3-25-4672/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-4672

Määruse kuupäev

9. jaanuar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses läbiotsimistega

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada haldusasja nr 3-25-

4672 menetlus.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkt 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

155 lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 9. septembril 2025 Viru Vanglale kahju

hüvitamise taotluse nr 1-9/3-25/89-1, milles palus välja mõista mittevaralise kahju hüvitise

summas 3000 eurot seoses tema läbiotsimistega ajavahemikul 9. juuni 2023 kuni 30. aprill

2025. Nimetatud ajavahemikul otsiti kaebaja korduvalt läbi ning rakendati lahti riietumisega

läbiotsimismeetodit, millega alandati tema inimväärikust ja tekitati mittevaralist kahju.

2. Viru Vangla jättis 7. novembri 2025. a otsusega nr 1-9/3-25/89-4 täpsustatud kahjunõude

rahuldamata. Vangla hinnangul esines oht vangla julgeolekule seoses keelatud esemete ja

ainete levikuvõimalustega, mistõttu oli lahti riietumisega läbiotsimiste korraldamine

põhjendatud ning õiguspärane. Samuti ei kasutanud kaebaja esmaseid õiguskaitsevahendeid

kahju ärahoidmiseks.

3. X esitas 21. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla õigusvastase

tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on vangla järeldused

õigusvastased. Vangla suunas kaebajat otsusega valele teele, mistõttu esitas kaebaja esmalt

vaide vanglale, mitte ei pöördunud kohe kohtu poole.

3-25-4672

4. Viru Vangla esitas 8. jaanuaril 2026 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid, millest nähtuvalt loobus kaebaja 1. detsembril 2025 esitatud vaidest

ning ei soovinud sellele vastust. Seetõttu vaide osas otsust ei tehtud.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Viru Vangla

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses läbiotsimistega ajavahemikul 9. juuni 2023

kuni 30. aprill 2025.

6. VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu

hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse

hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva

jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui

seadus ei sätesta teisiti. Seega oleks kaebaja pidanud kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul

pärast vangla otsuse saamist, millega jäeti kahjunõue rahuldamata. Kohtuasja materjalidest

nähtuvalt sai kaebaja vangla otsuse kätte 11. novembril 2025. Kaebus tulnuks esitada kohtule

seega hiljemalt 11. detsembril 2025. Kaebaja esitas hüvitamiskaebuse kohtule 21. detsembril

2025 ehk hilinenult.

7. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama

objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise

subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.

Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku

küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest.

Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud

eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja

arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08,

p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas

nr 3-3-1-18-16, p 13).

8. Kaebaja on kaebuses väitnud, et vangla eksitas teda, mistõttu ei esitanud ta kohe kaebust

halduskohtule. Kohus käsitleb nimetatud asjaolu tähtaja ennistamise põhjusena ega pea

vajalikuks anda kaebajale võimalust tähtaja ennistamise taotluse täpsustamiseks, sest selles

asjas ei saa esineda selliseid asjaolusid, mis tingiksid kaebetähtaja ennistamise. Viru Vangla

7. novembri 2025. a otsuses on korrektne vaidlustamisviide esitatud, mistõttu ei saanud

kaebajale olla teadmata, et vangla otsusega mitte nõustudes tuleb pöörduda halduskohtusse,

mitte vaidega vangla poole. Pealegi loobus kaebaja 1. detsembril 2025 vanglale esitatud

vaidest ning tal oli seejärel piisavalt aega kaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks, sest

kaebust sai tähtaegselt esitada kuni 11. detsembrini 2025. Miski ei viita sellele, et kohtule

3-25-4672

esitatud üldsõnalist kaebust koos vaide tekstiga ei oleks olnud võimalik tähtaegselt esitada.

Vangla otsusest ei nähtu mingilgi moel ka kaebaja väidetud eksitamist. Vangla on võtnud

otsuses seisukoha kaebaja väidete osas ja asunud seisukohale, et tema tegevus ei olnud

õigusvastane ning kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Kohtule jääb

arusaamatuks, milles kaebaja väidetud eksitamine üldse seisneda sai, sest vangla otsuses on

vaidlustamisviide korrektne ning selles ei ole esitatud eksitavat teavet vaidlustamisvõimaluste

kohta. Kaebaja ei ole kaebetähtaja järgmisel olnud ise piisavalt hoolikas ning kaebaja väited

ei õigusta kaebetähtaja ennistamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse

kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

9. HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja

menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva

haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral

samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Kohus asendab avaldatavas

kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider