3-23-1423/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika

Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuaril 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-1423

Haldusasi

H.O kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 1.

juuni 2023. a vastuse tühistamiseks ja linna

kohustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – H.O

Vastustaja – Tallinna linn,

volitatud esindaja Eva Vanamb

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.01.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.O apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta H.O apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2024

otsus muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada H.O ja Q. C nimed

initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

hiljemalt 09.02.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-23-1423

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.O-le (kaebaja) kuulub kinnistu aadressiga Pikaliiva 129, Haabersti linnaosa, Tallinn.

Kaebaja ja Q. C esitasid Tallinna linnale korduvalt pöördumisi, milles palusid luba paigalda

kinnistule betoonplokkidele toetuva teisaldatava vagunelamu või varjendi ja muid ehitisi.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) vastas kaebaja pöördumistele 01.06.2023

vastusega nr 4-3/1450-1, milles keeldus taotluse rahuldamisest.

20.04.2017 kehtestatud Haabersti linnaosa üldplaneeringu (ÜP) järgi asub kinnistu

transpordimaal. Ala on hõlmatud 06.06.2018 kehtestatud detailplaneeringuga (DP) „Ranna-

mõisa tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtestamine kruntide positsioon 1

ja 3–10 osas Haabersti linnaosas”. DP järgi on see krunt (positsioon (pos) 9) määratud liita

kas krundiga pos 10 (krundi sihtotstarbeks saaks transpordimaa) või krundiga pos 3 (krundi

sihtotstarbeks saaks elamumaa ja see liidetaks Saadu tn 1/3/5 korterelamu juures oleva

haljasalaga). Tegemist on ehitusõiguseta kõrghaljastatud alaga, kuhu ei või parkida ega

hooneid ehitada. Kinnistul ja selle piiril kasvavad teise väärtusklassi puud, mida tuleb

säilitada (Tallinna Linnavalitsuse 10.062020 määrus nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“).

TLPA-le teadaolevalt on H.O püstitanud kinnistule ehitise. Vaba ehitustegevus ei tähenda

reegliteta ehitamist (ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 2). Kohalik omavalitsus (KOV) ei

kontrolli vaba ehitustegevusega hõlmatud ehitisi enne ehitamist, kuid saab teha järelkontrolli.

Praegusel juhul ei ole ehitustegevus kooskõlas planeeringutega.

Vastustaja analüüsis ka võimalust tunnistada DP kaebaja kinnistu osas kehtetuks. Pikaliiva tn

129 kinnistu on 411 m2 suurune. Lähikonda jäävad elamumaa kinnistud on 900–1500 m2

suurused. Kinnistu ei sobi oma mõõtmete tõttu selles piirkonnas elamumaana kasutamiseks.

Kinnistu on liiga väike, et sellele saaks rajada elamiseks vajalikke kommunikatsioone.

3. H.O esitas 27.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus vastustaja otsuse

tühistada ning kohustada linna andma talle luba paigaldada kinnistule ajutine vundamendita

ehitis ja kasutada kinnistut vastavalt sihtotstarbele.

Kaebaja ostis krundi eesmärgiga kasvatada seal kasvuhoones istikuid. Kaebaja soovib tuua

kinnistule ilma vundamendita haagissuvila (ajutine hoone), piirata platsi aiaga ja paigaldada

videovalvesüsteemi.

Vastustaja ei teadnud, et notar on maa sihtotstarbeks märkinud 100% maatulundusmaa.

Ametnikel on võimalik seda kontrollida, mitte korrata, et tegu on transpordimaaga. Pikaliiva

129 erastati ja müüdi hiljem mitu korda eraldiseisva maaüksusena. Pole kaebaja süü, et

kinnistuid pole senini ühendatud. Kohalikud elanikud on kinnistut aastaid kasutanud prügi,

langenud lehtede ja puude hoidmiseks. Kaebaja on kinnistu korrastanud ja tahab selle muuta

ilusaks kohaks. Ajutise ehitise paigaldamine ei muuda kohta halvemaks.

Kui linn soovib tulevikus sinna midagi rajada ja liita kinnistu transpordimaaga, on kaebaja

valmis kaaluma kinnistu vahetamist teise kinnistu vastu. Ajutise ehitise ja kasvuhoone saaks

sellisel juhul ümber paigutada. Eraomand on seadusega kaitstud. Kui ametnikel on plaanis

midagi ehitada, ei tohi see eraisikut kahjustada.

