2-23-6295/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6295

Kohtuasi

J.U avaldus täiteasja nr 022/2021/5883 lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. märtsi 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

J.U määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik): J.U (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Vladimir Buldakov

Puudutatud isik (sissenõudja): Swedbank Liising

Aktsiaselts (registrikood 10434248), lepinguline esindaja

Külli Reinfeld

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Harju Maakohtu 17. märtsi 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2

sissenõutavaks muutunud viivise osas vastavalt käesoleva määruse

tervikresolutsiooni punktile 5.2.

2. Tühistada Harju Maakohtu 17. märtsi 2025. a määrus osas, millega maakohus

jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja teha tühistatud osas uus

määrus, millega jätta menetluskulud 99% ulatuses Swedbank Liising Aktsiaseltsi

kanda ja 1% ulatuses J.U kanda.

3. Rahuldada J.U määruskaebus.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Swedbank Liising Aktsiaseltsi

kanda.

5. Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

5.1. Rahuldada avaldus osaliselt.

5.2. Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2021/5883 viivise 8696,63 euro, mis

on muutunud 31.12.2021 seisuga sissenõutavaks, täitmise osas.

5.3. Jätta menetluskulud 99% ulatuses Swedbank Liising Aktsiaseltsi kanda ja 1%

ulatuses J.U kanda.

2-23-6295

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.U (avaldaja, võlgnik) esitas Harju Maakohtule 26.04.2023 avalduse täitemenetluse nr

022/2021/5883 lõpetamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur Elin Vilippus 27.10.2011 täitemenetluse Y

(esialgne võlgnik) suhtes täiteasjas nr 022/2011/7960. Täitemenetluse läbiviimise aluseks oli

Harju Maakohtu 23.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 2-10-59498, millega mõisteti Swedbank

Liising Aktsiaseltsi (puudutatud isik, sissenõudja) kasuks välja võlg, viivis, menetluskulud ja

viivis menetluskuludelt.

1.2. Esialgne võlgnik suri 01.05.2020 ning avaldaja on tema pärija. Kohtutäitur lõpetas seoses

esialgse võlgniku surmaga täitemenetluse ja algatas täitemenetluse nr 022/2021/5883 avaldaja

suhtes. Avaldaja tasus põhivõla, kuid avalduse esitamise seisuga on tasumata viivis 9200,43

eurot. Avaldaja palus kohaldada viivise suhtes aegumist. Täitedokumendist tulenevate viiviste

sissenõudmise aegumistähtaeg ei peatunud esialgse võlgniku ja puudutatud isiku vahel

maksegraafikute sõlmimisega.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Esialgne

võlgnik ja puudutatud isik sõlmisid kohtutäituri vahendusel maksegraafikud, mida esialgne

võlgnik täitis kuni surmani. Seetõttu pikenes ka aegumistähtaeg.

3. Kohtutäitur selgitas, et esialgne võlgnik sõlmis täitemenetluses raames korduvalt

maksegraafikuid, mida täitis kuni surmani. Puudutatud isik andis kohtutäiturile nõusoleku

täiendavate täitetoimingute edasi lükkamiseks ning kohtutäitur täitetoiminguid läbi ei viinud.

Seega ei ole viivis aegunud.

Menetluse edasine käik

4. Kohus jättis 29.02.2024 määrusega avalduse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 15.11.2024 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

5. Kohus määras asja uuel läbivaatamisel menetlusosalistele tähtaja viivise arvestuse osas

seisukoha esitamiseks. Avaldaja teatas, et tal puuduvad andmed viivise kujunemise kohta.

Puudutatud isik ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et maksegraafikuga oli hõlmatud

vaid põhinõue ja täitekulud. Puudutatud isik esitas tabeli viivisearvestuse kohta.

2-23-6295

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas 17.03.2025 määrusega avalduse osaliselt ja lõpetas täitemenetluse

täiteasjas nr 022/2021/5883 viivise, mis on muutunud 31.12.2021 seisuga sissenõutavaks,

täitmise osas. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda.

6.1. Määruse põhjenduste kohaselt ei peatanud maksegraafiku sõlmimine viivise

sissenõudmist ja seega ei olnud viivise aegumistähtaeg peatunud. Viivise korral tuleb

arvestada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 154 sätestatut.

6.2. Viivisearvestus nähtub puudutatud isiku 17.12.2024 tabelist. Avaldaja viivise arvestusele

vastuväiteid ei esitanud. Täitemenetlus tuleb 31.12.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise osas lõpetada.

6.3. Arvestades, et hagita menetluses osales mitu isikut, avaldus rahuldatakse osaliselt ning

seda, et puudutatud isik esitas osaliselt põhjendamatuid seisukohti, jäävad menetluskulud

TsMS § 172 lg 2 teise lause alusel poolte endi kanda.

Määruskaebus

7. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus rahuldas avalduse osaliselt

ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tühistatud osas palub avaldaja lõpetada

täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/5883 viivise täitmise osas, mis on muutunud 31.12.2021

seisuga sissenõutavaks 8696,63 euro ulatuses, ning jätta avaldaja menetluskuludest 99%

puudutatud isiku kanda ja sissenõudja menetluskuludest 1% avaldaja kanda.

