4-25-3876/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-3876

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. jaanuaril 2026, Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-3876 (2302,25,011968)

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuasi

Mark Ševtšenko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärele-

valvetalituse kohtuesindusgrupi 06.10.2025 üld-

menetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,25,011968

Menetlusalune isik

Mark Ševtšenko

isikukood: 38907040368; elukoht: XXX; e-posti aadress:

XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindus-

grupi grupijuht politseileitnant Katrin Vizel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 2, 133, 135, § 155-156,

maakohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi

06.10.2025 üldmenetluse otsus

väärteoasjas nr 2302,25,011968, millega Mark Ševtšenkot karistati LS § 227 lg 4

järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Mark Ševtšenkot

LS § 227 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Karistus pööratakse

täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

3. Jätta rahuldamata Mark Ševtšenko kaitsja esitatud kaebus.

4. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel jätta lepingulise kaitsja kulud Mark

Ševtšenko enda kanda.

5. Liiklusseaduse § 127 alusel on Mark Ševtšenko kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates

4-25-3876

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edastada kohtuotsus Mark Ševtšenkole, tema kaitsjale Aleksei Smelovile, kohtuvälisele

menetlejale ja Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi 06.10.2025 üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,25,011968

karistati Mark Ševtšenkot LS § 227 lg 4 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 12

kuuks. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit

Audi A6 registreerimismärgiga XXX 12.09.2025 kell 18.50 Tallinnas, J. Smuuli teel (Suur-

Sõjamäe ja Tala tänava vahel), s.o asulasisesel teel, kiirusega 133 +/- 7 km/h kohas, kus

suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

76 km/h. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani

toime LS § 227 lg-s 4 sätestatud väärteo.

2. 24.10.2025 esitas menetlusalune isiku Mark Ševtšenko lepinguline kaitsja Aleksei Smelov

väärteoasjas nr 2302,25,011968 06.10.2025 tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale

kaebuse, milles taotleb selle otsuse tühistamist, karistusena rahatrahvi kohaldamist LS § 227

lg 4 sätestatud määras ja kaebuse rahuldamisel menetlusalusele isikule lepingulisele kaitsjale

makstud tasu hüvitamist. Menetlusalune isik ja tema kaitsja on nõus asja läbivaatamisega

kirjalikus menetluses.

2.1

Kaebuse kohaselt

on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus

ebaproportsionaalselt range ega arvesta piisavalt isiku majandusliku olukorra ega võimaliku

töökoha kaotusega. Menetlusalune isik on esitanud kohtuvälisele menetlejale selgitused, et ta

alustas 04.09.2025 tööd uues töökohas. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti töötamise registri

kandele töötab Mark Ševtšenko OÜ-s W (registrikood XXX) halduse abilisena. Tema

tööleping on kehtiv. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt nõuab tema töö igapäevast

sõiduki juhtimist. Juhiloa äravõtmine 12 kuuks tooks kaasa töölepingu ülesütlemise, kuna ta

ei saaks täita oma tööülesandeid. Kaebuse esitaja möönab, et menetlusalune isik on

varasemalt kohtulikult karistatud, mis raskendab oluliselt tema võimalusi leida uus töökoht,

eriti praeguses majandusolukorras. See ei ole pelgalt oletus, vaid reaalne takistus, mille tõttu

on praeguse töökoha säilitamine tema ja tema leibkonna toimetulekuks kriitilise tähtsusega.

Seega tooks kaebaja hinnangul juhtimisõiguse äravõtmine kaasa menetlusalusele isikule

ebaproportsionaalselt raske tagajärje – pikaajalise töötuse ja sissetuleku kaotuse – mis ületab

tunduvalt karistuse eesmärgiga taotletavat mõju.

2.2 Kaebaja märgib, et vaidlustatud otsuses ei ole kohtuväline menetleja piisavalt

põhjendanud, miks antud juhul ei ole karistuse eesmärkide saavutamiseks piisav kohaldada

rahatrahvi ja, miks on vältimatult vajalik kohaldada rangemat meedet – juhtimisõiguse

äravõtmist. Menetlusalune isik on oma tegu siiralt kahetsenud ja mõistnud selle raskust. Ta on

andnud lubaduse edaspidi seadusekuulekalt käituda. Menetlusalune isik on maksevõimeline.

Rahatrahv on samuti tuntav karistus, mis täidab nii eripreventiivset (mõjutab rikkujat edaspidi

hoiduma rikkumistest) kui ka üldpreventiivset eesmärki. Proportsionaalsuse põhimõttest

(KarS § 56 lg 2) tulenevalt tuleb mitme alternatiivse karistuse olemasolul eelistada seda, mis

on isiku jaoks leebem, kuid saavutab siiski karistuse eesmärgi. Kaebaja hinnangul on antud

4-25-3876

juhul selleks rahatrahv, mis ei võtaks menetlusaluselt isikult tema ainukest sissetulekuallikat.

Kohtuväline menetleja on ka ise otsuses tuvastanud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku

puhtsüdamliku kahetsuse. Lisaks puudusid rikkumisel raskendavad tagajärjed (nt kahju

tekitamine kolmandatele isikutele, liiklusõnnetuse põhjustamine), mistõttu peab kaebaja

esitatud ettepanekut karistuse osas põhjendatuks.

3. 24.11.2025 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles

nõustub väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja

leiab, et etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga ja väärtegu on õigesti

kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi, alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad.

3.1 Kohtuväline menetleja selgitas, et kaebaja pani talle inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult,

kuna tema poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud

suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema kaebaja poolt tajutav, see

ei saanud talle märkamatuks jääda.

3.2 Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebajale mõistetud karistuse kergendamine

põhjendatud. Karistusregistri andmete kohaselt oli viimasel käesoleva õigusrikkumise

toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Karistatud

on teda rahatrahviga. Kuna menetlusalune isik ei ole eelnevatest karistustest vajalikke

järeldusi teinud, siis õiguskorra kaitsmise huvidest, on kohtuvälise menetleja hinnangul

vajalik juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine. Selle seisukoha esitamise juures on oluline ka

fakt, et rikkumine leidis aset Tallinna linnas sellisel teelõigul, kus olenemata kuupäevast ja

kellajast on liiklus alati aktiivne. Sellest tulenevalt saab asuda järeldusele, et kaebaja seadis

oma käitumisega reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja vara.

3.3 Kohtuväline menetleja ei pidanud usutavaks, et mootorsõiduki juhtimisõiguse vajalikkus

ei olnud menetlusalusele isikule teada väärteo toimepanemise ajal. See ei takistanud teda

väärtegu toimepanemast. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei

saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Liiklusalaste väärtegude toimepanek on

muutunud menetlusalusele isikule elustiiliks. Seega leidis kohtuväline menetleja, et karistuse

üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud tema karistamine

karistusega, mis eemaldaks ta juhina liiklusest. Üksnes rahatrahvi kohaldamine oleks

siinkohal perspektiivitu. Menetlusalune isik oli kaebuses põhjendanud juhtimisõiguse

vajalikkust seoses igapäevaste vajadustega (säilitada töökoht ja pere majanduslik

kindlustatus). Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kaebuses toodud põhjendused

juhtimisõiguse olulisuse kohta ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata

jätmiseks.

3.4 Kohtuväline menetleja hindas kaebaja süüd suureks. Vastulauses ja kaebuses avaldatud

kaebaja kahetsust pidas kohtuväline menetleja paljasõnaliseks, ebasiiraks.

3.5 Seega kokkuvõttes oli kohtuväline menetleja seisukohal, et kaevatav kohtuvälise menetleja

otsus on seaduslik ja põhjendatud, arvestab eri- ja üldpreventsiooni eesmärkidega ja on kooskõlas

KarS § 56 lg 1 sätestatuga. Seega palus kohtuväline menetleja jätta VTMS § 132 lg 1 alusel otsuse

muutmata ja kaebus rahuldamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses

teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist

4-25-3876

kohtuistungil. Käesoleval juhul teatasid kaebaja ja kohtuväline menetleja kohtule, et nad on

nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist

tõendite uurimiseks. Seega kohus, olles tutvunud nii Mark Ševtšenko kaitsja esitatud kaebuse,

väärteoasja nr 2302,25,011968 materjalidega ja kohtuvälise menetleja 24.11.2025 esitatud

kirjaliku seisukohaga, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud väärteoasjas nr

2302,25,011968 06.10.2025 tehtud üldmenetluse otsusele esitatud Mark Ševtšenko kaitsja

kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

5. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

6. Mark Ševtšenkole heideti väärteoprotokolli kohaselt ette lubatud sõidukiiruse ületamist

(LS § 227 lg 4). Vaidlus puudub selles, et Mark Ševtšenko juhtis 12.09.2025 kell 18.50

Tallinnas, J. Smuuli teel (Suur-Sõjamäe ja Tala tänava vahel) mootorsõidukit Audi A6

registreerimismärgiga XXX kiirusega 133 +/- 7 km/h, millega ületas suurimat lubatud

sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 76 km/h. Nimetatud väärteo asjaolud on tuvastatavad

väärteoasjas nr 2302,25,011968 kogutud tõenditega.

7. Kohtu hinnangul tõendavad Mark Ševtšenkole etteheidetavat kiiruseületust ennekõike

videosalvestistes kajastatu (kokku 4 tk) ja tunnistaja patrullpolitseinik M. L. ütlused.

8. Tunnistaja M. L. ütlustest nähtub, et ta täitis 12.09.2025 kell 18.50 Tallinnas, J. Smuuli teel

(Suur-Sõjamäe ja Tala tänava vahel) koos patrullpolitseinik L. V. teenistusülesandeid ja

täpsemalt kasutades mõõteseadet Stalker DSR 2X DP009657, mõõtis Tala tänava suunas

liikuva mootorsõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruseks 133 km/h.

Lubatud sõidukiiruseks sellel alal on 50 km/h. Tunnistaja andis sõidukile peatamismärguande.

Sõidukijuhiks osutus Mark Ševtšenko.

9. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui selle on teinud

pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, kasutades

taadeldud mõõtevahendit ning järgides asjakohast mõõtemetoodikat. LS § 199 lg 7 sätestab, et

nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste

töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse

nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning

mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi Eesti Vabariigi Valitsuse määrus) § 10 lg 2 sätestab,

et mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis,

tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad.

VTMS § 31 lg 1¹ sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo

tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla

väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos

väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja

lahendamiseks olulised asjaolud. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas

nr nr 2302,25,011968 esitatud videosalvestised toime pandud rikkumise kohta vastavad

eelpoolnimetatud nõuetele.

10.Kohus, uurides kohtuvälise menetleja esitatud salvestisi kiiruse mõõtmise kohta, tuvastas

järgneva. Patrullsõiduki kaamera salvestisel nr 20250912_185000_F on fikseeritud, et

liiklusrikkumine leidis aset 12.09.2025 kella 18.50 ajal. Politseisõiduki mõõteseade mõõtis

politsei suunas liikunud tumedat värvi sõiduki kiiruseks 133 km/h. Salvestiselt nr

20250912_185200_F, nr 20250912_185300_F ja patrullpolitseiniku vormikaamera nr

U16216 salvestiselt nähtub, et kinni peeti mootorsõiduk Audi A6 registreerimismärgiga XXX.

Patrullpolitseinik L. V. teostas heli- ning videosalvestust ja märkis, et kiirust mõõtis

4-25-3876

patrullpolitseinik M. L., kiiruse mõõtmiseks kasutati mõõteseadet Stalker DSR 2X DP009657,

sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati mõõterežiimi vastutuleva tõkke kiiruse mõõtja

liikuvast sõidukist, kiirust mõõdeti mootorsõidukil Audi A6 registreerimismärgiga XXX,

mõõtmiskoht oli Tallinnas, J. Smuuli teel (Suur-Sõjamäe ja Tala tänava vahel), mõõdetava

sõiduki liikumise suund oli Tala tänav, antud teelõigul maksimaalne lubatud sõidukiirus oli

50 km/h. Sõidukijuhiks osutus Mark Ševtšenko, kes esitas juhiloa nr XXX.

11. Eelnevalt osutatud Eesti Vabariigi Valitsuse määruse lisa 1 (punkt 3) sätestab liikuvast

sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse

laiendmääramatuse väärtuse. Arvestades politseisõiduki ja mõõdetava sõiduki kiirust on antud

juhul mõõtemääramatust +- 7 km/h. Seega ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem, kui

76 km/h.

12. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist teostas pädev

mõõtja M. L., kes oli läbinud pädeva mõõtja koolituse, kasutades taadeldud mõõtevahendit ja

järgides seejuures mõõtemetoodikat, mida kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti 18.08.2025

tõend. Taatlustunnistuse nr TTRS-25/00063 kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker DSR 2X

DP009657 taadeldud 07.04.2025. Majandus- ja taristuministri 01.01.2019 jõustunud määruse

nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos

eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded,

taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded1“

lisa punkti 7.1 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta.

Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o 12.09.2025, teostas liikluskiiruse mõõtmise selleks

pädev isik, kasutatud mõõteseadmel oli kehtiv taatlustunnistus.

13. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et Mark Ševtšenko juhtis 12.09.2025 kell

18.50 Tallinnas, J. Smuuli teel, mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX

teelõigul, kus suurim lubatud kiirus oli 50 km/h, kiirusega 133 km/h +- 7 km/h, millega ületas

suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 76 km/h. Järelikult on Mark Ševtšenko tegevuses

tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 4 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused, s.o

mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine enam kui 60 km/h.

14. VTMS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Väärteo subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt ettevaatamatult. Kohus

leiab, et Mark Ševtšenko on pannud väärteo toime kavatsetuse vormis. KarS § 16 lg 2

kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava

asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtule

esitatud salvestise põhjal on tuvastav, et Mark Ševtšenko juhitud sõiduki kiirus oli oma

sõidureas mõõteseadme vaatevälja saabudes 133 km/h ja politseist vastassuunas möödununa

jäi see samuti vähemalt 112 km/h piiresse. Arvestades seda, et kiiruse ületamine asulasisesel

teel 76 km/h enam kui lubatud, ei olnud kahtlemata hetkeline ega saanud menetlusalusele

isikule kuidagi jääda märkamata, siis saab sellises ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust

ületada vaid teadlikult. 2016 aastast juhtimisõigust omava kogenud juhina (vt detailandmete

päring isiku kohta politsei asutusele) oli ja on Mark Ševtšenko teadlik ka kehtivatest

eeskirjadest, sh kohustusest jälgida asulasisesel teel kehtivat lubatud piirkiirust ja mitte seda

ületada. Menetlusaluse isiku enda ütlustest ja toimepandud rikkumise asjaoludest saab seega

järeldada, et tal oli selge soov kiirust ületada, millega ta seadis endale eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (so lubatud sõidukiiruse ületamise).

15. Nii on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p-s 2

sätestatud keeldu ja pani toime LS § 227 lg 4 kirjeldatud väärteo.

4-25-3876

16. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s

29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis

tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.

KARISTUS

17. LS § 227 lg 4 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti

kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuni. Niisamuti näeb seadus

ette võimaluse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuust kuni 12 kuuni.

18. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 4 järgi

juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks, s.o sanktsiooni keskmises määras.

19. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse süüteo asjaolusid, süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid, tema süüd

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

20. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-52-13) tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus (arvestades süüdistatava teoeelset

ja -järgset käitumist jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

saada konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda,

kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse

ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

21. Mark Ševtšenko süü suurust hinnates arvestab kohus eeskätt sõidukiiruse ületamise ulatust

(76 km/h) ehk teo raskust. Niivõrd märkimisväärses ulatuses piirkiiruse ületamisega, pani

menetlusalune isik ohtu nii tema enda kui ka teiste temaga samal teelõigul liikuvate

kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Mark Ševtšenko ületas videomaterjali põhjal kiirust

olukorras, kus ta ei osalenud liikluses üksinda, tema juhitud sõidukist möödusid teised

vastutulevad sõidukid, ta ületas kiirust raudteid ületaval sillal, millel on kahel suunal liiklus ja

mõlemal suunal üks rida. Sellisel teelõigul niivõrd suurel sõidukiirusel ei ole mootorsõiduk

võimeline ootamatult teele ilmunud takistuse ees peatuma ega sellest mingil viisil ümber

põikama. Kohtu hinnangul viitab ka Mark Ševtšenko poolt kiiruse ületamise toime panemine

tahtlikult, täpsemalt kavatsetuse vormis, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm,

tema süü suurusele. Nii on kokkuvõttes on menetlusaluse isiku süü kohtu hinnangul suur.

22. Kaebuses toodud väited, et menetlusaluse isiku teost lähtuv oht ei realiseerunud

mingisugusegi kahjuliku tagajärjena, ei oma kohtu hinnangul tähtsust ei süü suuruse

määratlemisel ega ka karistuse kohaldamisel. Tegemist on abstraktse ohudeliktiga ja tagajärje

saabumine ei ole süüteokoosseisus ette nähtud. Seega on kohtu hinnangul kaebuses märgitud

selgitused tagajärje puudumise osas ainetud. Juhul, kui oleks süüteo tagajärjel põhjustatud

tagajärg, oleks tegemist täiendavalt inkrimineeritud väärteo- või halvimal juhul juba

kuriteokoosseisuga.

23. Kohus märgib, et tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja konkreetse isiku omadusi arvestades. Nii peab karistuse eripreventiivse

eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada

edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu lahendid nr 3-1-

1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).

24.Kohus leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et menetlusalust isikut Mark Ševtšenkot ei

saa karistada rahatrahvi kui kõige leebema karistuse liigiga. See karistusliik on oma eesmärgi

ja mõju tema osas ammendanud. Mark Sevtšenkole oli antud süüteoga samalaadse liiklusalase

4-25-3876

rikkumise eest juba määratud rahatrahv. Nimelt karistati teda Politsei- ja Piirivalveameti

27.08.2024 otsusega LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 900 eurot (karistus on

täidetud 11.10.2024). Eeltoodu aga ei mõjutanud teda uue süüteo toimepanemisest hoiduma.

Uue samalaadse süüteo pani ta toime 12.09.2025. Nii on kohtu hinnangul kohtuväline

menetleja lähtunud Mark Sevtšenkole karistust määrates asjakohaselt tema süü suurusest ja

sellele vastavast raskusastmelt järgmisest sanktsioonialternatiivist. Kohus arvestab selle

karistusliigi valikul ka selle faktiga, et 27.08.2024 karistati Mark Ševtšenkot LS § 227 lg 3

järgi ehk rikkumise eest, mil kiiruseületus toimus vahemikus 41-60 km/h. Nüüd on aga tema

poolt toimepandud rikkumine juba suurem (lubatust enam kui 76 km/h). Nii on Mark

Sevtšenko poolt toime pandud liiklusalased väärteod muutunud ajas ka ohtlikumaks.

25. Mark Sevtšenko on selgitanud, et mootorsõiduki juhtimisõigus on talle vajalik seoses

tööülesannete täitmisega (tema töö nõuab igapäevast sõiduki juhtimist). Töötamisregistri

andmetel töötab Mark Ševtšenko äriühingus OÜ W (registrikood XXX) halduse abitöölisena.

Juhiloa äravõtmine 12 kuuks tooks kaasa töölepingu ülesütlemise, kuna ta ei saaks täita oma

tööülesandeid, mis omakorda mõjutaks tema majanduslikku toimetulekut. Kohus märgib, et

nimetatud asjaolud ei too kaasa kaebajale määratud karistuse liigi muutmist. Kuigi Mark

Ševtšenko jaoks on ilmselgelt oluline tööl käimine ja sissetuleku hankimine, ei mõjutaks kohtu

hinnangul rahatrahvi mõistmine isikut viisil, mis paneks teda hoiduma edaspidi rikkumiste

toimepanemisest. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta

üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades asjaolu, et

menetlusalune isik ka varasemalt toime pannud liiklusrikkumisi (sh LS § 227 lg 3 järgi

kvalifitseeritava väärteo), siis pidi ta teadma, et sellisele teole võivad järgneda nii rahatrahv

või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud

ebamugavused edasise elu korraldamisel. Hinnates riivatavaid õigushüvesid, asub kohus

seisukohale, et liiklusturvalisus ja ka kaebuse esitaja enda elu ja tervis kaaluvad üles tema

võimalikud ebamugavused. Niisamuti märgib kohus, et isik, kelle jaoks tema elatusallikad

põhinevad juhtimisõiguse olemasolul, peab olema liiklusreeglite järgimisel eriti hoolas ja

tähelepanelik ning tegema endast kõik sõltuva, et ta seadust ei rikuks. Vastasel korral tuleb tal

ka arvestada võimalike ebameeldivate ning oluliselt isiku senist elukorraldust mõjutavate

tagajärgedega. Nii ei pea kohus menetlusaluse isiku toodud põhjendusi sellisteks, mis

tingiksid kohtuvälise menetleja otsuse muutmise karistusliigi valiku osas.

26. Küll aga peab kohus võimalikuks vähendada kohtuvälise menetleja määratud karistuse

määra arvestades kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku avaldatud kahetsust toimepandu

suhtes. Menetlusalune isik avaldas 02.10.2025 oma vastulauses kahetsust. Ka esitatud

kaebuses on märgitud, et Mark Ševtšenko mõistab ja kahetseb toimepandud rikkumist. Samas

leiab kohus, et kahetsuse avaldamine kergendava asjaoluna ei ole niivõrd mõjus, et tingiks

karistuse määramise santsiooni alammääras. Väärteootsusest nähtuvalt raskendavaid

asjaolusid Mark Ševtšenko puhul tuvastatud ei ole, neid ei tuvastanud ka kohus.

27. Arvestades süüteo asjaolusid ja kergendavat asjaolu kahetsuse näol on kohtu hinnangul

võimalik kohtuvälise menetleja määratud keskmises määras põhikaristust mõnevõrra

vähendada, mõistes karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuueks kuuks.

Kohtu hinnangul on sellisel moel mõistetava karistusega võimalik täita selle nii eri- kui

üldpreventiivsed eesmärgid. Määratav karistus annab nii menetlusalusele isikule Mark

Ševtšenkole kui ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja

vastutustundlik ning reeglite rikkumise korral järgneb sellele vastutus. Mark Ševtšenkol on

isiklikult võimalik juhtimisõiguse taastamisel teha oma teost vajalikud järeldused.

4-25-3876

28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise

menetleja otsust karistuse osas, kergendades seda, kuid ülejäänud osas jätab kaebuse

rahuldamata.

29. Kohus selgitab, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine hakkab kehtima antud

kohtuotsuse jõustumisest. See, et LS § 127 kohaselt tuleb Mark Ševtšenkol loovutada (s.t viia

ära) juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul arvates antud kohtuotsuse jõustumisest, ei

tähenda, et mootorsõidukit võiks kohtuotsuse jõustumise ja juhiloa loovutamise vahelisel ajal

juhtida. Juhul, kui Mark Ševtšenko tähtaegselt juhiluba Transpordiametile ära ei vii, võidakse

talle selle kohustuse täitmata jätmise eest määrata sunniraha.

30. VTMS § 38 lg 1 tuleneb, et menetluskulude üle otsustamisel tuleb väärteomenetluses

juhinduda kriminaalmenetluse sätetest. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud

süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu. Seega jäävad menetluskulud menetlusaluse isiku

enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Väling

kohtunik