2-25-100196/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

16.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-100196

Kohtuasi

OÜ Europark Estonia hagi OÜ Timelock vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.12.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Timelock apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (kostja): OÜ Timelock (registrikood 11339078),

seaduslik esindaja A.F

Vastustaja (hageja): OÜ Europark Estonia (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda OÜ Timelock apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud OÜ Timelock kanda.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-25-100196

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 140

eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt pargiti sõidukit

numbriga XXXXXX korduvalt hageja poolt opereeritavatele parkimisaladele

parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste rikkumiste eest väljastas hageja kolm

leppetrahvi, mis on tasumata.

1.1. Esimene leppetrahv (30 eurot) väljastati 17.02.2023 Reisijate 7/9 Depoo parklas

(parkimisala tähis EP110). Reisijate 7/9 Depoo on parkla nimetus, mis ei ole seotud

parkimisalaks olevate kinnisasjade piiridega. Sõiduki ligikaudse asukoha kohta on GPS

andmed, mis paigutavad ta just sellesse parkimisalasse. Leppetrahvi väljastamise põhjuseks

oli parkimistasu maksmata jätmine. Armatuurlaual oleval parkimiskellal oli märgitud kellaaeg

13:16 ning sõiduki kontrollimise ajaks 15:27 oli tasuta parkimise aeg ületatud.

1.2. Teine leppetrahv (55 eurot) väljastati 01.05.2024 Haven Kakumäe, Tallinn parklas

(parkimisala tähis EP176). Sõiduki ligikaudse asukoha kohta on GPS andmed, mis paigutavad

ta just sellesse parkimisalasse. Leppetrahvi väljastamise põhjuseks oli parkimistasu maksmata

jätmine.

1.3. Kolmas leppetrahv (55 eurot) väljastati 15.11.2024 Telliskivi 60, Tallinn parklas

(parkimisala tähis EP86). Sõiduki ligikaudse asukoha kohta on GPS andmed, mis paigutavad

ta just sellesse parkimisalasse. Leppetrahvi väljastamise põhjuseks oli parkimine selleks ette

mittenähtud kohale.

2. Leppetrahvide väljastamise kuupäevadel oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXXXXX

omanik või vastutav kasutaja.

3. Parkimistingimused on paigutatud iga parkla sissesõidu juures olevale infotahvlile. Lisaks

on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis

annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla

operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Kostjale pidid olema liiklus- ja

teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta

võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Parkimistingimuste avaldamisega on hageja

esitanud omapoolse pakkumuse lepingu sõlmimiseks, mida ta on selgelt parkimistingimustes

väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu tekkis sõiduki

parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumiste avastamist kostjale leppetrahvinõuded, paigutades need

sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja jättis leppetrahvid tähtaegselt tasumata.

4. Hageja tegi päringud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku või

vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saatis hageja kohtueelselt

kostjale 10.03.2023, 21.05.2024, 14.08.2024 ja 16.12.2024 elektronpostiga ning 24.10.2024

lihtpostiga meeldetuletused võlgnevuse kohta, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Teoreetiliselt on võimalik, et

kostja sõiduki parkimisega jäi hagejal saamata hüvitis parkimiskoha kasutamise eest, kui ta

2-25-100196

üldse oli õigustatud seda saama. Hageja ei ole tõendanud, et kinnisasjade omanikud on

andnud talle õiguse opereerida nendel aladel parklaid.

5.1. Esimese rikkumise osas (Reisijate 7/9 Depoo parklas parkimine) märgib kostja, et

tegelikult parkis sõiduk Telliskivi 62, Tallinn kinnisasjal. Kinnisasja omanik on Astri

Kinnisvara OÜ.

5.2. Teise rikkumise osas (Haven Kakumäe) parkis sõiduk sadama läheduses tühermaal,

asfaltkattega maapinnal, mida kostja arvates on keeruline parklaks pidada. Parkimise aadress

on Nooda tee 8 ja kinnisasja omanik on Haven Kakumäe OÜ. Sõiduk ei asunud parkla märgi

mõjupiirkonnas.

5.3. Kolmanda rikkumise osas (parkimine Telliskivi 60 parklas) on vaidlusaluse kinnisasja

omanik OÜ Telliskivi TLN. Hageja ei ole tõendanud, et tal on õigus nõuda leppetrahvi vales

kohas parkimise eest. Parkimistasu maksmata jätmist selle rikkumise osas kostjale ette ei

heideta.

6. Kostja eitab hagejaga lepingu sõlmimist või selle sõlmituks lugemist. Ainuüksi parkimise

tasulisus ei tähenda lepingu sõlmimist ning isegi kui tähendab, siis mitte lepingu sõlmimist

hageja osundatud sisus. Hagejal ei ole liiklusseadusest tulenevaid volitusi reeglite

kehtestamiseks ega nende rikkumise eest sanktsioonide määramiseks. Hageja ärimudel ja

tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega.

7. Hageja fotodelt ei ole võimalik mõistlikult aru saada, kus asuvad tahvlid ja märgid nagu

fotodel on kujutatud. Fotod ei ole tehtud väidetavate rikkumiste ajal. Fotodelt on näha, et

midagi on sõiduki kojameeste vahele pandud, kuid ei nähtu, mis täpselt. Kuigi fotomaterjal

sisaldab kuupäevi ja kellaaegu, ei ole hageja esitanud teavet selle kohta, missugust tehnikat ta

ajahetke fikseerimiseks kasutas.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 11.12.2025 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja leppetrahvi 140 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda. Maakohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning mõistis

kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 580 eurot ja sellelt arvestatava viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest.

9. Maakohus tuvastas, et sõidukit numbrimärgiga XXXXXX pargiti 17.02.2023, 01.05.2024

ja 15.11.2024 hageja poolt opereeritavatel parkimisaladel. Sõiduki omanik või vastutav

kasutaja nendel kuupäevadel oli kostja. Pooled sõlmisid 17.02.2023, 01.05.2024 ja

15.11.2024 parkimislepingu liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel (VÕS § 9 lg 1, §

16 lg 1, § 20 lg 1, RKTKo 20.10.2010, 3- 2-1-75-10, p 14), st hageja avaldas lepingu

sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega, kostja parkis hageja

parkimisalal ning kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava

tasulise parkimisalaga. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste

rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

10. Kostja on ise tõendanud, et kõik parklad, kuhu ta oma sõiduki parkis, asusid

eraettevõtetele kuuluvatel kinnistutel. Kostja ei parkinud Tallinna linnale kui kohalikule

omavalitsusele kuuluval maal. Erakinnistute omanikel on õigus nõuda tema kinnistul

parkimise eest tasu ning seda saab kinnistu omanik korraldada ka läbi hageja kui teenuse

2-25-100196

osutaja sõlmitud lepingulise suhte. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et ta ei ole hagejaga

ühtegi lepingut sõlminud. Kõikidele vaidlusaluste parkimisalade sissesõitudel on

parkimismärkidelt selgelt näha, et tegemist on hageja parkimisalaga ning et parkimine on

tasuline. Hageja on tõendanud, millised parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid ning

kus parkimistingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Olukorras, kus kostja

otsustas oma sõiduki parklasse parkida, nõustus ta järelikult pakutud tingimustega.

Mittenõustumise korral oleks kostja saanud parkida oma sõiduki mõnele muule kinnistule või

tänavale, kus kehtivad teistsugused tingimused. Parkimistingimused on saanud lepingu osaks.

Fotod parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval. Kostja ei

ole väitnud ja tõendanud, et vaidlusalusel kuupäeval kehtisid parkimisalal teistsugused

parkimistingimused.

11. Poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud

leppetrahvikokkulepe. Kostja on parkimislepingut rikkunud ja jätnud kolm leppetrahvinõuet

tähtajaks tasumata (VÕS § 100) ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud

leppetrahvi.

12. Sissenõudmiskulude nõue 40 eurot on VÕS § 1131 lg 1 alusel põhjendatud.

13. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja

menetluskuludeks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu 780 eurot ilma käibemaksuta (6,5t ×

120 eurot/t). Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud

kuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu 480

eurot (4t × 120 eurot/t). Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ei ole põhjendatud, kuivõrd

vaidlus jätkus hagimenetluses. Menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis (TsMS § 177 lg 4).

Apellatsioonkaebus

14. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

hagi rahuldati ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

15. Kostja on seisukohal, et ta ei ole hagejaga kunagi lepingulistes suhetes olnud. Hageja

poolt paigaldatud märgistused paiknesid kaootiliselt, mis raskendab nendest arusaamist.

Toimikus olevatelt piltidelt ei ole parkimistingimused loetavad. Kohus on valesti tuvastanud,

et poolte vahel oli leping. Kostja endale teadaolevalt hageja parklates ei parkinud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks

apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

17. Käesolevas asjas oli hagihinnaks 180 eurot, seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS

§ 405 lg 1 mõttes.

2-25-100196

18. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

19. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

20. Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).

Maakohus on kõiki väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232

lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse

pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm

10.04.2019, 2-17-13363, p 15; RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11).

22. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on

õigesti ja menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud kolm lepingut,

millest tulenevaid kohustusi kostja rikkus. Kostja sõiduk asus leppetrahvide väljastamise

aegadel hageja opereeritavatel parkimisaladel. Sõiduki asukoha kohta on esitatud nii fotod kui

GPS koordinaadid. Kahel juhul oli maksmata tasu parkimise eest, kolmandal juhul oli sõiduk

pargitud selleks ette mittenähtud kohta. Lepingu kohaselt võib hageja nõuda leppetrahvi iga

lepingurikkumise eest, mitte üksnes tasu maksmata jätmise eest. Ka ülejäänud

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale järeldusele.

23. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

24. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

25. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja kanda.

Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ega edasta seda hagejale

seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud.

26. Apellandil on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2

alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja

millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

27. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab

2-25-100196

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati

(allkirjastatud digitaalselt)