välja tee 23/ 1 ja Välja tee 23/2 korterelamute ehitamiseks ning

kvalifitseeris need õigesti töövõtulepinguteks (VÕS § 635 lg 1). Apellatsioonimenetluses

vaidlevad pooled jätkuvalt hageja tasunõude sissenõutavaks muutumise ning tööde peatamise

õiguspärasuse üle. Samuti vaidlevad pooled kostja lepingutest taganemise õiguspärasuse ja

kostja vastunõuete (tarnimata jäänud uste eest tasutu tagasinõude, leppetrahvi ning kahju

hüvitise) põhjendatuse üle.

28. Lepingute lisadeks olevate hinnapakkumiste kohaselt kohustus hageja teostama järgmised

tööd: vundamendi -, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni- ja elektritööd ning 1. ja 2. korruse

seinade, lagede ja põrandate konstruktsioonid (dtl 227-231 ja dtl 252-254). Lepingute p. 3.3.1.

ja 2.1. kohaselt kohustus töövõtja need tööd lõpetama Välja 23/2 osas 31.03.2020 (dtl 239) ja

Välja 23/1 osas 09.07.2020 (dtl 247).

29. 21.04.2020 leppisid pooled kokku Välja tee 23/2 korterelamu katusetööde

ümbertegemises hinnaga 40 080,47 eurot (hinnapakkumine nr HP2104/20, dtl 1685). Samuti

puudub vaidlus selles, et vastavalt poolte kokkuleppele pidi hageja tegema mõlemas hoones

ka siseviimistlustööd (plaatimine, maalritööd).

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, mille kohaselt

ei olnud pooled lisatööde teostamise tähtaega kokku leppinud, kuid väidab, et kokkuleppe

puudumise tõttu tuleb lugeda kõikide tööde, sh lisatööde tegemise tähtajaks tellija poolt

12.08.2021 nõudekirjas määratud tähtaeg 10.09.2021 (apellatsioonkaebuse p. 6, dtl 1980).

Kolleegium sellega ei nõustu. 10.09.2021 tähtaja puhul oli tegemist kostja poolt antud

täiendava tähtajaga VÕS § 114 tähenduses, mitte kokkuleppelise tähtajaga tööde

lõpetamiseks. Täiendava tähtajana on käsitlenud 10.09.2021 kuupäeva ka tellija ise nii enne

kohtumenetlust tellijale saadetud nõudekirjas (dtl 839) kui kohtumenetluses (09.12.2022

kostja seisukoha p. 7, dtl 834). Ühtlasi ei saa tööde valmimise tähtaega määrata ühepoolselt

ega pärast tööde osalist teostamist. Hageja nõusolekut 10.09.2021 tähtaja lõpptähtajana

arvestamiseks ei saa järeldada sellest, et ta ei esitanud kostja ühepoolselt määratud tähtaja

osas vastuväiteid, sest kohtule ei ole avaldatud asjaolusid, mille kohaselt tuleks vaikimist või

tegevusetust käsitleda pooltevahelise praktikana (VÕS § 20 lg 4). Lisaks oli hageja selleks

ajaks tööd peatanud. 10.09.2021 tähtaja määramine oli üksnes kostja reageering hageja

hagihoiatusele ja tööde peatamise teatele.

Seega ei olnud lisatööde teostamise tähtaega kokku lepitud ning tööd tuli VÕS § 82 lg 3 järgi

teostada mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lisatööde kokkuleppimist. Kostja, heites

töövõtjale ette tööde tähtaegselt teostamata jätmist, ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest

11 (19)

2-21-19412

saaks järeldada, et 12.08.2021 nõudekirja esitamise ajaks oleks möödunud mõistlik aeg

lisatööde teostamiseks.

30. Rahalistelt aktidelt ja nendele vastavatelt arvetelt nähtuvalt nõuab hageja tasu

kokkuvõtvalt järgmiste tööde eest: maalri- ja plaatimistööde, katusetööde, elektritööde,

kanalisatsiooni ja põrandakütte ning koormakatte ja kuivatusseadmete rendi eest (dtl 275, 277,

278, 280-289, 291). Kostja ei ole kohtumenetluses vaidlustanud asjaolu, et poolte vahel oli

kokkulepe nende tööde teostamiseks hageja poolt. Kostja hinnangul ei ole aga hageja

tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutmist, konkreetsemalt tööde tegemist, mahtu ega

lepingutele vastavust.

31. Seaduse järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ja tellijale

ülevaatamise võimaldamisest (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5), kuid pooled võivad kokku leppida tasu

sissenõutavuse töö vastuvõtmisest (VÕS § 637 lg 4 ls 1). Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind

on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (VÕS § 637

lg 4 ls 2). Lepingute p.-des 5.1 leppisid pooled kokku töö ositi üleandmises ja vastuvõetud töö

eest ositi tasumises. Lepingute p.-des 5.2. ja 5.4. lepiti kokku töö lõplikus üleandmises ja selle

korras. Seega eristati lepingutes töö vaheetappide akteerimist ja töö lõplikku üleandmist.

