1-25-5862/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. detsembril 2025.a Tallinn

Kriminaalasja nr

1-25-5862 (25231552268)

Kohtunik

Karin Olentšenko

Kohtuistungi sekretär

Maris Karna

Tõlk

Ingrid Oja

Kriminaalasi

Kristina Marhio süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Hendrik Rätsep

Süüdistatav

Kristina Marhio – isikukood: 48704120309; XXX,

emakeeleks xxx keel, xxx; viibib Tallinna Vanglas,

kindel elukoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud

korduvalt, kaks kehtivat karistust, viimati 12.08.2025

Harju Maakohtu otsusega 1-25-3291 KarS § 199 lg 2 p 9

järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud, mida vähendati 1/3

võrra, karistuseks vangistus 1 aasta 8 kuud, millest 3

kuud 21 päeva vangistust kandis ära ja ülejäänud 1 aasta

4 kuud 9 päeva tingimisi KarS § 74 alusel katseajaga 3

aastat (vabanes kohtusaalis); on kahtlustatavana

kinnipeetud 27.09.2025, tõkend vahistamine

Kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 238 lg 2, 315 lg 4, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada Kristina Marhio KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja põhikaristuseks mõista

vangistus 3 kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Kristina Marhiole mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra

ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise – 12.08.2025 otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa 1 aasta 4 kuud 9 päeva võrra ning mõista põhikaristuseks

Kristina Marhiole vangistus 1 aasta 6 kuud 9 päeva.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates KarS § 68 lg

1 alusel eelvangistus karistusaja hulka, on Kristina Marhiole mõistetud vangistuse

kandmise alguseks 27.09.2025.a

Tsiviilhagi

KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada kannatanu C OÜ tsiviilhagi ning

välja mõista Kristina Marhiolt varalise kahju katteks kannatanu C OÜ kasuks 178,35 eurot,

mis kanda C OÜ arveldusarvele EEXXX (LHV pank).

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Kristina Marhiolt riigieelarve

tuludesse menetluskulud – määratud kaitsjale makstud tasu (446,40+156,24=) kokku

summas 602,64 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1931,64 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004,

SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV

PANK EE957700771001523585.

Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99925700035869.

Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded

ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega

seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 09.12.2025. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis

kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav

16.01.2026.a.

SÜÜDISTUS

Kristina Marhiot süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt varguseid

toime ja keda on selle eest karistatud, viimati Harju Maakohtu 12.08.2025 otsusega 1-XXX-

XXX, uuesti ja süstemaatiliselt 27.09.2025 kella 11:17 ajal Tallinnas aadressil Suur-Sõjamäe

4 asuvas Ülemiste keskuses võttis kaupluses C C OÜ-le kuuluvad värvipliiatseid 74,95 euro

eest, värvimarkereid 58,45 euro eest ja pliiatsikomplekti 44,95 euro eest, kokku summas

178,35 eurot, millega lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata.

Seega pani Kristina Marhio toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Kohtumenetlus

1. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi, kahetses, nõustus asja arutamisega

lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist. Tsiviilhagile vastuväiteid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

2. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

3. Kohtus uuritud tõendite pinnalt on kinnitamist leidnud, et süüdistatav Kristina Marhio pani

toime talle inkrimineeritud kuriteo. Süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja

subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende

kogumis. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid

lubatavad.

4. Kuna süüdistatav enda ülekuulamist kohtus ei taotlenud, arvestab kohus tema kohtueelses

menetluses kahtlustatavana antud ütlusi. Kristina Marhio tunnistas varguse toimepanemist,

kahetses.

5. Varguse toimepanemist aadressil Suur-Sõjamäe tn 4, Tallinn asuvas Ülemiste keskuses

kaupluses C OÜ toetavad ka tunnistaja S. H. (kaupluse klienditeenindaja) ütlused, millest

nähtuvalt 27.09.2025 kell 11.17 lahkus klient kauplusest toodete eest tasumata, tooted olid

värvipliiatsid summas 74,95 eurot, pliiatsikomplekt summas 44,95 eurot ja värvimarkerid

summas 58,45 eurot, kogusummas 178,35 eurot. Tunnistaja ütluste kohaselt võtsid

turvatöötajad naisterahva kinni, kaupa enam ei leitud.

6. Vastavalt 27.09.2025 C OÜ tehtud avaldusele PPA Põhja prefektuurile peeti 27.09.2025

kella 15.08 ajal kinni õigusrikkuja, kes väljus kella 11:17 ajal kauplusest kauba eest tasumata.

Kaubaks värvipliiatsid summas 74,95, pliiatsikomplekt 44,95 eurot ja värvimarkerid 58,45

eurot, kaup ei ole kauplusele tagastatud.

7. Teo toimepanemise aega, kohta ja varguse toimepannud isikut tõendab ka asitõendi

vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Turvakaamerate salvestusel on näha, kuidas 27.09.2025

kell 11:15 aadressil Tallinn, Suur-Sõjamäe 4 Ülemiste Keskuse C kaupluses võtab

naisterahvas riiulilt kauba (foto 1), kell 11:16 paneb naisterahvas välja valitud pakendis kauba

punast värvi kotti (foto 2), kell 11:17 võtab naisterahvas riiulilt kauba kahes pakendis (foto 3)

ning väljub kauplusest kauba eest tasumata (foto 4).

8. Vastavalt isiku kinnipidamise aktile peeti 27.09.2025 kell 15.08 kinni naisisik, kes enda

nime ei avaldanud, isik toimetatud kuni politseile üleandmiseni kinnipidamisruumi.

Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt tuvastas Ida-Harju politseijaoskonna

patrullpolitseinik meetmele allutatud isikuna Kristina Marhio. Isiku kahtlustatavana

kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Kristina Marhio kinni 27.09.2025 kell 15:08

Tallinnas, Suur-Sõjamäe tn 4.

9. Kõik eelpool nimetatud tõendid kogumis tõendavad seega, et Kristina Marhio pani

süüdistuses näidatud ajal ja kohal toime varavastase teo.

10. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-87-08 kohaselt süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime

pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult

subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt

toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud

sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud

isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise

sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.

11. Karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 12.08.2025 nähtub, et Kristina Marhiot on

karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (13 toime pandud varguse episoodi, neist viimane

26.04.2025).

12. Kuivõrd antud kriminaalasjas on tõendamist leidnud Kristina Marhio poolt 27.09.2025

varguse toimepanemine, leiab kohus, et varavastaste süütegude toimepanemine on kujunenud

süüdistatava elatusallikaks, ta sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt ning

püüab järjepidevalt leida ebaseaduslikke lahendusi enda varalise seisundi parandamiseks.

13. Arvestades, et juba veidi rohkem kui 1 kuu pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud

karistust jätkas Kristina Marhio varguste toimepanemist, viitab süüdistatava käitumine kohtu

hinnangul selgelt sellele, et varastamine on saanud Kristina Marhio elustiiliks, mistõttu peab

kohus tema käitumist varguse toimepanemisel süstemaatiliseks KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes.

14. Kuivõrd varastatud kaup süüdistatavale ei kuulunud ning puuduvad tõendid, et süüdistatav

oleks soovinud kaupa kannatanutele tagastada, on tema käitumises tuvastatav võõra vallasasja

omastamise eesmärk ning vargus on toime pandud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd

välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

Tsiviilhagi

15. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

VÕS 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud

tulu.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg

1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Käesoleval juhul on kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ja käesoleva

otsusega mõistab kohus süüdistatava varguse toimepanemises süüdi, mistõttu vastutata ta

tema poolt tekitatud kahju eest. Seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused

täidetud ning varaline kahju tuleb kuriteo toimepannud isikult kannatanu kasuks välja mõista.

16. C OÜ esitas 28.09.2025 tsiviilhagi Kristina Marhio vastu summas 178,35 eurot, mis

koosneb värvipliiatsite summast 74,95, pliiatsikomplektist 44,95 eurot ja värvimarkeritest

58,45 eurot.

17. Käesolevas kriminaalasjas kattuvad toimepandud süüteo (varguse) kohta käivad ja

esitatud tsiviilhagide aluseks olevad faktilised asjaolud. Hagi aluseks olev sündmus ja

kannatanule tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimiku materjalidega, mille alusel kohus

asub seisukohale, et varalise kahju tekitamise eest vastutab vastavalt süüteo asjaoludele

süüdistatav. Samuti ei saanud süüdistatava eest jääda varjatuks need asjaolud, millele

kannatanu tsiviilhagi on rajatud. Antud juhul on tegemist õiguslikult lihtsa nõudega, mille

aluseks olevad faktilised asjaolud on määravas osas hõlmatud süüdistuse alusfaktidest.

Seetõttu oli süüdistataval ja tema kaitsjal kohtueelse menetluse lõpuleviimisel saadud

andmete alusel mõistlik võimalus hinnata kannatanu tsiviilhagi põhjendatust ning esitada

soovi korral sellele omapoolseid tõendeid ja vastuväiteid. Kohus asub seisukohale, et

vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi

läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse

üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav ei esitanud tsiviilhagidele vastuväiteid, siis kohalduvad

TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi.

18. Eeltoodud põhjustel on kohtul võimalik kannatanu tsiviilhagi olemasoleval kujul läbi

vaadata ja täielikult rahuldada.

Karistuse mõistmine

19. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid

(RKL 3-1-1-6-17 p 9).

20. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse, seega karistuse keskmine määr vangistuse mõistmise korral on 2 aastat ja 6 kuud

vangistust.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv

võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses

vangistuse mõistmist põhistama.

21. Süüdistatav on isikuks, keda on varem varavastase kuriteo toimepanemise eest

kriminaalkorras karistatud, tema karistatuse andmed ei ole karistusregistrist kustunud.

Sealjuures on oluline, et sisuliselt koheselt pärast Harju Maakohtu 12.08.2025 kohtuotsusega

mõistetud karistust jätkas ta uue analoogse kuriteo toimepanemist ning seda katseajal.

Ilmselgelt ei oleks rahaline karistus järelikult piisav selleks, et mõjutaks isiku käitumist

õiguskuulekuse suunas ning tagaks tema normikohase tegevuse. Samuti puudub kohtul

igasugune usk, et rahaline karistus oleks süüdistatava poolt täidetav. Kuivõrd süüdistatav

paneb järjepidevalt toime varavastaseid süütegusid, siis selline süüdistatava käitumine viitab

tema legaalsete sissetulekute ebapiisavusele. Sellest omakorda saab järeldada, et isik ei ole

oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks piisavalt maksevõimeline.

Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate

kriminaalmenetluskulude ja tsiviilhagi näol. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised

vahendid, ei ole ka objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud

kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega.

22. Kuna antud asjas on tuvastamist leidnud ühe kuriteoepisoodi toimepanemine, varastatud

kauba väärtus ei olnud suur, raskendavad asjaolud puuduvad ning Kristina Marhio on tehtut

puhtsüdamlikult kahetsenud ning oma süüd tunnistanud, samuti ei ole vastuväiteid

tsiviilhagile esitanud, leiab kohus, et Kristina Marhiole võib mõista karistuse tunduvalt alla

sanktsiooni keskmist määra, s.o 3 kuud vangistust. Karistust tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 2 kuud. Kuna Kristina Marhiot

karistati viimati Harju Maakohtu 12.08.2025 kohtuotsusega, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel

suurendada mõistetud karistust 12.08.2025 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1

aasta 4 kuud 9 päeva võrra ning mõista põhikaristuseks Kristina Marhiole vangistus 1 aasta 6

kuud 9 päeva.

23. Lähtudes Kristina Marhio poolt toime pandud kuritegude järjepidevusest, tema varasemast

karistatusest, uue kuriteo toimepanemisest peale eelmist kohtuotsust vähese aja möödumisel

ning õiguskorra kaitsmise huvidest, ei vastaks kohtu hinnangul karistusest tingimisi

vabastamine karistuse eesmärkidele. Seda enam, et Kristina Marhio pani teo toime katseajal

ehk pärast seda, kui kohus oli teda juba usaldanud ning ta karistusest tingimisi vabastanud.

Selle asemel, et täita Harju Maakohtu 12.08.2025 kohtuotsust, st hoiduda uute süütegude

toimepanemisest ning järgida käitumiskontrolli nõudeid, sealhulgas koheselt peale

kinnipidamisasutusest vabanemist võtma ühendust MTÜ-ga L ning läbima seal 10-kuulise

narkosõltuvusest taastumise programmi, otsustas Kristina Marhio jätkata harjumuspärast

kuritegelikku elustiili. Kristina Marhio käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ning tema

kuritegelike hoiakute muutmiseks ja ühiskonnas turvatunde tagamiseks on Kristina Marhio

ühiskonnast mõneks ajaks eemaldamine vajalik. Vangistuses viibides on Kristina Marhiol

võimalik enda käitumist analüüsida ning tal on aega mõelda, milliseid samme tuleks

edaspidise elu õiguskuulekaks muutmiseks astuda. Kuna kohus mõistab Kristina Marhiole

reaalse vangistuse, jätab kohus tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamise muutmata,

arvestab KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka ning loeb Kristina Marhiole

mõistetud vangistuse kandmise alguseks 27.09.2025.a

Menetluskulud

24. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on Kristina Marhio menetluskuludeks KrMS §

175 lg 1 p 4,9 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu kokku summas 602,64 eurot ja

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade

tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole ka

kinnipidamisasutuses karistuse kandmine asjaoluks, mis võiks tingida menetluskulude

vähendamise. Küll aga võimaldab kohus tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates, kuivõrd süüdistatav viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses ning tal

tuleb hüvitada ka tsiviilhagi. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)