2-25-18590/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-18590

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group osaühingu hagi S. T. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

13 745.29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Aktiva Finance Group osaühing (registrikood

10746479);

hageja lepinguline esindaja A. J. (Julianuse Õigusbüroo

osaühing, e-post jurist@julianus.ee);

kostja S. T. (isikukood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja Aktiva Finance Group osaühingu (registrikood 10746479) hagi kostja S.

T. (isikukood XXX) vastu võla nõudes tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt S. T.’ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 8519.39 eurot, intress 578.28 eurot,

haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3066.65

eurot.

3. Mõista kostjalt S. T.’ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja viivis alates 04.11.2025 kuni põhinõude summas

8519.39 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 17,9% aastas.

4. Jätta menetluskulud S. T. (isikukood XXX) kanda.

5. Mõista kostjalt S. T.’ilt (isikukood XXX) hageja Aktiva Finance Group osaühingu

(registrikood 10746479) kasuks välja riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 338 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal S. T.’il (isikukood XXX)

2-25-18590

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Menetluskulud kanda Julianus Inkasso osaühingu arvelduskontole nr EEXXX,

viitenumbriga 716988173.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel

on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest.

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on

õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud

riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792

AS-is LHV Pank.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2

100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi

taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

2-25-18590

TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus

kirjeldava ja põhjendava osata.

Aktiva Finance Group OÜ esitas 03.11.2025 hagiavalduse S. T. vastu võla nõudes. Hageja palub

kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 8519.39 eurot, intress 578.28 eurot,

haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3066.65 eurot,

viivis alates 04.11.2025 kuni põhinõude summas 8519.39 eurot täitmiseni lepingujärgses

viivisemääras 17,9% aastas, riigilõiv 910 eurot, hageja õigusabikulud 338 eurot ning viivis

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni

menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks Coop Finants AS ja kostja vahel 21.03.2022 sõlmitud

laenuleping nr. L400978. Kostja jättis oma lepingujärgsed kohustused täitmata, mistõttu ütles

Coop Finants AS lepingu 30.10.2023 üles. 30.10.2023 loovutas Coop Finants AS kostja vastase

nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.

Harju Maakohus võttis 26.11.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

26.11.2025 kohtumäärus on kostjale toimetatud kätte kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu

26.11.2025.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

2-25-18590

Hagiavalduse lahendamine

Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg

3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud.

Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud

järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on

toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS

§ 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse

määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse

või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma

katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste

katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet,

mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.

Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 8519.39 eurot, intress

578.28 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

3066.65 eurot ja viivis alates 04.11.2025 kuni põhinõude summas 8519.39 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 17,9% aastas.

2-25-18590

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 919

eurot ja õigusabikulud 338 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu

910 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et

tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169

eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates

õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole

keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu

suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude

väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd

ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise

esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 120)

240 eurot ilma käibemaksuta.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (910+240) 1150 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses

teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt

rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et

menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga

716988173.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik