2-20-10906/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasi

R.M kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-20-10906

Menetlustoiming

Võlgniku

kohustustest

vabastamine,

võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik R.M (ik XXX; elukoht, XXX-i,

XXX; e-post XXX)

Võlausaldajad:

1. AS SEB Pank (rg-kood 10004252; e-post XXX)

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital

(rg-kood

11919806; e-post XXX)

3. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(rg-kood 70000349; e-post XXX)

4. Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479;

e-post XXX)

5. AS MiniCredit (pankrotis) (rg-kood 11551909;

seaduslik esindaja pankrotihaldur Martin Krupp;

e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada R.M (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded

R.M-i

vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada R.M-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetlus.

3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada PankrS § 175 lg 7 alusel teade R.M-

i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 27.08.2020 määrusega välja R.M-i pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Kohus lõpetas 26.05.2021 määrusega (jõustus 17.06.2021)

R.M-i pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse. Usaldusisik jäeti määramata ja R.M-i ennast kohustati täitma usaldusisiku

kohustusi. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas, hiljemalt

1. detsembril ja 1. juunil ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas, 15. mail.

Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 19 845,94

eurot (II rahuldamisjärgu nõuded).

2. Võlgnik esitas kohtule aruanded 04.01.2022, 31.05.2022, 29.11.2022, 31.05.2023, 29.11.2023,

30.05.2024, 29.11.2024, 30.05.2025 ning lõpparuande 28.11.2025.

3. 28.11.2025 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

kohustustest vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30.

juunini.

5. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne

1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates 1. juulist 2022 on

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse

kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(17.06.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui

kolm aastat, tuleb PankrS § 1933 lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega

vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest

vabastamine ja menetluse lõpetamine.

6. PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu

võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve.

7. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub PankrS § 175 lg 2 p 1

nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

8. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja

kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

2/4

Võlgnikul oli kogu menetluse kestel tuvastatud puuduv töövõime ning raske puue, mõlema

otsuse kehtivus on määratud kuni võlgniku pensionieani 2026. aastal. Tulenevalt tervislikust

seisundist ei ole võlgnik võimeline töötama.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole tulenevalt oma tervislikust seisundist rikkunud töötamise või töö

otsimise kohustust.

9. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja

usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on esitanud kohtule kõik aruanded ning olnud kohtule kättesaadav. Kohtu hinnangul on

võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma

tulu.

10. PankrS § 173 lg-d 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuteks

on olnud töövõimetoetus ning puudega inimese sotsiaaltoetus. Võlgnikul ülalpeetavad

puuduvad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses,

millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse

järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud

regulaarselt vabatahtlikke eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele oma mittearestitava

sissetuleku arvel summas 620 eurot. Võlgnikul vara puudub. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik

menetluse kestel pärinud, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

11. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama

võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-46-13 p

11). Võlgnik on vabatahtlike eraldiste tegemisega kohustustest vabastamise menetluses üles

näidanud tahet oma kohustuste täitmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt

vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt

arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste

rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.

Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, rahuldades võlausaldajate

nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvel.

13. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille

möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi nelja aasta

jooksul täitnud, rahuldades sealhulgas võlausaldajate nõudeid oma mittearestitava sissetuleku

arvel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et R.M tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada.

14. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

3/4

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

15. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud R.M-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada, lõpetab kohus R.M-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

4/4