4-25-2241/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. detsembril 2025, Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-2241

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlgid

Karin Olentšenko

Maris Karna

Natalija Mehh ja Nadezda Paukson

Väärteoasi

Dmitri Plešanovi

kaebus PPA Põhja prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse

22.05.2025

kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,25,007906

Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: Dmitri Plešanov (ik 35902020238;

elukoht: xxxx);

Kaebuse esitaja kaitsja: Andrei Plešanov (AVI Õigusbüroo

OÜ)

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse esindajad J K ja J P

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 08. ja 25.septembril ning 29.oktoobril 2025

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 1 kohus otsustas:

Jätta Dmitri Plešanovi kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 22.05.2025 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,25,007906 –

muutmata.

Täpsustada otsuse täitmise korda:

KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et Dmitri Plešanovile mõistetud rahatrahvi summas 720 eurot on

võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 6 kuu jooksul, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse

jõustumisest 120 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB

Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a EE701700017001577198

Luminor Bank või a/a EE777700771003813400 LHV pangas. Kohustuslik on maksekorraldusele

märkida viitenumber 10220192704178.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks

kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest.

Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 03.12.2025.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus

tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 16.01.2026.a.

Asjaolud

PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 22.05.2025 kiirmenetluse otsusega

väärteoasjas nr 2302,25,007906 karistati Dmitri Plešanovit liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga 90 trahviühikut, s.o 720 eurot.

Kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis Dmitri Plešanov 22.05.2025 kell 15:33 Harju maakonnas,

Viimsi vallas, Reinu teel, Vanapere tee ja Viimsi-Rohuneeme tee vahel, liikudes Viimsi-

Rohuneeme tee suunas, mootorsõidukit XXXX reg. märgiga xxxx, kiirusega 91 km/h+-3 km/h.

Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 38

km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu

1. Dmitri Plešanov esitas 06.06.2025 enda kaitsja kaudu Harju Maakohtule kaebuse, milles palub

otsuse tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja sel juhul jätta kõik

menetluskulud riigi kanda. Alternatiivselt palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja teha uue

otsuse, millega kergendada karistust ja vähendada määratud rahatrahvi suurust (st juhul, kui kohus

tuvastab kaebaja süüd ja puuduvad muud menetlust välistavad alused).

Kaebaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja menetles antud väärteoasja ebaõigesti.

Liikluspolitseinikud peatasid sõidukit Viimsi-Rohuneeme teel seoses väidetud eelneva kiiruse

ületamisega Reinu teel. Pärast seda tuli politseiautost välja meespolitseinik ja läbi kaebaja auto akna

näitas talle radaril kiiruse ja küsis temalt dokumente ning teisel korral tuli sama politseinik juba

koos ülekuulamise protokolliga. Kaebaja nõustus kiirmenetlusega ning märkis menetlusaluse isiku

ülekuulamise protokolli "otsustanud kontrollida" (st vene keeles prokollitud: “Задумал

проверить”). Tema ei soovinud aga ütlusi anda, kuna talle ei olnud väärteo fikseerimise asjaolud

piisavalt selged. Samuti sai ta aru nii, et ütluste andmiseks antakse vaid võimalust ehk see on tema

õigus, mitte kohustus. Nimelt tekkisid kaebajal mitmed kahtlused läbiviidud menetlustoimingute

kohta, st nii kiiruse mõõtmise protseduuri kui ülekuulamise läbiviimise suhtes. Kaebaja kasutas

seega vaikimisõiguse ega soovinud loetletud põhjustel ka ütlusi anda. Kaebaja on seisukohal, et

kiirmenetluse otsuse plangil märgitud kaks sõna "otsustanud kontrollida" ei saa kuidagi lugeda

menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks, st on märgitud lause on

pigem samastatav ütluste andmisest keeldumisega. Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja

kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused. VTMS § 56 lg-st 4 tuleneb, et kui

menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, ei saa

kohaldada kiirmenetlust, vaid tuleb alustada üldmenetlust. VTMS ei määra, milline peab olema

kiirmenetluses menetlusaluse isiku poolt antud ütluste sisu ja maht. Riigikohtu kriminaalkolleegium

on oma lahendis nr 3-1-1-100-03 asunud seisukohale, et VTMS §-s 56 ei räägita mitte igasugustest

ütlustest vaid "ütlustest väärteo toimepanemise kohta" ja ütluste andmisest ei saa rääkida, kuid isik

ülekuulamise protokolli märkinud “olen tutvunud”. Sõnad "otsustanud kontrollida" ei sisaldanud

rikkumise aluseks olevaid faktilisi andmeid ega muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust

omavaid asjaolusid, vaid viitasid soovile kontrollida politseiniku toimingute õiguspärasust ja

pädevust.

Samuti märgib kaebaja, et kohtuvälisel menetlejal kui süüdistusfunktsiooni kandja on kohustus

tõendeid koguda. Käesoleval juhul oleks kohtuväiline menetleja pidanud alustama üldmenetlust ehk

ei saanud teha siis kiirmenetluse otsust kohapeal. Kuna väärteomenetluse seadustik ei näe ette

väärteoasja kohtuvälisele menetlejale tagastamist, tuleb väärteomenetlus sellises olukorras lõpetada

(vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. mai 2003. a otsus nr 3-1-1-75-03, p 6; 9. oktoobri 2003.

a otsus nr 3-1-1-109-03, p 6; 16. oktoobri 2003. a otsus nr 3-1-1-100-03, p 8 ja 31. märtsi 2005. a

otsus nr 3-1-1-15-05, p 5).

Samuti on kaebajale jäänud arusaamatuks, kes on teda tegelikult soovinud üle kuulata ja kes on

ülekuulamise protokolli koostanud. Meespolitseiniku käest läbi akna saadud ülekuulamise

protokollist nähtus, et seda toimingut teostab naispolitseinik (R E A M), kuid tegelikult tuli

politseiautost välja ja käis kaebaja juures kogu menetluse kestel vaid meespolitsenik (kaebajale pole

tema nimi teada). Samas istus ülalmärgitudnaispolitseinik koguaeg politseiautos ja kordagi

autost ega kaebaja juurde ei tulnud ehk nad teineteist reaalselt ei näinud ega vahetult kohtunud. Kui

meespolitseinik teisel korral auto juurde tuli, siis andis kiirmenetluse ülekuulamise protokolli,

kusjuures midagi temalt küsimata ja arusaadavalt selgitamata ning palus näidatud read täita ja

protokolli allkirjastada. Meespolitseinik peamiselt rääkis kaebajaga eesti keeles ja kaebaja rääkis

temaga ainult vene keeles, sest tema eesti keele oskused on väga nõrgad, mille tõttu ei saanud ta

kõigist aru mida talle räägitud. Süüteomenetluses on tõend lubamatu, kui tõendi kogumise korda on

oluliselt rikutud.