Täiendavates avaldustes palus kaebaja lubada paigaldada krundile ajutise ehitise ja

võimaldada ligipääsu kinnistule. Kaebaja palus kohtul arvestada Riigikohtu otsusega asjas nr

3-19-2398, kus tühistati praegu vaidlustatud otsusega sarnane Jõelähtme valla otsus.

2(6)

3-23-1423

Kaebaja soovib kinnistule paigaldada ajutised ehitised: kasvuhoone (seemikute

kasvatamiseks), keldri (seemikute ja juurte säilitamiseks talvel) ning ilma vundamendita

ratastel või plokkidel ehitise tööriistade ja seadmete hoidmiseks. Kaebajal on vaja kinnistule

autoga ligi pääseda väetiste, istikute ja tööriistade transpordiks. Kinnistu eelmine omanik sai

kinnistule probleemideta ligi ja soovitas ka uuel omanikul kasutada kinnistule viivat teed.

Maatulundusmaa otstarbega katastriüksuse moodustamisel aastal 2003 tuli arvestada kõigi

maatulundusmaa kasutamiseks vajalike ehitiste rajamisega. Nüüd ei arvesta ametnikud aga

oma varasema otsusega ja leiavad, et krunti ei saa eraldiseisvana arendada ja

maatulundusmaana kasutada. Kaebaja on teinud linnale ettepaneku kinnistu mõne teise vastu

vahetada, kui linn või transpordiamet kinnistut ise vajavad.

Notar ei hoiatanud kaebajat ühegi piirangu eest. Kaebaja ostis kinnistu maatulundusmaana

kasutamiseks. Kaebaja sai aru, et tegu pole elamumaaga ja suurt hoonet sellele ehitada ei saa.

Vallasasjast ehitise paigaldamiseks ei ole aga kooskõlastusi vaja. Seaduse järgi pole

piiranguid ka kuni 20 m2 suuruse ehitise paigaldamisele.

4. TLPA palus vastuses jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.

Kaebuse eesmärk jääb arusaamatuks ja selle faktiline põhjendus on puudulik.

Pikaliiva tn 129 maaüksus on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu, mille osas pole kehtiva

DP järgset krundijaotust ellu viidud. Kaebaja omandas kinnistu 31. augustil 2021.

Kaebaja ja Q. C on korduvalt pöördunud Haabersti Linnaosa Valitsuse poole sooviga

paigaldada kinnistule vagun- või konteinerelamu, moodulmaja, haagissuvila või varjend. Ka

on nad selgitanud, et on valmis kinnistu välja üürima ettevõttele, kes paigutab sinna haagised,

vahetusmajad, konteinerid ja muud seadmed, kuid soovivad rajada kinnistule ka väikeehitise

ja kasvuhoone. Lisaks on nad märkinud, et soovivad kasutada kinnistut oma pere

evakuatsioonikohana, kui riigis peaks tekkima ohuolukord.

Kaebaja ja Q. C on esitanud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile raieloa taotluse

seoses sooviga tuua kinnistule mobiilne maja või vagunelamu. Amet leidis, et kinnistul

kasvavate väärtuslike puude langetamine vagunelamu paigaldamiseks pole põhjendatud.

Täiendavas vastuses märkis vastustaja, et kohtuasja nr 3-19-2398 asjaolud erinevad praeguse

kohtuasja omadest. Riigikohus tühistas Jõelähtme Vallavalitsuse ettekirjutus-hoiatuse, kuna

see oli tehtud valedele adressaatidele. Riigikohus rõhutas selles otsuses, et ka vaba

ehitustegevuse korral peab ehitis olema kooskõlas selle asukohas kehtivate kitsenduste ja

planeeringutega.

Pikaliiva 129 kinnistu on olnud ehitusõiguseta haljasala selle moodustamisest alates. Kinnistu

moodustati Tallinna Linnavolikogu 23.09.1999 otsusega nr 215 kehtestatud Rannamõisa tee

16 ning Vana-Rannamõisa tee 19 ja 21 DP-ga. Tegemist on väikese maatükiga, mis jäi

krundijaotusel üle. Üheski planeeringus pole ette nähtud kinnistule sissesõitu.

Kinnistut ostes peab igaüks ise veenduma selles, kuidas maad on võimalik kasutada.

