2-24-16203/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg

14. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-24-16203

Tsiviilasi

K.S. hagi LexVel OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

35 000 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja K.S. (isikukood XXX)

Kostja LexVel OÜ (registrikood 12308915)

Kohtuistungi toimumise

aeg

16.12.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta poolte 07.01.2026 ja 11.01.2026 esitatud dokumendid

tähelepanuta.

2. Rahuldada hagi.

3. Mõista LexVel OÜ-lt K.S. kasuks välja 35 000 eurot.

4. Jätta menetluskulud LexVel OÜ kanda.

5. Mõista LexVel OÜ-lt K.S. kasuks välja menetluskulud 1400

eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. K.S. esitas LexVel OÜ vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 35

000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.03.2023 töövõtulepingu, mille

p 10.1 kohaselt oli ehituse valmimise tähtaeg 01.12.2023. Ehitus lõppes

ning ehitusega seonduv dokumentatsioon anti üle 10.07.2024. Viimaste

tööde akt laekus 15.07.2024 ja seega on hagejal lepingu lisa 1 p 10.2

alusel õigus nõuda viiviseid vähemalt 222 päeva eest 507,91 eurot

päevas, s.t 112 757 eurot. Kostja ei pidanud kinni tööde alustamisel

esitatud ehitustööde ajagraafikust. Hagejal puudus võimalus mõjutada

tööde valmimise viisi, ressurssi, kiirust ja järjekorda. Töövõtulepingu p

10.3 arvestades on hageja vähendanud nõuet ning soovib 35 000 euro

välja mõistmist.

Hageja leidis kostja väidete kohta, et krohvitööde valmimise hilinemine

ei mõjutanud teiste ehitustööde teostamist (sisetööd, tehnosüsteemid,

elektritööd). Pooled leppisid kokku üksnes krohvitööde hilinemises,

mitte teiste tööde tähtaja ületamises. Seetõttu on hageja oma nõude

summat vähendanud.

Hageja ei olnud kontaktis tarnijate ega teenusepakkujatega ning sõltus

selles osas kostja töökorraldusest. Lisaks tegi hageja osa töid omal

kulul. Hageja tasus ehitustööde eest vastavalt hinnapakkumisele ja

esitatud aktidele ning maksis ehitajatele töötasu, mille kostja jättis

maksmata. Kostja nimetatud tasuta tehtud tööde maht ei kata

ehitustööde tähtaja ületamisest tulenevat lepingulist leppetrahvi, s.h

hagejale tekkinud lisakulusid. Kokku lepitud lisatööde maht oli väga

väike ning kostja võttis lepingu sõlmimisel endale kohustuse teha

lisatööd tasuta (lepingu p 6.3). Kostja ei avaldanud soovi

töövõtulepingus kokku lepitud tähtaegu muuta ja leppetrahvi ning teisi

punkte muuta.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on xxxxxxxx

eramul krohvifassaad ja selle tegemiseks pidi ööpäeva keskmine

õhutemperatuur olema vähemalt +5 kraadi. 2023. aasta oktoobris oli

keskmine temperatuur +5,2 kraadi ja novembris +0,4 kraadi. Kuna

hageja viitas rahaliste võimaluste piirangule, pakkus kostja variandi

jätkata fassaaditöödega siis, kui ilmad lubavad. Samuti teatas hageja, et

2/5

soovib sisse kolida alles 2024. a mais. Pooled leppisid suuliselt kokku, et

kostja alustab fassaaditööde tegemisega 2024.a kevadel. Kostja on seda

kirjalikult kinnitanud.

Tööde teostamise tähtaega pikendasid kolmandate teenusepakkujate

tarneaegade pikendused, hageja poolt lisatööde tellimine ja

muudatused töömahus. 09.01.2024 ja 15.01.2024 esitas kostja

üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve teostatud lepingujärgsete tööde

eest. Hageja ei ole neid arveid tasunud. Kostja tegi üle läinud tähtaja

heastamiseks töid, kus hageja tasus ainult kasutatud materjalide eest.

MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED

3. Kohus pidas asjas 16.12.2025 kohtuistungi ning andis pooltele

tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Pooled esitasid

07.01.2026 ja 11.01.2026 sisulised seisukohad. TsMS § 330 lg 1

sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada

enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste

esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 329 lg 2 kohaselt pidid kõik

avaldused olema kohtule esitatud seitse päeva enne istungit. Kuna

kohus vaatas 16.12.2025 istungil asja sisuliselt läbi, eelmenetlus lõppes

ning kohus läks otsust kuulutama, ei saanud menetlusosalised enam

täiendavaid avaldusi esitada. Kohus jätab poolte 07.01.2026 ja

11.01.2026 esitatud dokumendid TsMS § 66 alusel tähelepanuta.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud.

Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et pooled

sõlmisid 13.03.2023 VÕS § 635 kohase töövõtulepingu. Kostja pidi

lepingu kohaselt ehitama vastavalt hinnapakkumisele eramu aadressil

xxxxxxxxx XXX (dtl 4-36). Lepingu p 10.1 kohaselt oli tööde valmimise

tähtaeg 01.12.2023 (dtl 7).

5. Hageja nõuab kostjalt 35 000 euro väljamõistmist, kuna kostja

viivitas tööde üle andmisega.

Hageja nõude aluseks on töövõtulepingu punkt 10.2: Kui tööd

tähtaegselt valmis ei saa on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt viivist 0,2%

tööde kogumaksumusest iga viivitatud kalendripäeva eest.

Sellega leppisid pooled kokku VÕS § 158 kohases leppetrahvis juhuks,

kui tööd ei valmi tähtaegselt. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on

lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Isegi kui

pooled on hüvitist nimetanud viiviseks, on sisuliselt tegemist ikkagi

leppetrahviga.

6. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pidi lepingu p 10.1 kohaselt

ehitise üle andma hiljemalt 01.12.2023. Hageja väitel laekus viimaste

tööde akt 15.07.2024 ning kostja ei ole seda väidet vaidlustanud.

3/5

Kostja vastuväite kohaselt leppisid pooled suuliselt kokku, et kostja

alustab fassaaditööde tegemisega 2024. a kevadel (dtl 131 jj). Hageja

oli kostja väitega nõus, aga täpsustas, et uut tähtaega ei lepitud kokku

muude tööde tegemiseks. Hageja tõi välja, et viibisid ka sisetööd,

tehnosüsteemid, elektritööd. Hageja esitas selle kinnituseks 19.12.2023

koostatud asjatundjate hinnangu, milles on välja toodud elamu

valmidusastmeks umbes 75% (dtl 137-194). Hinnangu kohaselt tuleb

muuhulgas veel teha siseviimistlustööd (sh pahteldus, värvimine,

plaatimine, parketi paigaldus), siseuste paigaldus, sauna ehitustööd

(viimistlus, lava ehitus, kerise paigaldus), elektritööd (pistikud ja lülitid)

jms. Seega ei viivitanud kostja ainult fassaaditööde tegemisega. Kostja

ei ole tõendanud, et pooled muutsid kokkuleppel kõigi tööde valmimise

tähtaega.

Leppetrahvi üks eesmärk on tagada, et lepingut täidetakse

nõuetekohaselt. Teine eesmärk on tagada, et tellija saaks lepingus

kokku lepitud kahjuhüvitise lepingu rikkumise puhuks. Hageja tõi

näiteks välja, et tööde hilinemise tõttu ei olnud võimalik ehitustööde

lõpptähtajaks küttesüsteemi sisse lülitada ning talle tekkisid kulud.

Leppetrahv on mõeldud just selliste kulude hüvitamiseks ilma, et hageja

peaks hakkama kulude tekkimist tõendama. See tähendab, et mistahes

tööde tegemisega viivitamine toob kaasa leppetrahvi nõudmise õiguse.

7. Kostja teise vastuväite kohaselt takistas fassaaditööde tegemist liiga

külm ilm. Seega tugineb kostja lepingu punktile 10.3: Tööde kestvus

võib erakorraliselt pikeneda tööde teostamist häirivate ilmastikuolude

korral (vihmasadu jms), töömahu suurenemise korral, sõltuvalt

materjalide tarneaegadest ja teiste teenusepakkujate teenuse

osutamise kiirusest.

Kohus leiab, et nimetatud lepingu punkt ei vabasta kostjat leppetrahvi

tasumise kohustusest. Kostja pidi hinnapakkumist ja tööde tegemise

tähtaega kokku leppides arvestama, et oktoobri, novembri ja detsembri

keskmine temperatuur võib Eestis takistada fassaaditööde tegemist.

Lisaks ei ole selge, kuidas takistas välistemperatuur sisetööde tegemist.

Kostja viitas sellele, et tööde teostamise tähtaega pikendasid

kolmandate teenusepakkujate tarneaegade pikendused, aga kostja ei

ole oma väidet kuidagi sisustanud ega tõendanud. Kostja ei ole ka

tõendanud ega põhistanud, kuidas ja miks muutsid tööde valmimise

aega hageja poolt võimalike lisatööde tellimine ja muudatused

töömahus.

8. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja rikkus lepingus kokku lepitud

tähtaega ning hagejal tekkis õigus nõuda leppetrahvi.

9. Kostja viited sellele, et hageja ei ole tasunud täies ulatuses

09.01.2024 ja 15.01.2024 arveid, ei ole asjakohased. Arvete esitamise

ajaks oli hagejal leppetrahvi nõudeõigus juba tekkinud. Kostjal oli

võimalik esitada menetlusse arvete tasumise nõue või vastav

4/5

tasaarvestusavaldus, kostja ei ole seda teinud. Kui kostja leiab, et tal on

jätkuvalt nõue hageja vastu, on tal võimalik esitada eraldi hagi.

10. Lepingu p 10.2 kohaselt on leppetrahvi suuruseks 0,2% tööde

kogumaksumusest päevas. Tööde lepingujärgne maksumus on 253 958

eurot ja leppetrahvi määr 507,91 eurot päevas. Hageja arvutuskäigu

kohaselt on tal õigus nõuda leppetrahvi 112 757 eurot. Tööde valmimise

tähtaeg oli 01.12.2023 ning hageja väitel esitas kostja viimaste tööde

akti 15.07.2024. Hagejal on õigus nõuda leppetrahvi 227 päeva eest

kogusummas 115 295,57 eurot. Hageja on taotlenud 35 000 euro välja

mõistmist. Hagejal ei ole kohustust nõuda kogu leppetrahvi summa

tasumist, kohus rahuldab hageja nõude 35 000 euro ulatuses.

KOKKUVÕTE

Hageja nõuab leppetrahvi tasumist, kuna kostja hilines maja

ehitustööde tegemisega. Tööd pidid valmima 01.12.2023, kostja esitas

viimaste tööde akti 15.07.2024. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et

pooled pikendasid krohvimistööde tegemise tähtaega. Ülejäänud

ehitustööde (s.h siseviimistlus, elektritööd jms) tähtaja pikendamist ei

ole kostja tõendanud. Kostja ei tõendanud, et tööde kestvus oleks

erakorraliselt pikenenud mingi muu asjaolu tõttu. Kohus rahuldab hagi.

11. Menetluskulud

TsMS § 162 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palus

kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 1400 eurot. Kohus leiab,

et riigilõivu tasumise kohustus tuleb seadusest ning see kulu tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

5/5