Kaebaja märgib, et politsei toimkonnas oli kaks ametnikku, kuid menetleja esitatud tõenditest ei

selgu aga, kes nimelt vahetult etteheidetud 22.05.2025 kiiruse mõõtmist teostanud. Menetleja poolt

esitatud materjalist nähtub andmed koolituse tunnistuse läbimise kohta naispolitseiniku poolt (R E

A M), kuid reaalseid tõendeid selle mõõtmise asjaolu kohta asjas ei ole. Kaebaja andmetel on

kiirust hoopiski mõõtnud meespolitseinik. Kaebajale jääb arusaamatuks, kes on tegelikult ja

tehniliselt kiirust mõõtnud ametnik ning kas see ametnik omas väljaõpet antud tüüpi

kiirusmõõtmeseadme (LIDAR) kasutamise kohta.

Väärteo toimepanemise asjaolud polnud kaebajale piisavalt selged, st nii kohapeal kui ka lähtuvalt

menetleja 29.05.2025 esitatud materjalist. Nimelt ei nähtu tõendistest, et etteheidetud rikkumise

toime pani just kaebaja. Pole arusaadav, kuidas ja mis tõendusliku materjali pinnalt on kohtuväline

menetleja sellele järeldusele otsuse tegemisel üldse jõudnud. Samuti ei saa videosalvestise pinnalt,

mis on kiiruse fikseerimise kohta asjas ainuke tõend, tuvastada selgelt väärteo asukohta (st

puuduvad GPS koordinaadid ja seda ei saa teha kõrval asuvate objektide järgi vms) ega pole sealt

näha, kelle poolt kiirust tegelikult mõõdeti ja mis asjaoludel ja tingimustes (käes hoitud, statiivil) ja

mis kohast kiirust tabati (seisvast sõidukist, teel seistes jms). Kiirmenetluse otsuses oli menetleja

poolt märgitud, et kiiruse mõõtmine asendati heli ja videosalvestisega. Kaebaja märgib, et

kiirusmõõtmise protokolli ei asendata videosalvestisega, vaid seadus võimaldab jätta mainitud

protokolli koostamata ja videosalvestised võivad ennast kujutada iseseisvat tõendit vastavalt VTMS

§ 31 lg 11 või § 314 lg 1 (sõltuvalt menetluslikest asjaoludest), mis aga peavad mõlemal juhul

vastama seadusega kehtestatud nõuetele. Kaebaja arvates vastab antud videosalvestis seaduse

nõuetele vaid osaliselt. Kuigi videosalvestisest saab leida seost, kuupäeva/kellaega ja osaliselt

väärteo tehiolusid, ei nähtu sellest millistel asjaoludel ja kelle poolt oli see salvestis loodud

vastavalt VTMS § 31 lg 11 punktile 2. Samuti tuleneb Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78

„Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõtmise protseduurile ja mõõtetulemuste

töötlemisele“ § 10 lg-st 2, et mõõtetulemust ei pea protokollima üksnes siis, kui mõõtetulemuse

saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või selle paragrahvi

lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt

nähtuvad. Menetlusseadustikest ei tulene õiguslikku alust siduda teo tõendatust mingi kindla

tõendite koguse või nende liigiga, kui vastav kohustus ei tulene näiteks riiklikku järelevalvet

reguleerivast eriseadusest (vt selles osas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 4-16-6493

p 10.2, otsus asjas nr 3-1-1-67-15, p 17.) Videosalvestistest ei ole näha selgelt väärteo

toimepanemise asukohta ega asjaolusid, kelle ja kust poolt oli kiirus mõõdetud, ja kuidas kiirust

mõõdeti ehk saadud tulemuse saamise viisi (nt kiirusmõõturi paigalduse asukoht, tingimused jms)

mõõtmise ajal. Seega ei vasta nimetatud videosalvestis osaliselt VTMS § 31 lg 11 kui ka Vabariigi

Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 10 lg-s 2 loetletud tingimustele, mille näol võib sõltuvalt

asjaoludest olla tegemist kas lubamatu või ebausaldusväärse tõendiga.

Kaebaja palub kohtul hinnata järgmiseid õiguslikke asjaolusid. Kaebaja märgib, et ta ei valda

piisavalt eesti keelt. Tema kohe teatas sellest politseiametnikule, kuid viimane ei rääkinud piisavalt

vene keeles ja peamiselt rääkis temaga ainult eesti keeles. Kaebaja seetõttu ka kirjutas ülekuulamise

protokollis emakeeles. Kaebajale ei ole edastatud väärteoprotokolli teksti tõlgituna emakeelde, mida

ta valdab. Nii väärteoprotokoll kui kiirmenetluse otsus kannab väärteomenetluses samasugust

funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja pidi

seega edastama protokolli vene keeles või tagama selle tõlkimist (KrMS § 10 lõiked 7-8).

Kiirmenetluse otsusest ei nähtu, et isiku tegevus vastab süüteokoosseisu subjektiivsetele tunnustele

(st selles otsuses on märkimata väärteosubjektiivsed

tunnused

nagu

tahtlus,

ettevaatamatus või muu motiiv). Kohtuväline menetleja ei arvestanud ega selgitanud neid. Selline

hinnangu puudumine võib olla teatud juhtudel käsitletav menetlusõiguse olulise rikkumisena, eriti

siis, kui tegemist on kiirmenetluse kohaldamisega, milles peaksid ka sellised asjaolud menetleja

poolt selgeks tehtud. Kiirmenetluse otsuses luges kohtuväline menetleja valesti tõendiks

menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli. Kohaldades kriminaalmenetluse analoogiat (KrMS §

63 lg 1 tähenduses) tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, kuid mitte

selle protokoll. Tõend oleks saadud siis, kui kaebaja oleks väärteo asja kohta mingeid ütlusi andnud,

mida antud juhul aga polnud (vt selles osas ka kaebuse p 1-2). Väärteoprotokoll ja kiirmenetluse

otsuses peaks kajastama kõik asjas kasutatud tõendeid, s.o nii selguse kui ka kaitseõiguse

tagamiseks (vt nt selles osas RKL nr 3-1-1- 109-03 p 6). Riigikohus on oma väljakujunenud

praktikas ka sedastanud, et väärteoprotokolli koostamine tähendab sisuliselt menetlusalusele isikule

süüdistuse esitamist, mistõttu tähendab väärteoprotokolli koostamine ka seda, et selle koostaja

hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et menetlusalune isik on pannud toime

väärteo (vt nt RKL nr 3-1-1-13-08). Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus kaebaja LS § 50 lg 5 p 3

nõudeid. Nimetatud paragrahvi punkti kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga

lubatud kiirusest. Esitatud videosalvestisest ega väärteoasja materjalist ei nähtu aga

liikluskorraldusvahendit, samuti pole kaebajale teada kiirmenetluse otsuses märgitud teelõigul

ühtegi liikluskorraldusvahendit, mille tõttu pole antud rikutud normi välja toomine otsuses

õiguslikult õige.