32. Käesolevas asjas esitas hageja lepingute p.-de 5.1. alusel tasunõude vaheetapi tööde eest.

Seega on väär kostja läbiv väide, justkui ei oleks tasunõue muutunud sissenõutavaks põhjusel,

et tööd ei ole lõpuni tehtud ning lepingute p.-des 5.4. sätestatud eeldused saabunud. Lepingute

p. 5.4. reguleerib töö lõplikku üleandmist (dtl 240). Kuna pooled vaidlevad vaheetapi tööde

tasunõude üle, ei ole tööde lõplikule valmimisele tuginevad kostja vastuväited põhjendatud.

33. Vaheetapi tööde eest tasumise korda käsitlevad lepingute p.-d 5.1. Nende kohaselt esitab

töövõtja tellijale kaks korda kuus aktid tehtud faktiliste töömahtude ja maksumuse kohta,

fikseerides tööosade teostatuse protsentuaalselt ehitamise algusest kõik kokku. Tellija

(omanikujärelvalve) kohustub aktid kahe tööpäeva jooksul läbi vaatama ning andma oma

aktsepti või jätma selle andmata kirjalikult. Aktide mahtude vastavust kontrollib

omanikujärelevalve ja kinnitab selle vastavust allkirjaga aktil. Juhul, kui töid vastu ei võeta,

on töövõtjal või tellijal õigus palgata tööde kontrollimiseks sõltumatu tehniline ülevaataja,

millise teenuse eest tasumine kooskõlastatakse tellija ja omanikujärelvalve vahel. Töövõtjale

tasumise aluseks on kolmepoolselt allkirjastatud akt koos vastava arvega, mille tasumise

tähtaeg on seitse kalendripäeva. Seega leppisid pooled lepingus kokku vaheetapi tööde

akteerimises ja tööde eest tasumises allkirjastatud aktide alusel. Puudub vaidlus asjaolus, et

vaidlusaluste arvete aluseks olevad aktid on omanikujärelevalve ja kostja poolt

allkirjastamata.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuigi lepingute p.-d 5.1. nägid ette aktide allkirjastamise,

ei järginud pooled seda praktikas. Tööd loeti kohaseks, kui omanikujärelevalve selle kohta

märkusi ei teinud, ja kostja tasus hageja esitatud arved allkirjastamata aktide alusel. Tegemist

oli VÕS § 25 lg 1 tähenduses välja kujunenud praktikaga (vaidlustatud otsuse p. 40.2.). Kostja

ei ole apellatsioonkaebuses seda maakohtu tuvastatud asjaolu vaidlustanud (TsMS § 633 lg 3

p.-d 1-3), mistõttu võtab ringkonnakohus selle kaebuse lahendamisel aluseks (TsMS § 651 lg

1).

Eelnevat arvestades on hagejal kostja vastu tasunõue tehtud ja akteeritud töödele vastavas

ulatuses vaatamata aktide allkirjastamata jätmisele.

34. Olukorras, kus tellija ei ole töövõtulepingu esemeks olevaid töid vastu võtnud, peab

töövõtja selleks, et tema tasunõude saaks lugeda VÕS § 637 lg 4 ja § 638 alusel

sissenõutavaks, tõendama, et ta on lepingukohased tööd teinud ja tellijale vastuvõtmiseks

esitanud (RKTKo 13.03.2024, 2-19-18463, p.12). Seega on iseenesest õige apellandi väide, et

12 (19)

2-21-19412

olukorras, kus tellija ei ole vaidlusalust tööd vastu võtnud, lasub tõendamiskoormis töövõtjal.

See aga ei tähenda, et kostja ei peaks üldse oma vastuväiteid tõendama. Kolleegiumi

hinnangul on hageja tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumise apellatsioonimenetluses

vaidluse all olevatel arvetel ja aktidel kajastatud tööde eest.

34.1. Käesolevas menetluses on lubatud kasutada kõiki TsMS § 229 lg-s 2 ettenähtud

tõendeid. Õiguskirjanduses on selgitatud, et „Hagejal tuleb esitada vähemalt minimaalsed

tõendid (nn prima facie tõendid), mille alusel kohus saaks kindlaks teha vastustatud hageja

väidete paikapidavuse. /…/ Kostjal tekib nüüd omakorda tõendite esitamise koormus

omapoolsete materiaalõiguslike vastuväidete aluseks olevate faktiväidete osas, millele hageja

vastu on vaielnud. Samuti võib tõendite esitamise koormus kostjale nihkuda nende asjaolude

osas, milles hageja oma faktiväiteid on tõenditega kinnitanud ja milles kostja hageja

faktiväiteid vastustas.“ (TsMS komm I (2017), § 230, p.-d c ja d) Hageja on esitanud tööde

tõendamiseks fotod, osade tööde tõendamiseks ka pooltevahelise kirjavahetuse. Fotod ja

kirjavahetus on dokumentaalsed tõendid (TsMS § 272 lg 1). Seega on hageja tõendid

esitanud. Kolleegiumi hinnangul on fotodega võimalik tõendada töö tegemist. Õige on siiski

apellandi väide, mille kohaselt ei tõenda fotod tööde mahtu ega lepingukohasust. Nende

asjaolude osas on hageja tõendanud pooltevahelise praktika olemasolu. Maakohus arvestas

