1-25-2931/21 · 1-25-2931/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Legislator summary

AI generated

8 (kaheksa) kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. 28.01.2025–28.05.2025, 23.09.2024–25.09.2024, 19.10.2024–21.10.2024, s.o kokku 4 (neli)

Legislator headnote

AI generated

1-25-2931/21 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 28.01.2025–28.05.2025, 23.09.2024–25.09.2024, 19.10.2024–21.10.2024, s.o kokku 4 (neli)

Keywords

AI generated

narcotics offense charges drug addiction international drug trafficking psychotic illness discharge of substances drug screening test

AI generated

1-17-2937/5

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2017.

1-18-6553/30

Tunnistada Aleksandr Kašlev süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust.

1-16-10851/16

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata Igor Tšistjakovile tingimisi mõistetud karistus reaalsele täitmisele, kuna süüdimõistetu rikub talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Igor Tšistjakov tunnistati Viru Maakohtu 7.02.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 263 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS §

1-24-3605/35

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 8.09.2022 Viru Maakohtu KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates

1-21-2469/7

Süüdi tunnistada Aleksandr Suhotski KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 aastat 10 kuud.

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2026 Jõhvi kohtumajas

Kriminaalasja number

1-25-2931 (24244051154)

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu

Tõlk

Riina Palmi

Kriminaalasi

Igor Tšistjakovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9,

§ 184 lg 1, § 121 lg 2 p 3 järgi;

Olesja Tšistjakova süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9,

§ 120 lg 1 järgi,

lühimenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul

Pikma

Süüdistatav

Igor Tšistjakov, isikukood 37704182222, xxx

kodakondsusega, elukoht xxx, emakeel xxx keel, xxx,

xxx, varem kriminaalkorras karistatud, 2 kehtivat

karistust, nendest viimane

Viru Maakohtu 25.01.2023 otsusega KarS § 120 lg 1 ja §

121 lg 2 p 2, 3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 5 kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses

viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks

karistuseks loeti 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS §

65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju

Maakohtu 16.02.2022 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra ning Igor Tšistjakovile mõisteti

lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta ja 12

päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti

24.11.2022. Karistus täidetud 06.12.2023.

Tõkend – vahistamine – 28.01.2025–28.05.2025, 4 kuud

Oli kahtlustatavana kinni peetud 23.09.2024–25.09.2024;

19.10.2024–21.10.2024, kokku 6 päeva

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Andres Veski (riigi õigusabi korras)

Süüdistatav

Olesja

Tšistjakova,

isikukood

48805207016,

xxxkodakondsusega, elukoht xxx, viibis sõltuvusravil

Viljandi Haiglas 20.10.2025–19.11.2025, emakeel xxx

keel, xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistatud, 1

kehtiv karistus, s.o

Viru Maakohtu 19.06.2023 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,

9 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis

asendati KarS § 69 lg 1, 3 alusel 540 tunni üldkasuliku

tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates

kohtuotsuse jõustumisest. Viru Maakohtu 28.01.2025

määrusega pöörati karistuse kandmata osa täitmisele

tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses, s.o 1 aasta 1

kuu ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks

loeti 28.01.2025. Vabanes 17.10.2025 karistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud.

Ärakantud on 8 kuud 20 päeva vangistust. Ärakandmata

osa on 5 kuud vangistust.

Oli kahtlustatavana kinni peetud 23.09.2024 –

25.09.2024

Kaitsja

vandeadvokaat Irina Žurina (riigi õigusabi korras)

Kohtuistungi toimumise aeg

19.11.2025 Jõhvis

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, § 306, § 309 lg 1, 3, § 310 lg 1,

§ 311, § 312, § 313, § 315, kohus

O T S U S T A S:

Igor Tšistjakov süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta

vangistust.

Igor Tšistjakov süüdi tunnistada KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta

vangistust.

Igor Tšistjakov süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

mõista Igor Tšistjakovile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Igor Tšistjakovile mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku ehk

8 (kaheksa) kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Igor Tšistjakovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg

28.01.2025–28.05.2025, 23.09.2024–25.09.2024, 19.10.2024–21.10.2024, s.o kokku 4 (neli)

kuud ja 6 (kuus) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend

neli) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Igor

Tšistjakovi vanglasse saabumise aeg.

Olesja Tšistjakova süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks)

aasta vangistust.

Olesja Tšistjakova süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud

vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

mõista Olesja Tšistjakovale liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Olesja Tšistjakovale mõistetud liitkaristust ühe kolmandiku

ehk 4 (nelja) kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Olesja Tšistjakova karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud

aeg 23.09.2024 – 25.09.2024, s.o 3 (kolm) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 7 (seitse) kuud

ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel, kohtuotsuste kogumi eest, suurendada Olesja Tšistjakovale mõistetud

karistust, 7 kuud ja 27 päeva vangistust, 19.06.2023 Viru Maakohtu poolt mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o 5 (viis) kuud vangistust, võrra, ning mõista Olesja Tšistjakovale

kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Olesja

Tšistjakova vanglasse saabumise aeg.

Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu A. E. poolt esitatud

tsiviilhagi summas 158 eurot täies ulatuses.

Mõista Igor Tšistjakovilt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 158 eurot A. E.

arveldusarvele nr LTXXX, Paysera.

Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu A1M OÜ poolt esitatud

tsiviilhagi summas 2,19 eurot täies ulatuses.

Mõista Olesja Tšistjakovalt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 2,19 eurot A1M OÜ

arveldusarvele nr EEXXX, LHV Pank.

Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu AS OG Elektra poolt

esitatud tsiviilhagi summas 134,80 eurot täies ulatuses.

Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju

hüvitamiseks välja 134,80 eurot AS OG Elektra arveldusarvele nr EEXXX, SEB Pank või

EEXXX, Swedbank.

Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu Maxima Eesti OÜ poolt

esitatud tsiviilhagi summas 56,90 eurot täies ulatuses.

Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju

hüvitamiseks välja 56,90 eurot Maxima Eesti OÜ arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank.

Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu Põldma Kaubanduse AS

poolt esitatud tsiviilhagi summas 509,80 eurot täies ulatuses.

Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju

hüvitamiseks välja 509,80 eurot Põldma Kaubanduse AS arveldusarvele nr EEXXX, AS SEB

Pank.

Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu Weekend Eesti OÜ poolt

esitatud tsiviilhagi summas 654,47 eurot täies ulatuses.

Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju

hüvitamiseks välja 654,47 eurot Weekend Eesti OÜ arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank.

Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu AS Olerex poolt esitatud

tsiviilhagi summas 9,40 eurot täies ulatuses.

Mõista Olesja Tšistjakovalt kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks välja 9,40 eurot AS Olerex

arveldusarvele nr EEXXX, Swedbank.

Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu J. P.i poolt esitatud

tsiviilhagi summas 372 eurot täies ulatuses.

Mõista Igor Tšistjakovilt ja Olesja Tšistjakovalt solidaarselt kannatanule tekitatud kahju

hüvitamiseks välja 372 eurot J. P. arveldusarvele nr EEXXX.

Igor Tšistjakovilt ära võetud sularaha 60 (kuuskümmend) eurot ja Olesja Tšistjakovalt ära võetud

sularaha summas 40 (nelikümmend) eurot, mis on kohtueelse menetleja 08.03.2025 määruse

alusel kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole nr EE932200221023778606, viitenumbriga

3100082116 - tagastada Igor Tšistjakovile 60 eurot ja Olesja Tšistjakovale 40 eurot, kohtuotsuse

jõustumisel.

Üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH33945 alusel Ida prefektuuris hoiul olev libliknuga –

konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo toimepanemise vahend.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel alljärgnevad üleandmise-

vastuvõtmise akti nr 25ATH33945 alusel Ida prefektuuris hoiul olevad esemesed:

süstal tuubis, mis on pakendatud paberkotti turvakleebisega nr A15159825;

süstal kollase vedelikuga, mis on pakendatud paberkarpi turvakleebisega nr A15159828;

süstal punast värvi vedelikuga turvakleebisega nr A15 159834;

minigripkotid jääkidega, paberkotis turvakleebisega nr A15 159835;

ekspertiisiaktiga nr 24E-AN01670-01 tagastatud ekspertiisist järelejäänud pakendid, mis on

paberkotis kirjega „Transpordipakend KRTA2424401267;

tubakakarp, taimepurujääkidega, mis on paberkotis;

puuteproovid, papp pakendis 9 tk ja kannatanult J. P.ilt võetud süljeproov papp pakendis, 1 tk ,

mis on paberkotis.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Olesja Tšistjakovale ja/või Igor Tšistjakovile kohtuotsuse

jõustumisel alljärgnevad üleandmise-vastuvõtmise akti nr 25ATH33945 alusel Ida prefektuuris

hoiul olevad esemed:

mobiiltelefon Samsung, turvakleebise nr A15159823;

mobiiltelefon Vigor, turvakleebise nr A15 159824;

tuvastamata mudeliga mobiiltelefon, turvakleebise nr A15 159832;

mobiiltelefon Samsung, turvakleebise nr A15 159833;

mobiiltelefon Nokia, turvakleebise nr A15 159836.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad ekspertiisidest järele jäänud narkootilised ained,

mis on jäetud NPALS alusel EKEI keemiaosakonda - jätta ekspertiisiasutusele NPALS § 7 lg 3

alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada vandeadvokaadi abi Andres Veski 19.11.2025 kaitsjatasu taotlus ja määrata tema

poolt Igor Tšistjakovile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest

749,70 eurot (sh käibemaks 145,10 eurot).

Välja mõista Igor Tšistjakovilt menetluskulud:

500 eurot narkootilise aine ekspertiisi tasu;

300 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest;

749,70 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest;

1000 eurot sundraha.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summas 2549,70 eurot tasumine 1 (ühe) aasta

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud Igor Tšistjakovil tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole:

SEB Pank – EE351010052031000004

Swedbank – EE522200221013264447

Luminor Bank – EE401700017002872300

LHV Pank – EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700001151 ning selgitus „Igor Tšistjakov 1-25-

2931 kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jätta Igor Tšistjakovi menetluskulu 1284,44 eurot riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Välja mõista Olesja Tšistjakovalt menetluskulud:

300 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest;

773,76 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi eest.

800 eurot sundraha

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude summas 1873,76 eurot tasumine 1 (ühe) aasta

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud Olesja Tšistjakoval tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole:

SEB Pank – EE351010052031000004

Swedbank – EE522200221013264447

Luminor Bank – EE401700017002872300

LHV Pank – EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700001164 ning selgitus „Olesja Tšistjakova 1-

25-2931 kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jätta Olesja Tšistjakova menetluskulu 627,36 eurot riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni (välja arvatud prokuratuur lühimenetluses) Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis

tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 21.01.2026

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 14.01.2026

Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest

ehk 14.02.2026 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Süüdistus

Igor Tšistjakov on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil:

01.09.2024 kella 12.54 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi

Toidukaubad grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid kaupa. Igor Tšistjakov võttis kaks

hambapastat Elmex maksumusega 10.48 eurot ja kaks hambapastat maksumusega 15.96 eurot,

kokku kaupa 26.44 eurot, mis esialgu pani korvi, sealt edasi peitis seljakotti. Olesja Tšistjakova

võttis kaks hambapastat Sensodyne maksumusega 15.96 eurot, kaks hambapastat Sensodyne

maksumusega 15.96 eurot, kaks kohupiimakreemi Alma Valio maksumusega 2.68 eurot, pakendi

miniekleeri Eesti Pagar maksumusega 2.98 eurot, kokku kaupa 37.58 eurot, mis esialgu pani

korvi, sealt edasi peitis seljakotti. Mõlemad läbisid kassa kauba eest maksmata.

12.09.2024 kella 17.12 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tõrremäe külas Haljala tee 4

Põhjakeskuses Põldma Kaubanduse AS kaupluses Denim Dream grupis koos Olesja

Tšistjakovaga võtsid: meeste vest Guess maksumusegi 160 eurot, naiste dressikomplekt Guess

maksumusega 220 eurot, meeste triiksärk Tommy Jeans maksumusega 69.90 eurot, meeste

lühikesed püksid Tommy Hilfiger maksumusega 59.90 eurot, kokku kaupa 509.80 eurot. Igor

Tšistjakov võttis kauba endale kätte, misjärel peitis selle Olesja Tšistjakova käes olevasse

kilekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata.

23.09.2024 kella 14.45-15.15 vahel Jõhvis Narva mnt 38 Järve Tarbijate Ühistu kaupluses Jõhvi

Konsum grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid 10 hambapastat Parodontax maksumusega

79.90 eurot, 2 šampooni HeadjaShoulders maksumusega 18.30 eurot, šampooni HeadjaShoulders

Menthol maksumusega 8.95 eurot, palsam Elvital maksumusega 9.99 eurot, šampoon Elvital

maksumusega 9.99 eurot, juuksehooldus Elvital maksumusega 11.49 eurot. Müügisaalis peitsid

kauba Olesja Tšistjakova seljas olevasse seljakotti. Maksid kassas muu kauba eest, seljakotis

oleva kauba eest jätsid maksmata, olid kinnipeetud.

02.10.2024 kella 11.24-11.40 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi

Toidukaubad grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid: palsam Elvital maksumusega 6.48 eurot,

šampoon Elvital maksumusega 6.48 eurot, šampoon Elvital maksumusega 6.48 eurot, palsam

Elvital maksumusega 6.48 eurot, lõhnaküünal klaasis maksumusega 4.48 eurot, küünal topsis

maksumusega 3.68 eurot, küünal klaasis maksumusega 3.98 eurot, kokku kaupa 38.06 eurot.

Kauba peitsid seljakotti, möödusid kassast kauba eest maksmata.

03.10.2024 kella 12.28 paiku Jõhvis Rakvere 29 Maxima kaupluses grupis koos Olesja

Tšistjakovaga võtsid: kaks lõhnaküünalt AW Unwind maksumusega 11,98 eurot, kaks

lõhnaküünalt AW Refresh maksumusega 11,98 eurot, kaks lõhnaküünalt AW Happinness 220g

maksumusega 11,98 eurot, kaks küünalt klaasis Ilaja maksumusega 5,98 eurot, kaks naiste

spordisokid Pompea maksumusega 14,98 eurot, kokku kaupa summas 56.90 eurot. Kauba peitsid

kandekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata.

17.10.2024 kella 13.30 paiku Jõhvis Puru tee 1 Pargikeskuses kaupluses Weekend grupis koos

Olesja Tšistjakoviga võtsid: meeste sulejope Tommy Jeans maksumusega 188.99 eurot, meeste

jope Tom Tailor maksumusega 92.49 eurot, naiste sulemantel Betty Barclay maksumusega

372.99 eurot, kokku kaupa 654.47 eurot. Kauba peitsid kilekotti, möödusid kassast kauba eest

maksmata.

16.12.2024 kella 15 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi

Toidukaubad grupis koos Olesja Tšistjakovaga võtsid: kaks kommikarpi Rocher Ferrero

Collection maksumusega 15.96 eurot ja kaks kommikarpi Fazer Geisha maksumusega 16.76

eurot, kokku kaupa 32.72 eurot. Algul hoidsid kaupa käes või panid korvi, kust selle pärast

peitsid Olesja käes olevasse kandekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata.

14.01.2025 kella 00.20 paiku Ida-Virumaal Lüganuse vallas Varja külas Maarja 5 grupis koos

Olesja Tšistjakova ja tuvastamata isikuga tungisid sisse lukustatud keldriruumi, kust võtsid J. P.i

asjad: kompressor Stanley maksumusega 80 eurot, naelpüstol maksumusega 40 eurot, akuraadio

Makita maksumusega 200 eurot, taldlihvija maksumusega 20 eurot, segumikser AVD

maksumusega 50 eurot, duššisegisti komplekt maksumusega 127 eurot, köögikraan

maksumusega 100 eurot, trennisaapad Asics maksumusega 100 eurot, kingad maksumusega 45

eurot, lumelabidad, kahju 762 eurot.

Seega Igor Tšistjakov pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt s.o kuriteo KarS §

199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Igor Tšistjakov alates kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 19.10.2024 omandas

narkootilist ainet suures koguses, valdas ja hoidis seda enda juures.

19.10.2024 kella 23:17 paiku Kohtla-Järvel Ilmajaama 12 Ida-Viru Keskhaigla EMO-s

turvakontrolli käigus Igor Tšistjakovi õlakotist leiti 2 minigripp kotikest pulbriga (ekspertiisiks

esitatud pakend 1). Seejärel Jõhvis Ülesõidu 1 Viru Vanglas Igor Tšistjakovi turvakontrolli

käigus leiti tema jope taskust 9 tk minigripp kotikest ainetega (ekspertiisiks esitatud pakend 2).

Ekspertiisiakti 24E-AN01670-01 kohaselt on ekspertiisiks esitatud pakendis 1 0,23 g puhast

amfetamiini ning pakendis 2 1,91 g puhast amfetamiini, 0,27 g puhast amfetamiini ja neli

tabletti, mis sisaldavad kokku 0,69g puhast MDMA-d. Seega Igor Tšistjakov käitles kokku 2,41

g puhast amfetamiini (0,23g+1,91g+0,27g) ja 4 tabletti/0,69g puhast MDMA-d.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud. Amfetamiin

ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I

nimekirja. NPALS § 3-1 lg 3 järgi suureks koguseks loetakse aine kogus, mis tekitab narkootilise

joobe vähemalt 10 inimesele. Amfetamiini keskmine ühekordne kogus on 0,13g ja MDMA

keskmine ühekordne kogus on 0,14g. Seega leitud amfetamiin jaotub 18 ühekordseks koguseks

ja lisaks 4 tabletti ehk ka ühekordset kogust MDMA-d, kokku narkootilist ainet 22 ühekordset

kogust.

Seega Igor Tšistjakov pani tahtlikult toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise s.o kuriteo KarS § 184 lg 1 järgi.

Igor Tšistjakov on karistatud Viru Maakohtu 25.01.2023 otsusega nr 1-23-382 muuhulgas KarS

§ 121 lg 2 p 2, 3 järgi, karistus täidetud, kuid kustumata. Igor Tšistjakov 23.09.2024 kella 15.15

paiku Jõhvis Narva mnt 38 kaupluses Jõhvi Konsum peale varguse sooritamist turvamehe poolt

kinnipidamise ajal lõi üks kord rusikaga turvatöötajat A. E. pähe, millest kannatanu tundis

füüsilist valu ning löömise tagajärjel said kahjustada kannatanu prillid, millest kahju 158 eurot.

Seega Igor Tšistjakov pani toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on

toime pandud korduvalt s.o kuriteo KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.

Olesja Tšistjakova on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil:

18.06.2024 kella 18.04 paiku Kohtla-Järvel Järveküla tee 87 kaupluses A1000Market võttis pakk

juustu maksumusega 2.19 eurot, kassas ei maksnud kauba eest.

01.09.2024 kella 12.54 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi

Toidukaubad grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid kaupa. Igor Tšistjakov võttis kaks

hambapastat Elmex maksumusega 10.48 eurot ja kaks hambapastat maksumusega 15.96 eurot,

kokku kaupa 26.44 eurot, mis esialgu pani korvi, sealt edasi peitis seljakotti. Olesja Tšistjakova

võttis kaks hambapastat Sensodyne maksumusega 15.96 eurot, kaks hambapastat Sensodyne

maksumusega 15.96 eurot, kaks kohupiimakreemi Alma Valio maksumusega 2.68 eurot, pakendi

miniekleeri Eesti Pagar maksumusega 2.98 eurot, kokku kaupa 37.58 eurot, mis esialgu pani

korvi, sealt edasi peitis seljakotti. Mõlemad läbisid kassa kauba eest maksmata.

12.09.2024 kella 17.12 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tõrremäe külas Haljala tee 4

Põhjakeskuses Põldma Kaubanduse AS kaupluses Denim Dream grupis koos Igor Tšistjakoviga

võtsid: meest vest Guess maksumusega 160 eurot, naiste dressikomplekt Guess maksumusega

220 eurot, meeste triiksärk Tommy Jeans maksumusega 69.90 eurot, meeste lühikesed püksid

Tommy Hilfiger maksumusega 59.90 eurot, kokku kaupa 509.80 eurot. Igor Tšistjakov võttis

kauba endale kätte, misjärel peitis selle Olesja Tšistjakova käes olevasse kilekotti, möödusid

kassast kauba eest maksmata.

23.09.2024 kella 14.45-15.15 vahel Jõhvis Narva mnt 38 Järve Tarbijate Ühistu kaupluses Jõhvi

Konsum grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid 10 hambapastat Parodontax maksumusega 79.90

eurot, 2 šampooni HeadjaShoulders maksumusega 18.30 eurot, šampooni HeadjaShoulders

Menthol maksumusega 8.95 eurot, palsam Elvital maksumusega 9.99 eurot, šampoon Elvital

maksumusega 9.99 eurot, juuksehooldus Elvital maksumusega 11.49 eurot. Müügisaalis peitsid

kauba Olesja Tšistjakova seljas olevasse seljakotti. Maksid kassas muu kauba eest, seljakotis

oleva kauba eest jätsid maksmata, olid kinnipeetud.

02.10.2024 kella 11.24-11.40 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OG Elektra kaupluses Grossi

Toidukaubad grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid: palsam Elvital maksumusega 6.48 eurot,

šampoon Elvital maksumusega 6.48 eurot, šampoon Elvital maksumusega 6.48 eurot, palsam

Elvital maksumusega 6.48 eurot, lõhnaküünal klaasis maksumusega 4.48 eurot, küünal topsis

maksumusega 3.68 eurot, küünal klaasis maksumusega 3.98 eurot, kokku kaupa 38.06 eurot.

Kauba peitsid seljakotti, möödusid kassast kauba eest maksmata.

03.10.2024 kella 12:28 paiku Jõhvis Rakvere 29 Maxima kaupluses grupis koos Igor

Tšistjakoviga võtsid: kaks lõhnaküünalt AW Unwind maksumusega 11,98 eurot, kaks

lõhnaküünalt AW Refresh maksumusega 11,98 eurot, kaks lõhnaküünalt AW Happinness 220g

maksumusega 11,98 eurot, kaks küünalt klaasis Ilaja maksumusega 5,98 eurot, kaks naiste

spordisokid Pompea maksumusega 14,98 eurot, kokku kaupa summas 56.90 eurot. Kauba peitsid

kandekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata.

17.10.2024 kella 13:30 paiku Jõhvis Puru tee 1 Pargikeskuses kaupluses Weekend grupis koos

Igor Tšistjakoviga võtsid: meeste sulejope Tommy Jeans maksumusega 188.99 eurot, meeste

jope Tom Tailor maksumusega 92.49 eurot, naiste sulemantel Betty Barclay maksumusega

372.99 eurot, kokku kaupa 654.47 eurot. Kauba peitsid kilekotti, möödusid kassast kauba eest

maksmata.

16.12.2024 kella 15 paiku Kohtla-Järvel Maleva 23 AS OGElektra kaupluses Grossi

Toidukaubad grupis koos Igor Tšistjakoviga võtsid: kaks kommikarpi Rocher Ferrero Collection

maksumusega 15.96 eurot ja kaks kommikarpi Fazer Geisha maksumusega 16.76 eurot, kokku

kaupa 32.72 eurot. Algul hoidsid kaupa käes või panid korvi, kust selle pärast peitsid Olesja käes

olevasse kandekotti, möödusid kassast kauba eest maksmata.

03.01.2025 kella 20.50 paiku Lääne-Virumaal Lääne-Nigula vallas Koogu külas Aia 2 Olerex

tanklas võttis taskulambi maksumusega 9.40 eurot, ei maksnud kauba eest.

14.01.2025 kella 00.20 paiku Ida-Virumaal Lüganuse vallas Varja külas Maarja 5 grupis koos

Igor Tšistjakovi ja tuvastamata isikuga tungisid sisse lukustatud keldriruumi, kust võtsid J. P.i

asjad: kompressor Stanley maksumusega 80 eurot, naelpüstol maksumusega 40 eurot, akuraadio

Makita maksumusega200 eurot, taldlihvija maksumusega 20 eurot, segumikser AVD

maksumusega 50 eurot, duššisegisti komplekt maksumusega 127 eurot, köögikraan

maksumusega 100 eurot, trennisaapad Asics maksumusega 100 eurot, kingad maksumusega 45

eurot, lumelabidad, kahju 762 eurot.

Seega Olesja Tšistjakova pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt s.o kuriteo KarS §

199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Olesja Tšistjakova 23.09.2024 kella 15.15 paiku Jõhvis Narva mnt 38 kaupluse Jõhvi Konsum

õues peale varguse sooritamist grupis koos Igor Tšistjakoviga turvamehe poolt Igor Tšistjakovi

kinnipidamise ajal hoidis käes libliknuga, mis oli näha turvamehele A. E., ja ütles turvamehele

„Ma kohe pussitan teid“, millest turvamees tundis hirmu. Turvamehel oli alust karta tapmise ja

tervisekahjustuse tekitamisega ähvarduse täideviimist, kuna Igor Tšistjakov hakkas

kinnipidamisel füüsiliselt vastu ja Olesja Tšitjakova tegutses eesmärgiga mees kinnipidamisest

vabastada.

Seega Olesja Tšistjakova pani toime tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui

on olnud alust karta ähvarduse täideviimist s.o kuriteo KarS § 120 lg 1 järgi.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Algul tuvastab kohus faktilised asjaolud, seejärel annab neile õigusliku hinnangu.

Kohtuistungil avaldas süüdistatav I. Tšistjakov, et on lühimenetluse kohaldamisega nõus ja andis

kohtuistungil ütlused ristküsitluses. Ta tunnistab ennast süüdi süüksarvatud varguste episoodides

ja narkokuriteos ja võtab kõik tsiviilhagid õigeks, ei vaidlusta neid. Samas selgitas süüdistatav,

et ta ei ole nõus KarS § 121 järgi esitatud süüdistusega, ei tunnista löömist.

Kohtuistungil ülekuulatud I. Tšisjakov andis ütlusi, et ühtegi vastuväidet vargustes ja

narkokuriteo esitatud süüdistusele tal ei ole.

KarS § 121 järgi süüdistuses selgitas I. Tšisjakov, et emalt püüdis teda kinni pidada teine

turvamees, mitte see, kes on kannatanu asjas. Algul esimene turvatöötaja lõi jalust maha ja siis

temaga hakkas koos see teine turvamees, kes tuli poest. Süüdistatav leiab, et intsident leidis aset

mitte poest vaid tänaval, ta on selles kindel. Täpsustavale küsimusele selgitas süüdistatav, et võis

olla, et kõik toimus poe väljapääsu juures. Esimene turvamees pidas kinni, süüdistatav andis

talle kõik need esemed, mis olid varastatud, ja palus lasta vabaks. Turvamees ei olnud nõus. Ja

hakkas tõukama süüdistatavat poodi sisse. Süüdistatav keeras ära turvamehe eest ja püüdis

poest välja joosta. Ta ei kasutanud füüsilist jõudu turvamehe haardest vabanemiseks. Ta lihtsalt

püüdis ära joosta. Esimesest turvamehest tal õnnestuski ära joosta ja siis väljapääsu juures tuligi

teine turvamees, kes lõi teda jalust maha. Talle ei antud üles tõusta. Esimene turvamees istus

süüdistatava peal ja püüdis käsi seljataha väänata, teine turvamees väänas jalgu. Ta püüdis

haardest vabaneda, sest oli valus. See talle ei õnnestunud. Ta ei mäleta, et ta oleks turvamees

löönud. Kui isegi tema käsi tabas turvamees, siis kogemata ja rüseluse käigus. Siis veel käsi

väänati ja tiriti poodi. Hiljem tuli poodi politsei. Võimalik, et rüselusel võis turvamehel prillid

katki minna.

Süüdistatav Olesja Tšistjakova ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda. Ta tunnistas varguste

toimepanemist. Samas ei tunnista ta KarS § 120 järgi ettenähtud kuritegu. Süüdistatavale olid

selgitatud lühimenetluse kohaldamise erisusi, muuhulgas, et kui süüdistatav ei soovi ütlusi anda,

võib kohus tugineda tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustele.

K 1 lk 52 andis O. Tšistjakova ütlused, et 23.09.2024 oli ta koos I. Tšisjakoviga poes, kust

tema ja Tšistjakov panid toime varguse, seda ta ei eita. Tal endal oli seljakott ja Tšistjakov pani

kotti hambapastad ja šampoonid. Kassas maksti kauba eest osaliselt ja möödusid sellest. Peale

seda tuli nende juurde turvamees. Ta palus näidata seljakoti sisu. I. Tšistjakov oli nõus ja

tagastas varastatu. Tema ja I. Tšistjakov hakkasid minema uste juurde, kuid turvamees ei

lubanud, hoidis Tšistjakovi kätega kinni. Selle peale tuli juurde teinegi turvamees, kes lõi Igori

vastu nägu, et tuli verd. Ta hakkas kartma. Turvamees kägistas I. Tšistjakovi, kes karjus ja palus

lõpetada. Turvamees jätkas. I. Tšistjakov osutas vastupanu püüdes vabaneda. O. Tšistjakova ei

näinud, et I. Tšistjakov oleks löönud. Ta oli šokis, sest Igoril on astma, ta kartis. Turvamees

lükkas ta eemale ja siis ta nägu nuga prügikasti juures põrandal. Ta võttis noa kätte ja karjus

kutsuge politsei, nuga oli kokku pandud, ei olnud lahtine. Kui politsei saabus, oli nuga O.

Tšistjakova taskus. Ta ei mäleta, et oleks kedagi ähvardanud.

Vaidlust ei ole iseenesest faktis, et 23.09.2024 viibisid mõlemad süüdistatavad Jõhvi Konsumi

poes. Vaidlust ei ole faktis, et möödudes kassast, oli O. Tšistjakova seljakotis varastatud kaup, I

Tšistjakov oli koos temaga, ja vaidlust ei ole selleski, et turvamees peatas süüdistatavaid seoses

varguse kahtlusega.

KarS § 120 järgi süüdistus

K 1 lk 13, tõlge 15, tunnistajana ülekuulatud turvamees A. K. selgitas, et ta jälgis kaameraga

müügisaali turvaruumist, kui nägi, kuidas kaks isikut, mees ja naine, viimasel oli seljakott,

panevad seljakotti hambapastad ja šampoonid. Pärast seda isikud läksid kassade poole. Seljakotis

oleva kauba eest nad jätsid maksmata. Turvamees tuli neile vastu peale kassat, enne ta palus

kassapidajalt vajutada paanikanupule, et saabuks abi. Turvamees palus minna eemale ja

näidata, mis on seljakotis. Mees ütles kohe, et seljakott on tema oma ja näitas selle sisu, sees oli

varastatud kaubad.

Peale seda palus turvamees minna koos temaga turvaruumi, mees aga palus lubada neid

vabadusse, turvamees ei lubanud. Selle peale üritas mees tõugata turvameest eemale ja pääseda

uste juurde. Kauba pani mees ajalehe korvi ehk jättis kohale. Mees püüdis põgeneda, kuid

kohale jõudis turvapatrull. Turvamees ja patrulli liige panid koos isiku pikali maha ja pidasid

isiku kinni.

Sel hetkel nägi turvamees, et naine tuleb nende juurde nuga käes, nähes seda turvamees kasutas

gaasi naise summas, ta rohkem ei lähenenud.

Kohale saabus ka politseipatrull.

K2 lk 209-212, andis tunnistaja korduvalt sisu poolest samad ütlused.

Kohus märgib, et tunnistaja A. K.i ütlused kinnitavad süüdistatav O. Tšistjakova ütlusi, et nuga

tal oli käes, aga ta ei ähvardanud. Tunnistaja ei kinnita süüdistust, et süüdistatav oleks noaga

ähvardanud, et see oleks lahtine ( ta ei räägi noa terast), rääkimata sellest, nagu süüdistuses on

märgitud, et ta ütleks „ ma kohe pussitan teid“.

K 1 lk 18, tõlge lk 20, kannatanu A. E. andis ütlused, et tema oli turvapatrullis ja oli saabunud

poodi Konsum paanika signaali peale. Ta nägi saabumas, et turvamees püüab kinni pidada

isiku, kes osutab talle vastupanu. Ta jõudis nendeni momendil, kui meesterahvas püüdis juba

põgeneda. Kannatanu kohe takistas ja sai isiku kätte. Mees jätkas füüsilise vastupanu

osutamisega ja selle kinnipidamise käigus lõi vasaku rusikaga kannatanu pea piirkonda

paremalt poolt, lõi prillid katki paremalt. Maadlus läks kaamera vaateväljast välja, poe uksest

tänava poole ja seal naine lõi teda rusikaga näkku, prillid läksid lõplikult katki. Kannatanul ja

tunnistajal õnnestus isik pikali panna ja kinni pidada, sel ajal naisterahvas võttis kusagilt noa

välja ja hakkas liikuma nende suunas sõnadega laske ta lahti ja ma lõikan teid. Kannatanul tekkis

hirm, ta palus kasutada naise suunas gaasi, sest tal on nuga.

Kohus märgib, et kannatanu ütlused noa kasutamise kohta on kinnitatud tunnistaja A. K.i poolt

osaliselt. Kannatanu ütlustest nähtub, et väidetav ähvardamine sõnadega ja noaga toimuski just

sel ajal, kui tema ja A. K. panid mehe pikali ja pidasid kinni. Konkreetsemalt naine ähvardas

noaga pussitada ja nõudis mehe vabastamist. Tunnistaja A. K. avaldas, et naisel oli nuga ja ta

liikus nende suunas ja turvamees kasutas gaasi.

Sisuliselt kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja ütlused erinevad selles osas,

kas süüdistatava käes oleva nuga oli lahtine või mitte ( süüdistatav väidab, et ei olnud,

kannatanult ja tunnistajalt ei ole keegi noa kohta küsinud),

kas süüdistatav ähvardas pussitada ( süüdistatav väidab, et ta hoidis kokkupandud nuga käes ja

karjus kutsuda politsei; kannatanu väidab, et süüdistatav ähvardas pussitada hoides nuga käes;

tunnistaja väidab, et süüdistatav hoidis nuga ja liikus tunnistaja ja kannatanu suunas, mille peale

kasutas tunnistaja naise suunas gaasi, justnimelt noa pärast).

Kohus leiab, et kannatanu, tunnistaja ja süüdistatav O. Tšistjakova ütlustega on tõendatud fakt, et

süüdistatav hoidis käes nuga selliselt, et see oli teistele äratuntav kui nuga, ta liikus kannatanu,

tunnistaja ja I. Tšistjakovi suunas ja karjus ( O. Tšistjakova ise tunnistab karjumist).

Viimased faktilised asjaolud on kinnitatud ja järgmiste tõenditega.

K 1 lk 26 asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestisest A10_20240923151415 ei nähtu, et O.

Tšistjakoval oleks nuga käes ja ta oleks sellega kellegi suunas liikunud. Tema käes on küll

vorstid ja viinamari karbis ehk tasutud kaup, foto 8,9 ,11.

K 1 lk 34 ülekuulatud tunnistaja M. S. selgitas, et peale kaasast möödumist peatas turvameest

Tšistjakovit ( tunnistaja tunneb isikut), kõrval oli ka üks naine. Tšistjakov oli agressiivne ja ei

soovinud turvamehega koostööd teha, üritas põgeneda. Tunnistaja nägi, kuidas naine läks uste

juurde ja seisis seal, et uksed oleksid kogus aeg avatud olekus. Kaks turvamees hakkasid

Tšistjakovit kinni pidama. Tšistjakov osutas vastupanu. Ühel hetkel olid kaks turvameest ja

süüdistatav uste taga tänava poolel. Tunnistaja vaatas seestpoolt. Ühel hetkel ta nägi, et naise

käes on nuga, naine palus Tšistjakovi vabaks lasta. Ta ei tea kust naine noa võttis. Inimesed, kes

sisenesid poodi, rääkisid, et naise käes on nuga.

K 1 lk 45, O. Tšistjakova kinnipidamisprotokollist nähtub, et temalt võeti ära 23.09.2024

hõbeda värvi libliknuga.

Asitõendi vaatlusprotokollist k 1 lk 47-49 nähtub, et vaadeldud nuga on metallist libliknuga,

kokkupandud asendis pikkus 12,5 cm, avatuna pikkus kokku 21,0 cm, ühepoolselt teritatud, tera

pikkus 9 cm.

KarS § 120 järgi ähvardamises süüdi tunnistamiseks peab olema täidetud faktilised asjaolud ja

koosseisu tunnused.

Nüüd kohus kontrollib, kas kohtuliku arutamise tulemina tuvastatud teos on KarS § 120 lg 1

järgi ettenähtud koosseis ehk annab teole õigusliku hinnangu.

KarS § 120 lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises

ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse

täideviimist.

Seega käesoleva juhtumis peab olema tuvastatud, et isik ähvardab vähemalt

tervisekahjustusega, ja on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Nagu on tuvastatud, O. Tšistjakova tegu seisnes selles, et ta hoidis käes nuga ja liikus

kannatanu, tunnistaja K.i ja I. Tšistjakovi suunas ja väljendas ennast sõnaliselt, võimalik karjus.

Kas see on ähvardus tervisekahjustusega KarS § 120 lg 1 koosseisu mõttes?

Ähvardamise kohtupraktika on välja kujunenud.

Kokkuvõtlikult. Tegu on ähvardus KarS § 120 mõttes, kui selle teoga soovitakse tekitada

kannatanus hirmutunnet, kusjuures hirmu ei peagi tekkima ( tegemist on teo- mitte

tagajärjedeliktiga). Teo mõju seisneb selles, et tegu paneb kannatanu muretsema oma

terviseseisundi pärast. Üldjuhul tekitaks tegu hirmu ka kõrvaltvaatajas.

1-23-1176/70:

„10. KarS § 120 lg 1 järgi on tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara

rikkumise või hävitamisega ähvardamine karistatav, kui on olnud alust karta ähvarduse

täideviimist. Selle kuriteokoosseisuga kaitstakse kannatanu vaimset tervist - ähvardamine on

karistatav põhjusel, et sellega soovitakse tekitada kannatanus hirmutunnet (nt RKKK

30.12.2022, 1-21-3514/40, p 15). Süüdlane saab täita kõnealuse koosseisu objektiivsed tunnused

siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige

ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas (nt

RKKK 06.02.2020, 1-19-1849/43, p-d 23 ja 24; 21.10.2011, 3-1-1-59-11, p-d 9.1 ja 9.2).

Ähvardaja poolt öeldut või tehtut ei saa alati siiski vaadata lahutatult kas konkreetset

sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Mõnel

juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust hindama ka koostoimes teiste, kaasnevate ning

tuvastatud asjaoludega. (Viidatud 1-19-1849/43, p 24; RKKK 21.10.2022, 1-21-3307/43, p

19)“…

16. Ülaltoodust nähtub, et ringkonnakohus pani kuriteo objektiivsete tunnuste täidetuse sõltuma

sellest, kas mõistliku kõrvaltvaataja hinnangul võidi panna toime KarS § 120 lg 1

koosseisupärane tegu ehk tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine. Kolleegium

selgitab, et objektiivse kõrvalseisja kriteerium ei tähenda, et kohus saaks delegeerida kuriteo

objektiivse koosseisu tuvastamise tervikuna n-ö kõrvalseisjale. Sellise õigusliku otsustuse saab

teha vaid kohus. Kujuteldavalt objektiivselt kõrvalseisjalt saaks oodata vaid arvamust selle

kohta, kuidas ta tajuks konkreetset faktilist asjaolu, mitte aga õiguslikku hinnangut tervele

olukorrale. Seega oleks ringkonnakohus pidanud piirduma kõnealuse kriteeriumi juures üksnes

selle tuvastamisega, kas praegustel asjaoludel võis ähvardus tekitada hirmu ka objektiivses

kõrvalseisjas (viidatud 1-19-1849/43, p 24). „

Riigikohtu

lahendis

1-19-1849/43

väljendatud

seisukohad:

KarS § 120 dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist,

kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega

kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. Oluline on tähele

panna, et KarS § 120 tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib

tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes

võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine)

tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul

konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje

saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et

ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või

mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama). Arvestades, et KarS § 120 on formaalne

teodelikt, on oluline rõhutada, et ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud

reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. Vastupidine arusaam

tähendaks, et ähvardamine oleks sisuliselt mõne isiku- või varavastase süüteo (nt KarS §-d 113,

203 vmt) ettevalmistav staadium. Ähvarduse veenvuse hindamisel pole seega ka tähtis, kas

süüdlasel oli tegelikult täideviimise kavatsus ja võimalus (nt ründevahendi olemasolu ja selle

kõlblikkus kahju tekitamiseks) (vrd RKKKo nr 3-1-1-7-07, p 13 ja nr 3-1-1-11-00); ähvardaja

peab looma pelgalt mulje tema tahtest sõltuva ja KarS § 120 lg-s 1 nimetatud kahjuliku

tagajärje saabumise kohta. Karistatavast teost KarS § 120 mõttes on seega võimalik kõneleda

juba ning ka ainult olukorras, kus koosseisus nimetatud kahju tekitamist väljendatakse viisil, mis

on ähvarduse adressaadi silmis veenev. (Vt RKKKo nr 3-1-1-59-11, p 9.1.) (p 23)

Asjaolud, millel ähvardatu kartus saab põhineda, tuleb eraldi tuvastada. Kuna ähvardus peab

olema tõsiselt võetav, ei saa seetõttu kannatanu hirmutunne üldjuhul tuleneda vaid tema

isikulisest eripärast. Vastasel juhul sõltuks KarS §-s 120 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste

realiseerimine üksnes kannatanu emotsionaalsest reaktsioonist. Järelikult tuleb ähvarduse tõsiselt

võetavust tavajuhtumil hinnata täiendavalt ka muu kriteeriumi abil. Riigikohus ongi öelduga

haakuvalt selgitanud, et kuivõrd aluse karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas

objektiivselt avaldunud sündmused, peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele

mõistlikule kõrvalseisjale. Seega saab süüdlane täita KarS § 120 objektiivsed tunnused siis, kui

ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige

ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas. (Vt

RKKKo nr 3-1-1-59-11, p-d 9.1. ja 9.2.) Kirjeldatud moel saab vaadeldava süüteokoosseisu

toimealast kõrvaldada nt praalivad väljaütlemised, mida üldarusaadavalt ei öelda tegeliku

ähvardamise eesmärgil, aga ka ütluste adressaadi võimalikud ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt.

