3-25-3235/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3235

Haldusasi

Nortal AS-i kaebus tühistada sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla 22. augusti 2025. a otsus, millega

lükati mittevastavuse tõttu tagasi tema pakkumus

riigihankes „e-Haiguslugu“ (viitenumber 262909) ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 23. septembri 2025. a

otsus nr 197-25/262909

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2025. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Nortal AS,

esindajad v.adv Erki Fels ja adv Gregor Saluveer

Vastustaja (hankija) – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla,

esindaja Janika Pajula

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nortal AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nortal AS apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.

novembri 2025. a otsus haldusasjas nr 3-25-3235 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

3. Otsuse avaldamisel jätta avaldamata otsuses halli taustavärviga tähistatud osad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19. jaanuaril 2026

(HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest

3-25-3235

olenemata võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi

lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (hankija, PERH) avaldas riigihangete registris

12.02.2024 hanketeate konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatavas

riigihankes „e-Haiguslugu“ (viitenumber 262909) ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke

alusdokumendid. Riigihanke eesmärgiks on hankida PERH-i grupile uus elektrooniline haigla

infosüsteem. Tehnilise kirjelduse (TK) p 2.2.2.1 kohaselt peab pakutaval haigla infosüsteemil

olema lisas 4 „Miinimumnõuded“ toodud funktsionaalsus. Miinimumnõuete täitmine on osa

vastavustingimustest, mistõttu pakkumus tunnistatakse vastavaks üksnes juhul, kui pakutav

haigla infosüsteem täidab kõiki miinimumnõudeid. TK p 2.2.2.2 kohaselt miinimumnõuete

üle läbirääkimisi ei peeta. Hankedokumendi „Menetluskord“ p 7.3 näeb ette, et hankijal on

õigus nõuda ja pakkujal on kohustus viia läbi pakutava toote põhjalik esitlus demokeskkonnas

hankija ruumides kohapeal. Menetluskorra p 7.3.1 järgi sisaldab toote põhjalik esitlus mh TK

lisades kirjeldatud patsiendi teekondade läbimise esitlust, tõendamaks pakutava toote

vastavust hanke tingimustele. TK lisas 4 „Miinimumtingimused“ ja dokumendis „Pakutava

haigla infosüsteemi miinimumnõuete (funktsionaalsuste) olemasolu vorm“ on märgitud kokku

46 funktsionaalset omadust, mis pidid esmase pakkumuse tegemise hetkeks olema pakutavas

haigla infosüsteemis olemas ja mille olemasolu pidi pakkuja hankija nõudel demonstreerima.

Esmaste pakkumuste esitamise tähtpäevaks (28.02.2025) esitati viis pakkumust, sh esitas

pakkumuse Nortal AS.

2. PERH lükkas 22.08.2025 otsusega riigihangete seaduse (RHS) § 70 lg 1, § 114 lg-te 1

ja 2 ning riigihanke menetluskorra p-de 6.3 ja 7.5 alusel Nortal AS-i pakkumuse tagasi, sest

pakutav tarkvara ei täida riigihanke alusdokumentides kehtestatud miinimumtingimusi nr 30

(„Tarkvara võimaldab automaatselt täita andmebaasis olevate andmetega skoore ja vorme

(näide: vanus, sugu).“) ja nr 41 („Kõikidel tarkvara osadel mis on lahendatud

veebirakendusena, on kasutajaliidese disain Responsive ehk dünaamiline.“).

Otsuse põhjenduste kohaselt kontrollis hankija Nortal AS-i pakutava tarkvara funktsionaalsust

ning veendus demosessiooni käigus (13.–15.05.2025), et pakutav tarkvara „eHealth“ ei täida

miinimumtingimuste p-des 30 ja 41 esitatud nõudeid. Pakkuja kinnitas ja ka demosessioonil

selgus, et tarkvara ei võimalda automaatselt täita andmebaasis olevate andmetega skoore ja

vorme. Pakkuja väitel oleks seda probleemi võimalik lahendada dünaamiliste dokumentide

kasutuselevõtuga. Hanke tingimuste kohaselt pidid aga kõik nõutud funktsionaalsused olema

tarkvaras olemas pakkumuse tegemise hetkel ja demosessioonil näidatavad. Seega ei saa

miinimumtingimust nr 30 lugeda täidetuks ja Nortal AS-i pakkumus ei vasta

hanketingimustele. Hankija tuvastas Nortal AS-i pakutud tarkvara demoversiooni

kasutamisel, et tarkvara kuval /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. Sellisena on

standardsest arvutiekraanist väiksemal ekraanil (nt tahvelarvutil) andmetega töötamine

raskendatud ning sellist lahendust ei saa lugeda dünaamiliseks kasutajaliidese disainiks.

Hankija esitas selle kohta 26.05.2025 küsimuse, milles palus esitada täieliku loetelu nendest

vaadetest / vormidest, mis vastavad Web responsive nõudmistele. Pakkuja vastas 27.05.2025,

et eHealth rakenduses on olemas /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ Pakkuja

esitatud vastus kinnitab, et pakutud tarkvara ei vasta nõudele, et kõigi veebirakendusena

lahendatud tarkvara osade kasutajaliidese disain peab olema dünaamiline. Dünaamiline

kasutajaliidese disain on olemas ainult mõnes tarkvara osas ja ühe kasutajate grupi jaoks.

Seega ei vasta pakkumus miinimumtingimuste p 41 nõudele.

2(11)

3-25-3235

3. Nortal AS esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 01.09.2025 vaidlustuse

hankija 22.08.2025 otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tema pakkumus lükati

tagasi.

Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 23.09.2025 otsusega nr 197-25/262909

vaidlustuse rahuldamata ja menetluskulud vaidlustaja enda kanda. RHS § 114 lg 2 esimese

lause kohaselt piisab pakkumuse tagasilükkamiseks, kui vaidlustaja pakkumuses esineb kas

või üks mittevastavus hanke alusdokumentidele, mis on sisuline ja mis ei ole selgitustega

kõrvaldatav. Vaidlust ei ole, et demosessiooni eesmärk oli hinnata pakkumustes sisalduva

info tõesust (TK p 3.5) ja saada pakkujatelt pakkumuse kohta täiendavaid selgitusi (TK p

3.4.2). Demosessioonil esitatust sõltus, kas pakkumus vastab hankes kehtestatud tingimustele

või mitte. Pakkuja poolt hiljem tehtud muudatused ei oma pakkumuse vastavuse

kontrollimisel tähtsust. Nortal AS viis demosessiooni läbi 13.–15.05.2025 ning VAKO tutvus

selle salvestusega. Hanketingimustest ei tulene, et miinimumtingimus nr 30 võis olla täidetud

ainult mõnes patsienditeekonnas või ainult mõnede TK lisas 2 toodud protsesside osas või see

ei kohaldu vormidele. Demosessioonil tuli demonstreerida, kuidas tarkvara võimaldab

kõikides patsienditeekondades ja protsessides täita andmebaasis olevate andmetega skoore ja

vorme. Seda ei olnud võimalik teha ilma vorme kasutamata. Dokumendivormide loomine on

osa pakutavast tarkvarast. Miinimumtingimus nr 30 kohaldub seega ka tarkvara osaks oleva

platvormi poolt loodavatele vormidele.

Vaidlustaja selgitas, et tema pakutava lahenduse üheks funktsionaalseks osaks on /tekst

eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvorm, kuhu klient saab vastavalt oma

vajadustele ise luua uusi andmesisestusvorme. Pakkuja vastusest demosessioonil järeldub, et

on olemas vanal ja uuel platvormil loodud dokumendivormid ja vanal platvormil loodud

vorme püütakse minimeerida. Miinimumtingimuse nr 30 täitmise tõendamiseks pidi aga

demosessioonil saama automaatselt täita skoore ja vorme andmebaasis olevate andmetega,

sõltumata sellest, mis platvormile need on loodud. Kui /tekst eemaldatud vastavalt

resolutsiooni p. 3-le/ platvorm võimaldab luua vorme, mis selle tingimuse täidavad, siis oleks

tulnud need vormid luua ja neid hankijale demonstreerida. Vaidlustaja ei ole seda teinud.

Hankija kinnitas, et /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul pakutud lahendus

toimis, kuid /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul ei olnud võimalik /tekst

eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ andmeid üle võtta ja nendega vorme täita.

