Legislator Case Law & Legislation
2-25-16155/23 AI generated

2-25-16155/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-25-16155/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta M.N-i 17.11.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.11.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-16155 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

Legislator headnote

AI generated

2-25-16155/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta M.N-i 17.11.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.11.2025 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-25-16155 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

Keywords

AI generated
medical necessity right of necessary way necessary expense need for special education right to higher insurance cover request for mutual assistance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-16155

Kohtuasi

B.S hagi M.N-i (M.N) vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.11.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

M.N-i 17.11.2025 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja B.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga

Väina-Kesler

Kostja M.N (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.N-i 17.11.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.11.2025 otsuse

peale tsiviilasjas nr 2-25-16155 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus menetles B.S (hageja) hagi M.N-i (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

2-25-16155

2. Harju Maakohus rahuldas 12.11.2025 otsusega hagi ja lahutas poolte abielu, mis sõlmiti

01.06.2023 Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta koostati samal päeval abieluakt

nr 49-32-2023/797. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.

3. Kostja esitas 17.11.2025 apellatsioonkaebuse, milles ei ole nõus langetatud otsusega ning

soovib leida hagejaga kompromissi, taastada suhted ja jätkata perena.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.12.2025 määrusega kostja apellatsioonkaebuse käiguta

ning määras kostjale 100 euro suuruse riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva alates määruse

kättetoimetamisest. Ringkonnakohus hoiatas kostjat, et määratud tähtaja jooksul riigilõivu

tasumata jätmise korral keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

5. Kostja sai ringkonnakohtu 04.12.2025 määruse e-toimiku vahendusel kätte samal päeval.

Riigilõivu tasumise tähtaeg oli seega 15.12.2025. Kostja ei ole riigilõivu tasunud.

6. 10.12.2025 ja 11.12.2025 esitasid pooled taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna pooled on

jõudnud lahutuse küsimuses kokkuleppele.

7. Ringkonnakohus palus 18.12.2025 kohtunõudega täpsustada, kas hageja soovib hagi abielu

lahutamiseks tagasi võtta või sellest loobuda ja kostja on sellega nõus, sh selgitas hagist

loobumise või selle tagasivõtmise menetluslikke tagajärgi.

8. Hageja esitas 21.12.2025 vastuse kohtunõudele, milles jääb hagiavalduse juurde ja palub

abielu lahutada. Pooled ei ela koos ning pooltel ei ole ühiseid alaealisi lapsi ega ühisvara.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

10. TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt

tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esitamisel

maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 2 kohaselt hagiavalduse esitamisel

abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumise tähtaeg saabus

15.12.2025, kuid kostja ei ole riigilõivu tasunud. Seega keeldub ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja § 637 lg 1 p 3 alusel, sest

kostja ei ole apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud.

11. Kuigi TsMS § 168 lg 1 koosmõjus § 639 lg-ga 1 võimaldaks kaebuse menetlusse

võtmisest keeldumisel jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud apellandi kanda,

tuleb ringkonnakohtu hinnangul jaotada menetluskulud hagilises abieluasjas kohaldatava

menetluskulude jaotamise üldreegli järgi arvestades, et pooled kannaksid oma menetluskulud

ise sõltumata kaebuse menetlemisest ja selle edukusest. Seega jätab ringkonnakohus siinsel

juhul menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust hagejale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt

esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.

Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele

menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

2-25-16155

13. TsMS § 638 lg 9 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)