(p 24)

Kuigi esitatud ähvardusest peavad tulema arusaadavad viited KarS §-s 120 loetletud tunnustele,

ei saa ähvardaja poolt öeldut või tehtut alati vaadata vaid rangelt iseseisvalt, s.o lahutatult kas

konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud

kontekstist. Mõnel juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust hindama ka koostoimes teiste,

kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega. Nii on võimalik, et sõnaliselt väljendatud ähvardus ei

pea olema tingimata väljendatud räiges või ülbes vormis, vaid võib seisneda ka viisakas

nentimises või mõista andmises (vt nt RKKKo nr 3-1-1-65-06, p 20). Isegi kui mingi ütlus või

tegu ei pruugi eraldi vaadatuna kujutada endast ähvardust KarS § 120 tähenduses, võib see oma

sisu poolest seda siiski olla juhul, kui vastavat ütlust või tegu hinnatakse sellele eelnenud või

sellega (teatud juhtudel ka hiljem) kaasnevate asjaoludega kogumis (vt TlnRnKo nr 1-07-

15425). Mõistetavalt tuleb väliselt neutraalse tähendusega, kuid spetsiifilises kontekstis

ähvardusena hinnatava ütluse või teo sisu avada süüdistuse tekstis ning tuvastada ka kohtulikul

arutamisel. (p 25)

Kuivõrd KarS § 120 objektiivsete tunnuste täitmine eeldab mitte lihtsalt valu, vaid just

tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist, võib piiripealsete situatsioonide hindamisel osutuda

süüdlase karistusõigusliku vastutuse seisukohalt esmatähtsaks see, missuguse vägivallateoga

kannatanut ähvardati, ja kas ähvarduse sisuks oleva teo üks hüpoteetiline tagajärg saab vähemalt

põhimõtteliselt olla tervisekahjustuse tekkimine. (p 27)

Pelgalt valjuhäälse, ärritunud ja solvava kõneviisi põhjal ei saa kõneleda kuriteost, s.o KarS §

120 objektiivsetele tunnustele vastava kvaliteediga käitumisest, mis oleks andnud ähvarduse

adressaadile tõsiselt võetava aluse tunda hirmu enda tervise või elu pärast. (p 30)

Kui võtta kohtupraktika kokku, siis tuleb sedastada, et KarS § 120 kuriteokoosseise täitmiseks ei

peagi kannatanul tekkima hirmutunnet, peamine on, et süüdistataval oleks soovi tekitada oma

teoga hirmutunnet, et kannatanu tervist võivad rünnata ja see on reaalne. Samas toodud

kohtupraktika sedastab, et ähvardus peab olema reaalne faktilises mõttes ka kõrvaltvaataja

silmis. Hilisemas näidatud lahendis sedastab siiski Riigikohus, et päris kõrvaltvaatajale ei

anta see küsimus lahendamisele, õiguslikus mõttes otsustab ikka kohus, kas ähvarduse

täideviimine hüpoteetiliselt reaalne ( ähvardava teoga põhimõtteliselt on tervisekahjustuse

tekitamine võimalik).

Käesolevas kohtuasjas on ähvardusena vaadeldav tegu lihtne ja päriselus üsna selge

tähendusega. Süüdistatav võttis noa, hoides seda käes sellisel viisil, et see oleks nähtav paljudele

isikutele (kannatanule, tunnistajale, poodi astuvatele inimestele) ja liikus kannatanu ja

tunnistaja läheduses nende suunas, väljendades ennast sõnaliselt ja karjudes. Tunnistaja M. S.

kinnitas, et süüdistatav palus I. Tšistjakovi vabaks lasta. Kannatanu avaldas, et süüdistatav

ähvardas pussitada sõnaliselt, kuid kõrval viibinud tunnistaja K. seda ähvardust ei kinnitanud.

Siin on oluline see, et asjassepuutuvad isikud, kõik eranditena, käsitlesid noa hoidmist kui ohtu

tekitavat asjaolu, midagi sellist, mis tekitab neis hirmutunnet ja ohustab isikute turvalisust –

poodi astujad pidasid vajalikuks teavitada poe töötajat, tunnistaja M S., et naisel on käes nuga;

tunnistaja K. nähes nuga, kasutas naise suhtes gaasi ja ta peatus, enam ei lähenenud; kannatanu

palus tunnistajalt kasutada gaasi, sest naisel on käes nuga. Noa väljavõtmist ja käes hoidmist

kasutatakse kõrvaltvaataja silmis selleks, et tekitada teisele isikule kartust – nuga on ohtlik

maadluses, kakluses ja ründes. Väljaviskuva teraga noa käes hoidmine on seostatav loogiliselt

teisele isikule tervisekahjustuse võimaliku tekitamisega – näiteks noahaava põhjustamine.

Kohus märgib, et kuriteokoosseisu tuvastamise seisukohalt ei ole oluline, kas isik, hoides nuga

käes ja liikudes kannatanu suunas, kasutas lisaks sõnu „pussitan teid“. Noa väljavõtmine ja käes

hoidmine on juba see tegu, milline tähendus ähvardusena tavalisele inimesele piisavalt arusaadav

ega vaja veel sõnalist lahtiselgitamist, mida isik võib selle noaga teha.

Objektiive külg KarS § 120 lg 1 järgi on kohtu arvates täidetud sellega, et süüdistatav O.

Tšistjakova süüdistuses näidatud ajal ja kohas hoidis käes libliknuga, tegi selle nähtavaks

kannatanu A. E.le, kellel oli alust tunda hirme oma tervise pärast, kuna I. Tšistjakov osutas

kinnipidamisel füüsilist vastupanu.

Subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav O. Tšistjakova otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3

mõttes. Ta teadis, et tema käes on nuga, ta hoiab seda käes poes ajal, mil kaks turvameest

püüavad I. Tšistjakovit kinni pidada ja viimane osutab füüsilist vastupanu, üritades põgeneda.

Süüdistatav viibis kannatanust vahetuses läheduses ja lähenes talle. Noa käes hoidmise ja sellega

liikumise kannatanu suunas oligi tingitud kannatanu soovist tekitada kannatanus hirmutunnet, et

ta laseks I. Tšistjakovi vabaks ja viimane saaks põgeneda, et süüdistatav tahtiski

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist.

Seega isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 lg 1 järgi.

Kohus leiab, et süüdistatava teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole 2. peatüki 2. jao

mõttes.

Süüdistatav O. Tšistjakova selgitas kohtueelsel uurimisel ütlustes, et kuna turvamehed kasutasid

I. Tšistjakovi suhtes vägivalda kinnipidamisel, tekkis tal hirm, sest Tšistjakovil on astma, ja ta

hoidiski nuga ja karjus kutsuda politsei. Teisisõnu, O. Tšistjakova hoidis nuga käes, sooviga

survestada turvamehi neile hirmutunde tekitamise kaudu, et nad laseksid I. Tšistjakovi vabaks.

KarS § 28 lg 1 näeb ette, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetult või vahetult

eesseistvat õigusvastast rünnet enda või teiste isikute õigushüvedele, kahjustades ründaja

õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

Süüdistatav kahjustas kannatanu õigushüvesid, nimelt hoidis käes libliknuga ja liikudes

kannatanu suunas, teostades sellega ähvardamistegu, ehk süüdistatav püüdis tõrjuda vahetult

kannatanu rünnet I. Tšistjakovile, keda kannatanu soovis I. Tšistjakovi kinni pidada ja kasutas

füüsilist vägivalda.

Rünne, mida süüdistatav soovis tõrjuda, ehk kannatanu poolt füüsilise vägivalla kasutamine I.

Tšistjakovi kinnipidamisel, ei olnud õigusvastane. Süüteo toimepannud ( näiteks väidetavalt

varguse toimepannud) isiku kinnipidamine ja füüsilise jõu kohaldamine turvatöötaja poolt on

seadusega kooskõlas.

Turvategevuse seaduse § 26. Isiku kinnipidamine

(1) Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus pidada isik kinni, kui:

1) esineb kahtlus, et isik on toime pannud turvaobjektiga seotud süüteo…

§ 27. Jõu kasutamine

(1) Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kasutada käesoleva seaduse §-des 21–26 sätestatud

meedet kohaldades füüsilist jõudu, ületamata seejuures hädakaitse piire ning arvestades

käesolevas jaos sätestatud erisusi. Jõudu ei ole lubatud kasutada ütluse, arvamuse või seletuse

saamiseks.

Vaidlust ei ole, et kannatanu on turvatöötaja ja oli seotud objekti turvamise ülesande

täitmisega. Vaidlust ei ole, et I. Tšistjakovi puhul esines turvateenistuse töötajatel kahtlus, et

isik pani toime süüteo - varguse poest. Seega, turvatöötajal oli seadusest tulenev õigus pidada

isik kinni ja kohaldada tema suhtes füüsilist jõudu ehk füüsilist vägivalda.

Kuna turvatöötaja ehk kannatanu poolt füüsilise vägivalla kasutamine ei olnud õigusvastane,

puuduvad O. Tšistjakova teo õigusvastasust välistavad asjaolud KarS § 28 mõttes.

Süüdistatav O. Tšistjakova süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § 121 lg 2 p 3 süüdistus, süüdistatav I. Tšistjakov

Selles episoodis kohtule esitatud tõendid kattuvad sisuliselt eelmises episoodis uuritud

tõenditega.