õigesti omanikujärelevalve ja kostja poolt tööde kohta märkuste esitamata jätmist. Kostja

mittenõustumine maakohtupoolse hinnanguga asjas esitatule ei tähenda, et hageja ei oleks

nõuet tõendanud.

Kui hageja on esitanud tõendid, peab kostja esitama oma vastuväidete tõendamiseks tõendid

(TsMS § 230 lg 1). Kostja on piirdunud paljasõnalise vastuväitega, et hageja ei ole tööde

sissenõutavaks muutumist tõendanud. Kostja ei ole oma vastuväited lepingukohaste tööde

teostamata jätmise osas (v.a arvete nr 2021071, 2021064, 2021077 ja 2021068, mille osas

jättis maakohus hagi rahuldamata) isegi mitte põhistanud (TsMS § 235 mõttes usutavaks

teinud). Kostja on nii enne kohtumenetlust kui kohtumenetluses esitanud sisulised vastuväited

üksnes arvetel nr 2021071, 2021064, 2021077 ja 2021068 kajastatud töödele. Nendele

arvetele (v.a arve nr 2021068 seadmete rendi eest) vastavas summas jättis maakohus hagi

rahuldamata. Ülejäänu osas on kostja kinnitanud, et tasub vaidlustamata arved koheselt, kui

töövõtja tellija tingimused täidab (st teeb tellija määratud tähtajaks tööd lõpuni ning annab

garantiitagatise) (dtl 114). Ka kohtumenetluses oli kostja ainsaks sisuliseks põhjenduseks

ülejäänud arvete tasumata jätmisele garantiitagatise mitteandmine hageja poolt (v.a arve nr

2021068 seadmete rendi eest).

Kuna kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid aktidele ega arvetele, mille ulatuses maakohus

tasunõude rahuldas, siis on asjakohatu ka apellandi etteheide, mille kohaselt ei saa

vastuväidete hilisem esitamine tingida tööde teostatuks või vastuvõetuks lugemist. Arvete

tasumata jätmine ei ole tõlgendatav töödele vastuväidete esitamisega.

Seega on maakohus õigesti tuvastanud töövõtja poolt lepingukohaste tööde tegemise nende

aktidel ja arvetel kajastatud tööde osas, millele mistahes sisulisi vastuväiteid ei esitatud.

34.2. Maakohus on õigesti tuvastanud ka asjaolu, et hageja saatis kostjale vaidlusalused arved

ja aktid. Hageja saatis need kostjale e-kirjadega (dtl 359, dtl 357 ja dtl 360). Seejuures ei

vaidlustanud kostja maakohtus talle hageja poolt arvete saatmist (vt kostja 03.01.2025 vastus

hagiavalduse terviktekstile, p.-d 4 ja 6, dtl 1809). Arvete ja aktide saatmist tellijale saab

käsitleda üleandmiseks-vastuvõtmiseks esitamisena (TrtRnKo 02.06.2025, 2-20-113911, p.

9.3.).

35. Vastuseks apellatsioonkaebuses iga arve osas eraldi esitatud vastuväidetele märgib

kolleegium järgmist.

13 (19)

2-21-19412

35.1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja esitatud foto (dtl 1571) alusel õigesti

tuvastanud arvel nr 2020059 kajastatud koormakatte paigaldamise. Kuigi kostja väidab, et on

võimalik, et hageja esitatud fotol on teine koormakate, mis on ostetud eraldi, tasutud ja mille

üle vaidlus puudub, ei ole kostja esitanud vastava kahtluse põhistamiseks mistahes tõendeid

(nt varasemalt koormakatte eest esitatud arveid vms). TsMS 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kui hageja on esitanud tõendid, peab kostja esitama oma vastuväidete tõendamiseks tõendid.

Kostja ei ole esitanud mistahes tõendeid selle kohta, et hageja poolt tõendina esitatud fotolt

nähtuva paigaldatud koormakatte puhul võiks olla tegemist muu koormakattega.

35.2. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega arvel nr 2021065 kajastatud tasunõude

põhjendatuse kohta, sest üksnes foto ega tellija poolt vastuväidete mitteesitamise alusel ei

olevat võimalik lugeda töid teostatuks ja vastuvõetuks. Ringkonnakohus on ülal põhjendanud,

et foto on tsiviilkohtumenetluses dokumentaalseks tõendiks ning et pooltevahelist praktikat

arvestades on maakohus õigesti arvestanud ka tellija poolt vastuväidete esitamata jätmist.

Kostja seevastu ei ole toonud kohtu ette konkreetseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et

hageja esitatud fotodel ja kirjavahetuses kajastatu tõele ei vasta.

Arve nr 2021073 ulatuses hageja tasunõude rahuldamata jätmisest ei saa teha mistahes

järeldusi arvel nr 2021065 kajastatud tasunõude sissenõutavuse osas. Apellant on valesti

tõlgendanud maakohtu poolt arve nr 2021073 osas seisukoha võtmata jätmist. Õige on

apellandi väide, et maakohus ei ole selle arve osas mistahes põhjendusi esitanud (kuigi hageja

on vastavas ulatuses nõude esitanud), kuid hageja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ning

põhjenduste puudumise tõttu ei ole võimalik asuda seisukohale nagu oleks maakohtu

hinnangul vastavas arves kajastatud tööd teostamata või ei oleks muutunud sissenõutavaks.

Ühtlasi on väär apellandi seisukoht arvete nr 2021065 ja 2021071 osas esitatud põhjenduste

vastuolulisuse kohta. Erinevalt arvest nr 2021065 oli arvel nr 2021071 kajastatud tööde kohta

nii omanikujärelevalve kui kostja vastuväited esitanud (vaidlustatud otsuse p.-d 42.2. ja

42.4.). Ringkonnakohus põhjendas ülal, et lepingu p.-st 5.1. tulenevat akteerimise korda ja

pooltevahelist praktikat arvestades on maakohus õigesti arvestanud vastuväidete esitamata

jätmist.

35.3. Apellandi hinnangul ei ole hageja tõendanud arvel nr 2021068 kajastatud

elektrikütteseadmete ja niiskussummutite kasutamist ega vajalikkust, ning maakohus pani

põhjendamatult tõendamiskoormuse kostjale. Kolleegium ei nõustu apellandi väidetega.

Maakohus jõudis põhjendatult järeldusele, et vastavalt lepingu p.-le 2.2. ja ETÜ p.-dele 4.1.7.

ja 4.9.4. (dtl 1646 ja dtl 1651), pahtli ja plaatimissegu tootja juhistele (dtl 1610 ja dtl 1615) ja

õhutemperatuuridele (dtl 1617) oli seadmete kasutamine tingitud ilmastikuoludest ning vajalik

siseviimistlustööde tingimuste tagamiseks. Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS

§ 230 lg-ga 1 kogumis ning maakohtu mõttekäik siseveendumuse kujunemisel (TsMS § 232

lg 1) on arusaadav. Ringkonnakohtul puudub alus tõendite ümberhindamiseks. Apellandi

mittenõustumine maakohtu hinnanguga hageja tõenditele ei tähenda, et hageja ei oleks

vaidlusalust asjaolu tõendanud või et maakohus oleks tõendeid valesti hinnanud.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et seadmete kasutamist ja kasutamisvajadust tõendavad

ka tunnistaja PS, kes tegi objektil krohvimis- ja maalritöid, ütlused. Tunnistaja kinnitas, et

niiskuspüüdjad ja puhurid olid objektil ja töötasid pidevalt, samuti kinnitas tunnistaja nende

vajadust (24.10.2024 istungi protokolli ajamärk 00:20:58, dtl 1360 ja ajamärk 00:51:45, dtl

1362).

Õige ei ole apellandi väide, mille kohaselt ei ole viited keskmisele õhutemperatuurile

asjakohased, sest ehitustöid teostatakse päevasel ajal. Vastavalt tootja juhistele peab

pahteldamisel olema õhutemperatuur üle +10°C kuni täieliku kuivamiseni (dtl 1610) ning õhu

14 (19)

2-21-19412

ja aluspinna temperatuur peab paigaldamise ja tahkumise ajal olema +5°C kuni +25°C (dtl

1615). Päeval paigaldatud ehitusmaterjalide kuivamisprotsesse mõjutavad ka öised

temperatuurid ning tahkumine toimub ka ehitustööde välisel ajal.

Apellandi järeldused maakohtu otsuse p.-st 43.4. ja seisukoht tõendamiskoormise ebaõige

jaotamise kohta on väärad. Maakohus ei ole pannud seadmete kasutamise ega

kasutusvajaduse osas tõendamiskoormist kostjale, vaid analüüsides esmalt hageja tõendeid ja

jõudnud neid hinnates seisukohale, et seadmete kasutamine oli põhjendatud (TsMS § 232 lg

1), märkis maakohus õigesti, et kostja ei ole oma vastuväiteid seadmete mittekasutamise või

põhjendamatuse kohta tõendanud. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu

tõendamiseks, siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada

(RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61 ja sealviidatud kohtupraktika). Väite, et seadmete

kasutamine ei olnud põhjendatud, esitas kostja.

35.4. Apellandile ei ole arusaadav, kuidas tuvastas maakohus arvel nr 2021072 loetletud

mahus elektrikaabeldustööde teostamise. Sellel arvel kajastatud elektritööde osas ei ole

omanikujärelevalve ega kostja mistahes vastuväiteid esitanud. Erinevalt arvel 2021072

kajastatud töödest, esitas omanikujärelevalve arvel nr 2021071 kajastatud töödele vastuväite.

Vastuväite esitamise tõttu ei lugenud maakohus arvel nr 2021071 kajastatud elektritöid

vastuvõetuks (otsuse p.-st 42.4.). Ringkonnakohus asus ülal seisukohale, et maakohus arvestas

põhjendatult pooltevahelist praktikat lepingukohaste tööde tegemise tuvastamisel ja tasunõude

sissenõutavaks muutumise hindamisel. Seega ei ole maakohtu seisukohad elektritöid

kajastavate arvete osas vastuolulised, vaid arvetega seonduvad asjaolud olid erinevad,

mistõttu oli põhjendatud ka erinevale järeldusele jõudmine.

Apellandi väide, mille kohaselt ei olnud elektritööd tervikuna teostatud, ei ole õige.

Elektritööd on kajastatud arvetele nr 2021072 ja 2021071 vastavatel aktidel 64.1. ja 64.

Arvele nr 2021072 vastava akti nr 64.1. kohaselt on teostatud elektritööde maht 100% (dtl

284), arvele nr 2021071 vastavalt aktilt nr 64 nähtuvalt on elektritööde teostamise maht 50-

90% (dtl 275). Kui aga kostja peab silmas kõikide elektritööde lõpuni teostamist, ei ole see

asjakohane, sest tegemist oli vaheetapi tööde akteerimisega. Kostja väide, et ta pidi

elektritööde ümber tegemiseks ja lõpuleviimiseks palkama uue töövõtja, ei ole asjakohane,

sest uus töövõtja võeti pärast 10.09.2021 lepingust taganemist ja arvete maksetähtaja

saabumist 09.08.2021. Kostja ei esitanud arve nr 2021072 saamisel, ega ka hiljem

kohtumenetluses, sellele vastuväiteid.

35.5. Väär on apellandi väide, mille kohaselt ei esitanud hageja arvel nr 2021074 kajastatud

katusetööde tõendamiseks ühtegi tõendit. Hageja avaldas, et tõendab nende tööde tegemist

kostja 11.07.2021 nõudekirjaga, milles on märgitud, et Välja tee 23/1 objektil on jäänud

tegemata pleki paigaldamise tööd (hageja 22.11.2024 hagiavalduse lõplik terviktekst, dtl

1387, ja dtl 843). Arvele vastavalt aktilt nr 62 nähtuvalt ei ole hageja pleki paigaldust

akteerinud (dtl 287). Tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 tähenduses.

35.6. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega arvel nr 2021075 kajastatud tasunõude

põhjendatuse kohta, kuna maakohus tegi oma järeldused püstolvahu kasutamise kohta fotode

põhjal. Maakohtu otsuse p.-st 43.3. nähtuvalt on maakohus arvestanud ka vastava arve ja akti

osas vastuväidete esitamata jätmist, mis ülalmärgitu kohaselt oli pooltevahelist praktikat

arvestades põhjendatud.

36. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei olnud garantiitagatise

andmise kohustus arvete maksetähtaegadeks sissenõutavaks muutunud ning kostjal ei olnud

õigust keelduda sel alusel hageja tasunõude täitmisest. Lepingute p. 5.4. kohaselt peab

töövõtja töö lõplikuks üleandmiseks esitama tellijale mh garantiitagatise kooskõlas lepingu p.-

ga 10. Lepingu p. 10.1. kohaselt kohustus töövõtja enne viimase makse teostamist esitama

15 (19)

2-21-19412

kostjale panga- või kindlustusseltsi garantii. Vaidlusaluste arvete ja aktide puhul on tegemist

tööde vaheetappide akteerimisega ning hageja nõuab töö osalist tasumist. Seega ei ole

täidetud lepingu p.-s 10.1. sätestatud viimase makse eeldus ning tellijal ei olnud õigust pidada

kuni garantiitagatise andmiseni kinni töövõtja tasu 17 599,47 euro ulatuses.

37. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt tööde peatamine VÕS § 111 alusel

oli õiguspärane, ega pea vajalikuks maakohtu vastavaid põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg

6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Töö tegemine ja tasu maksmine on vastastikused kohustused, mis tähendab, et kui tellija satub

viivitusse töövõtjale tasu maksmisega, on töövõtjal õigus VÕS § 111 alusel töö peatada ning

keelduda selle jätkamisest, kuni tellija on tasu maksmise sissenõutavaks muutunud osas

täitnud (VÕS p. 3.1.1. teine lõik). Maakohus tuvastas õigesti, et töövõtja tasunõue oli

muutunud osaliselt sissenõutavaks. Tellija ei täitnud tasu maksmise kohustust sissenõutavaks

muutnud osas, vaid pidas seda kinni garantiitagatise andmata jätmise tõttu, mille nõudmiseks

tal vastavalt ülal põhjendatule õigus puudus. Seega oli töövõtjal õigus peatada tööde

teostamine. Tasunõude osaline põhjendatus ei välista tööde peatamise õigust, sest tellija ei

täitnud tasu maksmise kohustust ka sissenõutavaks muutunud osas. Apellandi vastuväide

nõude osalise rahuldamise kohta ei ole asjakohane.

Põhjendatud ei ole apellandi väide, justkui ta oleks 16.08.2021 kirjas pakkunud hagejale

täitmist või kinnitanud, et ta kohustuse täidab (VÕS § 111 lg 1). Tellija nõudis objekti lõpuni

ehitamist ning garantiitagatise andmist (dtl 114), mis aga ei ole etapiviisiliselt teostatud töö

eest tasu maksmise kohustuse puhul põhjendatud. Põhjendamatute lisatingimuste seadmine ei

ole käsitletav tasu maksmise kohustuse tagamise ega kinnitamisena VÕS § 111 tähenduses.

Põhjendatud ei ole ka kostja etteheide maakohtule lepingute p. 5.1. väära kohaldamise osas.

Maakohtu otsusest ei tulene, justkui peaks tellija viidatud lepingupunktide alusel tasuma

teostamata või puudustega tööde eest. Maakohus oli eelnevalt tuvastanud, et lepingute p.-des

5.1. leppisid pooled kokku töö etapiviisilises vastuvõtmises ja töövõtjale tasu maksmises

osade kaupa töövõtja poolt esitatud arvete alusel seitsme kalendripäeva jooksul (otsuse p.

40.1.), ning hageja tasunõue on lepingute p. 5.1. kohaselt muutunud osaliselt sissenõutavaks

(otsuse p.-d 42-45), kuid vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei täitnud kostja tasu

maksmise kohustust. Seega oli maakohtu etteheide suunatud tasu maksmise kohustuse

rikkumisele sissenõutavaks muutunud tasu osas.

38. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei olnud kostja

lepingutest taganemine kehtiv, sest hageja oli õiguspäraselt tööde teostamise peatanud.

Maakohus tuvastas õigesti, et kostja jättis tasumata hageja sissenõutavaks muutunud nõude,

mistõttu oli hagejal õigus tööde teostamine VÕS § 111 lg 1 alusel peatada. Lepingurikkumise

tõttu lepingust taganemine on tühine, kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast (VÕS

§ 118 lg 2). Kuna hageja keeldus õigustatult tööde teostamisest, ei võinud tellija VÕS § 101

lg 3 kohaselt tugineda võlgniku kohustuse rikkumisele ja kasutada sellest tulenevat

õiguskaitsevahendit, sh lepingust taganeda (RKTKm 15.01.2014, 3-2-1-170-13, p. 14). Seega

on lepingust taganemine VÕS § 118 lg 2 alusel tühine ning maakohtu vastav järeldus õige.

Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, mille kohaselt oli

taganemise põhjuseks ehitustööde lõpuni tegemata jätmine (vaidlustatava otsuse p. 44).

Apellant väidab, et taganemise põhjuseks oli töövõtja keeldumine tööde lõpuleviimisest ja

puuduste parandamisest ka tellija poolt antud täiendavaks tähtajaks (VÕS § 116 lg 2 p. 5).

Kostja ei ole tõendanud, et töövõtja oleks keeldunud tööde lõpetamisest või parandamisest.

Tööde teostamise peatamist VÕS § 111 alusel ei saa käsitada tööde lõpetamisest või

parandamisest keeldumisena VÕS § 116 lg 2 p. 5 tähenduses. Aktidest nähtuvalt ei olnud

maalritööd 100% ulatuses lõpetatud (dtl 277 ja dtl 280) ning töövõtja on avaldanud, et

16 (19)

2-21-19412

parandab praod enne lõpliku värvikihi pealekandmist (dtl 366 ja tõlge dtl 415), millist tööd ei

olnud akteeritud.

39. Kuigi eelnevast järeldub, et töövõtulepingud ei lõppenud kostja taganemisega, avaldas

hagejast töövõtja 18.07.2024 menetlusdokumendis, et tema taganeb kostjaga sõlmitud

lepingutest VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel, kuna kolmas isik oli juba teinud tööd, mida hageja pidi

lepingu alusel tegema, mistõttu muutus hagejal lepingu täitmine võimatuks (dtl 1211-1212).

Maakohus on otsuse p.-s 45 ekslikult märkinud, et lepingud ei ole kehtivalt lõpetatud.

Vastavalt eeltoodule on hagejast töövõtja lepingutest taganenud ning lepingud poolte vahel on

lõppenud (RKTKo 13.03.2024, 2-19-18463, p. 14). Ringkonnakohus tuvastab

töövõtulepingute lõppemise töövõtja taganemisega ning muudab vastavas osas maakohtu

otsust.

40. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti rahuldamata kostja menetlusliku

tasaarvestusavalduse raames esitatud leppetrahvi- ja tagasinõude.

40.1. Kostja esitas leppetrahvinõude lepingute p. 8.4. alusel tööde lõpptähtaegade rikkumise

eest. 12.08.2021 nõudekirjas, milles sisaldus ka hoiatus leppetrahvi kohaldamise kohta, heitis

kostja hagejale ette elektri-, ventilatsiooni- ja maalritööde tegemata jätmist ning Välja tee 23/1

objekti puhul ka katuse pleki paigaldamata jätmist (dtl 843). Ventilatsiooni ja elektritööd

sisaldusid lepingute lisadeks olevates hinnapakkumistes nr HP2502/20 (dtl 252) ja HP0110/19

(dtl 227). Siseviimistlus- ja katusetöid esialgsed hinnapakkumised ei sisaldanud. Seega nõuab

tellija leppetrahvi osaliselt lepingujärgsete tööde, osaliselt lisatööde tähtaja ületamise eest.

Maakohtu põhjendus, mille kohaselt ei olnud lepingutega hõlmatud tööd, mille tegemata

jätmisele kostja leppetrahvi nõudes tugineb, on väär ja vastuolus vaidlustatava otsuse p.-s 38

tuvastatuga. Vastavas osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. See ei muuda siiski

valeks maakohtu lõppjäreldust leppetrahvi nõude põhjendamatuse kohta.

Lepingute p. 8.4. kohaselt on tellijal töövõtjapoolse tähtaja ületamise, lepingu p. 3 rikkumise

korral õigus nõuda lisaks kahju hüvitamisele leppetrahvi (dtl 241 ja 248). Seega on

leppetrahvi nõudeõigus seatud sõltuvusse lepingu p.-s 3.3.1. sätestatud tähtaegade

rikkumisest. Lepingu p. 3.3.1. ja 2.1. kohaselt kohustus töövõtja teostama hinnapakkumises nr

HP2502/20 nimetatud tööd hiljemalt 09.07.2020 (dtl 247) ning hinnapakkumises nr

HP0110/19 nimetatud tööd hiljemalt 31.03.2020 (dtl 239). Kolleegium on eespool

põhjendanud, et lisatööde lõpetamise tähtaeg ei olnud lepingute p.-des 3.3.1. sätestatud

tähtajaga hõlmatud. Hagejale ei ole lisatööde osas võimalik ette heita lepingute p. 3 rikkumist

ja seega ei ole leppetrahvi nõudmise eeldus täidetud.

Lepingujärgsete tööde osas nõustub kolleegium maakohtuga, et hea usu põhimõttest

tulenevalt (VÕS § 6 lg 2) ei saa tellija tugineda lepinguliste tähtaegade rikkumisele, kuivõrd

kostja ei esitanud enne 2021 augusti mistahes pretensioone nende tööde valmimise tähtaegade

järgimise osas (vaidlustatava otsuse p. 41.1.). Tellija, vastupidiselt tellis pärast lepinguliste

tähtaegade saabumist hagejalt lisatöid (vt nt dtl 1685 hinnapakkumine katustööde tellimiseks).

Pretensioon tööde tähtaegade ületamise ja leppetrahvi nõude hoiatuse kohta esitati pärast

töövõtja hagihoiatust ja teadet tööde peatamise kohta.

Isegi juhul, kui tellijal oleks õigus tugineda lepingujärgsete ventilatsiooni- ja elektritööde

tähtaegselt teostamata jätmisele, nõustub kolleegium maakohtuga ka selles, et tellija ei ole

nende tööde osas leppetrahvi nõudmisest teatanud töövõtjale mõistliku aja jooksul ning on

seega kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda (VÕS § 159 lg 2). Kolleegium nõustub selles osas

maakohtu põhjendustega, ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks

apellatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et tellija ühepoolselt määratud 10.09.2021

tähtaeg ei saa olla tööde teostamise ega kohustuse rikkumise avastamise ajaks. VÕS § 114

17 (19)

2-21-19412

tähenduses antud täiendava tähtaja puhul on tegemist pärast rikkumise avastamist rikkumiste

kõrvaldamiseks antava tähtajaga.

40.2. Kostja esitas nõude tarnimata uste eest tasutud rahasumma tagastamiseks VÕS § 189 lg

1 alusel lepingust taganemise tõttu. Maakohus leidis õigesti, et kostjal puudub

tagasinõudeõigus, kuna lepingust taganemine ei olnud õiguspärane.

Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust on kostja maakohtumenetluses esitanud nõude

tarnimata uste eest raha tagasi saamiseks just lepingust taganemise asjaolule tuginedes (vt

kostja 30.9.2022 menetlusdokumendi p. 3.1. dtl 468). TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled

hagimenetluses nii hagi eseme kui ka aluse. Kuigi nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus,

saab kohus ka õiguse kohaldamisel lähtuda üksnes poolte esitatud asjaoludest (TsMS § 5 lg

1). Kostja nõude esemeks on praegusel juhul uste eest tasutud rahasumma, ning hagi alusena

tugineb tellija uste eest tasumisele, nende mittekättesaamisele ning töövõtulepingute

lõppemisele (taganemisele). Kostja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mille alusel oleks

võimalik kvalifitseerida kostja nõue müügilepingust tulenevaks nõudeks.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et käesoleval juhul võiks tellija raha tagasisaamiseks

esitatud nõue tuleneda alusetu rikastumise sätetest. Kõnealuse nõudesumma maksis kostja

hagejale pooltevahelise töövõtusuhte raames, lepingute täitmiseks (muid asjaolusid ei ole

kohtu ette toodud). Raha soovib kostja tagasi põhjusel, et lepingud on taganemisega lõppenud,

kuid töövõtja ei ole uksi tarninud (dtl 468). VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on

teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib

üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui

kohustus langeb hiljem ära. Kui sooritus tehakse lepingu alusel, saab selle õiguslik alus

puududa esmajoones juhul, kui leping on tühine, ja ära langeda, kui leping on tühistatud.

Lepingu lõppemine, mh taganemise või ülesütlemisega, ei võta tehtud soorituselt õiguslikku

alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise väljanõudmise sätteid (RKTKo

26.06.2024, 2-21-16508/42, p 14 ja seal viidatud praktika). Ka õiguskirjanduses on selgitatud,

et lepingu lõppemine ei võta lepingu kehtivuse ajal lepingu alusel tehtud soorituselt

õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise sätteid (VÕS IV (2020), §

1028, p. 3.1.3.). Kostja ei tugine lepingute tühisusele ega tühistamisele, vaid lepingu

lõppemisele.

41. Maakohus jättis õigesti rahuldamata kostja vastuhagi kahju- ja kulutuste hüvitamise

nõudes. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole VÕS § 646 lg-s 5 sätestatud nõude eeldused

täidetud. VÕS § 646 lg 5 alusel kulutuste hüvitamise nõude eeldusena tuleb esmalt kindlaks

teha, et tellijal on (oli) õigus esitada töövõtja vastu VÕS § 646 lg 1 esimese lause kohane

lepingu täitmise nõue, s.o õigus nõuda töövõtjalt kas töö parandamist või uue töö tegemist.

VÕS § 646 lg 1 esimeses lauses sätestatud nõudeõiguseta ei saa tellijal olla ka VÕS § 646 lg 5

kohast kulutuste hüvitamise nõuet (RKTKo 17.11.2023, 2-20-18112, p. 12.2).

Ringkonnakohus nõustus ülal maakohtu seisukohaga, et töövõtja peatas õigustatult

10.08.2021 tööde tegemise tellija tasu maksmise kohustuse täitmata jätmise tõttu. Seega ei

olnud tellijal õigust nõuda pärast 10.08.2021 tööde tegemist ega lasta VÕS § 646 lg 5 alusel

teha neid töid teistel töövõtjatel. Maakohtu vastav põhjendus on õige.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, mille kohaselt tulnuks vastuhagi sisuliselt läbi

vaadata ning hinnata esitatud nõudeid iseseisvalt sõltumata sellest, kas hagejal oli VÕS § 111

järgi õigus tööde peatamiseks. Kui nõude rahuldamise esmane eeldus on täitmata, nagu

praegusel juhul, ei ole nõude rahuldamine võimalik ning puudub vajadus vastuhagi

läbivaatamiseks ülejäänud küsimustes (põhjuslik seos, kahju suurus jms).

18 (19)

2-21-19412

42. Eelnevast tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Viivisemäära vähendamise taotluse esitas kostja esmakordselt

apellatsioonkaebuses, mistõttu jätab ringkonnakohus selle tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).

Menetluskulude jaotus

43. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust asja sisulise lahenduse osas, ei ole seda

TsMS § 173 lg 3 järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas.

44. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb jaotada apellatsioonimenetluse kulud. Arvestades, et

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS §

171 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate

menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest

lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

45. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

19 (19)