2-25-19963/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-19963

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 12. jaanuar 2026

Tsiviilasja number

2-25-19963

Tsiviilasi

Hagi hind

B2 Impact OÜ hagiavaldus A. S. vastu võlgnevuse nõudes

2 995.78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046, asukoht:

XXX), lepinguline esindaja: Marie Tsine (e-post: XXX);

Kostja: A. S. (isikukood XXX, e-post: XXX, e-post: XXX,

XXX).

Asja läbivaatamise kuupäev 12. jaanuar 2026 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A. S.-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks 2 995 (kaks tuhat

üheksasada üheksakümmend viis) eurot ja 78 senti (sh XXX ja A. S. vahel 14.05.2023

sõlmitud lepingust tulenev põhivõlgnevus 2 348.13 eurot, intress 286.56 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 326.09 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot).

3. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks

menetluskulud 385 (kolmsada kaheksakümmend viis) eurot (so riigilõiv).

4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (385 eurolt) alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

1 (5)

2-25-19963

5. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 245 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ esitas 21.11.2025 Viru Maakohtule hagi A. S. vastu põhivõlgnevuse 2 348.13

eurot, intressi 286.56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 326.09 eurot ja sissenõudmiskulu 35

eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt XXX (endine XXX) on ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes

väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse limiit, mille piires

saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev

minimaalsele kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Oma limiidi

piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga

iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 14.05.2023. a laenutaotluse XXX (edaspidi krediidiandja)

iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kokku on kostja 2 korral esitanud taotluse krediidi

välja maksmise kohta). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja

poolt taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale Lepingu

üldtingimused ja eritingimused koos Hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega,

mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja

saadetud PIN koodi kasutades XXX iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel

saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 14.05.2023 a. Krediidilepingu

eritingimuste punkti B kohaselt võimaldati Kostjale limiiti kuni 2500 eurot. Leping sõlmiti

tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2 812

eurot. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub

klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 38,40% aastas ehk 0.1052000% päevas.

Lepingu eritingimuste punkti F kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 45,93% aastas. Arvestus

põhineb Laenulimiidi summal 2500.00, ja päevaintressil 0.1052000% (41,35% aastas) ning

eeldustel, et: a) Laenulimiidi summa võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus; b)

Laenulimiidi summa on antud üheks aastaks alates Laenulimiidi summa esimesest kasutusse

võtmisest ning viimase maksega tasub Klient kogu järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud,

kui neid on; c) Laenulimiit makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel

alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Krediidi kulukuse määra aluseks on VÕS

§ 406 lg 6 alusel valdkonna vastutava ministri poolt vastu võetud määrus Tarbijakrediidi kulukuse

määra arvutamise korra kohta. Kuivõrd krediidilepingu sõlmimise ajal ei ole võimalik teada, kui

palju krediidisaaja lepingu vältel krediiti võtab ning omakorda kaasnevaid tasusid, siis seetõttu ei

2 (5)

2-25-19963

ole võimalik arvutada välja tegelikku krediidikulukuse määra vaid lähtuda saab üksnes esialgsest

eelduslikest arvutustest. Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne

intressimääraga, s.o. 38,40% aastas ehk 0.1052000% päevas. Kostja on krediidilepingu raames

teostanud tagasimakseid kokku summas 1 194.75 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 463,87

eurot, kulude katteks 69,31 eurot ja intressi katteks 661,57 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust

tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, märtsikuu osamakse summas

120,62 eurot, maksetähtaeg 14.04.2025, aprillikuu osamakse summas 124,57 eurot, maksetähtaeg

14.05.2025, maikuu osamakse summas 128,65 eurot, maksetähtaeg 14.06.2025, juunikuu osamakse

summas 132,61 eurot, maksetähtaeg 14.07.2025 ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks

VÕS § 82 lg 7 mõttes, 28.06.2025 edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu

lõpetamisest. Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu,

öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub

aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud

ja krediidiandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, lõppeski leping

13.07.2025. a.

2. Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 2 812 eurot ja

kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 463.87 eurot. Eeltoodust tulenevalt

on Kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 2 348.13 eurot (2 812 eurot - 463.87

eurot), mille hageja palub kostjalt välja mõista.

3. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt

Laenulepingu põhitingimustele ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe tingimustele on

hagejal õigus arvestada tasumata intressi 38,40% aastas krediidilimiidi kasutamise eest. Intressi

arvestatakse igapäevaselt Kasutusse antud laenusaldolt. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata

intress 286.56 eurot.

4. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne

Intressimääraga, so 38,40% aastas. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt alates

lepingu ülesütlemisest 13.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 21.11.2025 lepingujärgses

viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 326.09 eurot.

5. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe

sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-

posti aadressile. Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad

kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Hageja on

edastanud Kostjale 04.08.2025. a nõudekirja, 19.08.2025 pretensioon ja 27.08.2025 hagihoiatus.

Lähtudes eeltoodust kujuneb hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: nõudekiri – 25 eurot; 2)

pretensioon – 5 eurot; hagihoiatus – 5 eurot. Kokku: 35 eurot.

6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja XXX

(endise ärinimega XXX) teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust

Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Kostja täitis krediidiandja iseteeninduses laenusaaja

3 (5)

2-25-19963

ankeedi. Viidatud lisa puhul on tegemist väljavõttega kostja taotlusest krediidikonto avamiseks.

Krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja

krediidivõimelisuse hindamist kliendi pangakonto väljavõtte alusel. Kostja sissetulekuid ja

väljaminekuid arvesse võttes leidis Krediidiandja põhjendatult, et kostja on maksevõimeline ja et

kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast

krediidikohustuse tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr.

7. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja

mõista põhivõlgnevuse 2 348.13 eurot, intressi 286.56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

326.09 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud

summas 385 eurot, so riigilõiv, ning viivis menetluskuludelt kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

9. Viru Maakohus võttis 24.11.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kohtudokumendid isiklikult kätte saanud

19.12.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu

antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

11. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja XXX

vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus

seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

12. Analüüsides hageja poolt esitatud tõendeid ja selgitusi ning krediidilepingu sõlmimisel kostja

esitatud pangakonto väljavõtteid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on laenuandja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de

76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 2 995.78 eurot ulatuses (sh

põhivõlgnevus 2 348.13 eurot, intress 286.56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 326.09 eurot ja

sissenõudmiskulu 35 eurot).

13. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSKULUD

4 (5)

2-25-19963

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. Hageja on märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot. Hageja on

maksnud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 20.11.2025 summas 385 eurot. Menetluskulude

jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 385 eurot, s.h

riigilõiv.

16. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

17. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2;

407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

5 (5)