Kohtuväline menetleja ei arvestanud nõuetekohaselt otsuse tegemisel ehk karistuste mõistmisel

asjas kõigi toimunud asjaoludega (antud juhul võimalikult ka põhjusel, et kaebaja ülekuulamist pole

tegelikult toimunud ega temalt polnud ka suuliselt midagi küsitud), mis pidid aga mõjutama rahalise

rahatrahvi kujunemist. Kaebaja leiab, et tema suhtes tehtud rahatrahv suuruses 720 eurot on igal

juhul üleliigselt suur ega pole kooskõlas karistusõiguslike alustega. Kaebaja leiab, et mõistetud

karistuse suurust ei saa igal juhul lugeda tema süüle vastavaks. Tal puuduvad nii kehtivad kui ka

arhiveeritud karistused nii liiklusalaste rikkumiste eest kui ka teiste seaduste rikkumiste eest 30-40

viimast aastat (vt käesoleva kaebuse lisa nr 3). Inkrimineeritud teos puuduvad ka raskendavad

asjaolud või süüd oluliselt suurendavad asjaolud. Materjalist tulenevalt on näha, et sõiduk liikunud

etteheidetud kiirusega vaid 2 sekundit. Samas võib kaebajat tavaelus iseloomustada kui väga

seadusekuulekat inimest ja saab isegi öelda, et liikluseeskirja või muude reeglite rikkumised ei

kuulu tema harjumuste ja elustiili hulka. Kaebaja täielikult toetab materiaalselt oma last ja selline

rahatrahv on antud juhul talle koormav. Samuti ei arvestanud nõuetekohaselt otsuse tegemisel

kaebaja süüd kergendava asjaoluga ehk tema puhul on tegemist kõrges eas olevas isikuga Kars § 57

lg 1 punkti 7 mõttes. Sotsiaalkindlustusameti 06.02.2024 otsusest tulenevalt on kaebaja alates 2024.

a vanaduspensionil ja tema pensioni suurus 626,61 eurot kuus (vt käesoleva kaebuse lisa nr 2).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis 3-1-1-93-12 leidnud, et kõrges eas isiku mõiste

KarS tähenduses on võrreldav hoopiski kõrges vanuses isiku terminiga varem kehtinud KrK § 38 p

5 mõttes, mille tähenduses peeti kõrges vanuses isikuteks KrK § 38 p 5 tähenduses nii

kohtupraktikas kui ka õiguskirjanduses vanaduspensioniealisi inimesi. Seega, kui kohtuväline

menetleja oleks üksnes selle viimase asjaoluga arvestanud, siis ei tohtinuks rahatrahv olla rohkem

kui 600 eurot lähtudes liiklusseaduses sätestatud määrast, s.o kergendatud karistuse ülemmäär ei

võinuks olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast (KarS § 60 lg 2).

Kohtumenetlus

2. Kohtuistungitel kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ning kohtuvälise menetleja

esindaja seisukohad, samuti tunnistajad R E A M ja B R M.

3. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde.

Kaebuse esitaja avaldas, et 22.05.2025 kell 15:33 sõitis Kelvingi poolt Viimsi keskuse suunas

lubatud kiirusega. Selgitas, et nägi sõiduautot xxxx, kus istus meesterahvas ja kõrvalistmel

naisterahvas ja nagu oleksid oodanud kedagi. See üllatas teda, pööras ennast ja sel hetkel riivas

sõrmega rooli peal olevat cruise control. Autovõttis hoogu juurde, tundis seda, nägi, et cruise

control hakkas tööle, lülitas selle välja, pidurdas ja siis sõitis edasi. Rohuneeme teel olevatele

autodele andis teed ja 300-400 m pärast jõudis temani politseiauto vilkuritega, ta peeti kinni.

Esimesel hetkel ei saanud aru, miks nad ta kinni pidasid, aga pärast sai aru, sest enne teda tema ees

sõitis veel üks auto suure kiirusega. Pärast autost tuli tema juurde politseinik meesterahvas, näitas

radarit, tal oli see kaasas ja ütles eesti keeles, et oli rikkumine. Tema ise rääkis vene keeles.

Politseiniks küsis, kas tal on olnud rikkumisi, sai temast niimoodi aru ja ta ütles, et tal ei ole olnud

rikkumisi. Küsis, mis siis saab ja politseinik vastas, et tuleb trahv. Ei saanud hästi aru, aga

politseinik vist ütles 170 eurot. Politseinik võttis ta ID-kaardi ja läks tagasi politseiauto juurde.

Edasi ta sai autost paberid, nägi tahavaate peegli kaudu, et talle anti paberid üle. Politseinik tuli

tema juurde, ütles, et siin on protokoll, allkirjasta siia ja siia. Küsis, kas tohib tulla politseiautosse,

aga talle vastati, et püsige paigal ja istuge autos, palus anda selgitusi. Ta ei teadnud, mis selgitusi.

Vaatas, et protokollis on naisterahva nimi. Nägi, et vene keeles oli kirjas, et saab anda taotlusi või

vaidlustada ja kirjutas, et tahab kõik üle kontrollida. Peale seda politseiniks läks tagasi politsei

sõidukisse ja tuli tagasi otsusega ning andis selle otsuse talle kätte ja tagastas ID-kaardi. Pani

allkirjad sinna, kuhu talle näidati. Ta ei valda eesti keelt, ainult natukene, mõnest asjast sai aru ja

mõnest asjast ei saanud. Õigusi ei selgitatud, öeldi, et kirjuta siia ja siia. See auto, mis sõitis tema

ees kiiremini, oli must xxxx, numbrit ei mäleta. Vene keeles õiguste ja kohustuste lugemist tegi nii-

öelda protsessi käigus, alguses allkirjastas ja siis politseinik palus, et ta kirjutaks sinna lahtrisse ja

alles siis nägi, et seal on midagi vene keeles kirjas. Ei teadnud, et saab tõlki kasutada ja keegi ei

pakkunud talle tõlki. Politseinik rääkis eesti keeles ja tema vene keeles. Kõige lõpus kui politseinik

tõi otsuse, siis küsis, miks nii palju ja siis politseinik ütles, et suur kiirus. Ta ei andnud ütlusi, ütles,

et tahab kõik üle kontrollida, sest tahtis vaadata politseiautos videot. Talle ei olnud aru saada, kes

mõõtis kiirust, sest kui sõitis, nägi, et naisterahvas istus kõrvalistmel puhkavas asendis. Soovis

kontrollida, kes ja kuidas mõõtis seda kiirust ja näha seda rikkumist. Saab aru, et vajutas seda

püsikiirusehoidjat, auto kiirendas, aga see oli 4-5 sekundit. Ei ole kiiruse ületamisega nõus, kuna

talle ei ole selge, kes ja kuidas on mõõtnud.

Kaebuse esitaja kaitsja avaldas, et kohtuvälises menetluses oli oluliselt rikutud menetlusnorme.

Esiteks ei saa antud asjas öelda, et kaebaja andis väärteo kohta ütlusi, mis on väga oluline

kriteerium kiirmenetluse kohaldamiseks. Kuigi politseiametnikud rääkisid kohtuistungil seda, et

nende arust isik andis ütlusi, see on ikkagi vale tõlgendus. Seda kinnitavad politseiniku ütlused selle

kohta, et nad ei saanud sellest tekstist aru. Meespolitseinik, kes võttis ütlusi, isegi ei lugenud mida

kaebaja ütlustesse pani. Menetleja tunnistas, et ta kasutas google tõlki selleks, et tõlkida kaebaja

avaldust. Kuigi kaebaja avaldus on mitmeti mõistetav, seal oli märgitud ainult kaks sõna, aga

igasugused kahtlused selle kohta, kuidas saab neid sõnu tõlgendada, tuleb siis tõlgendada kaebaja

kasuks. Kaebaja ise kinnitas, et selle avaldusega soovis ta kontrollida kiiruse fikseerimise

protseduuri õigsust. Samuti on kohtumenetluse käigus täielikult tõendamist leidnud, et oli rikutud

teisi olulisi kaebaja õigusi. Peab silmas tõlgi puudumist ja siis õiguste ja kohustuste selgitamata

jätmist. Just ülekuulamise käigus politseinikud ei järginud väärteomenetluse õigust. Ehk siis

naispolitseinik, kes allkirjastas ülekuulamisprotokolli, tegelikult ütlusi kaebajalt ei võtnud.

Politseinik ja kaebaja peavad teineteist nägema. Antud juhul seda ei olnud üldse. Naispolitseinik jäi

autosse istuma ja siis kaebaja juurde tuli teine meespolitseinik, kes piisavalt ei selgitanud üldse

õigusi ja kohustusi, samuti neid kiirmenetluse erisusi. Samuti seal oli suur keelebarjäär. Kaebajale

ei tutvustatud videot, kuigi isikule üldse ei olnud arusaadav kohapeal, kas tema kiirust mõõdeti ja

kuidas see fikseeriti. Kui politseinik ütles, et kaebaja peaks panema allkirjad protokollile, siis

kaebaja käsitles neid korraldustena, mida oli sunnitud täitma. Antud juhul ei saa öelda, et isik üldse

nõustus kiirmenetlusega vabatahtlikult ja neid kiirmenetluse erisusi selgitati.

4. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaevatav otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel õigusnorme rikkunud. Kaitsja on korduvalt kohtuliku

uurimise käigus viidanud, et kaebuse esitaja poolt antud ütlused tuleb samastada kui ütlustest

keeldumisega, kuid kohtuväline menetleja sellegaei nõustu. Tutvudes kirjapandud ütlustega

„otsustasin kontrollida “, saab tegelikult vastata mitmele küsimusele, mis puudutab

tõendamiseseme asjaolusid ja ka küsimust, kas isik on rikkumisega nõus ja mis põhjusel ta on selle

rikkumise toime pannud. Kohtuväline menetleja peab samuti oluliseks viidata, et kaebuses on

kaitsja välja toonud mitu Riigikohtu lahendit, mis räägivad, mis puhul on kiirmenetluse

kohaldamine välistatud. Viidatud kohtulahendid on käesolevas asjas asjakohatud, kuivõrd

puudutavad asjaolusid, kui isik on keeldunud protokolli allkirjastamast või kui kiirmenetluse otsus

oli koostatud alaealise suhtes. Käesolevas asjas aga selliseid asjaolusid kohtuliku uurimise käigus

tuvastatud ei ole. Kaitsja arusaam on ka sellest, et ülekuulamise juures peab ilmtingimata viibima

menetleja, kuid kohtuväline menetleja on seisukohal, et tutvudes väärteomenetluse seadustikuga

tervikuna, ei ole keelatud, kui menetlustoimingu juures viibib ka teine ametnik. Väärteomenetluse

seadustik sätestab konkreetselt, et menetleja koostab dokumendi. Ning arvestades ka asjaolu, et

menetlusalusel isikul on õigus oma ütlusi kirja panna omakäeliselt, mida ta käesoleval juhul ka

kasutas, siis kohtuvälise menetleja seisukohalt ei riku see mitte kuidagi kaebuse esitaja kaitseõigust

ning tegemist ei ole väärteomenetluse õiguse olulise rikkumisega, mis peaks ilmtingimata tooma

kaasa väärteomenetluse lõpetamise. Mõlemad ametnikud on selgitanud, et tegemist on tavapärase

praktikaga tulenevalt turvataktikast, et patrulltoimkonnas olev autojuht läheb ja vestleb peatatud

sõiduki juhiga ise, tagades sellega ohutust oma paarilisele just sellel eesmärgil, et ta ei jääks kahe

sõiduki vahele, kui ta suundub autojuhiga vestlema. Kohtuvälisel menetlejal jääb arusaamatuks

kaitsja etteheide tunnistajale B R M just seetõttu, et nii menetleja kui ka tunnistaja on kinnitanud, et

menetlejaks oli R E A M. Ta on koostanud dokumente ja ta oli ka vahetult tutvunud kaebuse esitaja

ütlustega, mis olid talle arusaadavad, mida ta endale tegi selgeks. Tunnistaja B R M on ka

kohtuistungil kinnitanud, et kaebuse esitaja kohapeal ei ole esitanud ühtegi vastuväidet, ühegi

avaldust selles osas, et tal jääb arusaamatuks talle etteheidetud õigusrikkumise toimepanemine või

ta sellega ei nõustu. Väär on ka kaitsja seisukoht selles osas, et kaebuse esitajale ei olnud selgitatud

tema õigused ja kohustused. Mõlemad tunnistajad on selgitanud, et enne seda, kui menetlusalune

isik annab omakäeliselt ütlusi ja paneb need kirja, siis ta tutvub oma õiguste ja kohustustega.

Oluline on, et käesolevas asjas tal oli see võimalus tagatud ja ka tema emakeeles, mida ta ka

allkirjastas. Juhul, kui täiskasvanud inimesele jääb mingi menetlustoiming või mingi asjaolu

arusaamatuks, ta esitab küsimusi. Käesolevas asjas aga kaebuse esitaja seda kohapeal teinud ei ole.

Väär on ka kaitsja arusaam selles osas, et kaebuse esitajale ei ole tutvustatud videosalvestist kiiruse

ületamisest. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et videosalvestis on salvestatud

kiirusmõõteseadmega, millel on ekraan ja millelt on võimalik vaadata videosalvestist kiiruse

ületamisest ja mida tunnistaja B R M kohapeal ka tegi. Jääb ka arusaamatuks etteheide selles osas,

et ei ole tõendatud, et kiiruse ületamise hetkel kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit. Mõlemad

tunnistajad on selgitanud, et alates kiiruse mõõtmisest oli kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduk alati

nende vaateväljas, kiiruse ületamise hetkel suundus patrulltoimkonda koheselt sõidukile järgi,

peatasid sõiduki ning roolis oli kaebuse esitaja, kes viibis sõidukis üksinda. Ka tänasel kohtuistungil

kohtuvaidlustes kaitsja on viidanud, et tunnistaja B R M on väidetavalt oma ütlustega selgitanud, et

nad ei tutvu kunagi menetlusaluse isiku poolt antud ütlustega, kuid selline arusaam on ka väär just

seetõttu, et tunnistaja B R M kinnitas, et tema ei olnud menetleja ja seetõttu kaebuse esitaja

ütlustega ta tutvunud ei ole. Küll aga ma rõhutan uuesti, et seda tegi menetleja. Kohtuväline

menetleja samuti ei nõustu sellega, et kaebuse esitaja on käesoleva õigusrikkumise toime pannud

ettevaatamatusest. Isegi arvestades asjaolu, et väidetavalt on kaebuse esitaja vajutanud

kiirusehoidjat, mis oli eelnevalt seadistatud suuremale kiirusele, sest kiiruse ületamine on alati

tajutav nii visuaalselt kui ka auditoorselt ja menetlusalusele isikule ei saanud see märkamatuks

jääda. Eriti sellisel juhul kui kiirus oli juba 91 km/h. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

kaebuse esitaja on käesoleva õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevas asjas üle sanktsiooni keskmise määra kohaldatud

rahatrahv, mis on 720 eurot arvestades, et maksimaalne rahatrahvi määr on 800 eurot ja arvestades

ka asjaolu, et kaebuse esitaja on varasemalt karistamata, on küll liiga suur, kuid kohtuväline

menetleja peab oluliseks juhtida kaitsja tähelepanu sellele, et mõõdetavate rikkumiste puhul oleneb

ka isiku süü näidu määrast. Arvestades, et isikuleon inkrimineeritud LS § 227 lg 2 järgi

õigusrikkumise toimepanemine mille alusel on karistatav kiiruse ületamine alates 21-st km/h kuni

40 km/h ning käesolevas asjas oli mõõdetud kaebuse esitaja kiiruse ületamine mitte vähem kui 38

km/h, mis on nimetatud vahemiku peaaegu maksimaalses määras, tuleb tema süüd hinnata suureks.

Lisaks sellele on käesolevas asjas ka tuvastatud, et menetlusalune isik ei osalenud liikluses üksinda,

vaid mööda sõitis ka teine liikleja, siis arvestades asjaolu, et kiiruse ületamisel aheneb juhi

vaatamisväli ja pikeneb pidurdamise teekond, siis seadis ta reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste elu,

tervise ja vara, mis teeb tema süüd sellevõrra veel suuremaks. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud

karistust kergendavaid asjaolusid ning kohtuvälise menetleja seisukohalt kohaldatav karistus peab

olema kindlasti üle sanktsiooni keskmise määra, kuid mitte nii suur nagu kiirmenetluse otsusega oli

kohaldatud.

Kohtuliku arutamise järeldused

5. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud

väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS §

123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

6. Kui väärteoasja arutamisel tekib kohtul kahtlus näiteks kiiruse ületamise või selle fikseerimise

asjaolude suhtes, peab kohus välja selgitama, kas pooled soovivad esitada täiendavaid tõendeid või

koguma täiendavaid tõendeid omal algatusel (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-125-12, p 6). Käesoleval

juhul kohus leiab, et vajadus täiendavate tõendite kogumiseks puudub. Kohtu hinnangul on Dmitri

Plešanovi poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning nõuetekohaselt tõendatud.

7. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud eelkõige videosalvestusega CD-plaadil, millest

nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

VTMS § 31 lg 11 kohaselt juhul, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo

tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla

väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad:

1) salvestise seos väärteoasjaga;

2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud;

3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

8. Kohtu hinnangul vastab väärteoasja materjalide juures olev videosalvestus seaduses nimetatud

nõuetele ja on lubatav tõend. Oluline on tuvastada konkreetse sõiduki kiirus kindlal ajal ning just

sellised andmed kajastuvad ka talletatud videosalvestusel. Videosalvestusest nähtub ammendavalt,

millal ja kuidas toimus Dmitri Plešanovi poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmine. Nii on

salvestuselt selgelt näha Dmitri Plešanovi poolt juhitud sõiduk, et mõõdeti just tema sõiduki kiirust

ning sõiduauto kiiruseks fikseeris kiirusmõõteseade 91 km/h. Kohus arvestab, et nähtavus

salvestusel on väga hea ning kiirusmõõturi sihik püsis kindlalt Dmitri Plešanovi poolt juhitud

sõidukil.

9. Tuginedes videosalvestusel kajastatule on kohtu hinnangul tõendatud ka mõõtetulemuse

jälgitavus.

Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse

taadeldud mõõtevahendit ja:

1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks

tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või

2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud

õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele.

10. LS § 199 lg 7 kohaselt nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja

mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning

mõõtetulemuste töötlemisele“ § 3 lg 1 peab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev politseiametnik

või abipolitseinik olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ning nimetatud

määruse teine peatükk sätestab kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika.

11. Praeguses asjas oli mõõtevahendiks kiirusmõõtur LaserCam 4 numbriga LE3243 ning asja

materjalide juures on salvestuse andmed (seadme kasutaja R E A M) ning taatlustunnistus nr TTRS-

25/00059 selle kohta, et kiirusmõõtur LaserCam4 nr LE3243 läbis kordustaatluse ning vastab

esitatud nõuetele, on taadeldud 04.04.2025, taatluskehtivuse lõppkuupäev 30.04.2026. Asja

materjalide juures on tõend selle kohta, et R E A M on muuhulgas 07.04.2022 läbinud laser ja radar

kiirusemõõtmise koolituse.

12. Kuna kaebuse esitaja ei olnud kiiruse ületamisega nõus, samuti osundas puudustele

kiirmenetluse kohaldamiseks (ta ei andnud ütlusi, talle ei selgitatud kiirmenetluse olemust, ei

tagatud tõlgi abi, otsuse vormistas ametnik, kes temaga ei suhelnud), peab kohus esmalt vajalikuks

osundada tunnistajate B R M ja R E A M ütlustele. Nimetatud tunnistajad olid politseiametnikud,

kes kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduki kiiruse ületamise fikseerisid ning pidasid võimalikuks

kiirmenetluse kohaldamist.

13. Tunnistaja B R M ütluste kohaselt olid oma paarilisega tööl, teostasid kiiruse mõõtmist Viimsis

Reinu teel. Mõõtsid mootorsõiduki xxxx kiiruse ja seejärel sõitsid sõidukile järgi, peatasid ja tegid

isikule kiirmenetluse otsuse kiiruse ületamise eest. Kiirus oli tal üle üheksakümne. Patrullsõiduki

roolis oli tema (B R M). Mäletab, et läks isiku juurde, tutvustas ennast, näitas talle videosalvestist,

kus oli peal isiku kiirus, sõiduki number. Suhtlesid eesti keeles, kaebuse esitaja vastas talle vene

keeles, rääkisid eesti-vene segu. Otsuse koostas paariline R E A M, kes ei suhelnud rikkujaga.

Allkirjad kiirmenetluse otsusele saadi nii, et rikkuja ise oli enda autos. Kuna tema ise oli roolis, siis

turvataktikaliselt läks tema isikuga rääkima, et paariline ei peaks sõidukite vahelt läbi liikuma, tema

läks allkirja vajavate protokollidega rikkuja juurde ja võttis need allkirjad, mis vaja oli.

Turvataktikaline põhjus on see, et kui tema paariline peaks tulema sealt autode vahelt läbi, tagant

võib mingi auto tulla, siis võib jääda kahe auto vahele. Kuna seisid tee ääres, siis temal endal oli

kõige turvalisem otse minna sinna juhi akna juurde temaga rääkima ja asju tutvustama. Kaebuse

esitajale kiirmenetluse ja üldmenetluse erisusi eesti keeles ütles talle. Ei meenu, et menetlusalune

isik oleks mingisugust soovi selgituseks avaldanud. Kui isik selgitab, et ta ei saa absoluutselt aru

mingist asjast, on neil võimalus teine patrull kutsuda. Keelebarjääri isik ei väljendanud, kirjutas

vabatahtlikult kõikidele dokumentidele alla, sai tutvuda oma õiguste ja kohustustega. Kui isikul

tekib küsimusi, siis otsivad kellegi, kes oskab talle selgitada. Tihtipeale on see tavapärane praktika,

et üks ametnik koostab otsuse ja teine tutvustab seda, see oleneb täielikult sellest, et kui üks ametnik

läheb isikuga vestlema, siis kuidas see isik meelestatud on. Kui isik on rahulik, siis üldiselt üks

ametnik teebki kogu selle tutvustamise protsessi ära. See kiirendab menetlusprotsessi. Alguses

täidetakse see koos õiguste ja kohustustega, siis täidetakse menetlusaluse isiku ülekuulamise

protokoll ja siis kiirmenetluse otsus. Kui nad kaks sõna kirjutavad, siis nad niimoodi väga ei loe.

Kuna tema praegu menetlust ise ei teinud, siis andis selle paarilise kätte ja paariline ikkagi lõppude

lõpuks vaatab ise, mis sinna kirjutatud on ja teeb selle otsuse. Selles mõttes isikule nad ju ise

mingeid sõnu suhu panna ei saa, et ta midagi sinna juurde kirjutaks. Kiiruse näit on video peal,

sõiduki registreerimismärk on video peal olemas. Igast sõnast, millest kaebaja rääkis, ta aru ei

saanud. Tutvus videoga peale seda, kui olid isiku peatanud. Video näitab seda kõige suuremat

kiirust ja sõiduki numbrit seadme ekraani peal. Neil ei olnud vaja isikut autosse võtta selleks

hetkeks, said kõik asjad ära teha siis, kui olid õues tema auto juures. Näitavad isikule pilti, selleks

keeravad selle seadme isiku poole, tutvustavad ära, näitavad, kuskohas on kiirus, kuskohas on isiku

sõiduk ja number. Vajadusel saavad ka numbridsisse suumida ja videot nii-öelda edasi ja tagasi

kerida. Seda saavad seadme enda pealt teha. Kui rikkuja küsib videot näha, siis näitavad. Kui nad

sõiduki peatasid, läks ta juhi akna juurde, isik oli juhi koha peal ja oli sõidukis üksi, järelikult pidi

kaebuse esitaja seda sõidukit juhtima. Isik annab neile oma andmed, kes on roolis. Tema viis need

andmed menetlejale. Võtavad igalt menetlusaluselt isikult ütlused kiirmenetluses sellepärast, et

muidu nad kiirmenetlust läbi viia ei saa. Ütlused võttis tema, sest tema viis isikule paberid. Isik

kirjutas asjadele alla ja ta ei mäleta küll, et isik oleks kuskilgi tugevalt väitnud, et ta ei saa aru või ta

ei ole mitte millegagi nõus. Kuna isik pani igale asjale allkirjad ära, nii hästi kui ta neid talle seletas,

siis tundus, et isik saab aru ja oli asjadega nõus. Isikul oli võimalus tutvuda oma õiguste ja

kohustustega, kus on olemas kõik asjad kirjutatud vene keeles. Eraldi tõlgi taotlemise võimalust ta

kaebuse esitajale ei öelnud. Kaebuse esitaja kirjutas igale asjale alla, isikul oli ju õigus öelda, et ta ei

kirjuta alla ja siis nad teevad väärteoprotokolli. Lähtusid, et isik saab asjadest aru ja on rikkumisega

nõus. Kui nad sõiduki peatasid, olid neil rinnakaamerad küljes, aga need ei töötanud. Nad ei pea

seda igas olukorras tööle panema.

14. Tunnistaja R E A M ütluste kohaselt oli 22.05.2025 kell 15:33 patrullteenistuses koos

patrullpolitseinik B R M, mõõtis kiirust Reinu teel Viimsis Vanapere tänava ja Viimsi-Rohuneeme

tee vahel suunaga Viimsi-Rohuneeme tee poole, fikseeris 15:33 xxxx registreerimismärgiga xxxx

sõidukiiruse ületamise, fikseeris sõidukiiruseks 91 km/h +/-3 km/h. Suurim lubatud kiirus oli antud

teelõigul 50 km/h. Mõõtmise hetkel viibis tema kõrvalistmel, mõõtis kiirust aparaadiga LaserCam

4, hoidis seda käes. Tema paariline oli autojuht, kes järgnes sõidukile, andis peatumismärguande

sinise-punase vilkuriga. Rikkumisega tegeles tema paariline. Sel hetkel kui mõõtis selle auto kiirust,

ei mäleta küll, et seal oleks olnud teisi autosid. Mõõtis külje pealt, aga saab alles siis, kui auto on

möödas. LaserCam saab sisse suumida, väga tihti kõrvalistuja mõõdab. Aken on alla lastud ja siis

on sisse suumitud. Väärteomenetluses ei ole menetleja kohustatud suhtlema menetlusaluse isikuga.

Kui politseinik võtab kellegi käest ütlusi, saab ta seda toimingut teha kellegi vahendusel. Kui tegi

kiirmenetluse otsuse kohapeal, siis esitas menetlusalune isik tema paarilisele oma juhiloa ning tema

paariline veendus kohapeal, et tegu on sama isikuga. Paarimees andis juhiloa tema kätte, kus tema

siis autos menetles. Isik oli nõus kiirmenetlusega. Isik kirjutas ütlusteks, et „Otsustasin proovida“,

see on piisav, et ta väljendas oma tegusid. Tema ei veendunud, kas kaebaja valdab piisavalt eesti

keelt, aga kaebaja oleks tema paarilisele öelnud, et ta ei saa aru eesti keelest. Kaebaja seda aga ei

olnud öelnud, oli kõigega nõus ja kirjutas kõigele alla. Paarimees ei saanud kaebajale kindlasti

öelda, et trahv on 170 eurot, sest miinimum on 240 eurot. Tavaliselt pakuvad inimesele, et isik võib

tulla nende sõidukisse, aga kaebaja tõenäoliselt seda soovi ei avaldanud ja niipalju mäletab, et

kaebajal oli ka väga kiire. Tema paarimees räägib vene keelt niipalju, et saab aru, sest neil on väga

palju venekeelseid isikuid ja ta oleks kindlasti aru saanud sellest, et kui isik väljendab, et ei saa eesti

keelest aru. Kui isik kirjutab omakäeliselt midagi protokolli, siis loevad, mida ta kirjutab ja

tavaliselt, kui aru ei saa, siis tõlgivad Google translatega. Sai aru, et kaebaja otsustas proovida

(kiirendamist). Tõlgendas seda nii. Kui kaebaja kiirendas ja ületas kiirust 38 km/h asulasisesel teel,

siis järelikult kaebaja otsustas proovida. Ei valda vene keelt emakeele tasemel, valdab vene keelt

suhtlustasandil ja kui millestki aru ei saa, siis kasutab abivahendeid. Ta paariline ütles, et isikul on

kiire ja et isik ei soovi nendega väga rääkida.

15. Seega nähtuvad mõlema tunnistaja ütlustest kiiruse mõõtmise üksikasjad ning kiirmenetluse

kohaldamise eelduste kontrollimine. Kuna kohus osundas juba eespool, et videosalvestusest nähtub

ammendavalt, kuidas toimus Dmitri Plešanovi poolt juhitud mootorsõiduki kiiruse mõõtmine, ei ole

kahtlust selles, et kiiruse sai seadmega sisse suumida ka alla lastud aknast ning puudus vajadus

sõidukist väljumiseks vms. Lähtudes tunnistajate ütlustest ja videosalvestusel kajastatust ei ole ka

kahtlust, et kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduk oli kuni sõiduki peatamiseni politseiametnike

vaateväljas ning sõidukis viibis vaid kaebuse esitaja ehk sõidukit juhtinud isik. Seega puudub

kohtul alus kahelda ka kiirmenetluse otsuses näidatud ajal ja kohas sõidukiga kiirust ületanud

isikus.

16. Samuti ei pidanud kohtuistungil osalenud kohtuvälise menetleja esindaja tavapäratuks olukorda,

kus patrulltoimkonnas olev autojuht läheb ja vestleb peatatud sõiduki juhiga ise, tagades sellega

ohutust oma paarilisele ning menetlejaks on teine ametnik, antud juhul sõidukisse jäänud R E A M.

Kohtu hinnangul on oluline, et kiirmenetluse kohaldamisel oleks kohtuväline menetleja järginud

VTMS §§ 55-57 sätestatud nõudeid ning antud juhul on vastavad nõuded täidetud.

17. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga leiab kohus, et ülekuulamise protokolli omakäeliselt

kirjutatud lauset “Задумал проверить” saab käsitleda menetlusaluse isiku ütlustena. Olukorras, kus

täisealine elukogenud isik ei sooviks ütlusi anda, suudaks ta seda ka selgelt väljendada. Isikul oli

võimalus kiirmenetlusega mitte nõustuda ja kirjutada „ei nõustu“ nende sõnade „mõtles kontrollida“

asemel. Arvestades ületatud kiiruse suurust (mitte vähem kui 38 km/h) on usutavad tunnistaja R E

A M ütlused, et tema arusaamist mööda tähendas eelviidatud lause kaebaja otsustust proovida

kiirendamist. Isegi juhul, kui kaebuse esitaja pidas antud lausega silmas midagi muud, nt „mõtles

kontrollida“ (kaebuse kohaselt ei soovinud ütlusi anda, kuna talle ei olnud väärteo fikseerimise

asjaolud piisavalt selged ehk siis soovis kontrollida nt talle etteheidetud teo asjaolusid vms), ei ole

see samastatav ütlustest keeldumisega. Seda enam, et isik nõustus kiirmenetlusega ning tutvus ka

õiguste ja kohustustega. Kohtu hinnangul juhul, kui kaebuse esitajale jäid läbiviidavad toimingud

keelebarjääri tõttu tõesti arusaamatuks, oleks ta seda ka kohtuvälises menetluses väljendanud.

Siinjuures arvestab kohus kaebuse esitaja poolt kohtuistungil avaldatut, mille kohaselt ütles

politseinik trahviks vist 170 eurot. Järelikult mõistis kaebuse esitaja väga hästi nii talle

etteheidetavat tegu kui ka kiirmenetluse olemust ning lootuses saada väiksem trahv nõustus ka

kiirmenetlusega. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et õiguste ja kohustustega sai Dmitri Plešanov

tutvuda vene keeles ning ka teokirjeldus kiirmenetluse otsuses on lisaks eesti keelele toodud ka

vene keeles.

18. Seda enam, et ületatud kiirus oli märkimisväärne ning ei saanud kuidagi kaebuse esitajale

üllatuslik olla. Kaebuse esitajale kui juhtimisõigusega isikule ei saanud kindlasti üllatuslik olla ka

see, et rikkumisele reageeritakse ning tehtu eest tuleb võtta vastutus. Antud juhul on aga kaebuse

esitaja meeleheitlikult asunud otsima võimalusi, kuidas vastutusest pääseda ning esitanud väiteid ja

avaldusi, mis ei ole usutavad ega haaku kogutud tõenditega.

19. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et kiirmenetluse otsuse koostamisel ei ole rikutud VTMS

§ 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes

menetletakse. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumist ning kiirmenetluse

otsus vastab seaduses kehtestatud nõuetele.

20. Seega on kiirmenetluse otsuses õigesti märgitud, et 22.05.2025 kell 15:33 Harju maakonnas,

Viimsi vallas, Reinu teel, Vanapere tee ja Viimsi-Rohuneeme tee vahel, liikudes Viimsi-

Rohuneeme tee suunas, ületas Dmitri Plešanovi juhitud mootorsõiduk sõidukiirust mitte vähem kui

38 km/h ning sellega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid.

21. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

LS § 2 p 29 kohaselt on liikluskorraldusvahend liiklust korraldav või suunav vahend (foor,

liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus,

tõkkepuu, ohutussaar või muu selline).

22. Kohtule jääb arusaamatuks kaitsja etteheide, justkui videosalvestisest ega väärteoasja materjalist

ei nähtu liikluskorraldusvahendit, samuti pole kaebajale teada kiirmenetluse otsuses märgitud

teelõigul ühtegi liikluskorraldusvahendit, mille tõttu pole antud rikutud normi välja toomine otsuses

õiguslikult õige. Tegemist on asulasisese suhteliselt kitsa teega, kiiruse piirangus puudub alus

kahelda. Viimsi valla Kelvingi küla elanikuna kindlasti on D.Plešanov teadlik, milline kiirus kehtib

sellel teelõigul. Olukorras, kus kaebuse esitaja eijälgi liiklusmärke või ei tea nende tähendust,

tekib pigem küsitavus tema õiguses mootorsõidukit juhtida kui kahtlus liikluskorraldusvahendi

olemasolus.

23. Eelviidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 § 9 lg 5 kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks

kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus, kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise

laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 1. Vastavalt nimetatud lisale on paigalseisva

kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus sõiduki kiirusel 20–

100 km/h +-3 km/h.

24. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et Dmitri Plešanov sõitis kiirmenetluse otsuses näidatud

ajal ja kohas kiirusega 91+/-3 km/h, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 38 km/h (rikkus LS §

50 lg 5 p 3 nõudeid), täites sellega LS § 227 lg 2 objektiivse koosseisu.

25. Arvestades piirkiiruse ületamise suurt määra pani Dmitri Plešanov teo toime kavatsetult, st ta

seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, või

vähemalt pidas seda võimalikuks. Kohus nõustub tunnistaja R E A M, et tegemist võis olla

kiirendusega ehk Dmiri Plešanovi teadliku tegevusega sõidukiiruse valikul. Dmitri Plešanovi

ütlused, justkui võttis auto hoogu juurde, kuna riivas sõrmega rooli peal olevat cruise control, ei ole

loogilised ega usutavad. Juhul, kui vähene riive kiirendab sõiduki kiiruse kaebuse esitajale

etteheidetavas määras, tõusetub küsimus, kas Dmitri Plešanov saab sellise sõiduki juhtimisega üldse

hakkama või tuleks tal enda ja kaasliiklejate turvalisuse tagamiseks edaspidi mootorsõiduki

juhtimisest üldse hoiduda. Juhul, kui selline tähelepanematus oleks toimunud tiheda liiklusega

kohas, oleksid tagajärjed võinud olla väga rasked ning selliste tagajärgede vältimiseks tuleks

kaebuse esitajal muuta nii enda sõidustiili kui ka suhtumist liiklusnõuete järgmisesse.

26. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Dmitri Plešanovi käitumine sisaldab LS § 227 lg 2

ettenähtud süüteokoosseisu. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Samuti ei tuvastanud kohus VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi, mis

tooksid sellel alusel kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.

Karistus

27. Karistamisel tuleb võtta aluseks KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü

ning arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

28. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü

suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).

29. LS § 227 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

30. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergema, s.o

rahatrahvi ning kohaldanud seda maksimaalmäära lähedas suuruses. Kuna asja materjalide juurde

on lisatud karistusregistri väljavõte, mille kohaselt ei ole Dmitri Plešanov registrisse kantud, oli

kohtuvälisele menetlejale järelikult teada, et Dmitri Plešanovil varasemad rikkumised puuduvad.

Samuti oli kohtuvälisele menetlejale teada, et varasema karistuse puudumine annaks aluse kaaluda

karistuse mõistmist madalamas määras. Samasleiab kohus, et mõistetud karistus on kõiki

asjaolusid arvestades kohane ning selle liik ja määr vastavad Dmitri Plešanovi süü suurusele.

Esmalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et kuna LS § 227 lg 2 järgi on karistatav kiiruse

ületamine alates 21-st km/h kuni 40 km/h ning käesolevas asjas oli mõõdetud kaebuse esitaja

kiiruse ületamine mitte vähem kui 38 km/h, siis nimetatud vahemiku peaaegu maksimaalses määras

ületamine annab aluse hinnata kaebuse esitaja süüd suureks.

Teiseks, hinnates Dmitri Plešanovi käitumist sõiduki juhtimisel ja pärast seda, saab Dmitri

Plešanovi käitumist liikluses pidada ettearvamatuks ning liikluskorda ohustavaks. Siinjuures

arvestab kohus nii teo toimepanemist kavatsetult kui ka seda, et Dmitri Plešanov ei ole enda tegu

kahetsenud, vaid on otsinud ettekäändeid vastutusest vabanemiseks. Selline suhtumine ning Dmitri

Plešanovi ebatavalised liiklusvõtted ei jäta kahtlust, et Dmitri Plešanovi enda ning teiste

kaasliiklejate vara ja tervise kaitseks on Dmitri Plešanovi karistamine maksimaalmäära lähedas

suuruses vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole Dmitri Plešanov oma võimalikust teo

ohtlikkusest aru saanud ning uute liiklusalaste rikkumiste toimepanemise tõenäosust saab pidada

suureks. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole Dmitri Plešanovi puhul

tegemist kõrges eas isikuga KarS § 57 lg 1 p 7 mõttes. Kuigi Dmitri Plešanov on pensioniealine,

tuleb arvestada, et mootorsõidukit võivad juhtida vaid vastava tervisekontrolli läbinud isikud. Juhul,

kui kaitsja hinnangul on Dmitri Plešanovi karistust kergendavaks asjaoluks teo toimepanemine

kõrges eas isiku poolt, siis tekib küsimus, kas Dmitri Plešanovi kõrge iga üldse võimaldab tal

sõidukit juhtida. Teatavasti jäävad isikud vanemaks, millega omakorda kaasnevad tihti ka

terviseriskid ning kui juba praegu ei suuda Dmitri Plešanov mõista enda teo ohtlikkust ning järgida

liikluseeskirju, võib taoline oht järelikult püsida (isegi süveneda) ka edaspidi. Dmitri Plešanov

(sünd.02.02.1959) ei saa loota, et tema vanuse tõttu on tema poolt sooritatud liiklusrikkumised

vabandatavad. Vastupidi, kui kõrge iga soosis liiklusrikkumise toimepanemist, tuleb edaspidi

sõiduki juhtimisest ohtlikke situatsioonide vältimiseks loobuda.

31. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et mõistetud karistust saab pidada proportsionaalseks toimepandud

süüteoga ning süüdlase isikuga. Siinjuures arvestab kohus ka raskendavate asjaolude puudumist.

Samuti arvestab see üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele mootorsõiduki juhtidele,

et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades sellega

liiklejaid olema liikluses hoolsam ja teisi liiklejaid arvestav.

Arvestades aga karistuse suurust, sh kaebuses toodut, mille kohaselt toetab kaebaja enda last, peab

kohus võimalikuks KarS § 66 lg 2 alusel määrata mõistetud rahatrahvi tasumise ositi kuue kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Karistuse ositi tasumine ei aseta Dmitri Plešanovit

raskesse majanduslikku olukorda ning soosib karistuse täitmist ilma täitemenetluseta.

Menetluskulud

32. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, jäävad menetluskulud Dmitri

Plešanovi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik