1-26-199/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTIIVOSA

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-26-199

Kohtunik

Mairi Heinsalu

Kohtuistungi sekretär

Irene Valge

Kriminaalasi

Marek Kitt süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi

Prokurör

Mirjam Haldre

Süüdistatav

Marek Kitt

isikukood 37703270315; Eesti Vabariigi kodanik; xxx

elukoht xxx; xxxharidus; emakeel eesti keel; töökoht

xxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 9, viimati karistatud

18.03.2025 Harju Maakohtu otsusega asjas 1-25-1248

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel

vangistusega 4 kuud, mida suurendati Harju Maakohtu

28.08.2024 otsusega asjas 1-24-4890 ärakandmata osaga

9 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõisteti 4 kuud ja 9

päeva vangistust. Karistus täidetud 25.07.2025. Kuus

kehtivat väärteokaristust.

Kahtlustatavana kinni peetud 13.01.2026 kell 19.43.

Kaitsja

Süüdistatav on kaitsjast loobunud

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Marek Kitt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistuseks

vangistus 1 (üks) kuu ja 15 päeva.

1-26-199

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra,

mõistes Marek Kitile karistuseks vangistuse 1 (üks) kuu.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja lugeda

karistusaja kandmise algust alates Marek Kiti kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

alates 13.01.2026.

4. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada Marek Kiti suhtes tõkendit vahistamine ning

vahistada Marek Kitt kohtuotsuse kuulutamisel. Tõkend tühistada kohtuotsuse

jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg

saabub varem.

5. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista

riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 1329

eurost ½, s.o 664,50 eurot.

6. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud summas 664,50 eurot

tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt:

esimesed 11 kuud kuulub igakuiselt tasumisele 55,38 eurot ning 12. kuul 55,32 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is

EE351010052031000004, SWEDBANK AS-is EE522200221013264447, LUMINOR

BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is EE957700771001523585

ning makse tegemisel märkida viitenumber 99926700001504 ja selgitus „Marek Kitt,

kriminaalasi 1-25-199, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele

on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja

nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

7. Kohtuotsus edastada süüdistatavale ja prokurörile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust

vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab

kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav e-Toimiku vahendusel 15 päeva jooksul alates

apellatsiooniteate esitamisest. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse e-Toimiku kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud

või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva

süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest

kinnipidamiskohas viibivale isikule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest Harju Maakohtule teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel

koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on

kättesaadav e-Toimiku vahendusel 15 päeva jooksul alates menetluskulude teate esitamisest

alates. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul

1-26-199

alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse

pooltele e-Toimiku kaudu tutvumiseks kättesaadav.

Tõkendi vahistamise

kohaldamise osas saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kümne päeva jooksul alates päevast, mil

põhjendustega kirjalik määrus on kättesaadav (KrMS § 136, § 387 lg 2 p 1).

SÜÜDISTUS

Marek Kitti süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid

ja keda on selle eest korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 18.03.2025 otsusega nr 1-

25-1248 KarS § 199 lg 2 p 9 alusel (tegu 15.09.2024) ning väärteokorras KarS § 218 lg 1 järgi

(kaks tegu 20.09.2025; rikutud õigusnorm KarS § 199 lg 1) uuesti ja süstemaatiliselt

13.01.2026 kella 17:25 ajal Tallinnas aadressil xxx asuvas X kaupluses võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist XXX AS-le kuuluva ühe pudeli Brandy

Ciornij Aist 38% 0,2l maksumusega 4,49 eurot, millega möödus kassast ja turvaväravatest,

jättes kauba eest tahtlikult tasumata.

Seega pani Marek Kitt süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

TÕKENDI KOHALDAMINE

KrMS § 275 lg 1 alusel on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega

valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see

tühistada. KrMS § 130 lg 41 sätestab, et kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava,

et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Ka prokurör taotles

Marek Kitti vahistamist kohtuotsuse kuulutamisel.

Selleks, et tagada kohtuotsuse täitmine, tuleb Marek Kiti suhtes kohaldada tõkendit

vahistamine ja vahistada isik kohtusaalist KrMS § 130 lg 41 alusel ja seda järgmistel

põhjustel.

Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et Marek Kiti näol on tegemist isikuga, kelle poolt

toime pandud kuritegu ei ole esmakordne. Tal on üheksa kehtivat kriminaalkaristust, millest

kõik karistused on mh ka süstemaatiliste varguste toimepanemise eest.

Harju Maakohtu 18.03.2025 kohtuotsusega 1-25-1248 mõisteti Marek Kitt süüdi KarS § 199

lg 2 p 9 järgi. Temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes temale vähendatud karistuseks 4 kuud

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust (4 kuud vangistust) Harju

Maakohtu 28.08.2024 otsusega nr 1-24-4890 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9

päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks oli 4 kuud ja 9 päeva vangistust, mille

kandmise alguseks oli kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 18.03.2025. Karistuse kandmiselt

vabanes ta 25.07.2025.

1-26-199

Pärast viimasest vangistusest vabanemist pani Marek Kitt esimesed vargused toime kahel

korral 20.09.2025 ning teda karistati selle eest väärteokorras. Käesolevas kriminaalasjas asjas

pani Marek Kitt varguse toime 13.01.2026. Seega on Marek Kitt vangistusest vabanedes vaid

paari kuu möödudes taas asunud varguseid toime panema. See näitab, et Marek Kitt ei ole

teinud mingeid järeldusi varasematest karistustest. Varasemad karistused ei ole tema käitumist

mõjutanud, ta jätkab varguste toimepanemist ning see ei näita vaibumise märke.

Lisaks nähtub, et Marek Kitt kuritarvitab alkoholi. Ta selgitas kahtlustatavana ülekuulamisel,

et tal on alkoholist sõltuvus, aga ta sellest vabaneda ei soovi. Varguse toimepanemise ajal oli

ta alkoholijoobes ning ka üheks varastatud esemeks oli alkohol, mida ta kohe tarvitama asus.

Seetõttu esineb igati põhjendatud alus arvata, et ta võib jätkata vabaduses varguste

toimepanemist ja seda just alkoholijoobes ning ka alkoholi hankimise eesmärgil.

Teiseks puudub Marek Kitil kindel elukoht ning oma ütlustes selgitab ta, et on töötu, kodutu,

ööbib tänaval ja vahel sotsiaalmajas. Need asjaolud koostoimes annavad igati põhjendatud

aluse arvata, et Marek Kitt ei ole isikuks, kelle suhtes esineks alus jätta mõistetav karistus

tingimisi täitmisele pööramata ning tal tõenäoliselt puudub igasugune tahe minna

vabatahtlikult vanglasse karistust kandma. Arvestades asjaoluga, et Marek Kitil puuduvad

kontaktandmed, siis on praktilistelt võimatu tagada tema ilmumine ka tähtaegselt karistuse

kandmisele. Seda kinnitab varasemalt kontaktnumbrite ja elukoha puudumise tõttu tema

suhtes kohaldatud tagaotsimine ja vahistamine (03.01.2024 määrus kohtuasjas nr 1-23-6547).

Nimetatud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik ilma isikut vahistamata tagada kohtuotsuse

täitmist, kuivõrd süüdistatav võib hakata karistuse ärakandmisele asumisest kõrvale hoiduma.

Samuti on karistuse mõistmisel selle maksimaalse mõju saavutamiseks vajalik selle

viivitamatu täideviimine. Märgitu on vajalik õiguskorra kaitsmise seisukohast, kuivõrd Marek

Kitt on oma käitumisega näidanud, et ta paneb vabaduses viibides toime kuritegusid. Marek

Kiti vahistamine on vältimatult vajalik seega ka ühiskonna põhiväärtuste ja nendes kehtivate

õigushüvede vahetuks kaitseks, mis vaieldamatult kaaluvad üles isiku põhivabaduse riive.

Seetõttu on vältimatult vajalik Marek Kitti suhtes kohaldada kohtuotsuse kuulutamisel

tõkendit vahistamine kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise tagamiseks alates tema

kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.01.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mairi Heinsalu

Kohtunik