2-25-17141/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-17141

Tsiviilasi

M. K. hagi V. K. vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. K. (IK XXX, elukoht XXX, e-post XXX, tel

XXX)

Kostja: V. K. (IK XXX, elukoht XXX; XXX; e-post XXX,

tel XXX)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

12.11.2025 kohtuistungil

1. Lahutada M. K. (IK XXX) ja V. K. (IK XXX) abielu, mis on registreeritud XXX

Rakvere Linnavalitsuses.

2. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Rakvere Linnavalitsusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

M. K. esitas Viru Maakohtule 13.10.2025 V. K. vastu hagi, milles palub lahutada poolte abielu.

Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielu sõlmiti XXX Rakvere Linnavalitsuses. Hagivaldusest

nähtub ka, et pooltel kooselu ei ole, visiitabielu ja suhted ei toimi.

12.11.2025 kohtuistungil teatas hageja, et tema soov abielu lahutamiseks on kindel. Visiitabielu

ei toimi, kostja elab XXX ja käib väga harva Eestis. See on kestnud terve abielu jooksul.

Leppimisaeg ei ole vajalik. Ühisvara ja lastega seotuid vaidlusi ei ole.

27.10.2025 kirjalikus seisukohas ja 12.11.2025 kohtuistungil teatas kostja, et ta ei ole abielu

lahutusega nõus. Kostja tuli Eestisse elama, on juba kaks kuud Eestis olnud, pooled elavad koos.

XXX käib kostja tööl. Kostja hinnangul on leppimisaeg vajalik.

Kohus leidis seega, et pooltele tuleb anda aeg leppimiseks kuni 12.01.2026. Kohus selgitas, et kui

hageja ei võta hagi tagasi kuni 12.01.2026, teeb kohus käesolevas tsiviilasjas lahendi 14.01.2026.

Kohus juhtis poolte tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt.

09.01.2026 teatas hageja, et kahe kuu jooksul ei ole midagi muutunud ja palub abielu lahutada.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi

tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

Toimiku materjalidest nähtub, et poolte abielu on sõlmitud XXX Rakvere Linnavalitsuses.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude

juurde.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma

tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt

võimatu või ebamõistlik.

Toimiku materjalidest ja hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised

suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Kostja abielu

lahutamisega nõus ei ole, leidis, et abielusuhteid on võimalik taastada.

Kohus määras pooltele leppimiseks aega kuni 12.01.2026. Kohus juhtis poolte tähelepanu

leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt. Kuivõrd hageja kohtu poolt

määratud ajaks hagi tagasi ei võtnud ning vastupidi on kohtule teatanud, et poolte abielu

jätkamine ei ole võimalik, asub kohus seisukohale, et abielu tuleb lahutada.

Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised

suhted on lõppenud, hageja kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult

lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei

ole abielu jätkamine võimalik, kui pooled või üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega

abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole

võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub

tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub

kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja

sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises

abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik