3-25-2842/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2842

Määruse kuupäev

9. jaanuar 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X.X. kaebus ravimi kvetiapiin andmiseks kohustamise

nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja: X.X.

Vastustaja: Tervisekassa

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas viibiv vahistatu X.X. esitas 29.08.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse.

Kaebuse nõudeks on tuvastada, et kaebajale ravimi kvetiapiini andmata jätmine on

õigusvastane, ja kohustada andma kaebajale ravimit kvetiapiin. Kaebaja taotles riigilõivust

vabastamist. Kaebaja taotles riigi õigusabi kaebuse läbivaatamisel.

Kaebuse aluseks on järgmised asjaolud. Kaebaja on alates 16.06.2025 esitanud taotlusi

psühhiaatri vastuvõtule saamiseks, kuid ei ole kaebuse esitamise seisuga seda saavutanud.

Ravimi kvetiapiin retsept kehtis kuni 28.08.2025. Psühhiaater M. Viik väljastpoolt vanglat

pikendas retsepti, kuid kaebajale seda ravimit ei anta. Lähtutakse vanglas tegutseva arsti

seisukohast. Ida-Viru Keskhaigla ei taga kaebajale nõuetekohast ravi. Kaebajal toimus

01.09.2025 psühhiaatri vastuvõtt, ravimit kvetiapiin ei anta ka pärast seda ja vastuvõtul

määratud ravimeid ei antud kohe. Ravi puuduste tõttu kaebaja vigastas ennast.

2. Tartu Halduskohus tegi 01.09.2025.a määruses kindlaks kaebuse nõuded ja vastustaja.

Kohus leidis, et kaebuse nõueteks on tuvastada, et Tervisekassa jättis õigusvastaselt kaebajale

andmata ravimi kvetiapiin (tuvastamisnõue, HKMS § 37 lg 2 p 6) ja kohustada Tervisekassat

seda ravimit kaebajale andma (kohustamisnõue, HKMS § 37 lg 2 p 2).

Kohus tagastas kaebuse. Kohustamisnõude osas leidis kohus, et kaebuse rahuldamisega ei

oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et

patsiendil ei ole õigust nõuda konkreetset ravi.

3. Tartu Ringkonnakohus tühistas 11.12.2025.a määrusega kohustamisnõude tagastamise.

Ringkonnakohus leidis, et ravimi määramine või määramata jätmine on tervishoiuteenuse

osutamise küsimus, mille õiguspärasuse kohtulik kontroll on lubatav. Kuigi kohus ei saa

muuta erialaseid teadmisi omava tervishoiutöötaja tehtud otsuseid ravi määramise kohta, on

kohtul võimalik kontrollida tervishoiuteenuse osutamist ja analüüsida selle ulatust ja

piisavust. Õige ei ole see, et kaebuses esitatud nõude rahuldamine ei aitaks kaebaja õiguste

kaitsele kaasa. Kui kohus rahuldab kaebuse ja teeb vastustajale ettekirjutuse kaebaja soovitud

ravimi andmiseks, siis saavutab kaebaja kaebusega taotletava eesmärgi. Halduskohtu

seisukoht, et ei ole mõeldav, et kohus sekkub tervishoiutöötaja otsustesse ravi määramisel sel

määral, et kohus teeb tervishoiutöötajale ettekirjutuse, milline konkreetne ravim patsiendile

määrata, ei tähenda nõude sobimatust, vaid viitab, et halduskohtu hinnangul ei ole kaebuse

rahuldamine tõenäoline.

4. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja 02.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse,

mille nõudeks oli kohustada tagama kaebajale kohane ja tõhus psühhiaatriline ravi ning

tuvastada õigusvastasus kaebajale psühhiaatrilise ravi võimaldamisel (kohtuasi 3-25-2168).

Kaebaja on lisaks kaebusele esitanud arvukalt täiendavaid avaldusi.

Kaebaja tõi kaebuse alusena muuhulgas välja järgmised asjaolud:

* psühhiaater on keelanud kaebajale määratud ravimite pikendamise ja kaebajale varem

määratud ravimite andmise;

* psühhiaatri 16.06.2025.a ambulatoorne epikriis on õigusvastane;

* kaebuse eesmärgiks on ära hoida kaebajale ravimite andmise lõpetamine;

* alates 26.07.2025 soovitakse lõpetada kaebajale ravimite andmine, psühhiaatri vastuvõtt

on aga planeeritud septembrikuuks. Kaebaja vajab psühhiaatri vastuvõttu enne 26.07.2025;

* kaebaja ei soovi kellegi kohustamist talle ravimite andmiseks. Kaebaja taotleb

psühhiaatri vastuvõttu enne 26.07.2025, kuna ainult psühhiaatri vastuvõtt võib tagada talle

ravimite edaspidise andmise;

* 27.07.2025 võeti kaebajalt ära ravimid, mille tõttu kaebaja vigastas ennast.

Kaebaja esitas kohtule psühhiaatri 16.06.2025.a epikriisi (kohtuasja 3-25-2168 dtl 9-10).

Epikriisis on öeldud, et tegemist oli esmase psühhiaatri vastuvõtuga Viru Vangla

meditsiiniosakonnas. Kaebaja raviskeem vastuvõtu toimumise ajal oli pregabaliin 3 x päevas

kuni 26.07.2025 ja kvetiapiin õhtul kuni 29.08.2025. Arst leidis, et anamneesis on ravimite

kuritarvitamine (eelmise vangistuse ajal leiti kaebaja kambrist suures koguses ravimeid

kvetiapiin ja pregabaliin). Pregabaliini kirjutamiseks näidustus puudub, esineb palju

vastunäidustusi, mistõttu pregabaliini ei kirjuta ega pikenda. Ka kvetiapiini kuritarvitanud,

seda ka ei pikenda. Arst määras kaebajale ravi, mida vajadusel saab edaspidi suurendada. Arst

palus teistel arstidel pregabaliini jt suure kuritarvitamisriskiga ravimeid võimalusel mitte välja

kirjutada, kaaluda ohutumaid alternatiive.

Kaebaja esitas selles kohtuasjas esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus tõlgendas taotlust nii, et

kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist

võimaldada kaebajale vanglas psühhiaatri vastuvõtt ning Ida-Viru Keskhaiglale kohustava

ettekirjutuse tegemist määrata kaebajale tema soovitud ravim ehk ravim, mida kaebaja sai

varem (23.07.2025.a määruse p 18). Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kaebajal ei esine

vältimatu psühhiaatrilise abi vajadust, kaebajale on määratud ravi ja korduv psühhiaatri

vastuvõtt septembrisse 2025.

Erinevad kohtuastmed on teinud asjas 3-25-2168 mitmeid menetlustoiminguid, s.h kogunud

seisukohti ja tõendeid, lahendanud esialgse õiguskaitse taotlusi ja riigi õigusabi taotlusi.

Kaebuse menetlusse võtmist ei ole veel otsustatud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Halduskohtu 01.09.2025.a määrus on jõustunud osas, milles kohus tagastas kaebuse

tuvastamisnõudes. Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2025.a määruse tulemina on lahendamata

kaebajale ravimi kvetiapiin andmiseks kohustamise nõude menetlusse võtmine või

tagastamine.

6. Kaebaja väiteks on, et psühhiaater M. Viik määras augustis 2025 kaebajale ravimi

kvetiapiin, kuid kaebaja ravimisel Viru Vanglas järgitakse Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatri

otsuseid ning seda ravimit kaebajale ei määrata ja ei anta.

Vabariigi Valitsuse määruse „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste

osutamine“ § 6 lg 1 p 2 alusel kuulub vanglas tervishoiuteenuste hulka vanglas kinni

peetavale isikule määratud ravimite komplekteerimine ja väljastamine. Kaebajale ravimi

kvetiapiin andmine või andmata jätmine on seega hõlmatud kaebajale kui vanglas viibivale

isikule tervishoiuteenuse, täpsemalt psühhiaatrilise ravi osutamisega.

7. Kohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama

nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

Kaebuse nõudeks kohtuasjas 3-25-2168 on kohustada tagama kaebajale kohane ja tõhus

psühhiaatriline ravi. Kaebuse üheks aluseks on, et vangistuse ajal jäeti kaebaja ravimisel ära

ravim kvetiapiin - varasema retsepti kehtivusaeg lõppes, vanglas tervishoiuteenust osutav

psühhiaater ei pikendanud retsepti ja ei määranud kaebajale seda ravimit ning ravimi andmine

lõpetati.

