2-23-15467/71 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

15.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15467

Kohtuasi

Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi taotlus Osaühingule

Lamaran Grupp kuuluva vara hindamise

korraldamiseks eksperdi määramiseks täiteasjades nr

023/2015/856, 023/2012/2498, 017/2010/7181

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.08.2025 avalduse läbivaatamata

jätmise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Lamaran Grupp määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

Puudutatud isik I (võlgnik) Osaühing Lamaran Grupp

(registrikood 11010740), seaduslik esindaja juhatuse liige

LJ

Puudutatud isik II (sissenõudja) Gatsby OÜ (registrikood

10100978), seaduslik esindaja juhatuse liige JG

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26.08.2025 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebemenetluse kulud jätta Osaühingu Lamaran Grupp kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4. Mõista Osaühingult Lamaran Grupp riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks välja

tasumata riigilõiv 35 eurot. Välja mõistetud riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul

määruse jõustumisest ja selle tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda määruse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2-23-15467

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja, kohtutäitur) esitas 01.11.2023 Harju Maakohtule

taotluse eksperdi määramiseks Osaühingule Lamaran Grupp (puudutatud isik I, võlgnik)

kuuluva vara hindamise korraldamiseks. Avaldusest nähtuvalt on võlgnik vaidlustanud

17.08.2023 kohtutäituri hindamisaktis määratud hinda.

2. Maakohus võttis 02.02.2024 määrusega kohtutäituri taotluse menetlusse ja kohustas

võlgnikku tasuma eksperdi hindamiskulude katteks 10 370 eurot Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Määrus jõustus 04.07.2025.

Seega tuli hindamiskulude ettemaks tasuda hiljemalt 14.07.2025. Võlgnik ettemaksu ei

tasunud.

Maakohtu määrus

3. Maakohus jättis 26.08.2025 määrusega kohtutäituri avalduse eksperdi määramiseks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda.

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-le 9 kannab kohtu määratud eksperdi

hindamiskulud isik, kes hindamise on vaidlustanud. Kui ta ei tasu kulusid kohtu määratud

ajaks, loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 20).

Kuivõrd hindamise vaidlustaja ei tasunud hindamiskulude ettemaksu, luges maakohus, et

võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda,

kuivõrd võlgnik tingis asja menetluse.

Määruskaebus

4. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta

menetluskulud kohtutäituri kanda.

4.1. Maakohus ei põhjendanud enda järeldust, et Harju Maakohtu 02.02.2024 määrus jõustus

04.07.2025. Harju Maakohtu kantselei teatas menetlusosalistele 02.02.2024 määruse

jõustumisest 26.08.2025, s.o vaidlustatud määruse tegemise päeval. Kantselei teatest ei

nähtunud otseselt ega olnud võimalik tuletada ka kaudselt, et 02.02.2024 määrus võis jõustuda

mõnel muul päeval kui 26.08.2025.

4.2. Sõltumata sellest, millal 02.02.2024 määrus jõustus, on äärmiselt ebaõiglane heita

võlgnikule ette hindamiskulude ettemaksu tähtajaks tasumata jätmist, kui ta sai määruse

jõustumisest teada kantselei kaudu 26.08.2025. Olukorras, kus maakohtu seisukohad määruse

jõustumise aja osas on vastandlikud, tuleb lähtuda menetlusosalisele soodsamast jõustumise

kuupäevast.

2-23-15467

4.3. Alternatiivselt palub võlgnik pikendada 02.02.2024 määruse täitmise tähtaega.

4.4. Menetluskulude puudutatud isiku kandmise jätmiseks puudub seaduslik alus. TsMS § 172

lg 1 ei näe ette menetluskulude võlgniku kanda jätmist kaevatavas määruses toodud alusel, s.o

sõltuvalt sellest, kes on tinginud asja menetluse. On ilmne, et ükski TsMS § 172 lg-s 1

loetletud alustest ei ole siinsel juhul kohaldatav. Lahend ei ole tehtud võlgniku huvides. Kui

menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus

menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 172 lg 7 teine lause).

Menetluse edasine käik

5. Maakohus jättis määruskaebuse 29.09.2025 määrusega käiguta, kuna see ei olnud

allkirjastatud ja sellelt ei olnud tasutud riigilõivu 70 eurot (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg

14).

6. Kohtu määratud puuduste kõrvaldamise tähtajaks esitas võlgnik vastuväite maakohtu

29.09.2025 määrusele tasumisele kuuluva riigilõivu määra osas, leides, et on tasunud

määruskaebuselt piisavalt riigilõivu 15 eurot (RLS § 59 lg-d 10 ja 15). Alternatiivselt palub

võlgnik anda uus tähtaeg täiendava riigilõivu tasumiseks. Kui kohus ei pikenda riigilõivu

tasumise tähtaega, taotleb võlgnik menetlusabi puuduoleva riigilõivu tasumisest

vabastamiseks või võimaldada tasuda see pärast määruskaebuse lahendamist.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu

määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei

korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

8.1. Ringkonnakohus ei nõustu, et puudub selgus, millal Harju Maakohtu 02.02.2024 määrus

jõustus. Võlgnik tugineb sellele, et ta sai Harju Maakohtu 02.02.2024 määruse jõustumisest

teada alles 26.08.2025, kui Harju Maakohtu kantselei lisas 02.02.2024 määrusele

jõustumismärke. Võlgniku hinnangul tuleb siinses asjas lähtuda menetlusosalisele soodsamast

jõustumise kuupäevast, kuna maakohtu seisukohad määruse jõustumise aja osas on

vastandlikud.

8.2. Ringkonnakohus selgitab, et Harju Maakohtu 02.02.2024 määruse jõustumine ei sõltu

sellest, millal kohus määrusele jõustumismärke lisas, ega ka sellest, millal võlgnik Harju

Maakohtu 02.02.2024 määruse jõustumisest teada sai, vaid sellest, millal Tallinna

Ringkonnakohus lahendas Harju Maakohtu 02.02.2024 määruse peale esitatud võlgniku

määruskaebuse. Määruse jõustumise puhul ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik võimalust

lugeda kohtulahendi jõustumise kuupäevaks menetlusosalise jaoks soodsamat varianti.

8.3. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Harju Maakohtu 02.02.2024 määrus, millega maakohus

oli määranud tähtaja hindamiskulude ettemaksu tasumiseks, jõustus 04.07.2025, kui Tallinna

Ringkonnakohus jättis 04.07.2025 määrusega muutmata Harju Maakohtu 18.09.2024

2-23-15467

määruse, millega maakohus oli keeldunud menetlusse võtmast võlgniku määruskaebust Harju

Maakohtu 02.02.2024 määruse peale.

8.4. Ringkonnakohtu 04.07.2025 määruse peale ei saanud määruskaebust esitada ja seega

jõustus määrus selle tegemisega. TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi määrus, mille peale

saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi

kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

TsMS § 466 lg 1 sätestab, et täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab

esitada määruskaebuse, toimetatakse menetlusosalistele kätte. Muud menetlusosalist

puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil.

Kuna hindamiskulude ettemaksu tasumiseks kohustamise määrus ei ole täitedokument (s.o

määrus, millele tuginedes saab algatada täitemenetluse) ning ringkonnakohtu 04.07.2025

määruse peale ei saanud ka kaevata, siis ei pidanud ringkonnakohtu määrust võlgnikule kätte

toimetama. Kohtute infosüsteemist nähtub, et ringkonnakohtu 04.07.2025 määrus tehti

võlgniku esindajale 04.07.2025 nähtavaks ja sellega ka teatavaks. Dokumendi nähtavaks

tegemisega saadab e-toimik menetlusosalisele automaatteate nähtavaks tehtud dokumendi

kohta.

8.5. Ringkonnakohus kontrollis täiendavalt, kas võlgniku seaduslikule esindajale saadeti

04.07.2025 teavitus selle kohta, et Tallinna Ringkonnakohus tegi 04.07.2025 määruse,

millega jäeti muutmata Harju Maakohtu 18.09.2024 määrus ja millest tulnevalt jõustus

maakohtu 02.02.2024 määrus. Vastuseks kohtu järelepärimisele kinnitas IT-abi, et võlgniku

seaduslikule esindajale LJile saadeti 04.07.2025 e-postile XXX teavitus Tallinna

Ringkonnakohtu 04.07.2025 määruse tegemise kohta ja lisaks ka teavitus sama määruse

jõustumise kohta. Võlgnik ei ole väitnud, et seda teavitust ei ole esindaja e-postile saadetud.