Omanikul on kohustus kasutada kinnistut vastavalt planeeringutele. Kui kaebaja viidi kinnistu

ostmisel eksitusse, võib tal olla võimalik kasutada müüja suhtes võlaõiguslikke nõudeid. Ka

võib tal olla võimalik esitada nõue notari vastu. KOV ei saa tsiviilõiguslikesse suhetesse

sekkuda. Müügileping ei pane linnale kohustust lubada kaebajal kinnistut soovitud viisil

kasutada.

5. Tallinna Halduskohus jättis 19.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

3(6)

3-23-1423

Mobiilset elamut, mille rajamise on vastustaja vaidlustatud otsusega keelanud, tuleb pidada

kaebaja plaane arvestades hooneks EhS § 3 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Määrav pole see, kas

hoonel on vundament või kas hoone oleks vajaduse korral teisaldatav. Hooneks tuleb lugeda

ka aluspinnasele toetuv objekt, mis on hoonena määratletav oma otstarbe, kasutamise viisi ja

kestuse poolest. Kaebaja soovib haagissuvilat või konteinerelamut paigaldada kinnistule

pikemaks ajaks ja kasutada seda püsivalt selleks, et kinnistul ise või koos oma lähedastega

elada või aega veeta. Seega poleks tegu vallasasja või sõidukina käsitatava objektiga.

Riigikohus on selgitanud, et väiksemahulise aiapidamise eesmärkide hulgas on rekreatiivne

element eelduslikult vähemalt samaväärne põllumajandusliku tootmise eesmärgiga. Seetõttu

sarnanevad aiapidamisega seotud ehitised olemuselt enam suvilale, s.o elamule ja seda

teenindavatele ehitistele (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-19-2398, p 14). Vaba

ehitustegevusega on hõlmatud kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgused elamud,

sh aiamajad jm vähemalt perioodiliseks elamiseks ette nähtud hooned ning neid teenindavad

ehitised. Sellise hoone ehitamiseks ei ole kinnistuomanikul vaja esitada ehitusteatist ega

taotleda ehitusluba. Kui tegu pole elamu ega seda teenindava ehitisega, tuleb ka kuni 20 m2

ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrguse hoone rajamiseks esitada ehitusteatis (EhS lisa 1).

Seega poleks juhul, kui kaebaja soovib rajada kinnistule üksnes taimekasvatuseks vajalikke,

mitte rekreatiivse eesmärgiga hõlmatud väikehooneid (kasvuhoone, kelder, kuur), tegu vaba

ehitustegevuse alla kuuluvate ehitistega.

Vastustaja seisukoht, et kaebaja soovitud ehitisi ei või kinnistule rajada, on põhjendatud. Ka

vaba ehitustegevuse korral tuleneb EhS § 12 lg-st 2 nõue, et ehitis peab olema kooskõlas selle

asukohas kehtivate kitsenduste ja planeeringutega (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-19-2398, p

15).

Kinnistu asub ÜP järgi transpordimaa juhtotstarbega alal. DP-ga on ette nähtud liita kinnistu

kas krundiga pos 10 (krundi sihtotstarbeks saaks transpordimaa) või pos 3 (krundi

sihtotstarbeks saaks elamumaa ja see liidetaks Saadu tn 1/3/5 korterelamu juures oleva

haljasalaga). Kinnistut omandades tuli kaebajal arvestada sellega, mida kehtiv DP kinnistu

kasutamise perspektiivi kohta ette näeb. Kinnistul uusi tegevusi kavandades ja kinnistu

arendamist plaanides tuleb kaebajal lähtuda DP-st. Vastustaja pole keelanud kaebajal kasutada

kinnistut senisel otstarbel, s.o metsamaa sihtotstarbega kõrghaljastatud alana. Vastustaja on

aga põhjendatult leidnud, et kinnistule ei või rajada elamut või põllumajanduslikuks

tootmiseks vajalikke hooneid.

Vastustaja on kaalunud ka DP muutmist, arvestades kaebaja soovidega kinnistu kasutamisel,

kuid on leidnud, et kinnistut pole võimalik eraldiseisva elamumaa krundina kasutusele võtta.

Selleks on see liiga väike (411 m2; lähipiirkonda jäävad elamumaa sihtotstarbega kinnistud on

900–1500 m2 suurused; kinnistule ei mahu ära elamu rajamiseks vajalikud ühendused).

Vastustaja seisukoht on põhjendatud.

Kinnistu müügilepingust, kus on märgitud kinnistu sihtotstarbeks maatulundusmaa, ei tulene

vastustajale kohustust lubada kaebajal ehitada kinnistule põllumajanduslikuks tootmiseks

vajalikke vm ehitisi. Vastustajale ei tulene kohustusi ka sellest, et müüja või notar ei juhtinud

kaebaja tähelepanu kehtivale DP-le. Need küsimused tuleb lahendada kaebaja ja kinnistu

müüja vahel. Vaidlustatud otsus ja algne kaebus ei hõlma küsimust, kuidas on tagatud

kinnistule juurdepääs ja sissesõit ning need väljuvad seega kaebuse raamidest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. H.O

esitas halduskohtu otsuse peale

06.02.2024

Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.

4(6)

3-23-1423

Kohus mõistab kaebaja apellatsioonkaebuses ja korduvalt esitatud täiendavates seisukohtades

esitatut kokkuvõttes nii, et kaebaja arvates tuleks tema kinnistu ehitusõigust tõlgendada

lähtudes selle maatulundusmaa sihtotstarbest, mis määrati katastriüksuse moodustamise ajal

aastal 2003. Kinnistul tohib järelikult tegeleda metsandusega, kasvatada istikuid, taimi ja

põõsaid haljastuse jaoks. Kuna tegemist on majandustegevusega, milleks on vaja ka tööriistu,

tarvikuid ja väetisi, peab olema lubatav ka kasvuhoone ning ratastel matkaauto või kabiini

paigaldamine. Kaebaja soovib tulevikus paigaldada ka elektriauto laadimiseks laadimiskilbi.

Tallinnas on kaebaja kinnistust väiksemaid elamumaa krunte, nt 176 m2. Esimese majani on

kaebaja kinnistust ca 10–15 m, seega ei tekiks probleeme ka tuleohutusega. Lisaks sooviks

kaebaja kasutada kinnistut ohuolukorras varjumiseks, milleks on vaja nii matkaautot, kus

sooja hoida, kui ka keldrit.

Kaebaja leiab, et vastustaja poolt on lubamatu moodustada maatulundusmaa kinnistu, müüa

see ettevõtjale, kes müüb selle edasi, ja seejärel hakata nõudma kinnistut tagasi linna

transpordimaa või hoopis elamurajooni koosseisu. Sellest, et maa kavatsetakse taas muuta

transpordimaaks, oleks tulnud teavitada kinnistu eelmist omanikku ja notareid. Kaebaja

arvates peaks linn kinnistu transpordimaaga liitmiseks ära ostma või vahetama samaväärse

vastu.

7. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kaebaja ei ole põhjendanud, milliseid õigusnorme on halduskohus valesti kohaldanud või

rikkunud. Halduskohtu otsus on põhjendatud ja kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebajal oli

kinnistut ostes hoolsuskohustus tutvuda kehtivate õiguslike piirangutega. Kui kaebaja viidi

eksitusse ja tal on tsiviilõiguslikke etteheiteid müüjale või notarile, ei ole alust esitada neid

vastustaja vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Kaebaja on apellatsioonkaebusest nähtuvalt ilmselt vääralt mõistnud kinnistu kasutamise

õiguslikke aluseid. Kinnistu kasutamiseks teatud otstarbel on vaja tsiviilõiguslikku alust

(kaebaja on kinnistu omanik) ning soovitav tegevus peab olema kooskõlas ka kinnistu avalik-

õigusliku staatusega, mis tuleneb mh katastriüksuse sihtotstarbest, kehtivatest planeeringutest

ja avalik-õiguslikest kitsendustest.

10. Kaebaja kinnistu sihtotstarve on maakatastrist nähtuvalt maatulundusmaa, sh on selle

piires metsamaa kõlvik pindalaga 338 m2 ja muu maa kõlvik pindalaga 73 m2. Kinnistu

moodustati ja sihtotstarve määrati 23.09.1999 kehtestatud DP alusel. 06.06.2018 kehtestati

uus DP, mille kohaselt saab kinnistu sihtotstarbeks määrata kas transpordimaa, kui kinnistu

liidetakse kõrvalasuva transpordimaa kinnistuga, või elamumaa, kui see liidetakse

kõrvalasuva elamumaa kinnistuga. Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub

detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud

detailplaneering kehtetuks. See tähendab, et sama maatüki suhtes saab korraga kehtida ainult

üks detailplaneering. 1999. a DP kehtivus kaebaja kinnistul lõppes 2018. a DP

kehtestamisega. DP on avalik dokument1 ja 2021. aastal kinnistut ostes oli kaebajal võimalus

2018. a DP-s sätestatuga tutvuda. Kui kaebaja leiab, et müüja või notar jätsid ta olulistest

asjaoludest teavitamata, on tal võimalik esitada nõue nende vastu.

1 DP materjalid on kättesaadavad Tallinna planeeringute registris veebiaadressil

https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040330

5(6)

3-23-1423

11. Kinnistu sihtotstarve on maakatastris jätkuvalt maatulundusmaa, kuna 2018. a DP-s

ettenähtud kruntide liitmist ei ole seni toimunud ja kinnistu sihtotstarvet ei ole DP-ga

kooskõlla viidud. Samas puudub kahtlus, et 2018. a DP on kehtiv ning sellest tulenevad

nõuded ja piirangud kinnistu suhtes kohalduvad. Ka Riigikohus rõhutas kaebaja enda viidatud

otsuse nr 3-19-2398 p-s 15, et vaba ehitustegevuse korral kehtib EhS § 12 lg-st 2 tulenev

nõue, et ehitis peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja

planeeringuga. Muu hulgas tuleneb DP-st, et kinnistul ei ole ette nähtud ühtegi ehitist.

Seetõttu oli vastustaja keeldumine ehitiste lubamisest õiguspärane.

12. Põhimõtteliselt ei ole DP elluviimine õiguslikult kohustuslik ja kinnistu sihtotstarve

maatulundusmaana ei ole tänasel päeval õigusvastane. Kohtule ei nähtu asjaoludest, et

vastustaja oleks takistanud kaebajal kinnistut selle praegusele sihtotstarbele vastavalt

kasutada, kuid nagu halduskohus õigesti selgitas, peab igasugune maakasutus olema

kooskõlas avalik-õiguslike nõuete ja kitsendustega. Sealjuures peab ka metsamaa kasutus

Tallinna linnas olema kooskõlas Tallinna linnas kehtivate normidega nt puude raie kohta.

Kuna kehtiva DP kohaselt ei ole kinnistule ette nähtud ühegi ehitise rajamist, ei ole lubatud

rajada ka metsamaa majandamiseks vajalikke ehitisi. Nagu halduskohus otsuses õigesti

selgitas, tuleb ehitisena käsitada mitte ainult vundamendiga ehitisi, vaid kõiki objekte, mis

oma olemuse ja kasutusotstarbe poolest on ehitised. Sh ei välista eseme ehitisena käsitamist

see, et sellel on rattad ja seda on võimalik teisaldada, kui seda tegelikult kasutatakse püsivalt

ühes asukohas ehitisena. Samuti on ehitis kasvuhoone.

13. Lisaks ei saa DP-st iseenesest tuleneda kinnistu tsiviilõigusliku staatuse muutust. DP ei

mõjuta kaebaja omandiõigust kinnistu suhtes ja ilmselt põhjendamatu on väide, et see

soovitakse linna transpordimaa koosseisu „tagasi võtta“. Kinnistu omandiõiguse muutus on

võimalik kas tsiviilõigusliku tehinguga või erandjuhul kinnisasja avalikes huvides

omandamise seaduse alusel sundvõõrandamisega kohese ja õiglase hüvitise eest. Asjaoludest

ei nähtu, et kinnistu suhtes oleks algatatud sundvõõrandamist.

14. Kaebajal on põhimõtteliselt võimalik esitada Tallinna linnale taotlus uue

detailplaneeringu algatamiseks, millega saaks määrata kinnistule ehitusõiguse. Võttes arvesse

vastustaja kaebuse vastuses esitatud põhjendust, et vastustaja kaalus mh kehtiva DP kehtetuks

tunnistamise ja ehitusõiguse andmise võimalusi, kuid ei pidanud seda tõenäoliseks, ei saa

ilmselt pidada kuigi perspektiivikaks ka ehitusõiguse saamist uue detailplaneeringuga, kuid

kuna antud küsimus ei ole asjas vaidluse all, ei kujunda kohus selles osas õiguslikku

seisukohta.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, jäävad menetluskulud

poolte endi kanda.

16. Otsuses nimetatud füüsiliste isikute isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel

otsuse avaldamisel asendada nende nimed initsiaalidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

6(6)