Kohtuasjas 3-25-2168 kuulub seega vaidluse eseme hulka küsimus, kas kaebaja ravimisel

jäeti õiguspäraselt ära (jäeti kaebajale andmata/määramata) ravim kvetiapiin. Kaebaja on

kohustamisnõude alusena välja toonud nii selle, et ravimi kvetiapiin andmine lõpetati, kui ka

selle, et psühhiaater ei määranud kaebajale seda ravimit. Käesolevas kohtuasjas esitatud nõue

ravimi kvetiapiin andmiseks kohustamiseks on hõlmatud kohtuasjas 3-25-2168 esitatud

nõudega kohustada osutama kaebajale kohast ja tõhusat psühhiaatrilist ravi.

8. Määravat tähtsust ei ole sellel, et kaebaja on kohtuasjas 3-25-2168 muuhulgas väitnud, et

ta ei taotle kellegi kohustamist talle ravimite andmiseks. Kaebaja avaldusi kogumis vaadates

on ilmselgelt kaebaja eesmärgiks saavutada, et talle varem määratud ravimite pregabaliini ja

kvetiapiini ärajätmine hinnatakse õigusvastaseks ning kaebaja väiteks on, et tervishoiuteenuse

nõuetekohase osutamise korral oleks tulnud jätkata talle varem määratud ravimite, s.h

kvetiapiini andmist.

9. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja

seisuga. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui reeglina hinnatakse haldusakti

või toimingu õiguspärasust selle andmise aja seisuga, siis kohustamiskaebuse rahuldamiseks

peavad nõude eeldused olema täidetud ka kohtuotsuse tegemise ajal. Kui kohtuotsuse

tegemise ajal esinevad faktilised asjaolud või õiguslik olukord ei võimalda vastustajal kaebaja

taotletud haldusakti anda või toimingut teha, siis jäetakse kohustamisnõue rahuldamata (vt

Riigikohtu lahendid 17.05.2021 asjas 3-18-1432 p 42, 01.03.2017 asjas 3-3-1-79-16 p 20).

Kohtul tuleb seega kohtuasja 3-25-2168 raames lahendada küsimus, kas kaebajale osutatud

psühhiaatriline ravi on kohtuotsuse tegemise seisuga nõuetekohane võlaõigusseaduse § 762

tähenduses (vastab vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja

tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatavale hoolele). Kohtuasja 3-25-2168 lahendamisel

otsustatakse, kas esinevad alused rahuldada nõue kohustada osutama kaebajale varasemast

erinevat psühhiaatrilist ravi, s.h kaebajale antud/määratud või andmata/määramata jäetud

ravimite osas.

Eeltoodu ühtlasi tähendab, et kohustamisnõuet ei saa nii-öelda ajaliselt osadeks jagada. Kui

kaebaja on juba esitanud nõuetekohase psühhiaatrilise ravi osutamiseks kohustamise nõude,

siis on kohustamisnõuded, mille kaebaja esitab reaktsioonina tervishoiuteenuse osutaja

järgmistele toimingutele või otsustustele, paratamatult korduvad. Need väited on hõlmatud

algse kaebuse aluseks oleva väitega, et kaebajale osutatud psühhiaatriline ravi ei ole

nõuetekohane, ja tuleb esitada algse kohtuasja raames.

10. Kaebuse nõuet ja alust kohtuasjades ei muuda erinevaks see, kes on kaebaja hinnangul

vastustaja. HKMS § 18 lg 1 sätestab, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks

kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad.

11. Kuigi kohus ei ole kohtuasjas 3-25-2168 veel kaebust menetlusse võtnud, on see kohtuasi

menetluses HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses. S.h on kohus selle kohtuasja raames teinud

määrusi, milles käsitletakse kaebajale tema soovitud ravimite määramise küsimust.

12. Kokkuvõttes kuulub käesolevas kohtuasjas esitatud kaebus tagastamisele. Kaebajal on

võimalus kaitsta oma õigusi seoses ravimi kvetiapiin määramise või andmisega kohtuasjas 3-

25-2168.

Kui kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

13. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5

alusel. Määruse punktis 7-12 toodu põhjal on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks

käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene.

14. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga,

kuna määruses käsitletakse kaebajale psühhiaatrilise abi osutamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks