2-25-4737/20 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-25-4737

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

12.01.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-4737

Tsiviilasi

Maaelu Edendamise Sihtasutuse avaldus OÜ FinEst

Wood pankroti välja kuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

Maaelu

Edendamise

Sihtasutus

(registrikood: 90000245; asukoht: Oru 21, XXX, 71003

XXX; e-post: XXX), esindaja Kersti Meindorf;

Võlgnik: OÜ FinEst Wood (registrikood: 11694460;

asukoht: Kirsi 1, XXX, 70604 XXX; e-post: XXX),

juhatuse liige J.P.R. (Soome isikukood: 040388-

159U);

Ajutine

pankrotihaldur:

Anne

Tammer

(Advokaadibüroo Tammer & Tammer, Kalevi 9, Tartu,

51010 Tartumaa; XXX; XXX)

Kohtuistung/eelistung

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada maksejõuetuse teenistuse avaldus OÜ FinEst Wood

pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena.

2. Kuulutada välja OÜ FinEst Wood (registrikood: 11694460) pankrot 12.01.2026

kell 11.00.

3. Viia OÜ FinEst Wood pankrotimenetluse läbi avaliku uurimisena.

4. Nimetada OÜ FinEst Wood (registrikood: 11694460) pankrotihalduriks Anne

Tammer (Advokaadibüroo Tammer & Tammer, Kalevi 9, Tartu, 51010 Tartumaa;

XXX; XXX).

5. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile

(Advokaadibüroo Tammer & Tammer, Kalevi 9, Tartu, 51010 Tartumaa; XXX;

XXX) kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku

vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja tõendid avalduses

nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

6. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade pankroti väljakuulutamise

kohta. Teates tuleb märkida järgmised asjaolud: pankroti välja kuulutanud kohtu

nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

märge, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena; ettepanek

võlausaldajatele ja ka käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele (pandiõigust või muud tagatisõigust omav isik) oma nõuete esitamiseks;

nõuete esitamise tähtaeg; selgistus, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab

sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse ning, et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks

tegemisest.

Menetluskulude jaotus

1. Määrata kindlaks Maaelu Edendamise Sihtasutuse menetluskulud summas 420

eurot.

2. Punktis 1 nimetatud menetluskulud tasuda Maaelu Edendamise Sihtasutusele

pankrotivarast vastavalt PankrS §-le 146.

3. Määrata OÜ FinEst Wood pankrotimenetluses ajutise halduri tasuks 409,20

eurot (sh km).

4. Anda menetlusabi ja maksta ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest

Advokaadibüroo

Tammer & Tammer OÜ

arvelduskontole nr

EE772200221074511252 Swedbank.

5. Määrus saata p-s 4 märgitud ajutise halduri tasu välja maksmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimäärusele (v.a resolutsiooni p 1 ja 3) võib võlgnik esitada 15 päeva jooksul

esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kindlaksmääramise peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Menetluse käik ja asjaolud

1. Maaelu Edendamise Sihtasutus esitas kohtule avalduse OÜ FinEst Wood pankroti

väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt andis avaldaja võlgnikule laenulepingute nr 62COV20

ning 179COV20 alusel laenu kokku 676 000 eurot. Lepingute tagamiseks seati hüpoteegid

hoonestusõigustele (reg osa nr: 15699550 asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 15601550

asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 15608150 asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ja

kinnisasjale reg osa 7902050, asukohaga xxxxxxxx XXX, samuti kommertspandid võlgniku

vallasvarale. Kuna võlgnik ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, ütles avaldaja

lepingud üles 11.11.2024. Kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxpüüti müüa täitemenetluses alghinnaga

100 000 eurot, kuid enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. Kohtutäituri teavituse

kohaselt tundub täitemenetlus olevat perspektiivitu. Kohtutäitur teostas nõuete tagatiste

ülevaatuse ja selgus, et hoonestusõiguse sisuks olnud elamuid ei ole ehitatud ning tähtaeg

selleks on möödunud. Lisaks ei näe valla esindajad võimalust tähtaja pikendamiseks sama

lepingu alusel. Tagatisteks olevad hoonestusõigused on seega väärtusetud. Võlgniku

majanduslikku seisundit ei saa hinnata, sest äriregistrile on esitamata 2023.a majandusaasta

aruanne ja alates 20.05.2024 käibedeklaratsioonid. Võlgnikul on maksuvõlg 21.07.2023

seisuga 29 471,67 eurot. Võlgniku suhtes käib täitemenetlus ka teise võlausaldaja Tartu Hoiu-

laenuühistu kasuks. 19.03.2025 seisuga on lepingustest tulenev võlgnevus kokku 502 316,55

eurot. Kuna võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi pikka aega, siis on avaldaja seisukohal, et

võlgnik ei suuda tasuda oma võlgnevust ja selline suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja

hinnangul puudub võlgnikul vara enda kohustuste täitmiseks ning võlgnik on maksejõuetu.

Avaldaja palus välja kuulutada võlgniku pankrot.

2.Kohus võttis avalduse 27.03.2025.a määrusega menetlusse ning andis võlgnikule tähtaja

vastuväidete esitamiseks avaldusele. Võlgniku seaduslik esindaja sai menetlusdokumendid

kätte 15.05.2025 Soomes. Võlgnik ei esitanud seisukohta ega vastuväiteid.

30.07.2025.a määrusega määras kohus võlgnikule ajutise pankrotihalduri.

3. Ajutine pankrotihaldur esitas 25.07.2025 taotluse, milles palus PankrS § 11 lg 1 alusel

kohustada võlausaldajat tasuma deposiiti ajutise halduri kulude katteks. Taotlusest nähtuvalt

kuulus võlgnikule kinnistu xxxxxxxx XXX, mis müüdi täitemenetluses avalikul

enampakkumisel ning täituri 22.07.2025 avalduse alusel on uueks omanikuks kantud 1D OÜ.

Võlgnikule kuulub kolm hoonestusõigust, mis on väärtusetud, sest võlgnik rikkus

27.08.2019.a Põhja-Sakala vallaga sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevat

kohustust püstitada kinnisasjadele elamud. Võlgnik on kohustatud kandma hoonestusõigused

tagasi valla nimele. Liiklusregistri andmetel on võlgniku nimel 3 sõidukit. Ühelgi sõidukil ei

ole kehtivat tehnoülevaatust ega liikluskindlustust ning nende asukoht ei ole teada. Võlgniku

pangakontol ei ole rahalisi vahendeid. Muud vara ajutine haldur ei tuvastanud. Ajutine haldur

tegi 29.08.2025 päringu võlgniku juhatuse liikmele, kuid päringule ei ole siiani vastatud.

4. 11.09.2025.a määrusega määras kohus pankrotiavalduse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot.

Keegi deposiiti ei maksnud.

Kohus tegi 06.10.2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena.

5. 15.12.2025 esitas maksejõuetuse teenistus kohtule avalduse pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena. Avalduse kohaselt on teenistusel tekkinud põhjendatud

kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, sest:

1) Võlgnik on rikkunud seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust.

Võlgniku majandustegevus seiskus hiljemalt 2024.a aprilli lõpus, millisel ajal oli

võlgnikul täitmata kohustused Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Maksu- ja Tolliameti,

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti ning Tartu Hoiu-Laenuühistu ees.

Võlgnikul tekkisid täitmata jäänud kohustused juba alates juulist 2023.

2) Võlgnik on rikkunud seaduses sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustust.

Võlgnikul on esitamata 2023.a majandusaasta aruanne ning alates 2024.a maist kõik

käibedeklaratsioonid. Raamatupidamise asukoht on teadmata.

3) Teenistus tuvastas pankrotimenetluse materjalidega tutvumisel võlgniku

kahjustamisele (vara väljaviimine) viitavaid tehinguid, mis on sooritatud mh

makseraskuste tekkimise ajal.

Teenistuse hinnangul vajavad maksejõuetuse põhjused ja rasked juhtimisvead, sh võimalikud

võlgnikku kahjustavad tegevused täiendavat uurimist. Samuti esineb vajadus välja selgitada

avalikus huvis oleva maksejõuetusasja olulised asjaolud. Teenistus ei välista võlgniku

lähikondse(te) tegevuses süüteotunnuste olemasolu.

Kohtu põhjendused

6. Kohus, hinnates avaldaja, ajutise halduri ja maksejõuetuse teenistuse arvamust ning senises

pankrotimenetluses esitatud teavet, leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning seda

kinnitavad asjas uuritud tõendid.

7.1. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik

maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid,

mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

7.2.Võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on

kohustusi vähemalt 531 993,10 eurot, millest 502 316,55 euro on avaldaja nõue ja 29 676,55

eurot maksuvõlg (06.01.2026 seisuga). Lisaks on võlgniku suhtes täitmisel Tartu Hoiu-

Laenuühistu nõue. Võlgnikule kuulub kolm sõidukit (kehtivad tehnoülevaatused ja

liikluskindlustus puudub, sõidukite asukoht ja olemasolu pole teada) ja kolm hoonestusõigust.

Hoonestusõigused on ajutise halduri hinnangul väärtusetud, kuna võlgnik rikkus

hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimusi ning on kohustatud hoonestusõigused kandma

tagasi valla nimele. Muud vara ajutine haldur ei tuvastanud. Võlgnikul ei toimu äritegevust

ning võlgnikku pole võimalik tervendada. Asja materjalidest ei nähtu hetkel, et võlgnikul

oleks tagasivõidetavaid tehinguid. Eeldatavalt ei oleks aga võlgnikul ka tagasivõidetavate

tehingutega piisavalt vara enda nõuete täitmiseks. Eeltoodut arvestades tuleb asuda

seisukohale, et võlgnik on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku

majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleks välja kuulutada tema pankrot.

Kuna võlgnikul puudub vara võlgnevuste tasumiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks ning

keegi ei tasunud kohtu määratud deposiiti, esineb raugemise olukord (PankrS § 29 lg 1) ning

menetlus tuleks lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

8.1. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus võlgniku pankroti

läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus esitas nimetatud avalduse.

PankrS § 19211 lg 2 kohaselt võib maksejõuetuse teenistus kohtult käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse

läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus käesoleva

seaduse § 29 või pankrotimenetlus § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud

kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses

maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud

pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga.

PankrS § 19211 lg 3 kohaselt rahuldab kohus maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse

pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse

jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja

kuulutatud. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata.

8.2.Kohus nõustub maksejõuetuse teenistusega, et praegusel juhul esineb põhjendatud kahtlus,

et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi. Võlgniku juhatuse liige võib olla

teinud raskeid juhtimisvigu, rikkudes talle seadusega pandud kohustusi, mis tulenevad

maksukorralduse seadusest, raamatupidamise seadusest ja äriseadustikust. Pole välistatud, et

tema tegevuses võivad mh esineda kuriteo tunnustele vastavad teod. Võlgniku juhatuse liige

on suure tõenäosusega rikkunud äriseadustiku § 180 lõikes 51 sätestatud kohustust esitada

pankrotiavaldus või astuda samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse

taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Kahtlus

on ka selles, et juhatuse liige on asunud end varjama, sest kohus ei saanud pikema aja jooksul

tagasisidet äriregistrisse kantud kontaktidelt ja samuti ei vastanud võlgniku juhatuse liige

ajutise halduri järelepärimisele. Võlgnikul on maksuvõlg alates 20.07.2023. Ta pole esitanud

2023.a ja 2024.a majandusaasta aruannet ning käibedeklaratsioone alates 20.05.2024. Võlgnik

ei ole deklareerinud makse ega neid tasunud. Seega on juhatuse liige raskesti kättesaadav ja

pole tundnud mingit huvi äriühingu kohustuste täitmise (aruannete ja deklaratsioonide

esitamine) vastu alates 2023.a sügisest.

Võlgnik rikkus hoonestusõiguse seadmise lepingu tingimusi, mistõttu on võlgnikule kuuluvad

hoonestusõigused väärtused (kuuluvad valla nimele tagasikandmisele). Maksejõuetuse

teenistus on tuvastanud, et võlgniku on makseraskuste tekkimise ajal on tehtud võlgnikku

kahjustavaid tehinguid (vara väljaviimine) ning pole ka välistatud võlgniku lähikondsete

tegevuses süüteotunnuste olemasolu. Kõnealused küsimused tuleb pankrotihalduril

edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha.

9.1 PankrS § 19212 lg 1 sätestab, et pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena

kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele

ettenähtud erisusi.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1

sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva

seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada

võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused

lõppevad.

Kohus määrab pankrotihalduriks Anne Tammeri, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud

nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku.

9.2.PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse

täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud

täitmise viisi ja korda.

PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti

välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja

halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud

teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg. Pankrotiteates

tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kuna pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena, ei määra kohus kindlaks

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aega ja kohta ega avalda seda ka pankrotiteates (PankrS

§ 33 lg 21, PankrS § 19211 lg 3 lause 2).

10.Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi:

-

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle

võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks,

kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise

tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja

viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1).

-

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga

nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

-

Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1).

-

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1).

-

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise

tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42).

-

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid

võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1).

-

Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku

poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui

võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse

oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik

jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1).

-

Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad

vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85, PankrS § 19212 lg 2) ning osutama

haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud

kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes

sundtoomist või aresti.

-

Võlausaldajad

samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud

nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt

kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt

esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui

kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud

11.Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 409,20 eurot (sh

km).

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise

taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 177,20 eurot.

12.Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele

tegevustele kokku 12 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 27,50 eurot/tund

(km-ta).

Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja

mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud.

Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on

põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga

ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud

ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 330 eurot, millele lisandub käibemaks,

kokku 409,20 eurot.

13.PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud

vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse

kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile

tasuda pankrotivara arvel.

PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta

büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad

maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb.

14.Ajutine haldur on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4:

Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja

kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Kuigi kohus ei kuuluta võlgniku pankrotti välja PankrS § 23 lg-s 4 märgitud alustel, leiab

kohus siiski, et võlgnikule tuleks anda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel analoogia korras

PankrS § 23 lg-ga 4. Võlgnikul puudub pankrotivara, keegi deposiiti ei tasunud ning pole

teada, kas võlgnikul võiks tekkida piisavalt vara halduri tasu hüvitamiseks. Kohus kuulutas

pankroti välja ning otsustas menetluse läbi viia avaliku uurimisena, mistõttu menetlus toimub

hoolimata sellest, kas pankrotivaras on piisavalt vahendeid menetluse läbiviimiseks. Haldur

teeb tööd ning ta õigustatud töö eest ka tasu saama. Seetõttu tuleb võlgnikule anda

menetlusabi ning ajutise halduri tasu kanda riigi vahenditest.

Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu

arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1

sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33

eurot poole tunni kohta.

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik ajutise halduri tasu väljamaksmine riigi vahenditest,

s.o 409,20 eurot (sh km).

TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab: hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kohus leiab põhimõtteliselt, et pankroti välja kuulutamine on vaid

avaldaja huvides, kes saab niimoodi uue täitedokumendi, millele hakkab kehtima uus nõude

aegumise kulgemine. Menetlus ei ole kuidagi võlgniku huvides, mida näitas ka võlgniku

vähene huvi menetluses. Seetõttu tuleks menetluskulud jätta täies ulatuses avaldaja enda

kanda. Riigikohus on aga 10.04.2013 teinud lahendi 3-2-1-23-13, mille p-s 12 on selgitanud

TsMS sätete mittekohaldumist pankrotimenetluses. Riigikohus selgitas järgmist: Kolleegium

leiab, et sellest üldreeglist on PankrS §-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt,

millele viitavad PankrS § 150 lg-d 2 ja 3. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui

pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati,

kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1

mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning PankrS § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud PankrS §

11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast. Seega tuleb avaldaja

kantud menetluskulud tasuda pankrotivarast vastavalt PankrS §-le 146. Kohus leiab, et

nimetatud kulusid ei saa välja mõista otse võlgnikult, vaid lähtudes PankrS § 146 tuleb need

kulud kanda pankrotivarast.

Avaldaja ei esitanud menetluskulude nimekirja, kuid kohtul on vaatamata sellele kohustus

kohtuasja materjalide pinnalt menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata (TsMS § 174

lg 1). Kohtuasja materjalide alusel on tuvastatav, et avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv

420 eurot. Nimetatud kulud on põhjendatud kulud ja tuleb kanda pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik