2-25-19145/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-19145

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2026. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

N. K. hagi J. K. vastu abielu lahutamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

8. jaanuar 2026

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

N. K. (ik XXX, aadress XXX; e-post:

XXX)

J. K. (ik XXX, aadress XXX; e-post:

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N. K. hagi.

2. Lahutada J. K. ja N. K. abielu, mis on sõlmitud 16.03.2022 .a Jõhvi notar A. L. poolt

ja mille kohta on antud tõend nr 115/2025/791.

3. Jätta J. K.le pärast abielu lahutamist perekonnanimi „K.“.

4. Jõustunud kohtuotsus saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisutoimingute

tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. N. K. esitas 11.11.2025.a. Viru Maakohtule hagiavalduse J. K. vastu abielu lahutamise

nõudes.

Poolte abielu sõlmiti 16.03.2022.a. kui hageja viibis vanglas. Hagiavalduse kohaselt on poolte

abielusuhted lõppenud üle kahe aasta tagasi ning pooled omavahel ei suhtle. Katsed abielu

lahutada perekonnaseisuosakonnas, ei ole õnnestunud, kuna J. K. keeldub suhtlemast ning välistab

igasuguse koostöö. Hagejal on tekkinud uus suhe ning soovib seda ametlikult kinnitada.

Kohtuistungil 8.01.2026.a. jäi N. K. abielu lahutamise nõude juurde. Hageja selgitas, et

abielusuhteid praktiliselt pole olnudki, abielu sõlmiti selleks, et vanglas pikaajalisi kohtumisi

saaks. Praeguseks pooled ei suhtle ning abielusuhete taastamine ja säilitamine võimalik ei ole.

Hagejal on uus suhe ning planeerib suvel uuesti abielluda.

J. K. SEISUKOHT

2. J. K. kohtuistungile 8. detsembril 2025 ning 8. jaanuaril 2026 ei ilmunud.

Kohtunik kuulas J. K. ära telefoni teel 13.01.2026.a. J. K. ütles, et abielu lahutamisega nõus ei ole.

Kostja märkis, et käis kaks aastat N. K.ga kohtumistel vanglas, midagi halba talle teinud ei ole

ning leiab, et ei pea lahutusega nõustuma. Kostja lisas, et abielu ajal pettis N. K. teda teise naisega

ning seda ta taluma ei pea.

Küsimusele, kuidas näeb edasist abielu kui suhtlust ja suhteid teise poolega ei ole, vastas J. K., et

juhul kui ta perekonnanime vahetama ei pea, võib abielu lahutada. Raha dokumentide

vormistamiseks tal ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

4. J. K. ja N. K. abielu sõlmiti 16.03.2022 Jõhvi notar A. L. poolt ja selle kohta on antud

tõend nr 115-2025/791 (dtl 4).

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted

on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud

vähemalt kaks aastat eraldi.

Kuigi J. K. vaidles esmalt abielu lahutamisele vastu, tuleneb mõlema abikaasa selgitustest, et

abielusuhteid ei ole (üldse ei suhtle). Ka J. K. kinnitas, et N. K.l on teine naine. N. K. sõnul on tal

uus suhe soovib ta suvel abielluda.

Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

6. Poolte selgitustest tulenevalt on abielusuhted pöördumatult lõppenud.

Kohus on seisukohal, et abielu säilitamine on mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad

abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks.

Olukorras, kus abielu sõlmiti selleks et saada pikaajalisi kokkusaamisi, on suhete tekkimine /

säilimine juba eos määratud lõppemisele.

Käesolevaks ajaks on N. K.l uus suhe ning abielu säilitamist / abielusuhete taastamist võimalikuks

ei pea.

J. K. nõustus abielu lahutamisega juhul kui tal säilib praegune perekonnanimi ning ta ei pea uuesti

dokumente vormistama. Ka see näitab kohtu hinnangul, et kostjat ei huvita sedavõrd abielusuhted

kui lahutusega kaasnevad võimalikud kulutused.

seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul abielu säilitamine võimalik ei ole ning asjaoludest

tulenevalt abielu lahutamine mõistlik ja põhjendatud.

7. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

J. K. avaldas soovi jätta pärast abielu lahutamist endale perekonnanimi „K.“.

8. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

9. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS §

173 lg 1 ja 4).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik