4-25-4467/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-4467

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-4467 (231525010485)

Kohtunik

Kersti Heide

Kohtuasi

Toomas Aderi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalve-

talituse

kohtuesindusgrupi

10.11.2025.

a

üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr

231525010485 liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

Toomas Ader

(isikukood: 37112040225),

Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, elukoht: xxxx,

e-post: xxxx, töökoht: xxxx, kehtivaid kriminaalkaristusi

1, kehtivaid väärteokaristusi ei ole

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalve-

talituse kohtuesindusgrupp

Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harju maakond

E-post: ppa@politsei.ee

Esindaja: grupijuht K V

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 123 lg-st 2, § 132 p-st

2, §-dest 133-134 kohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt Toomas Aderi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi

10.11.2025. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 231525010485.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 10.11.2025. a üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 231525010485 osaliselt, s.t Toomas Aderile LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest määratud põhikaristuse määra osas.

3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Toomas Aderile LS § 224 lg 2

järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki

4-25-4467

juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

4. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb Toomas Aderil loovutada juhiluba

Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

Kohus selgitab, et VTMS § 2043 kohaselt saadetakse kohtuotsus põhi- või lisakaristusena

mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks asjaomasele asutusele süüdlaselt

lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks

väljastatud dokumendi hoiulevõtmiseks.

Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule Toomas Aderile, kohtuvälisele menetleja

Politsei- ja Piirivalveametile ning pärast kohtuotsuse jõustumist ka Transpordiametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

KAEVATAV OTSUS

10.11.2025

koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgruppi eriasjade uurija otsuse väärteoasjas nr

231525010485 Toomas Aderi suhtes (kohtuvälise menetleja toimiku ehk edaspidi: KVM tl

18-20). Otsusega karistati Toomas Aderit liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 19.10.2025 kella 09.19 ajal xxxx mnt-l (xxxx tn

ja xxxx tn vahel) suunaga xxxx tänava poole juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg.

Väärteoprotokolli (KVM tl 1) ja -otsuse kohaselt rikkus Toomas Ader sellise tegevusega LS

69 lg-s 3 sätestatut ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärteo.

KAEBUS

Menetlusalune isik Toomas Ader esitas 01.12.2025 Politsei- ja Piirivalveameti eelmärgitud

otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse (kohtu tl 5-9), taotledes juhtimisõiguse äravõtmise

osas otsuse tühistamist ja asendamist rahatrahviga või otsusega määratud karistuse olulist

vähendamist. Kaebuse kohaselt ei nõustu Toomas Ader kohtuvälise menetleja seisukohaga, et

ta istus tahtlikult joobeseisundis rooli. Nimelt oli ta eelmisel õhtul sõbra sünnipäeval ja tarbis

ka alkoholi, samas ta magas pärast seda ning hommikul tõustes tundis end normaalselt. Seega

kui klient palus abi, ei tundnud ta ennast sedasi, et keegi peaks ta ära viima või ta peaks tööst

keelduma. Kaebusest nähtuvalt leiab Toomas Ader, et viga oli kindlasti selles, et ta ei söönud,

vaid jõi ainult vett. Samuti ei nõustu Toomas Ader sellega, et sellel ajal oli liiklus tihe.

Tegemist oli pühapäeva hommikuga ning sellel ajal sõitis ca 10 autot. Toomas Ader märgib,

et ta töötab ehitusvaldkonnas, mistõttu on autoga sõitmine tema jaoks väga oluline ning tööl

mitte käimine mõjutaks oluliselt tema pere sissetulekut ja heaolu. Ta on teinud omad

järeldused ja ei ole pärast 18.10.2025 õhtut alkoholi tarbinud ega kavatse seda ka tulevikus

teha.

2 (10)

4-25-4467

08.12.2025 kõrvaldas Toomas Ader kaebuses esinenud puudused, andes kohtule teada, et ta

on nõus kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit korraldamata ega soovi

kaitsja osavõttu menetlusest (kohtu tl 13-14).

18.12.2025 edastas kohus Toomas Aderile kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning

andis võimaluse soovi korral esitatud kaebust täiendada või esitada täiendavaid taotlusi (kohtu

tl 21).

28.12.2025 saatis Toomas Ader kohtule kirjaliku seisukoha (kohtu tl 22-23), milles jäi

esitatud kaebuse juurde. Toomas Ader märkis, et kuna tal olid eelnevast kriminaalmenetlusest

peal kohustused, ei oleks ta teadlikult riskinud joobeseisundis rooli istumisega. Eelneva

rikkumise eest mõisteti talle karistuseks tingimisi karistus (rikkumise korral vabaduse

kaotusega 4 kuuks), mis näitab, et ta enam kunagi ei pane toime uusi rikkumisi. Ta on väga

hästi aru saanud oma teost ning teinud ka vastavad järeldused ja enam alkoholi ei tarvita.

Seega ei ole õige politsei väide, et õiguskorra kaitse huvidest lähtuvalt peab teda karistama

juhtimisõiguse ära võtmisega. Toomas Ader palus politsei otsus tühistada ja asendada

määratud karistus rahatrahviga.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

16.12.2025 saabus Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht (kohtu tl 18-

20), milles kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebuse ja väärteoasja materjalidega, asus seisukohale, et

alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjustel puuduvad.

Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebaja on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud,

väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad.

Toomas Ader juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus on 0,63

mg/l +/- 0,05 mg/l). Mõõteseadmel oli kehtiv taatlustunnistus ning mõõtmist teostas pädev

mõõtja.

Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi Toomas Ader aru saama, et tal esineb

juhile keelatud seisund seda nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, et ta oli eelneval õhtul

tarvitanud alkoholi. Kaebaja väide, et ta tundis ennast normaalselt, ei ole tuvastatud joobeastet

arvestades usutav. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Toomas Ader pani LS § 224 lg-s 2

sätestatud teo toime otsese tahtlusega. Ta oli teadlik oma seisundist ning sellest, et ta ei

tundnud end täielikult kainena ning asudes sellises seisundis mootorsõidukit juhtima, pidi

Toomas Ader möönma, et ta võib toime panna mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi

piirmäära ületades.

Arvestades, et kaebaja ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus niivõrd suur, et

vaid 0,18 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist olnud juba karistusseadustiku (KarS) §

424 lg-s 1 sätestatud kuriteoga, hindab kohtuväline menetleja kaebaja süüd suureks.

Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud.

Kohtuväline menetleja leidis, et üksnes rahaline mõjutamine menetlusalust isikut liikluses

õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni, mistõttu tuleb Toomas Aderi

suhtes kohaldada karistust, mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Sealjuures

vähem kui kuu aega varem oli menetlusalune isik LS § 91 lg 2 p 2 alusel sõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud, kuivõrd oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle

lubatud piirmäära või et ta oli joobes. Nimetatud episoodi puhul alustati kriminaalmenetlust nr

25259000407 KarS § 424 tunnustel, mis lõpetati 28.09.2025 ning vastavalt

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 2 p-dele 5 ja 7 määrati Toomas Aderile

kohustused viitega, et juhul, kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi,

3 (10)

4-25-4467

võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 04.11.2025 uuendati nimetatud

episoodi osas kriminaalmenetlus. Viidatust tulenevalt on alust arvata, et menetlusalune isik

paneb ka tulevikus samalaadseid õigusrikkumisi toime ning eelpool toodud asjaolud

muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.

Kaebuses toodud põhjendused juhtimisõiguse olulisuse kohta ei saa olla aluseks

mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude

tõttu. Menetlusalune isik ei ole viidanud, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks

juhtimisõiguse äravõtmise. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab

ise käituma seda õigust säilitaval viisil, s.t järgima liiklusreegleid, mitte aga lootma, et

rikkumisi ei märgata või nendele seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Juhtimisõiguse

vajalikkus oli menetlusalusele isikule teada ka varem, ometi ei takistanud see teadmine tal

menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist.

Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja LS § 224 lg 2 alusel kohaldanud

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sanktsiooni keskmises määras, s.o 6

kuud. Määratud põhikaristus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud.

Kohtuväline menetleja taotleb väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 1 alusel jätta

kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtualluvus

1. VTMS § 14 lg 1 esimese lause kohaselt arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi

peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud.

Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt on Toomas Aderile etteheidetav tegu toime pandud

xxxx mnt-l (xxxx tn ja xxxx tn vahel) suunaga xxxx tänava poole xxxx maakonnas (KVM

tl 1, 18). Vastavalt justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute

tööpiirkonnad“ § 1 p-le 1 on Harju Maakohtu tööpiirkonnaks Harju maakond. Seega

kuulub antud väärteoasjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamine Harju Maakohtu

pädevusse.

Kirjaliku menetluse kohaldamine

2. VTMS § 120 lg 1 sätestab maakohtuniku õiguse lahendada kaebus kirjalikus menetluses

kohtuistungit korraldamata, tehes lahendi VTMS § 132 sätteid järgides juhul, kui kohus

on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et

nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

3. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja on käesolevas asjas teatanud kohtule, et nad

on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi

korraldamist. Sealjuures on nii kaebaja kui ka kohtuväline menetleja oma vastustes

kohtule kajastanud Toomas Aderi kriminaalmenetlust. Kohus kontrollis kohtute

infosüsteemist, kas Toomas Aderi suhtes uuendatud kriminaalmenetlus on juba päädinud

kohtuotsusega või mitte. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt jõustus Toomas Aderi suhtes

tehtud Viru Maakohtu 25.11.2025. a otsus nr 1-25-6271 (kohtueelses menetluses nr

25259000407) juba 12.12.2025. Kuna antud otsusega tunnistati Toomas Ader süüdi KarS

§ 424 lg 1 järgi ehk mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ehk käesoleva menetlusega

sarnase süüteo toimepanemises, leiab kohus et antud otsus on vajalik võtta väärteoasja

materjalide juurde. Kuivõrd Toomas Ader on antud kohtuotsusest teadlik, ta on sellele ka

enda kirjalikus seisukohas viidanud, on kohtu hinnangul võimalik käesolevat väärteoasja

arutada kirjalikus menetluses ning nimetatud otsust lahendit tehes arvesse võtta. VTMS §

4 (10)

4-25-4467

123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

Muud menetluslikud küsimused

4. Toomas Ader on täiendavas seisukohas avaldanud kahtlust selles, kas on lubatud, et ühes

patrullautos olnud kahest politseiametnikust üks võib olla tunnistaja ning teine tema

ülekuulaja (kohtu tl 22). Kohus selgitab, et see on tavapärane ning täiesti lubatud ja

seaduslik praktika.

5. Kaebaja on seisukohal, et tema kinnipidamise põhjuseks ei olnud mitte suunatule

mittenäitamine, sest ta näitab alati suunatuld, vaid see, et tema sõiduk on kantud n-ö musta

nimekirja (kohtu tl 22). Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli sõiduki kinnipidamise põhjuseks

eelkõige ebakindel sõidustiil ning ka suunatule mittenäitamine (KVM tl 2 pöördel). Isegi

kui suunatule osas lähtuda kaebaja versioonist, siis tunnistaja ütluste kohaselt köitis

kaebaja juhitud sõiduk tema tähelepanu esmalt ebakindla sõidustiili pärast. Ainuüksi see

oli piisav asjaolu, et politseiametnikul oli õigus sõiduk kinni pidada ja mh juhti ja tema

kainust kontrollida (sest lisaks ebakindlale sõidustiilile oli pärast kinnipidamist juhi suust

tunda ka alkoholilõhna).

6. Täiendavas seisukohas on Toomas Ader väitnud, et politseinik M Vs ründas kaebajat

löögiga nii, et tema nägu, riided ja auto olid vett täis (kohtu tl 22). Väärteoasja materjalide

juures on ka politseiametniku rinnakaamera salvestised, millelt nähtub, et mingit lööki ei

olnud, politseiametnik lihtsalt haaras Toomas Aderi käes olnud ja huultele tõstetud

pudelist kinni ja võttis selle ära, et takistada joomist (vt CD-plaadil videosalvestuse fail

lõpuga 09_21_50, video 3. minuti 22. sekundist alates). Pudeli haaramise tõttu pudelist

vett välja ei tulnud. Toomas Aderi pusaesine on kergelt märg, mis juhtus tõenäoliselt kas

tema enda poolt suust vee välja ajamise tõttu või seetõttu, et politseiametnik jõudis

veepudeli ära võtta alles hetkel, mil vesi oli pudelikaela juures ning kui katkestati ühendus

huultega, siis osa veest langes pusale. Politseiametniku käitumine ja tegevus oli kogu

sündmuse ajal viisakas ja rahulik.

Süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü

7. Toomas Aderile heidetakse ette LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemist, mille kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle

ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg. Seega on vajalik tuvastada, et isik juhtis

mootorsõidukit ning sel ajal oli tema organismis ka nimetatud vahemikus alkoholi.

8. Käesolevas asjas ei vaidle menetlusalune isik (vt kohtu tl 6) ega kohtuväline menetleja

tegelikult selle üle, et Toomas Ader juhtis 19.10.2025 kella 09.19 ajal xxxx mnt-l (xxxx tn

ja xxxx tn vahel) suunaga xxxx tänava poole xxxx maakonnas mootorsõidukit xxxx

registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus

oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg/l. Kirjeldatu on tõendatud ka kohtuvälises

menetluses kogutud järgmiste tõenditega.

9. Tunnistaja M V ütluste (KVM tl 2 pöördel) kohaselt patrullis ta 19.10.2025 xxxx

kesklinna piirkonnas, kui märkas kell 09.19 mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga

xxxx, millel oli ebakindel sõidustiil ning mis enne manöövri alustamist ei näidanud

suunatuld. Sõiduk liikus xxxx mnt-l xxxx ja xxxxtänava vahel, suunaga xxxx tänava

poole. Tunnistaja andis sõidukile peatumismärguande. Sõiduk peatus xxxx juures.

Sõidukis viibis üks meesterahvas. Juhil oli aeglane reaktsioonikiirus ning tunda oli ka

alkoholilõhna. Juht eitas millegi tarvitamist. Sõidukijuhiks osutus Toomas Ader, kelle

kontrollimisel indikaatorvahendiga näitas see positiivset tulemust alkoholi suhtes (0,86

5 (10)

4-25-4467

mg/l). Seejärel kasutati tõenduslikku alkomeetrit. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise

otsusest (KVM tl 11) nähtuvalt kõrvaldati Toomas Ader xxxx aadressil mootorsõiduki

xxxx registreerimismärgiga xxxx juhtimiselt 19.10.2025 kell 09.22 LS § 91 lg 2 p 2

alusel, sest oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud

piirmäära või et ta on joobeseisundis. Seega tunnistaja ütluste ning sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et Toomas Ader juhtis 19.10.2025 kella 09.19 ajal

xxxx mnt-l (xxxx tn ja xxxx tn vahel) suunaga xxxx tänava poole kuni xxxx aadressini

Tallinnas Harju maakonnas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx.

10. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist (KVM tl 4) nähtuvalt mõõdeti 19.10.2025

ajavahemikus 09.46-09.52 Toomas Aderi väljahingatavas õhus alkoholisisaldust

mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-0085. Mõõteseade tuvastas, et

Toomas Aderi ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58

mg (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,63 mg/l +/- laiendmääramatus 0,05 mg/l).

Siinkohal märgib kohus, et mõõtmist teostas M V, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse

(KVM tl 8-9). Ühtlasi oli mõõtevahendil (Dräger Alcotest 9510 EE nr ARKM-0085)

mõõtmise ajal kehtiv taatlustunnistus, kuivõrd viimati oli seda taadeldud 15.05.2025 ning

taatluse lõppkuupäev oli tunnistuse kohaselt 30.11.2025 (KVM tl 6-7). Seega on mõõtmist

läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast seadet, mistõttu pole kohtul alust

kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses.

11. Siinkohal märgib kohus lisaks, et sellel, kas Toomas Ader pärast indikaatorvahendi

kasutamist ja enne tõendusliku alkomeetri kasutamist vitamiinide ja mineraalidega vett jõi

või mitte, ei ole antud juhul olulist tähendust. Indikaatorvahendit kasutati kell 09.22 ja

selle näit oli 0,86 mg/l (sealjuures kuriteoga oleks tegemist joobega alates 0,75 mg/l).