Süüdistatav ei tunnista löömist kui tahtlikku tegevust. Süüdistatav selgitas, et tema ja

turvameeste vahel tekkis füüsiline kontakt, rüselus, mille käigus ta tõesti võis kogemata tekitada

kannatanule valu ja kahjustada prille. Ta soovis vabaneda ja ära joosta.

Tunnistaja K.i ütlustest ei nähtu, et ta oleks näinud löömist kui sellist, samas ta kinnitas, et isik

osutas vastupanu kinnipidamisel ja turvamehed panid isiku pikale ja pidasid kinni.

Tunnistaja S. löömist ei kirjelda, kuid kinnitas ütlustes, et ta ei mäleta, kes keda kuhu lõi,

mäletab, et süüdistatav lõi katki turvamehe prillid, k 1 lk 34. Ei ole selge, kas tunnistaja nägi

löömist või ei näinud, või sai teada prillidest hiljem ja kelle käest.

Kannatanu andis ütlusi, et süüdistava lõi teda ühe korra rusikaga pea piirkonda paremalt, k 1 lk

18, prillid läksid katki.

Sisuliselt, kannatanu ja süüdistatava ütluste erinevus seisneb selles, kas kannatanut tabas

tahtlik löök või süüdistatav tekitas kannatanule valu ja materiaalset kahju prillide lõhkumisega

ettevaatamatusest ( KarS § 121 järgi on karistatav vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud

tegu, ettevaatamatusest valu tekitamine ei moodusta kuriteokoosseisu).

Kohtuistungil oli uuritud salvestis ja asitõendi vaatlusprotokoll k 1 lk 26-32. Asitõendi

vaatlusprotokollist ja selles olevatest fotodest ei ole võimalik tuvastada, kas süüdistatav lõi

kannatanut. Fotod 13 ja 14, jäädvustatud on kinnipidamise momente.

Salvestise õige nr A10_20240923151415. Salvestis oli uuritud kohtuistungil, mitu korda,

suurendamisega, peatamisega. Menetlusosaliste oli võimalik vabalt jälgida kõneallolevat

sündmust salvestise pealt. Sellest oli nähtav, et süüdistatav oli aktiivne vastupanu osutamisel, ta

tegutses füüsiliselt, lükates turvamehe kõrvale ja püüdes lahkuda kaubanduskeskusest, uste

juures tekib algul füüsiline kontakt ühe turvamehega ( A.K.), kuni kohale saabub ka teine

turvatöötaja – kannatanu, kes kannab prille. Füüsiline kontakt jätkub. Salvestise pealt on nähtav,

et süüdistatav osutab füüsilist vastupanu kannatanule, püüab välja rabeleda. Ühel hetkel,

salvestise kellaaeg on 15:16, kui süüdistatav on jalul, on visuaalselt tuvastatav, kuidas

süüdistatav teeb käega intensiivse ja järsku liigutuse kannatanu näo-peapiirkonna suunas ja

selliselt, et see liigutus on loomulik löögile. Salvestisel on nähtav, et süüdistatav alustab

vastupanu osutamist füüsiliselt, püüdes ära joosta, algul lükkab turvamehe eemale, rabeleb

välja. Teise turvamehe saabumisel süüdistatava tegevus muutub intensiivsemalt, füüsiliselt

aktiivsemaks ja kulmineerub löögi sarnase liigutusega kannatanu peapiirkonna suunas. Kohtul ei

ole kahtlust, et selline löögiga sarnane liigutus põhjustas kannatanule valu ( kui liigutus tabas

kannatanut, mida süüdistatav ise ei eita, et see võiks nii olla). Liigutusepiisavat intensiivsust ja

kannatanu näo tabamist kinnitab fakt, et prillid olid lõhutud. Kannatanu avaldas ütlustest, et

prillid läksid katki just löögist ja seda fakti ei ole ükski menetlusosaline vaidlustanud. Prillid ei

ole vaadeldud ega fotografeeritud kriminaalasjasse ( kuigi k 1 lk 23 hagiavalduses on märgitud,

et foto prillidest on saadetud kannatanu tööandjale), seega kahjustuse iseloomu kohta kohtul

seisukohta ei ole.)

Kannatanu ja osaliselt süüdistatava ütlustega, samuti salvestisega leiab kohus tõendatuks, et:

Igor Tšistjakov, olles karistatud Viru Maakohtu 25.01.2023 otsusega nr 1-23-382 muuhulgas

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistus oli kehtiv uue kuriteo toimepanemise ajal, taas

23.09.2024 kella 15 paiku Jõhvis Narva mnt 38 kaupluses Jõhvi Konsum turvamehe poolt

kinnipidamise ajal lõi üks kord rusikaga turvatöötajat A. E. pähe, millest kannatanu tundis

füüsilist valu.

Kohus leiab, et süüdistatav tegutses kannatanule füüsilise valu põhjustamisel vähemalt kaudse

tahtlusega Kars § 16 lg 4 mõttes. Ta tegi löögile sarnase liigutuse käsi rusikas, kannatanu näo-

peapiirkonna suunas, tabades kannatanut. Prillid läksid katki. Seega pidas süüdistatav

võimalikuks, et sellise intensiivsusega liigutuse tegemine põhjustabki kannatanule piisava

tõenäosusega valu. Süüdistatav pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist

ning möönis, et tema tegu põhjustab kannatanule valu. Kohus märgib, et sellise löögile sarnase

liigutuse tegemise teise isiku näo suunas, mille käigus lähevad ka prillid katki, tähendab ka

kõrvaltvaataja jaoks, et kannatanule põhjustatakse sellega vähemalt füüsilist valu.

Objektiivne ja subjektiivne küljed on täidetud ja süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, teisele isikule valu põhjustamine korduvuse tunnusel.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole.

Süüdistatav selgitas, et isegi kui tema osutas vastupanu kinnipidamisel, kasutati ka tema suhtes

vägivalda, tema ei tahtnud muud kui põgeneda. Kohus märgib, et I. Tšistjakovi teo puhul ei ole

teo õigusvastasus millegagi välistatud. Kohus kordab, et turvategevuse seaduse § 26 alusel on

turvatöötajal õigus kinni pidada süüteo kahtlustatud isik ning kasutada kinnipidamisel füüsilist

sundi, ületamata hädakaitset. Seega kannatanupoolne vägivald kinnipidamisel ei olnud

õigusvastane. Kannatanu kasutas vägivalda nii kaua kui vaja oleks kinnipidamiseks ja nii vähe

kui võimalik, et isiku vastupanu kinnipidamisele oleks maha surutud. Kannatanu füüsiline

vägivald isiku kinnipidamisel oli vastavuses I. Tšistjakovi vastupanu intensiivsusega, samuti

teenindas üht eesmärki – isik kinni pidada ja üle anda politseile. Seega süüdistatava argument,

et tema tegu on õigustatav kannatanupoolse vägivallaga, ei ole põhjendatud.

I.Tšistjakovi süüd välistavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud.

Varguste episoodid

Mõlemad süüdistatavad tunnistasid varguste toimepanemist täies ulatuses ega vaidlustanud

faktilisi asjaolusid.

O. Tšistjakova kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud, seega tugineb kohus tema kohtueelsel

uurimisel antud ütlustele.

I. Tšistjakov andis kohtuistungil ütlusi, kinnitades, et varguste osas ei ole tal süüdistusele

vastuväiteid.

Seega ei esine üheski varguse episoodis ühtki vaidlust.

18.06.2024 A1000Market Järveküla tee 87 Kohtla-Järve

K 1 lk 60 A1000Marketi avaldus, et 18.06.2024 kl 17:57-18:04 varastas naine külmkapist

juustu, pannes endale kotti, möödus kassast jättes kauba eest tasumata. Kahju 2,19 eurot.

K 1 lk 64-67, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest nähtub, et avalduses näidatud

ajavahemikus võtab O. Tšistjakova külmkapist toodet juustupakki, algul pannakse korvi ja siis

tehakse liigutusi kotti ja korvi vahel, kassa s makstakse piima ja saia eest, juustu kassalindil ei

ole. Salvestisel on ära tunda O. Tšistjakova ja I. Tšistjakov.

01.09.2024 AS OG Elektra Grossi toidukaubad Maleva 23 Kohtla-Järve

K 1 lk 74 avaldusest nähtub, et 01.09.2024 kl 12:54 paiku varastas meesterahvas poest kaubad:

4 tk hambapastat summale 26,44 eurot. Kaup ei ole tagastatud.

K1 lk 76 avaldusest nähtub, et 01.09.2024 kl 12:54 varastas naisterahvas sama poest kaubad: 4

tk hambapastat, 2 kohupiimakreemi ja ekleeri, kogusummale 37,58 eurot. Kaup ei ole

tagastatud.

K 1 lk 78-83, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest nähtub, et visuaalselt tuvastatavad O.