Seega oli võlgniku esindaja e-postile 04.07.2025 läinud teade ringkonnakohtu määruse kohta

e-toimikus ja võlgniku esindajale oli tagatud võimalus ringkonnakohtu määrusega

tutvumiseks. Võlgniku esindaja on 11.06.2024 maakohtule väitnud, et tal sellel hetkel puudus

tehnilistel põhjustel juurdepääs e-toimikusse, ja 19.06.2024 võtnud teadmiseks kohtu

selgituse, et kohus teeb menetlusdokumente nähtavaks e-toimiku kaudu (dtl 88 ja 91).

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on esindaja pärast nimetatud e-kirja ka dokumente e-toimiku

kaudu kätte saanud. Sellest järeldab ringkonnakohus, et tegemist oli vaid ajutise takistusega ja

üldjuhul tutvub võlgnik menetlusdokumentidega e-toimiku vahendusel. Asja materjalidest ei

nähtu, et võlgniku esindajal oleks olnud 04.07.2025 määruse või teavituse avamisega tehnilisi

takistusi. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et siinsel juhul piisas e-toimiku kaudu teate

saatmisest võlgniku esindajale ning võlgnikul pidi olema selge ja teada, et Harju Maakohtu

02.02.2024 määrusega antud 10-päevane tähtaeg saabub 14.07.2025.

8.6. Lisaks eeltoodule selgitab ringkonnakohus, et TMS § 74 lg-st 9 tuleneb, et kui kohustatud

isik ei tasu kohtu määratud eksperdi hindamiskulude ettemaksu kohtu määratud ajaks,

loetakse, et ta ei ole hindamist vaidlustanud. TMS § 74 lg 9 kolmas lause ei sätesta erandeid

ega kaalutlusruumi, vaid on otseselt seotud kohtu määratud tähtajaga hindamiskulude

ettemaksu tasumiseks. Seega pidi maakohus lähtuma kohtu määratud tähtajast

hindamiskulude tasumiseks ja kui tähtajaks oli ettemaks tasumata, tuli maakohtul teha

menetlust lõpetav määrus. Maakohus ei pidanud võlgnikule kohustuse täitmise tähtaega

meelde tuletama. Hindamiskulu ettemaksu tasumata jätmine kohtu määratud tähtajaks ei ole

selline menetluslik puudus, mille kõrvaldamiseks peaks kohus andma võlgnikule täiendava

tähtaja. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus rahuldada võlgniku alternatiivne

taotlus pikendada 02.02.2024 määrusega antud tähtaega.

2-23-15467

8.7. Võlgnik vaidlustab ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus siinse asja menetluskulud õigesti jaotanud, jättes need TsMS § 172 lg

1 esimese lause kohaselt võlgniku kanda, kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri määratud

hinna. Nõustuda ei saa võlgniku seisukohaga, et kuna avaldajaks oli praeguses asjas

kohtutäitur, siis tulnuks kulud jätta kohtutäituri kanda. Kohtutäituril tuleb TMS § 74 lg 8 järgi

pöörduda kohtusse uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks, kui võlgnik või

sissenõudja on TMS § 74 lg 7 järgi hinna vaidlustanud. Kuna võlgnik vaidlustas kohtutäituri

määratud hinna, on menetlus algatatud võlgniku tõttu ja tema huvides. Siinsel juhul ei esine

asjaolusid, mille tõttu kohus võiks otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt

mõni teine menetlusosaline (TsMS § 172 lg 1 teine lause).

8.8. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ning võlgniku

määruskaebus jääb rahuldamata.

8.9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud võlgniku kanda (TsMS §

171 lg 1). Toimikust nähtuvalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8.10. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 5 ja 15 alusel tuli määruskaebuse esitamisel tasuda

riigilõivu 50 eurot. Võlgnik maksis 15 eurot, tuginedes ekslikult RLS § 59 lg-tele 10 ja 15,

kuna siinsel juhul ei ole tegemist kaebusega kohtutäituri otsuse peale. Seega on võlgnik

tasunud määruskaebuselt 35 eurot vähem ja see tuleb siinse määrusega võlgnikult välja

mõista.

8.11. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates 15

päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5) ja tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras (TsMS § 179 lg 9). Kohus saadab lahendi ärakirja pärast lahendi jõustumist valdkonna

eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele (TsMS § 179 lg 4).

8.12. Määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 427 ja TsMS § 696 lg 1).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes siinse määruse peale edasi kaevates (TsMS §

178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)