Tõenduslikku alkomeetrit kasutati umbes pool tundi hiljem (09.46-09.52) ja ilma

laiendmääramatust arvestamata oli näit 0,63 mg/l. See, kas tõendusliku alkomeetri

kasutamise ajaks sedavõrd alanenud näit oli tingitud möödunud ajast (ca pool tundi) või

mõjutas näidu alanemist mh võimalik vee tarbimine, on küsimus, millele saaks vastata

ekspert. Antud menetluses ei ole aga ekspertiisi tellitud. Vaidlust ei ole aga selles, et

vähemalt 0,58 mg/l oli Toomas Aderi alkoholijoove pool tundi pärast sõiduki juhtimist ja

vaadetes erinevate mõõtmiste dünaamikat, ei saanud see juhtimise ajal olla väiksem. Ei

ole välistatud, et tegelikult oli alkoholijoobe määr sõiduki juhtimise ajal 0,75 mg/l või

suurem ehk tegemist võis olla kuriteoga, kuid sellele saaks vastuse anda vaid ekspertiis.

Ühtlasi, kuna antud menetluses on Politsei- ja Piirivalveamet Toomas Aderit juba

karistanud väärteo toimepanemise eest, siis kaebemenetluses tulenevalt reformatio on

peius-põhimõttest ei või kohus kaebaja olukorda raskendada. See tähendab, et isegi kui

esineb kahtlus, et Toomas Ader võis 19.10.2025 panna toime KarS § 424 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo (korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis), ei ole praegu

võimalik väärteomenetlust kuriteotunnustega lõpetada ja seda kahtlust

kriminaalmenetluses ekspertiisi läbiviimisega kontrollida, sest see raskendaks Toomas

Aderi olukorda.

12. Seega käesoleva otsuse punktides 9 ja 10 analüüsitud tõenditest nähtuvaga on tuvastatud,

et Toomas Aderil oli 19.10.2025 kella 09.19 ajal xxxx mnt-l (xxxx tn ja xxxx tn vahel)

suunaga xxxx tänava poole Tallinnas Harju maakonnas mootorsõidukit xxxx

registreerimismärgiga xxxx juhtides ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus

mitte vähem kui 0,58 mg, mistõttu on täidetud LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo

objektiivne koosseis.

13. Kohus leiab, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on Toomas Ader toime

pannud kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega,

kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Toomas Aderi poolt kaebuses esitatud selgitustest nähtub, et ta tarvitas õhtul alkoholi,

6 (10)

4-25-4467

pärast alkoholi tarvitamist magas ning kui ta hommikul tõusis, tundis ta ennast

normaalselt. Samas märkis Toomas Ader et ta ei söönud ning jõi ainult vett ning pärast

seda asus sõidukit juhtima (kohtu tl 6). Arvestades, et Toomas Aderil tuvastati

väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks vähemalt 0,58 mg/l, leiab kohus, et sellise määra

puhul polnud tegemist n-ö alkoholi jääknähtudega, millest võiks rääkida, kui

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,10-0,24 mg/l (vt LS § 224 lg 1).

Toomas Aderi alkoholisisaldus ületas mitmekordselt määra, millest alates on sõiduki

juhtimine keelatud, mistõttu ei saanud Toomas Aderil jääda märkamatuks enda tervislik

seisund. Tunnistaja ütluste kohaselt köitis Toomas Aderi juhitud sõiduk tema tähelepanu

esmalt ebakindla sõidustiili poolest (KVM tl 2 pöördel). Tunnistaja sõnul oli Toomas

Aderil aeglane reaktsioonikiirus ning tema suust tuli alkoholilõhna (KVM tl 2 pöördel).

Lisaks nendele välistele tunnustele on indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud

veel, et Toomas Aderi kõne oli küll selge, aga aeglane ja esinesid kerged

koordinatsioonihäired (KVM tl 10 pöördel). Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Toomas

Ader oleks end enne sõiduki juhtima asumist alkomeetriga kontrollinud, et veenduda enda

kainuses. Samal ajal esinesid aga nähtavad tunnused, mis viitasid sellele, et Toomas Ader

ei ole veel kaineks saanud. Arvestades ka kaebuses toodud selgitusi, milles Toomas Ader

märgib, et probleem seisnes selles, et ta ei söönud, vaid tarvitas ainult vett, siis pidas

Toomas Ader hommikul rooli istudes võimalikuks, et ta pole veel täielikult kaineks

saanud ning tema organismis võib olla veel lubatud piirmäära ületavas koguses alkoholi,

kuid sellest hoolimata asus ta siiski mootorsõidukit juhtima. Seega pidas Toomas Ader

võimalikuks, et tema organismis on veel lubatud piirmäära ületavas koguses alkoholi ning

möönis, et sõidukit juhtima asudes võib ta panna toime lubatud alkoholi piirmäära

ületades mootorsõiduki juhtimise, sh LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Eeltoodud põhjustel on täidetud ka LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivne

koosseis.

14. Väärteoasja materjalidest ei nähtu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Ühtlasi on

Toomas Ader süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul

pole alust kahelda tema süüdivuses.

15. Seega on Toomas Ader pannud toime temale LS § 224 lg 2 järgi etteheidetava väärteo.

Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1

alusel, tuleb Toomas Aderile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus.

Karistus

16. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 1-300

trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka KarS § 47 lg 1), kuni 30 päeva pikkuse arestiga

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1-12 kuuks (vt ka KarS § 67 lg 3). Täiendavalt

võib isiku suhtes LS § 224 lg 3 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist. Juhul, kui isikut ei ole varem LS § 224 alusel karistatud, siis

võib lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtta 3-9 kuuks. Varasema samalaadse rikkumise

korral aga 3-12 kuuks. KarS § 481 lg 1 teise lause kohaselt ei või juhtimisõiguse

äravõtmist kohaldada aga üheaegselt põhi- ja lisakaristusena.

17. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

18. Karistust määrates on kohtuväline menetleja leidnud, et Toomas Aderi puhul ei esine

karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes (vt KVM tl

18). Kohtuvälise menetleja poolt otsuse tegemise ajal see tõepoolest nii oli. Toomas Ader

on aga kohtule esitatud kaebuses märkinud, et ta on juhtunust teinud omale järeldused,

enam alkoholi ei tarbi. Kuigi Toomas Ader pole otsesõnu märkinud, et ta kahetseb, siis

7 (10)

4-25-4467

kohtule esitatud kaebusest tuleneb, et isik tegelikkuses kahetseb toimepandud tegu (kohtu

tl 6). Kohtu hinnangul pole praegu põhjust kahelda Toomas Aderi kahetsuse siiruses,

mistõttu arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes

puhtsüdamliku kahetsuse esinemisega. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid

asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes antud juhul ei esine.

19. Kuid lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka

muid Toomas Aderi süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Üheks süü suurust mõjutavaks

asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik Toomas Aderile etteheidetavat

väärtegu toime panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult

(s.t kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Arvestades, et Toomas Ader pani antud

väärteo toime kaudse tahtlusega, mis on toimepanemise vormidest raskuselt keskmine, on

tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisele süü suurusele. Teine oluline süü suurust

mõjutav asjaolu on alkoholisisalduse määr. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt on

karistatav kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,25-0,74 mg/l ja

Toomas Aderil tuvastati alkoholisisalduseks vähemalt 0,58 mg/l, viitab see samuti

keskmisele süü suurusele. Väärteoasja materjalide kohaselt pani Toomas Ader antud teo

toime hommikusel ajal pühapäeval Tallinna kesk- ja vanalinnas sõites. Kohtuväline

menetleja on süü suuruse arvestamisel leidnud, et sel ajal oli liiklus aktiivne (KVM tl 18

pöördel). Toomas Ader on kaebuses viidanud, et liiklus ei olnud aktiivne, sest tegemist oli

pühapäevase päevaga, kus sõitis ca 10 autot (kohtu tl 6). Kuigi kesk- ja vanalinnas võib

tavapäraselt olla rohkem nii jalakäijaid kui ka teisi sõidukeid ja seetõttu ka potentsiaalne

oht kaasliiklejatele mootorsõiduki juhtimise tõttu mittekaines olekus juhi poolt suurem,

pole kohtul teada kogu sõidetud teekonnal esinenud tegelik liiklustihedus. Samas on

eluliselt usutav, et pühapäeva hommikul kella 9 paiku on liiklus kesk- ja vanalinnas pigem

hõre. Politseiametniku rinnakaamera salvestised kinnitavad vanalinna osas, et jalakäijaid

ning sõidukeid oli vähe (vt CD-plaadil videosalvestused). Seega nimetatud asjaolu

Toomas Aderi süüd ei suurenda.

20. Seega arvestades teo toimepanemist kaudse tahtluse vormis ja väljahingatavas õhus

esinenud alkoholisisalduse määra ning ühe karistust kergendava asjaolu esinemist, jääb

isiku süü kokkuvõttes natukene alla keskmise.

21. Eripreventsiooni osas ehk selles, kuidas oleks võimalik Toomas Aderit mõjutada edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, arvestab kohus järgnevaga. Väärteoasja

materjalidest nähtuvalt koostati Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt 28.09.2025

kriminaalmenetluse lõpetamise määrus seoses 27.09.2025 KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega ehk mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis

(KVM tl 12). Antud määrusega pandi isikule muuhulgas kohustus mitte juhtida

alkoholijoobes mootorsõidukit 28.09.2025- 28.09.2026. Viru Ringkonnaprokuratuuri

04.11.2025. a määrusega uuendati kriminaalmenetlus, sest Toomas Ader juhtis 19.10.2025

mootorsõidukit joobeseisundis (KVM tl 17). Viru Maakohtu 25.11.2025. a otsusega nr 1-

25-6271 (kohtu tl 24-26) tunnistati Toomas Ader süüdi KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega,

millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud 2 päeva. KarS § 73 lg 1

alusel ei pööratud ärakandmata 3 kuu 28 päeva pikkust vangistuslikku karistust täitmisele,

kui Toomas Ader ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu. Katseaeg algas 25.11.2025. Lisakaristust Toomas Aderi suhtes ei kohaldatud.

Otsus jõustus 12.12.2025. Seega on Toomas Aderit karistatud KarS § 424 lg 1 alusel.

Kohtuotsuse järgi pani ta selle kuriteo toime 27.09.2025. Käesolev samalaadne väärtegu

on toime pandud 19.10.2025 ehk natukene vähem kui kuu aega hiljem, mis tähendab, et

Toomas Ader on vähem kui kuu jooksul pannud toime kaks samalaadset liiklusrikkumist

ning temale 28.09.2025. a määrusega pandud kohustused ei mõjutanud teda piisavalt, et

hoiduda uue süüteo toimepanemisest.

8 (10)

4-25-4467

22. Kuigi Toomas Ader palub kohtul mõista talle sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise asemel

põhikaristusena rahatrahvi, leiab kohus, et antud karistuse liik ei oleks piisav, et mõjutada

teda hoiduma uue süüteo toimepanemisest. Seda just sellepärast, et ta pani vähem kui kuu

jooksul toime kaks samalaadset süütegu ja seda hoolimata kriminaalmenetluse

uuendamise hirmust. Kuigi Toomas Ader enda sõnul pärast 19.10.2025 juhtunut enam

alkoholi ei tarbi ega kavatsegi tarbida (kohtu tl 6) ja ta lubab ühtegi sarnast rikkumist

enam mitte toime panna, sest muidu ootaks teda vangistuslik karistus (kohtu tl 22), on

kohtul praegu raske seda lubadust uskuda, kui eelnevalt kriminaalmenetluse ähvardus juba

polnud piisav selleks, et Toomas Ader oleks võtnud kasutusele kõik meetmed, et välistada

praeguse väärteomenetluse esemeks oleva teo toimepanemine 19.10.2025. Kohtu

hinnangul oleks Toomas Ader pidanud tegema endast kõik oleneva, et veenduda, kas tema

tervislik seisund tõepoolest võimaldab tal asuda autot juhtima – eelkõige kontrollima enda

kainust alkomeetriga. Kohus on seisukohal, et antud juhul peab Toomas Aderile mõistma

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise, sest ta on sedavõrd väikse aja

jooksul toime pannud samalaadse kuriteo ning väärteo ja kuriteo eest ei ole talle

lisakaristust mõistetud.

23. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et pole

põhjendatud kellegi karmim karistamine ainult seetõttu, et mingi süütegu on ühiskonnas

muutunud liiga rohkelt toimepandavaks ning karmi karistuse tõttu oleks vaja teisi

ühiskonnaliikmeid võimalikest süütegudest hoidumiseks hirmutada. Kohtu hinnangul

näitab normi kehtivust ja järgimise vajadust teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui

isiku toimepandud tegu avastatakse, seda menetletakse ning teda teo toimepanemise eest

ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele

karistatakse. Siinkohal märgib kohus, et uuringute kohaselt on mõjusaim heidutus teistele

ühiskonnaliikmetele süütegude toimepanemisest hoidumiseks just vahelejäämise riski

suurenemine, mitte kellelegi teisele määratud/mõistetud range karistus või lihtsalt karm

sanktsioon.

24. Kokkuvõttes arvestades, et Toomas Aderi süü on natukene alla keskmise, kuid ta on

vähem kui ühe kuu jooksul pannud toime kaks samaliigilist liiklusalast süütegu, leiab

kohus, et Toomas Aderit tuleb antud juhul LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise eest karistada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega.

Kuivõrd peale nimetatud kriminaalkaristuse muid karistusi Toomas Aderil ei ole, peab

kohus võimalikuks teda karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega selle

minimaalses määras ehk üheks kuuks. Seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus Toomas

Aderile määratud põhikaristuse määra osas tühistada ning tühistatud osas teeb kohus uue

otsuse, millega mõistab menetlusalusele isikule põhikaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks.

25. Täiendavalt märgib kohus, et KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise

õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja

materjalidest ei nähtu, et Toomas Aderil oleks liikumispuue vmt, mistõttu on tema suhtes

võimalik karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.

26. Seoses kaebuses märgituga, mille kohaselt vajab Toomas Ader juhtimisõigust

tööülesannete täitmiseks, märgib kohus järgmist. Isegi kui kaebajal on tööülesannete

täitmiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu, ei saa see asjaolu takistada temale seadusele

vastava karistuse mõistmist. Nagu öeldud, on seaduse kohaselt ainus erand, mil

juhtimisõigust isikult ära võtta ei saa, see, kui ta vajab juhtimisõigust enda liikumispuude

tõttu. Olukorras, kus kaebaja väidab, et tema tööülesannete täitmiseks on juhtimisõiguse

olemasolu vajalik, tuleb tal seega liikluses olla eriti hoolas ja eeskujulik ning vältida

liiklusrikkumiste toimepanemist, mis võiksid kaasa tuua juhtimisõiguse äravõtmise.

Kuivõrd kohus mõistis praegu Toomas Aderile minimaalses määras mootorsõiduki

9 (10)

4-25-4467

juhtimisõiguse äravõtmise – vaid üheks kuuks, siis on menetlusalusel isikul võimalik kas

korraldada enda tööülesannete täitmine sel perioodil selliselt, et ta ei peaks ise

mootorsõidukit juhtima või vajadusel võtta selleks ajaks puhkus. Kohus selgitab, et

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest. See, et LS § 127 kohaselt tuleb Toomas Aderil loovutada (s.t viia ära)

juhiluba Transpordiametile viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest, ei tähenda, et sõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ning juhiloa

loovutamise vahelisel ajal juhtida. Juhul, kui Toomas Ader tähtaegselt juhiluba

Transpordiametile ära ei vii, siis võidakse selle kohustuse mittetäitmise eest määrata talle

sunniraha. Mootorsõiduki juhtimisõiguse keelu ajal sõiduki juhtimine on olenevalt tegude

arvust kas väärtegu LS § 201 lg 2 mõttes või kuritegu KarS § 4231 järgi (viimane oleks

ühtlasi 25.11.2025. a Viru Maakohtu otsusega mõistetud tingimisi vangistusliku karistuse

täitmisele pööramise aluseks).

Kokkuvõtteks

27. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et Toomas Aderi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 10.11.2025. a

üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 231525010485 tuleb rahuldada osaliselt. Kohus

tühistab kohtuvälise menentleja otsuse Toomas Aderile LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest määratud põhikaristuse määra osas ning tühistatud osas teeb

kohus uue otsuse, millega mõistab Toomas Aderile antud väärteo toimepanemise eest

põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks.

Kersti Heide

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

10 (10)