Tšistjakova ja I. Tšistjakov koos tulevad poodi, koos liiguvad poes. Mõlemad võtavad ostukorvi

ja mõlemal on oma seljakott. Salvestisele on fikseeritud momendid, millal O. Tšistjakova võtab

oma seljakoti ja paneb sinna tooteid . Samuti teeb liigutusi seljakotiga ka I. Tšistjakov. Pärast on

näha, et ostukorvid on kaubast tühjad. Isikud koos suunduvad kassade poole ja väljuvad kauba

eest maksmata poest.

12.09.2024 kauplus Denim Dream Pikk 32a Rakvere

K 1 lk 149 avaldusest nähtub, et 12.09.3024 kl 17:02-17:12 sisenesid kauplusesse kaks isikut –

meeste- ja naisterahvas, kaasas on kott. Vaatasid koos tooteid. Meesterahvas võttis endale mitu

toodet ja andis koti naisterahvale, stange juures hakkasid koos tooted kotti panema, koos

lahkusid kauplusest, varastatud on riided – meeste vest, naiste dresskomplekt, meeste triiksärk,,

meeste lühikesed püksid.

K 1 lk 121- 124, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest nähtub, poodi sisenevad kaks

isikut, kes on kohtule ära tuntavad kui O. Tšistjakova ja I. Tšistjakov. Näha on, kuidas kotti

topitakse riideesemeid, isikud on koos ja samamoodi koos lahkuvad poest. Müüjat ei ole näha.

23.09.2024 Coop kauplus Narva mnt 38 Jõhvi

K 1 lk 52 selgitas O. Tšistjakova, et koos I. Tšistjakoviga sisenesid kauplusesse, tal oli seljakott,

I. Tšistjakov pani seljakotti šampoonid ja hambapastad. Kassas maksis I. Tšistjakov

viinamarja, kohupiima ja siutsude eest. Koos möödusid kassat, peale seda olid kinni peetud

turvatöötaja poolt.

02.10.2024 AS OG Elektra Grossi toidukaubad Estonia pst 30a Kohtla-Järve

K 1 lk 85 AS OG Elektra avaldusest nähtub, et 01.10.2024 kl 11:34-11:40 kaks isikut, meeste-

ja naisterahvas, kaasas spordikott, varastasid kauplusest kaebad summale 38.06 eurot. Kaup

on tagastamata.

K 1 lk 86- 89, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, sellest nähtub, et naiste- ja meesterahvas,

kes näi järgi on visuaalselt piisavalt ära tuntavad kui O. Tšistjakova ja I. Tšistjakov, sisenevad

poodi, Mehel on ostukorv, naisel on spordikott. Poes liikumisel võetakse riiulilt kaupu, ja

kuigi kaup on võetud, on märgata liigutusi spordikoti ja ostukorvi vahel ja on näha, et ostukorv

on tühi. Kassalindile pannakse maksmiseks pudel vett, O. Tšistjakova spordikotiga möödub

kassast.

03.10.2024 Maxima Eesti OÜ kauplus T-620 Rakvere 29 Jõhvi

K 1 lk 102 avaldusest nähtub, et 01.10.2024 kl 12:28 meesterahvas varastas kaupa summale

56,90 eurot, lõhnaküünlad ja spordisokid.

K 1 lk 104-108, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest nähtub, et poodi sisenevad kaks

isikut, kes on kohtule visuaalselt ära tuntavad kui I. Tšistjakov ja O. Tšistjakova. Koos vaatavad

kaupa. Koos asuvad sokkide riiuli juures. Kaup on ostukorvis. Korvi on pandud 11 küünalt,

sellest kolm O. Tšistjakova paneb hiljem tagasi riiulile. Igor Tšistjakovil on kott. Ta lahkub koos

turvatöötajaga. O. Tšistjakova lahkub poest.

17.10.2024 Weekend Eesti OÜ kauplus Puru tee 1 Jõhvi

K 1 lk 132 avaldusest nähtub, et 17.10.2024 kl 13:33 sisenevad poodi kaks isikut, meeste- ja

naisterahvas, käes on suur kilekott. Mõlemad võtavad kauba, riideesemeid ja naisterahvas

suundub omaga proovikabiini. Meesterahvas võtab vee riideeseme ja astub sama kabiini, kus on

naisterahvas. Väljudes on näha, et suur kilekott on mehe käes ja täis topitud asju. Naisterahvas

püüab asjadega midagi teha, lõpuks võtab riideeseme(d) välja ja viib tagasi proovikabiini. Kl

14:17 kaupluse töötaja avastab proovikabiinid mõned riideesemed. Varastatud kaubad on

summale 654,47 eurot.

K 1 lk 137-138, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest on nähtav, et poes viibivad

kohtule visuaalselt ära tuntavad I, Tšistjakov ja O. Tšistjakova. Koos käiakse proovikabiinis

koos kaasas võetud kaubaga. Tagasi tulles, valge suur kilekott on täis, enne seda kilekott

selline ei olnud.

16.12.2024 AS OG Elektra Grossi toidukaubad Estonia pst 30a Kohtla-Järve

K 1 lk 90 AS OG Elektra avaldusest nähtub, et kaks isikut, meeste- ja naisterahvas, varastasid

kauplusest kommis maksumusega 32,72 eurot. Kaup on tagastamata.

K 1 lk 91-94 asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest nähtub, et visuaalselt äratuntav I.

Tšistjakov ja naisterahvas, kelle isik ei ole kohtule salvestise pealt äratuntav, liiguvad poest,

võtavad kordamööda kaupu ja panevad ostukorvi, hiljem on näha, et ostukorv on tühi,

naisterahval on kott kaasas. Nähtavad on liigutused, mis tehakse kotiga. Isikud mööduvad

kassast.

03.01.2025 AS Olerex, Lääne-Nigula, Aseri tankla, taskulambi vargus

K 1 lk 209 AS Olerex avaldus, millest nähtub, et 01.01.2025 kl 20:50 varastas naisterahvas

taskulambi, maksumusega 9,40 eurot, lahkudes varastatuga tankla poest, jätte tasumata. Arve,

k 1 lk 210, summa 9,4 eurot, kaup multivalgusti.

K 1 lk 212-214, asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestis, millest nähtub, et tankla poodi astuvad I.

Tšistjakov ja O. Tšistjakova, kes on kohtule visuaalselt ära tuntavad. On jälgitav, kuidas O.

Tšistjakova võtab taskulambi, proovib selle, kustutab, liigub poes ja paneb taskulambi riiete

alla. Kassa juures maksab I. Tšistjakov teatud kauba eest. Lahkuvad poest koos.

14.01.2025 kannatanu J. P. XXX

K 2 lk 1-3, kannatanu J. P. andis ütlused, et 14.01.2025 hommikul ta avastas, et uks keldrisse on

avatud. Ta läks keldrisse kontrollima ja avastas, et keldriboksi uksed on ka lahtised, lukk oli

kinnises olekus. Varastatud on erinevad esemed, kahju on 762 eurot. Esiruumi oli lisaks tassitud

mõned väiksemad esemed. Majas on videovalve. Salvestiselt oli nähtav, et öösel seisis maja ees

Mersedes XXX, samuti oli näha, kuidas isikud tassivad asju, üks isik tundus olevat naisterahvas,

teisel isikul oli seljas must vest.

K 2 lk 7-20 koos fotodega sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldud koht on XXX,

keldriruum. Hoone seinal on videoseade. Keldriruumi vaatlusel võeti puuteproovid.

Sissetungimise tunnuseid ei nähtu. Lukk ei ole kirjeldatud. Fotol on nähtav, lk 13-14, et

tegemist on siselukuga. Trepikoja lukustus ei ole kirjeldatud. Fotol lk 11, uksel ei ole

sissetungimise jälge.

K 2 lk 21-24, asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestisest nähtub, et kolm isikut on maja ees,

liiguvad, nende käes on esemed, liikumise iseloom osutab sellele, et isikud väljuvad majast

esemetega ja suunduvad esemed käes kuni kaovad kaamera vaateväljast. Maja ees seisab

sõiduauto Mercedes XXX.

K 2 lk 34-36, tunnistaja G. A. ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta andis oma auto Mercedes

XXX rendile ühele isikule Igorile, kontol tema perekonnanimi Chistyakov, millal ta ise andis

auto üle, ta ei mäleta, kuid Igor tagastas auto 14.01.2025 kl 17-18 paiku.

K 2 lk 52 kannatanu G. P. sai tagasi osa varastatud esemeid.

K 2 lk 6 , kannatanu esitas hagi summale 372 eurot, arvestades tagastatud asjade maksumust.

Seega, süüdistatav I. Tšistjakovi ütlustega, milles ta ei vaidle talle esitatud varguste

süüdistusele, samuti ülalnäidatud tõenditega on kinnitust leidnud, et I. Tšistjakov pani toime

järgmised vargused: