3-24-733/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-24-733

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15.01.2026, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Vinkymon OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 12.10.2023. a otsuse nr 13-

29.8/23/421 ja 08.02.2024. a vaideotsuse nr 13-29.8/23/482-

3 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaatama

kaebaja toetustaotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – Vinkymon OÜ, esindaja vandeadvokaat Kalle-

Kaspar Sepper

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, esindajad Lisbet Sadam ja Valeria Smirnov

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vinkymon OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.02.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-24-733

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vinkymon OÜ esitas 31.05.2023 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile

(PRIA) hiljem täiendatud taotluse toetuse saamiseks maaeluministri 08.05.2015. a määruse nr

58 „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise

investeeringutoetus“ (määrus nr 58) alusel (digitaalse toimiku lehed (dtl) 65–84,175–195,

368–387, 405–424). Toetust taotleti toorme hoiustamise, puhastamise ja töötlemise seadmete

ostmiseks, et mitmekesistada ettevõtte toodangut ja hakata tootma paisutatud küüslauku ja

ebaküdooniat, mida segatakse erinevate paisutatud teraviljadega (müslid). Taotluse kohaselt

on esialgne abikõlblik summa 2 368 195 eurot ja toetuse summa 853 023,83 eurot.

2. PRIA jättis 12.10.2023. a otsusega nr 13-29.8/23/421 (dtl 12-19) Vinkymon OÜ

toetustaotluse nr 42102300013 rahuldamata, põhjendades otsust kokkuvõtlikult järgmiselt.

2.1. Taotlejal puudub võimekus taotletava investeeringu elluviimiseks ning taotleja ei ole

tõendanud omafinantseeringu kaasamise ja selle kandmise võimekust, millega seoses ei saa

investeeringuks tehtavaid kulusid pidada mõistlikuks ja abikõlblikuks vastavalt määruse nr 58

§ 5 lg-le 7. Taotletava investeeringu kogumaksumus on 13,7 korda suurem kui taotleja käive/

varad. Isegi olukorras, kus taotlejal õnnestuks omafinantseeringu allikad kaasata, ei ole

tõendatud taotleja võimekus kaasatud vahendid tagasi maksta. Kaebaja esitatud rahavoogude

prognoosi koostamisel ei ole võetud arvesse ettevõtte olemasolevat finantsseisundit, sh juba

olemasolevaid võlakohustusi. Prognoosis on arvestatud, et ettevõtte rahavoog suureneb iga

järgneva aastaga ligikaudu 17,5% võrra, kuid ettevõtte kulud jäävad prognoositud 10 aasta

jooksul samaks. Ettevõtte 2022. a bilansist nähtub, et ettevõttel puuduvad juba otsuse

tegemise ajal vabad vahendid, katmaks kõiki lühiajalisi kohustusi, ning ilma kohustusi

refinantseerimata või ajatamata jätmiseta satuks ettevõte makseraskustesse. Kuna taotleja

maksevõime näitaja on viimaste aastate jooksul kohustuste lisandumise tõttu järjest

halvenenud, siis on vähenenud ka tõenäosus, et taotleja saab soovitud investeeringu

tegemiseks laenuvahendeid pangalt. Lisaks on taotleja saanud PRIA-lt investeeringutoetust

bioressursside väärindamiseks projektile maksumusega 22 283 656,80 eurot, millest

omafinantseeringu osa moodustab 17 283 656,8 eurot. Seega mõlemat toetustaotlust silmas

pidades peaks taotleja arvestama kokku 18 940 538,17 euro suuruse omafinantseeringuga, mis

moodustaks 10-aastase tagasimakse korral 157 837,82 euro suuruse kuumakse (intresse ja

võimalikke kõrvalkulusid arvesse võtmata). Ka PRIA-le esitatud rahavoogude prognoosis

kajastatud kogu müügitulu suurus ei kataks kõnealuseid kohustusi ära. Taotleja kavandatud

investeeringut ei saa pidada mõistlikuks ja majanduslikult otstarbekaks, kuna kavandatud

viisil investeeringu elluviimine võib põhjustada taotleja maksejõuetuse ja seeläbi poleks

tagatud ka toetuse eesmärgi saavutamine. Samuti ei ole taotleja kirjeldatud kulu määruse nr

58 § 5 lg 7 tähenduses selge, kuna taotleja ei ole võtnud tegevuste planeerimisel arvesse kõiki

kaasnevaid kohustusi ja tegevusi, mis võivad investeeringutegevusi mõjutada (rahuldatud

toetustaotlus, olemasolevad kulud).

2.2. Taotleja võimekuse hindamine on vajalik muu hulgas selleks, et minimeerida olukordi,

kus toetusraha broneeritakse taotlejale, kelle puhul hiljem selgub, et tal ei olegi võimalik

toetatud investeeringut nt omafinantseeringuks vajalike allikate puudumise tõttu ellu viia.

Projekti elluviimise suutmatuse korral puuduks PRIA-l võimalus Euroopa Liidu fondi

vahendeid eraldatud vahendite kasutamata jätmisel taaskasutada.

2.3. Vastab tõele, et omafinantseeringuna on võimalik vahendeid hankida väga erinevatel

viisidel, sh ülekursiga osakute eest sisse makstes või aktsiaemissiooni teel. Taotleja vastavad

väited on aga paljasõnalised ning PRIA-le esitatud faktilised tõendid selliseid väiteid ja

3-24-733

kavatsusi ei kinnita. Seevastu on taotleja ka ise kinnitanud, et mingeid siduvaid kokkuleppeid

osaluse müügi, pantimise vmt kohta ei ole tal sõlmitud ega ole ka lähiajal plaanis sõlmida.

3. Vinkymon OÜ esitas 13.11.2023 vaide (dtl 21–27) PRIA 12.10.2023. a otsuse nr 13-

29.8/23/421 peale, mis jäeti PRIA 08.02.2024. a vaideotsusega nr 13-29.8/23/482-3 (dtl 29–

33) rahuldamata. Kokkuvõtlikult jäi PRIA vaideotsuses seisukohale, et abikõlbliku kulu

hindamine ei saa toimuda ainult investeeringutegevuse enda otstarbekuse hindamisest

lähtuvalt, vaid koostoimes toetuse saajale sätestatud kohustustega tuleb hinnata ka taotleja

objektiivset suutlikkust investeeringuga kaasnevaid kohustusi täita, s.o investeeringu

elluviimine, sihipärane kasutamine, makseraskuste vältimine, toetuse eesmärgi saavutamine.

Vaide esitaja ei ole esitanud realistlikke prognoose enda finantsvõimekuse osas ega tõendatud

põhjendusi, kuidas on plaanis omafinantseeringut katta. Arvestades vaide esitaja kohustuste

hulka, ei ole maandatud risk, et toetuse saamise eesmärgid jäävad saavutamata.

4. Vinkymon OÜ esitas 11.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

PRIA 12.10.2023. a otsuse nr 13-29.8/23/421 ja 08.02.2024. a vaideotsuse nr 13-29.8/23/482-

3 ning kohustada PRIA-t vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus nr 42102300013 toetuse

saamiseks õigusnormides sätestatud korras.

5. PRIA esitas kohtule 29.04.2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

6. Kohus otsustas 17.07.2025. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses,

andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete

esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

7.1. Vastustaja on ebaõigesti leidnud, et kaebajal puudub võimekus taotletava investeeringu

elluviimiseks ning kaebaja ei ole tõendanud omafinantseeringu kaasamise ja selle kandmise

võimekust. Kaebaja on tõendanud oma võimekust kaasata omafinantseeringu vahendid nii

panga valmisoleku kui ka võimaliku investori kaasamise kaudu. Vastustaja pädevuses ei ole

hinnata toetuse taotluse faasis, kas ja millistel tingimustel ning milliste

tagasimaksekokkulepetega kavatseb kaebaja omafinantseeringu kohustust täita. Erinevate

finantsmehhanismide kasutamine sõltub paljuski projekti valmisoleku faasist. Kui kaebajal ei

õnnestu omafinantseeringu kohustust täita ja projekti elluviimiseks vahendeid kaasata, ei

toimu ka toetuse väljamaksetaotluse esitamist ega vastustaja poolt väljamakset. Määrus nr 58

ei anna vastustajale alust hinnata kaebaja tuleviku finantsvõimekust ning omafinantseeringu

allikate kaasamist. Vastustaja tõlgendab määruse nr 58 § 5 lg-t 7 liiga laialt. Määrus nr 58 ei

näe ette vastustaja nõutavate asjaolude tõendamist ega vastavate dokumentide esitamist.

Vastustaja on tuginenud vaid kahtlustele. Näiteks maaeluministri 03.02.2017. a määruse nr 14

„Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (määrus nr 14) §

13 lg-s 6 on taotlejatele esitatud samad nõuded, aga selle määruse § 28 lg 4 kohaselt peab

toetuse saaja tõendama vastustajale omafinantseeringu olemasolu nelja kuu jooksul arvates

vastustaja poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning põhjendatud juhul võib vastustaja

pikendada omafinantseeringu tõendamise tähtaega kuni kahe kuu võrra. Seega on

omafinantseeringu olemasolu oluline ning seda tuleb tõendada vastustaja poolt taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest nelja kuu jooksul, mitte varem. Vastustaja on alusetult

sekkunud kaebaja äritegevusse.

7.2. Otsus ja vaideotsus on ebaselged ja põhjendamata. Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 61 lg 3 p-i 3.

3-24-733

Kaebaja on tõendanud maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ette nähtud

omafinantseeringu või muu vahendi või dokumendi olemasolu. Omafinantseeringu olemasolu

ei tähenda, et see peab olema kaebaja arvelduskontol olemas. Vastustaja on nõustunud

kaebajaga, et omafinantseeringuna on võimalik hankida vahendeid väga erinevatel viisidel, sh

ülekursiga osakute eest sisse makstes või aktsiaemissiooni teel, kuid sellele vaatamata on

jätnud toetustaotluse rahuldamata. Vastustaja ei ole analüüsinud kaebaja esitatud asjaolusid ja

tõendeid, on jätnud tõenditele viitamata ega ole andnud kokkuvõtvat hinnangut põhjendatud

analüüsi pinnalt. Samuti on vastustaja rikkunud hea halduse põhimõtet, kuna ei ole välja

selgitanud kõiki vajalikke asjaolusid, sh vajalikke tsiviilõiguslikke asjaolusid. Vastustaja on

rikkunud ka ärakuulamise põhimõtet, kuivõrd ei ole kaebaja seisukohti otsuse tegemisel

sisuliselt arvesse võtnud.

7.3. Vastustaja rikub ettevõtlusvabaduse põhimõtet, piirates toetuse andmisest keeldumisega

kaebaja kui ettevõtte võimalust laieneda, tegeleda kutse- ja majandustegevuses vajalike

investeeringute tegemisega ning ise valida ja teha tehinguid enda soovitud

tehingupartneritega. Alusetult on seatud kahtluse alla kaebaja tehingupartnerite/finantseerijate

võimekus. Etteheited kaebaja planeeritud finantseerimislahendustele ei ole põhjendatud.

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

8.1. Määruse nr 58 § 5 lg 7 paneb vastustajale kohustuse hinnata taotlejate poolt tehtavate

kulude mõistlikkust ning majanduslikku otstarbekust. Samuti peab vastustaja hindama, kas

need kulud on toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja kas taotleja on objektiivselt suutlik

investeeringuga kaasnevaid kohustusi täitma. Toetuse määramine olukorras, kus on ette näha,

et taotleja ei ole suuteline investeeringut teostama ehk minnakse vastuollu määruse nõuetega

(sh määruse nr 58 § 31 lg 1, § 15 lg 1, § 151 lg 2), oleks vastutustundetu. PRIA-l on Euroopa

Liidu õigusest tulenevalt kohustus kontrollida kõikide rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide

täidetust. Kui PRIA arvestaks omafinantseeringu võimekuse ja kulude mõistlikkuse

hindamisel üksnes formaalseid dokumente, muutuksid sellist kohustust panevad sätted

sisutühjaks. Kaebaja ei ole suutnud esiteks ära tõendada omafinantseeringu kaasamise

võimekust ning teiseks võimekust võetud kohustusi kanda. Taotleja/toetuse saaja ei tohi

taotlemise ajal ega ka investeeringu elluviimise ajal olla ega sattuda majanduslikesse

raskustesse.

8.2. Kõik kaebaja pakutud võimalused omafinantseeringu katmiseks on jäänud

paljasõnalisteks selgitusteks, mida kaebaja ei ole tõendanud. Negatiivse otsuse tegemise tõi

kaasa ka kaebaja ebapiisav finantsvõimekus, mis on vajalik näiteks määruse nr 58 § 151 lg-s 2

sätestatud kohustuse täitmiseks (sh ei tohi taotleja olla raskustes olev ettevõtja), aga ka

investeeringu elluviimise kohustuse täitmiseks ja hilisemaks investeeringuobjekti sihipäraseks

kasutamiseks ilma makseraskustesse sattumata. Arvestades kaebajale antud teist PRIA toetust,

peaks kaebaja arvestama kokku sellise omafinantseeringu suurusega, mida ei kata ära ka

kaebaja rahavoogude prognoosis kajastatud kogu müügitulu suurus.

8.3. Kaebaja poolne pangast laenu saamine ei ole kinnitust leidnud. Vaatamata asjaolule, et

Coop Pank AS on andnud kaebajale lubaduse kaaluda tema poolt tulevikus esitatava

laenutaotluse läbivaatamist, sõltub lõplik laenu andmise otsustus eelkõige panga

krediidikomitee otsustusest. Kuna kaebaja maksevõime näitaja on viimaste aastate jooksul

kohustuste lisandumise tõttu järjest halvenenud, siis on vähenenud ka tõenäosus, et kaebaja

soovitud investeeringu tegemiseks pangalt laenuvahendeid saab. Seoses võimaliku investori

kaasamisega on vastustajale esitatud vastuolulisi selgitusi. Algselt on kaebaja esitanud Mysilo

Grain Storage Systems Inc. Co garantiikirja omafinantseeringu osas, millest nähtub, et

3-24-733

investeerivaks ettevõtteks saab olema Sprouting Investment and Trade AB (Rootsis

08.11.2022 asutatud ettevõte). Antud ettevõte kavatseb investeerida Vinkymon OÜ-sse

investeeringuks vajamineva omafinantseeringu osa tingimusel, et saab omandada Vinkymon

OÜ 50% osaluse. Hiljem on aga kaebaja selgitanud, et käsitab Sprouting Investment and

Trade AB antud garantiikirja eelkõige laenupakkumisena ja mingeid siduvaid kokkuleppeid

osaluse müügi, pantimise vms kohta ei ole sõlmitud ega ole ka plaanis lähiajal sõlmida.

Kaebaja on lisaks eelnevale toonud omafinantseeringu vahendite kaasamise võimalustena

välja uue osa ülekursiga väljaandmise ning laenukohustuste refinantseerimise mitmete

võimaluste teel alates ettevõtte aktsiaseltsiks ümberkujundamisest ja aktsiaemissiooniga

vahendite kaasamisest kuni võlakirjade väljaandmiseni. Ühtegi nendest selgitustest ei saa

arvestada ELÜPS § 61 lg 3 p-de 3 ja 4 kohustuste täitmiseks, kuivõrd tegemist on kaebaja

paljasõnaliste selgitustega ning omafinantseeringu võimekus ja kulude mõistlikkus on jäänud

kaebaja poolt tõendamata.

8.4. PRIA ei ole rikkunud põhjendamiskohustust ega hea halduse põhimõtet. Otsuse

eelteavitus koostoimes otsusega tagab selle motiveerituse ja ka kontrollitavuse nõude

järgimise. Vastustaja on nõuetekohaselt järginud uurimispõhimõtet, kuivõrd on selgitanud

välja asjaolud, mis tõendavad, et kaebaja kavandatud investeeringut ei saa pidada mõistlikuks

ja majanduslikult otstarbekaks. Kaebaja on ise jätnud vastustajale esitamata vajaliku teabe

(ennekõike realistlikud prognoosid enda finantsvõimekuse osas ja põhjendused

omafinantseeringu katmise plaani kohta; haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 3).

Kaebajale anti haldusmenetluses võimalus seisukohtade esitamiseks ja vastustaja on neid

otsuse tegemisel põhjalikult käsitlenud. Rikutud ei ole ettevõtlusvabaduse põhimõtet. Kui isik

on otsustanud teostada investeeringu avalike vahendite abil, peab ta vastama kõikidele toetuse

saamiseks ette nähtud nõuetele.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kaebaja on vaidlustanud PRIA 12.10.2023. a otsuse (dtl 12–19), millega jäeti

rahuldamata tema taotlus saada toetust kokku 853 023,83 euro ulatuses toorme hoiustamise,

puhastamise ja töötlemise seadmete ostmiseks. Kaebaja on selgitanud, et tal on kavandatava

toetuse raames tehtava investeeringuga kavas mitmekesistada ettevõtte toodangut ja hakata

tootma paisutatud küüslauku ja ebaküdooniat, mida segatakse erinevate paisutatud

teraviljadega. Toetusega soovib kaebaja soetada teravilja säilitamise ja eeltöötlemise seadmed

ning omavahenditest toodangu paisutamise liini. Vaidlusaluse toetuse näol on tegemist mikro-

ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetusega,

mida antakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 4 „Investeeringud

materiaalsesse varasse“ tegevuse liigi „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja

turustamiseks“ raames. Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord on kehtestatud

maaeluministri määruses nr 58. Toetus kuulub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

abinõude raames antavate toetuste hulka, mille rakendamise üldised alused ja kord on

sätestatud ELÜPS-s.

10. Vastustaja on tuginenud kaebaja toetustaotluse rahuldamata jätmisel ELÜPS § 60 lg-le 1,

§ 61 lg 3 p-dele 3 ja 4, § 64 lg 4 p-le 1 ja lg-le 5, §-le 132, §-le 145 ning määruse nr 58 § 5

lg-le 7 ja § 14 lg-tele 5 ja 7. Vastustaja leiab kokkuvõtlikult, et kaebaja ei ole tõendanud

omafinantseeringu kaasamise ja selle kandmise võimekust, millega seoses ei saa

investeeringuks tehtavaid kulusid pidada mõistlikuks ja abikõlblikuks määruse nr 58 § 5 lg 7

tähenduses.

11. ELÜPS § 60 lg 1 sätestab, et maaelu arengu toetuse abil tehtavad kulud peavad olema

mõistlikud, vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks ning vastama asjakohastes Euroopa

3-24-733

Liidu õigusaktides, arengukavas ning ELÜPS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides

sätestatud tingimustele.

11.1.

ELÜPS § 61 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt on taotleja maaelu arengu toetuse saamiseks

taotluse esitamisel muu hulgas kohustatud tõendama taotlust menetleva asutuse nõudmisel

maaelu arengu toetuse andmise tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muu vahendi

või dokumendi olemasolu ning kulude mõistlikkust.

11.2.

Kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on

taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud, ja kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei

tulene teisiti, teeb pädev asutus toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse (ELÜPS § 64 lg 4

p 1 ja lg 5).

11.3.

Vastustaja viidatud ELÜPS §-de 132 ja 145 näol on tegemist seaduse

rakendussätetega, millest tulenevalt kehtivad alates 01.01.2023 kehtetuks tunnistatud ELÜPS

redaktsiooni (ELÜPS v.r) alusel antud õigusaktid, sh määrus nr 58, kuni nende kehtetuks

tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2035. aasta 31. detsembrini.

12. Määruse nr 58 alusel võib taotleda toetust muu hulgas põllumajandustoodetest toodete

töötlemiseks, turustamiseks või töötlemiseks ja turustamiseks vajalike seadmete ostmiseks

(määruse nr 58 § 4 lg 1 p 1). Sellise toetatava tegevuse abikõlbliku kulu moodustavad

hinnapakkumuses esitatud investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ja

investeeringuobjekti vajalikuks tähistamiseks tehtavate kulude käibemaksuta maksumus

(määruse nr 58 § 5 lg 1). Ostetava seadme abikõlbliku kulu moodustavad täpsemalt seadme ja

selle paigaldamise, seadistamise või müüja poolt selle kasutamise väljaõppe maksumus ning

seadme kasutamiseks vajaliku tarkvara ja infotehnoloogilise seadme ja selle paigaldamise ja

seadistamise maksumus (määruse nr 58 § 5 lg 2).

12.1.

Määruse nr 58 § 5 lg-s 7 sätestatu kohaselt peab abikõlblik kulu olema mõistlik, selge

ja üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks

vajalik. Taotlejal tuleb tagada kasutatava toetusraha otstarbekas ja säästlik kasutamine.

12.2.

Määruse nr 58 § 12 lg 1 järgi tuleb PRIA-l toetuse taotluse saamisel kontrollida selle

nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja, kavandatava tegevuse ja

investeeringuobjekti vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele.

12.3.

Määruse nr 58 § 14 lg-test 5 ja 7 tulenevalt teeb PRIA ELÜPS v.r § 79 lg 4 alusel

(vastab enamuses osas alates 01.01.2023 kehtiva ELÜPS § 64 lg-le 4 – kohtu märkus) taotluse

rahuldamata jätmise otsuse 80 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

13. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele. Vastavalt HMS § 40 lg-le 1 peab haldusorgan enne haldusakti

andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

14. Kaebaja on taotlenud toetust investeeringuteks, mille esialgseks abikõlblikuks summaks

ja toetuse summaks oli 31.05.2023. a toetustaotluse (dtl 65–172) kohaselt vastavalt 2 510 046

eurot ja 853 164,63 eurot (lõpliku toetustaotluse (dtl 405–424) kohaselt vastavalt 2 368 195

eurot ja 853 023,83 eurot). PRIA juhtis 21.06.2023. a järelepärimises (dtl 173) kaebaja

tähelepanu sellele, et äriregistrile ja PRIA-le esitatud andmetest nähtub, et tehtava

investeeringu kogumaksumus on 13,7 korda suurem kui äriühingu käive/varad. PRIA palus

kaebajal ELÜPS 61 lg 3 p-de 3, 4 ja 5 alusel selgitada, kuidas kaebaja kavatseb katta käibe ja

3-24-733

ettevõtte varasid ületava investeeringu omafinantseeringu osa, ning esitada omafinantseeringu

(laen, omakapitali sissemakse vms) kaasamise reaalsust ja tingimusi kajastavad, teiste

osapoolte kaudu kontrollitavad kirjalikud tõendid (sh lihtkirjalikud ja notariaalsed lepingud,

kirjavahetus, omafinantseeringuga seotud/antud tagatiste info, maksegraafikud jms).

Vastuseks PRIA järelepärimisele esitas kaebaja PRIA-le Coop Pank AS 03.07.2023. a esmase

finantseerimispakkumuse (dtl 204, 206). Nimetatud finantseerimispakkumuse kohaselt on

Coop Pank AS tutvunud kaebaja investeerimiskavaga mitmekesistada ettevõtte toodangut ja

lisaks hakata tootma puffitud (paisutatud) küüslauku ja ebaküdooniat, mida segatakse

erinevate paisutatud teraviljadega (müslid), ja on valmis kaaluma oma pikaajalisele kliendile

omafinantseeringu katteks laenu andmist (vajadusel ka toetuse osale sildfinantseeringut), kui

PRIA määrab projektile toetuse. Pakkumuses on veel märgitud, et see pole pangale siduv ning

lõpliku ja siduva finantseerimispakkumuse tegemiseks on vaja panga krediidikomitee otsust.

14.1.

PRIA esitas 06.07.2023 kaebajale korduva järelepärimise (dtl 362–363), milles palus

esitada omafinantseeringu osas samad selgitused ja tõendid, mida oli küsinud kaebajalt varem.

PRIA selgitas, et kaebaja esitatud Coop Pank AS esialgsest finantseerimispakkumusest ei

nähtu, kuidas ja mis vahenditest saab kaebaja laenumaksed tagada, kui samal ajal

omafinantseeringuga toimub ehitus. Vastuseks PRIA korduvale järelepärimisele esitas

kaebaja PRIA-le Mysilo Grain Storage Systems Inc. Co inglisekeelse garantiikirja

omafinantseeringu osas (dtl 400, 401).

14.2.

30.08.2023 esitas PRIA kaebajale järjekordse järelepärimise (dtl 425–426), milles

selgitas ja juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja finantsvõimekus on puudulik ja PRIA-l

puudub teadlikkus, kuidas kaebaja kavatseb ja suudab võetava laenu tagasi maksta. PRIA

palus kaebajal esitada finantsprognoositabelid alates taotlemise hetkest kuni 5 aastat

edasiulatuvalt, et näha, kuidas on planeeritud kohustuste katmine ning majanduslik tulem ja

seda ka investeeringu elluviimise perioodil. Kaebaja selgitas PRIA-le esitatud vastuses (dtl

427), et käsitleb PRIA-le esitatud garantiikirja eelkõige laenupakkumisena ja mingeid

siduvaid kokkuleppeid osaluse müügi, pantimise vms kohta ei ole sõlmitud ega ei ole ka

plaanis lähiajal sõlmida. Veel selgitas kaebaja, et juhul, kui investeeringu tegemise hetkel on

pankade laenutingimused soodsamad, siis kasutab ta pangalaenu. Kaebaja lisas vastusele

finantsprognoosi tabelid 10 aasta kohta (dtl 428–435), milles on lähteandmeteks võetud

laenusumma 3 miljonit eurot, laenu tagasimakseperiood 10 aastat ja laenuintress 7%.

15. Kohus leiab, et PRIA on eelkirjeldatud viisil asjakohaselt palunud kaebajalt ELÜPS § 61

lg 3 p 5 alusel lisateavet, et toetuse andmise tingimustes ettenähtud omafinantseering ja

kulude mõistlikkus oleks tõendatud. Samuti on PRIA kohtu hinnangul põhjendatult asunud nii

15.09.2023. a teavituses kavandatavast otsusest (dtl 444–447) kui ka pärast kaebaja poolt

täiendavate seisukohtade (dtl 449–452) esitamist tehtud 12.10.2023. a otsuses seisukohale, et

kaebaja poolt kasutatav omafinantseering ega ka kulude mõistlikkus ELÜPS § 61 lg 3 p-de 3

ja 4 tähenduses ei olnud jätkuvalt tõendatud. PRIA-le esitatud kaebaja 2022. a majandusaasta

andmete kohaselt (vt nt toetustaotluse 21.07.2023. a muudatustaotluse lk 7, dtl 411) oli

ettevõtte müügitulu (käive) 220 705 eurot, käibevarad kokku 77 619 eurot ning kohustused

kokku 345 959 eurot. PRIA on asjakohaselt välja toonud, et tehtava investeeringu

kogumaksumus (odavaima hinnapakkumise (dtl 390–396) kohaselt 2 841 843 eurot koos

käibemaksuga) on äriühingu käibest ja varadest kordades suurem. Samuti on PRIA

vaidlustatud otsuses viidanud kaebaja maksevõime näitajale, mis oli viimaste aastate jooksul

kohustuste lisandumise tõttu järjest halvenenud, näiteks 2020. aastal oli kaebaja maksevõime

näitaja tasemel 4,7, 2021. aastal 1,14 ning 2022. aastal 0,47. Kaebaja ei ole nende andmete

tõelevastavust ümber lükanud. Ka PRIA poolt osutatud puudujääke kaebaja esitatud

finantsprognoosi koostamisel, sh kaebaja teise toetustaotluse rahuldamisega kaasneva

3-24-733

omafinantseeringu katmise kohustusega mittearvestamist, ei ole kaebaja kohtumenetluses

käsitlenud ega enda reaalset majanduslikku võimekust laenu saamiseks seega tõendanud.

16. Olukorras, kus Coop Pank AS 03.07.2023. a esialgsest finantseerimispakkumisest nähtub

üksnes panga valmisolek kaaluda kaebajale kui panga pikaajalisele kliendile

omafinantseeringu katteks laenu andmist, on kaebaja finantsandmete valguses piisav alus

kahelda, et kaebaja soovitud investeeringu tegemiseks pangalt reaalselt laenuvahendeid saaks.

Seetõttu nõustub kohus PRIA-ga, et Coop Pank AS finantseerimispakkumust ei saa lugeda

kaebajal omafinantseeringu olemasolu kinnitavaks tõendiks. Kaebaja selgitused seoses Rootsi

ettevõtte Sprouting Investment and Trade AB ja Türgi ettevõtte Mysilo Grain Storage

Systems Inc. Co investeeringuga kaebajasse on jäänud vastuoluliseks. Kui esmalt PRIA-le

esitatud garantiikirjast võis aru saada, et nimetatud Türgi ettevõte investeerib läbi Rootsi

ettevõtte kaebaja äriühingusse selliselt, et Rootsi ettevõte ostab äriühingu 50% osaluse ja

Türgi ettevõte rahastab projekti 65% ulatuses, siis hiljem kinnitas kaebaja PRIA-le, et käsitab

Sprouting Investment and Trade AB garantiikirja eelkõige laenupakkumisena ja mingeid

siduvaid kokkuleppeid osaluse müügi, pantimise vms kohta ei ole sõlmitud ega ei olnud ka

plaanis lähiajal sõlmida. Seega ei saa ka eeltoodu kujutada endast kaebajal omafinantseeringu

olemasolu kinnitavat tõendit.

17. Määruse nr 58 § 5 lg-s 7 esitatud nõue, et abikõlblik kulu peab olema mõistlik ja

majanduslikult otstarbekas, hõlmab kohtu hinnangul seda, et toetuse saaja poolt kulutuse

tegemine on tema majanduslikust seisundist tulenevalt võimalik ja mõistlik. Kui toetuse

taotleja ei ole kulude mõistlikkust ja omafinantseeringu katmiseks majandusliku võimekuse

olemasolu ELÜPS § 61 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt nõuetekohaselt tõendanud, ei saa pidada

abikõlblikku kulu ka määruse nr 58 § 5 lg 7 tähenduses mõistlikuks ja majanduslikult

otstarbekaks. Teistsugusele järeldusele jõudmiseks ei anna alust kaebaja käsitlus sellest, et

PRIA on kontrollinud kaebajal omafinantseeringu olemasolu ennatlikult toetuse taotlemise

faasis, kui tegelikkuses tuleks omafinantseeringu olemasolu tõendada alles vastustaja poolt

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest nelja kuu jooksul, mitte varem. Kaebaja viide

maaeluministri määrusele nr 14 ei väära PRIA poolt määruse nr 58 § 5 lg-le 7 antud

tõlgendust. Omafinantseeringu olemasolu tõendamine pärast taotluse rahuldamise otsuse

tegemist on põhjendatud, kuid see ei välista selle tõendamist ja reaalse kandmise võimekuse

hindamist toetuse taotlemise faasis, et välistada toetuse andmist kuludele, mis ei oleks

abikõlblikud. Praegusel juhul ongi PRIA hinnanud kaebaja esitatud tõendeid koosmõjus

kaebaja majandusliku seisundi andmetega ning asunud nende põhjalt põhjendatult

seisukohale, et kaebaja finantsvõimekust ja esitatud prognoose arvestades ei ole piisavalt

tõendatud, et kaebajal on reaalselt võimalik omafinantseeringu osa katta ilma majanduslikesse

raskustesse sattumata.

18. Alusetud on kaebaja väited PRIA poolt kaebaja ärakuulamise kohustuse rikkumisest.

PRIA on avaldanud kaebajale menetluse käigus korduvalt oma kahtlusi ettevõtte

majandusliku suutlikkuse osas omafinantseeringut katta (vt dtl 173, 362, 425) ning andnud

kaebajale enne toetustaotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemist võimaluse (dtl 444–447)

enda seisukohtade esitamiseks. Kaebaja on seejärel enda seisukohad PRIA-le esitanud (dtl

449–452) ning PRIA on nendega otsuse tegemisel piisaval määral arvestanud.

19. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on kohus seisukohal, et PRIA on jätnud õiguspäraselt

kaebaja toetustaotluse ning vaide PRIA 12.10.2023. a otsusele rahuldamata, mistõttu tuleb

jätta kaebaja kaebus täies ulatuses rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot (maksekorralduse kviitung dtl 34). Kaebuse

3-24-733

rahuldamata jätmise tõttu jäävad need menetluskulud kaebaja enda kanda. Kuivõrd PRIA ei

ole esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad ka PRIA

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 neljas lause).

(allkirjastatud digitaalselt)