8. Kaebuse kohaselt ei ole maakohtu määruse resolutsioon selgelt arusaadav ega täidetav.

Kohus pidi resolutsioonis märkima rahasumma, mille osas täitemenetlus lõpetatakse. Kohus

rahuldas avalduse 99% ulatuses, kuid ei põhjendanud, miks ta ei jätnud menetluskulusid

samas ulatuses puudutatud isiku kanda.

9. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määruse resolutsioon ei ole selgelt arusaadav, kuid see on siiski täidetav koos

viivise arvestusega. Maakohus jättis menetluskulud põhjendatult avaldaja kanda, kuna

kohtulahend tehti avaldaja huvides. Menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine oleks

ebaõiglane. Avaldaja arusaam 31.12.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summast

ei ole õige, millest tulenevalt ei ole õige ka avalduse rahuldamise protsendiarvutus.

Puudutatud isik teatas 06.01.2026 ringkonnakohtule, et ei vaidlusta avaldaja märgitud viivise

summat.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud 99%

ulatuses puudutatud isiku kanda ja 1% ulatuses avaldaja kanda. Lisaks täpsustab

ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 sissenõutavaks muutunud viivise

summa osas. Määruskaebus rahuldatakse ja menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda.

2-23-6295

12. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Ringkonnakohus saab avaldaja määruskaebusest aru selliselt, et avaldaja vaidlustab maakohtu

määruse osas, millega maakohus jättis määruse resolutsioonis märkimata viivise summa,

mille osas täitemenetlus lõpetati, ning menetluskulude jaotuse osas. Puudutatud isik ei ole

määruskaebust esitanud.

13. Määruskaebemenetluses ei vaidle menetlusosalised selle üle, et täitemenetlus täiteasjas nr

022/2021/5883 tuleb lõpetada viivise, mis on muutunud 31.12.2021 seisuga sissenõutavaks,

täitmise osas. Siiski on õige avaldaja etteheide, et kohtumääruse resolutsioon, milles ei ole

kindlaks määratud millises ulatuses on sissenõudja nõue aegunud, ei vasta TsMS § 442 lg-s 5

sätestatud nõuetele, kuna see ei ole selgelt arusaadav ega täidetav. Arvestades puudutatud

isiku 06.01.2026 vastust kohtunõudele, puudub menetlusosalistel aga vaidlus selles, et

31.12.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suurus on avaldaja 17.12.2025 kaebuse

täpsustuses märgitud 8696,63 eurot. Eeltoodut arvestades täpsustab ringkonnakohus

maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2, märkides ära viivise summa, mille ulatuses on

täitmine aegunud.

14. Avaldaja ei nõustu maakohtu määratud menetluskulude jaotusega ja leiab, et

menetluskulud tulnuks jätta 99% ulatuses puudutatud isiku kanda ja 1% ulatuses avaldaja

kanda. Ringkonnakohus nõustub sellega.

14.1. Hagita menetluses reguleerib menetluskulude jaotust TsMS § 172, millele on õigesti

viidanud ka maakohus. Nimetatud sätte esimene lõige näeb ette, et hagita menetluses kannab

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut,

võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline,

kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viidatud sätte teine lause annab mitme

menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada

menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane. Menetluskulude jaotamine TsMS § 172 lg 1 alusel on maakohtu diskretsiooniotsus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud.

Õige on määruskaebuse etteheide, et arvestades avalduse rahuldamise ulatust, ei ole maakohtu

määratud kulujaotus õiglane.

14.2. Iseenesest viitas maakohus kulujaotuse määramisel õigesti, et avaldus rahuldati osaliselt,

kuid jättis tähelepanuta, et TsMS § 172 lg 1 võimaldab arvestada kulude jaotuse määramisel

ka avalduse rahuldamise ulatusega (vt TsMS komm (2017) § 172, p 3.3.1). Avaldaja pöördus

kohtusse nõudega lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2021/5883. Puudutatud isiku

17.12.2024 tabeli järgi oli täitemenetluses sundtäitmisel viivis kokku 8761,02 eurot (dtl-d

308–313). Täitemenetlus lõpetati viivise 8696,63 euro sissenõudmise osas. Selliselt rahuldas

kohus avaldaja avalduse 99% ulatuses (8696,63 × 100% ÷ 8761,02). Arvestades avaldaja

taotlust, avalduse rahuldamise ulatust ja maakohtu osundatut, et puudutatud isik esitas

menetluses osaliselt ka põhjendamatuid seisukohti, on õiglane jätta menetluskulud 99%

ulatuses puudutatud isiku kanda ja 1% ulatuses avaldaja kanda.

15. Eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab osaliselt

maakohtu määruse ja täpsustab määruse resolutsiooni. Seoses määruskaebuse rahuldamisega

jäävad määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud

isiku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).

2-23-6295

(allkirjastatud digitaalselt)