Vaidlustaja esindaja on seda samuti möönnud. TK lisas 2 kirjeldatud protsesside analüüsis

olid samas kõikides patsienditeekondades nähtud ette mh /tekst eemaldatud vastavalt

resolutsiooni p. 3-le/. Vaidlustaja ei saanud pakkumuse vastavuse tõendamiseks jätta seda osa

protsessidest kõrvale ja lahendada seda /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/

platvormi kaudu hiljem, kui hankija seda kindlasti soovib. Vaidlustaja hilisemad väljavõtted

vaadetega, mida hankijale demosessioonil ei näidatud, ei saa tõendada pakkumuse vastavust

miinimumtingimusele nr 30, sest seda tuli demonstreerida demosessioonil. Kuivõrd hankija

lükkas vaidlustaja pakkumuse miinimumtingimusele nr 30 mittevastavuse tõttu õigesti tagasi,

siis puudub vajadus hinnata, kas vaidlustaja pakkumus ei vasta veel mõnele tingimusele.

4. Nortal AS esitas Tallinna Halduskohtule 03.10.2025 kaebuse PERH-i 22.08.2025

otsuse tühistamiseks osas, millega hankija tunnistas tema pakkumuse mittevastavaks ja lükkas

selle tagasi, ning VAKO 23.09.2025 otsuse nr 197-25/262909 tühistamiseks.

Miinimumtingimus nr 30 on sätestatud tarkvarale kui pakutavale lahendusele endale, mitte

andmebaasile, vormidele või skooritabelile. Kaebaja pakutud tarkvaral on nõutud

funktsionaalsus olemas. Dünaamilise sisuga dokumentide (sh vormide) loomiseks kasutab

kaebaja kahte platvormi: /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/, millest viimasega

loodud vormide puhul toimib andmete automaatne ületoomine ja seda demonstreeriti ka

3(11)

3-25-3235

demosessioonil. Kaebaja praegused kliendid kasutavad mõlemat platvormi, kuid PERH-il kui

uuel kliendil oleks võimalik võtta kasutusele just uuel platvormil koostatud dokumendid.

Seega ei ole asjassepuutuv, kas /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormil

loodud vormide puhul andmete automaatne ületoomine toimib või mitte. Vorm ei ole pakutav

tarkvara. Kaebaja demonstreeris nõutud funktsionaalsust nõutud ulatuses ning kuna /tekst

eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul automaatne täitmine toimis, siis vastab

tarkvara nõuetele. Asjaolu, et /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul

automaatne täitmine osaliselt ei toiminud, ei muuda seda järeldust. Pole arusaadav, millel

tugineb VAKO arusaam, et automaatne andmete ülekandmise funktsioon pidi toimima

kõikide TK lisas 2 nimetatud patsienditeekondade ja protsesside puhul. Sellist tingimust ei ole

hankija kehtestanud ja isegi kui hankedokumendid on mitmeti mõistetavad, tuleb ebaselgeid

tingimusi tõlgendada pakkuja kasuks ja konkurentsi soodustavalt. Isegi juhul, kui kaebaja

demonstreeris funktsionaalsuse nõuet puudulikult, ei olnud tegemist RHS § 114 lg 2 ls 2

tähenduses sisulise puudusega. Hankijal oli võimalik pärast demosessiooni esitada kaebajale

täiendav päring, et veenduda sisulises vastavuses. See ei rikuks kuidagi pakkujate võrdse

kohtlemise põhimõtet.

Pakkumus vastas ka miinimumtingimusele nr 41. Hankedokumentides ei ole täpsustatud,

mida on mõeldud selle all, et veebirakendusena lahendatud tarkvara osade kasutajaliidese

disain peab olema responsive ehk dünaamiline. Seega on tegu määratlemata mõistega, mille

sisustamisel ei ole hankijal eelisõigust ja mis ei tohi olla meelevaldne. Kaebaja pakutav

süsteem võimaldab /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. Seega reageerib liides

kasutaja tegevusele (sh ekraanisuuruse muutumisele), /tekst eemaldatud vastavalt

resolutsiooni p. 3-le/. Mittedünaamiline oleks selline lahendus, mis /tekst eemaldatud

vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. Hankija on teabevahetuses nõustunud, et neis olukordades, kus

tegu on kindla füüsilise asukohaga seotud seadmetega, võib kuva olla fikseeritud suurusega.

Kuna hankedokumentides „dünaamilisust“ ei täpsustatud, tuleb lähtuda teabevahetuses antud

selgitusest, millega kaebaja pakkumus on kooskõlas. Kui dünaamilisus eeldaks, et

kasutajaliidese kõikides kuvades peavad muutuma paigutus ja väljad, siis ei oleks hankija

saanud teabevahetuse käigus eeltoodud täpsustust esitada, sest selgitused ei tohi muuta

hankedokumentide sisu (RHS § 46 lg 3).

5. PERH palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Miinimumtingimuses nr 30 viidatud

vormid ei ole pakutavast tarkvarast eraldiseisvad ning see tuleneb ka miinimumtingimusest nr

29. Vaidlust ei ole, et kaebaja tarkvara võimaldas andmebaasis olevate andmetega

automaatselt vorme täita /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul. /tekst

eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul tarkvaral nõutavat funktsiooni ei olnud ning

see mittevastavus ilmnes demosessiooni käigus. Pakkumus ei võinud kehtestatud tingimustele

vastata üksnes osaliselt ja piisav ei olnud see, et vorme oli võimalik automaatselt täita /tekst

eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul. Hankijal oli õigus hinnata

miinimumtingimuse nr 30 täitmist kõigi TK lisas 2 kirjeldatud viie patsienditeekonna puhul.

Kaebaja ei suutnud demosessioonil näidata (tõendada) oma pakkumuse vastavust kogu

kontrollitavas ulatuses, mistõttu ei vastanud pakkumus nõuetele ja hankija ei saanud

tunnistada seda vastavaks. Pakkumuse mittevastavus on sisuline puudus ning asjaolu, et /tekst

eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul vormide automaattäitmine toimis, seda ei

muuda, sest tegemist on ikkagi üksnes osaliselt olemasoleva funktsionaalsusega. Hiljem

tehtud võimalikud täiendused ei oma pakkumuse vastavuse hindamise seisukohast tähendust.

Kaebaja pakkumus ei vastanud ka miinimumtingimusele nr 41 ning 14.05.2025

demosessioonil on kaebaja ise möönnud, et tema pakutav tarkvara ei ole /tekst eemaldatud

vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. Kasutajaliidese disaini ei saa lugeda dünaamiliseks

(responsive) pelgalt selle alusel, et /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/.

4(11)

3-25-3235

Nõustudes, et haiglas esineb töövooge, mis on seotud ainult kindla füüsilise asukohaga

seadmetega, ei muutnud hankija hanketingimusi. Hankija sooviks on hankida kaasaegne

responsive disainiga tarkvara.

6. Tallinna Halduskohus jättis 17.11.2025 otsusega Nortal AS-i kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus nõustus VAKO otsuse põhjendustega ning ei

pidanud vajalikuks neid üle korrata. Kuna kaebaja pakkumus ei vasta miinimumtingimusele

nr 30, siis ei ole vaja täiendavalt hinnata, kas hankija lükkas kaebaja pakkumuse õiguspäraselt

tagasi ka miinimumtingimusele nr 41 mittevastavuse tõttu.

Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele

(RHS § 114 lg-d 1 ja 2) ning praegusel juhul otsustas hankija kontrollida pakkumuste

vastavust mh demopäevadel (TK p-d 2.2.1.9 ja 3.5). Pakkuja pidi demonstreerima TK p-s 2.2

kirjeldatud viit patsienditeekonda. Demosessiooni olemust ja eesmärki arvestades pidi kaebaja

olema suuteline esitlema pakutavat tarkvara ja tõendama kõikide miinimumtingimuste täitmist

(vt ka menetluskorra p 7.3.1). Tähendust ei oma muudatused, mida kaebaja tegi või sai teha

pärast demosessiooni või mille arendamist võiks hankija juurde tellida. Kuna hankija

kehtestas pakkumuste vastavuse hindamiseks erikorra, siis ei saa nõustuda, et hankija

pidanuks esitama pärast demosessiooni kaebajale pakkumuse selgitamiseks täiendavaid

küsimusi. Vastupidist ei saa järeldada mh sellest, et miinimumtingimuse nr 41 osas küsis

hankija kaebajalt täpsustust. Nimelt küsis hankija 14.05.2025 demosessioonil kaebajalt, kas

nad saavad esitada täiendavaid selgitusi ning kaebaja vastas sellele jaatavalt. Kuna kaebaja

lubatud selgitusi ei esitanud, küsis hankija neid kaebajalt 26.05.2025 ise, kuigi tal ei olnud

kohustust seda teha.

Jätkuvalt on vaidluse all, kas kaebaja pakutaval tarkvaral on olemas miinimumtingimuses nr

30 nõutud funktsionaalsus. Vaidlust ei ole, et kõnealune tingimus oli demosessiooni ajal

täidetud /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul, kuid mitte /tekst eemaldatud

vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul. Sisuliselt on vaidlus selles, kas juhul, kui tingimus on

täidetud patsienditeekonna ühes etapis, tuleb lugeda, et see on tervikuna täidetud. Kohus

nõustub VAKO-ga, et tingimuse täitmine /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/

puhul ei tähenda, et hankija peaks jätma tähelepanuta, et /tekst eemaldatud vastavalt

resolutsiooni p. 3-le/ puhul ei olnud tingimus täidetud. Hankedokumentidest ei nähtu, et

tingimus pidi olema täidetud ainult osaliselt ning mitte kogu patsienditeekonna ulatuses.

Tingimus ei ole ka mitmeti tõlgendatav, vaid näeb konkreetselt ette, et tarkvara peab

võimaldama täita automaatselt vorme ja skoore. See nõue on absoluutne ning kusagilt ei

nähtu, et nõue oleks kehtestatud ainult osale tarkvarast. Kaebaja väited on otsitud ja ennast

õigustavad. Demosessiooni aluseks olnud patsienditeekondade põhjal on ilmne, et need kõik

eeldavad ka /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/.

Kaebaja on põhjendanud puudust /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/

versioonide erinevusega ning sellega, et hankijal on võimalik võtta tarkvara kasutusele ainult

uuemat /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ versiooni kasutades. Kui vormide

automaatne täitmine olnuks kogu patsienditeekonna kestel (sh /tekst eemaldatud vastavalt

resolutsiooni p. 3-le/ puhul) võimalik üles ehitada ainult /tekst eemaldatud vastavalt

resolutsiooni p. 3-le/ platvormile ning kasutadagi ainult seda, siis jääb arusaamatuks, miks

otsustas kaebaja demonstreerida lahendust, milles kasutati nii vanemat kui ka uuemat

platvormi ning kus kogu patsienditeekonna jooksul ei olnud miinimumtingimus nr 30

täidetud. Demosessioonist võib pigem järeldada seda, et hankija ei saa tarkvara kasutusele

võttes välistada varasema platvormi kasutamist või siis ei oleks vormide ja skooride

automaatne täitmine ka /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul tervikuna

5(11)

3-25-3235

võimalik. Vastasel korral oleks kaebaja saanud tingimuse täitmist demonstreerida ka

demosessioonil ja ei oleks pidanud möönma, et tervikuna ei ole see võimalik. Seega on alust

arvata, et demosessiooni ajal ei olnud kaebajal olemas sellist tarkvara versiooni, mis oleks

võimaldanud vormide ja skooride automaatset täitmist ka /tekst eemaldatud vastavalt

resolutsiooni p. 3-le/ korral. Seejuures möönis kaebaja demosessioonil, et hankija puhul

püüaks ta vana platvormi dokumente minimeerida või neid üldse mitte üle tuua. Järelikult ei

olnud ka garantiid, et hankija saaks oma süsteemi tervikuna üles ehitada uuele platvormile

ning miinimumtingimus nr 30 on kindlasti tervikuna täidetud. Kaebaja väide, et

miinimumtingimuse nr 30 täitmine on või oleks kogu patsienditeekonna vältel võimalik, on

paljasõnaline.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Nortal AS palub 27.11.2025 apellatsioonkaebuses (täiendatud 22.12.2025) tühistada

halduskohtu 17.11.2025 otsus ja uue otsusega rahuldada tema kaebus ning jätta

menetluskulud hankija kanda. Kuivõrd VAKO ja halduskohus ei käsitlenud vastavust

miinimumtingimusele nr 41, siis jääb kaebaja selles osas vaidlustusmenetluses esitatud

seisukohtade juurde.

Kaebaja pakkumus vastab miinimumtingimusele nr 30. Tegemist on nõudega tarkvarale kui

pakutavale lahendusele, mitte andmebaasile, vormidele ja skooritabelitele. Miinimumtingimus

nr 29 nõuab vormide olemasolu ja miinimumtingimus nr 30 nõuab tarkvara võimekust vorme

automaatselt täita. Demosessioon on vastavuse kontrollimise viis, mis ei mõjuta tingimuse

sisu. Pakutaval tarkvaral on nõutud funktsionaalsus ja kaebaja demonstreeris seda

demosessioonil. Vormi automaatne täitmine toimis /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni

p. 3-le/ puhul, mis kinnitab üheselt, et tarkvara võimaldab automaatselt täita skoore ja vorme

andmebaasis olevate andmetega. Mittevastavaks tunnistamise otsus põhineb asjaolul, et

demosessioonil ei toiminud vormi automaattäitmine /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni

p. 3-le/ puhul. See ei oma tähtsust, sest nõue ei ole suunatud vormidele, vaid tarkvara

põhimõttelisele võimekusele. Halduskohus ei ole mõistnud, et vormid ja tarkvara on eri asjad.

Vorm on dünaamilise sisuga dokument, millesse tarkvara kannab andmeid üle. Dünaamilise

sisuga dokumentide (sh vormide) loomiseks on kaebajal kasutusel kaks platvormi: /tekst

eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/. Nendel platvormidel saab iga kaebaja klient

vastavalt oma vajadustele luua ise uusi andmesisestusvorme ning /tekst eemaldatud vastavalt

resolutsiooni p. 3-le/ platvormil loodud vormide puhul toimib mh automaatne andmete

ületoomine, mida kaebaja 13.05.2025 hankijale ka demonstreeris. Asjaolu, et kaebaja

praegused kliendid kasutavad mh vanal platvormil loodud vorme, ei takista hankijat võtmast

kasutusele ainult uuel platvormil ettevalmistatud andmesisestusvorme. Konkreetsete vormide

konfiguratsioon ei ole arendustöö, vaid kliendi seadistus ja seda on demosessioonil hankijale

selgitatud. Tähtsust ei oma, kas andmete automaatne ületoomine /tekst eemaldatud vastavalt

resolutsiooni p. 3-le/ platvormil loodud vormide puhul toimib või mitte. Miinimumtingimuse

nr 30 kontekstis on oluline üksnes fakt, et tarkvara võimaldab automaatselt täita andmebaasis

olevate andmetega skoore ja vorme. Asjaolu, et vanal /tekst eemaldatud vastavalt

resolutsiooni p. 3-le/ platvormil loodud konkreetne /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni

p. 3-le/ vorm ei olnud demosessiooni jaoks konfigureeritud automaatselt täituma, ei tähenda

tarkvaral selle võimekuse puudumist. /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/

platvormil loodud /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ vormi toimimine kinnitab

selgelt vastupidist.

Pole arusaadav, millisest hanketingimusest tuleneb, et kui pakkuja ei demonstreeri andmete

automaattäitmist /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul, siis ei vasta

6(11)

3-25-3235

pakkumus miinimumtingimusele nr 30. Pakkumuse tagasilükkamise alus peab selgelt

tulenema hankedokumentidest. Halduskohus ei ole mittevastavaks tunnistamise alust

tuvastanud. TK lisa 2 on asjassepuutumatu, sest loetletud tegevused ei kätke skooritabelite

ega vormide täitmist. /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ üldsõnaline kirjeldus

(protsessianalüüs) ei viita konkreetsetele vormidele ega sisalda nõuet demonstreerida kindlate

vormide täitmist, mistõttu ei saa sellest tuletada ka mittevastavust (mh ei ole hankija oma

otsuses TK lisale 2 tuginenud). Kui hankedokumentides olnuks nõutud, et pakkujal tuleb

demonstreerida vormide automaattäitmist /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/

puhul, oleks kaebaja seda teinud. Võimekus selleks on kaebaja tarkvaral olemas ja seda

demosessioonil ka näidati. Lisaks viitab miinimumtingimus nr 30 näitlikele andmetele, mille

puhul peab automaatne täitmine toimima (vanus, sugu). Kui tingimus oleks nõudnud kõigi

vormide automaattäitmist, siis olnuks näited vormikesksed (nt arstianamnees,

õendusanamnees, laboratoorsete analüüside vorm). Nõutavate andmete liigid on olemas mh

hankijale demonstreeritud /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ vormil. Vastavuse

tõendamata jätmisest saaks rääkida, kui /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/

vormil ei oleks seda tüüpi andmeid, mille automaattäitmise võimekust hankes nõuti, või

kaebaja oleks demosessioonil kasutanud ainult /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-

le/ platvormil loodud vorme, mille puhul automaattäitmine ei toimi. Riigihanke

alusdokumentide mitmeti mõistetavuse korral tuleb tingimusi tõlgendada ettevõtjale

soodsamal viisil. Halduskohus ei ole seda arvestanud.

Isegi kui kaebaja demonstreeris nõutud funktsionaalsuse olemasolu puudulikult, on see

puudus RHS § 114 lg 2 ls 2 tähenduses mittesisuline (vt ka Riigikohtu 07.10.2013 määrus nr

3-3-1-44-13, p 21.4). Pakutaval tarkvaral on miinimumtingimuses nr 30 nõutud

funktsionaalsus, küsimus on üksnes selle tõendamises. VAKO ja halduskohus ei ole

sellekohaseid tõendeid arvestanud, sest neid ei esitatud demosessioonil. Samas oli hankijal

võimalik pärast demosessiooni esitada kaebajale täiendav päring, et veenduda sisulises

vastavuses. See ei oleks rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Halduskohus ei

arvestanud lisaks, et tegemist on kaheetapilise hankemenetlusega ning kaebaja on esitanud

alles esialgse pakkumuse, mille üle saab pidada läbirääkimisi. Demosessioonil hankijale

demonstreeritud tarkvara ei ole tingimata sama, mis lõpuks tarnitakse. Seepärast on eriti

ebaproportsionaalne tunnistada pakkumus mittevastavaks üksnes vastavuse väidetavalt

ebapiisava tõendamise tõttu, mitte sisulise mittevastavuse alusel.

8. PERH palub 08.12.2025 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varem

esitatud seisukohtade juurde ning nõustudes ka halduskohtu ja VAKO otsuste põhjendustega.

Miinimumtingimus nr 30 ei sisalda abstraktset nõuet tarkvara põhimõttelisele suutlikkusele,

vaid nõutav funktsionaalsus pidi olema demonstreeritav kõikide patsienditeekondade

tegelikes tööprotsessides. Kaebaja väidab ebaõigesti ja eksitavalt, et miinimumtingimuses nr

30 viidatud vormid on pakutavast tarkvarast eraldiseisvad ja pakkumuse vastavuse hindamise

raames ei tule neid hinnata. Dokumendivormide loomine on osa pakutavast tarkvarast ja

tingimus kohaldub ka tarkvara osaks oleva platvormi poolt loodavatele vormidele.

Menetluskorra p 7.3.1 kohaselt pidi pakkuja demonstreerima tema pakutava tarkvara

funktsionaalsusi TK lisades kirjeldatud patsienditeekondade läbimisel ehk tegelikes

töövoogudes, mitte pelgalt abstraktset võimekust. Seejuures pidi pakkumus kehtestatud

tingimustele vastama tervikuna (st vormide automaatne täitmine peab toimima kõikides

patsienditeekonna etappides). Miinimumtingimus nr 30 ei ole ka mitmeti tõlgendatav.

Kaebaja ei suutnud pakkumuse vastavuse kontrollimise ajal tõendada, et tema pakutaval

tarkvaral on nõutav funktsionaalsus olemas. Demosessioonil antud selgitused kinnitavad, et

kaebaja pakkumus ei sisaldanud selle esitamise ajal täielikult toimivat lahendust. Pakkumuses

ega demosessioonil ei viidatud platvormidele /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/

7(11)

3-25-3235

ning kaebaja ei demonstreerinud /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormi

võimekust. See ei olnud vastustaja jaoks iseenesest ka oluline, vaid oluline oli see, kas

pakutav lahendus täitis kehtestatud nõudeid. Demosessioonil kasutatud lahendus selles

veenduda ei võimaldanud.

Kaebaja pakkumuse mittevastavus on sisuline, mitte pelgalt formaalne. /tekst eemaldatud

vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ etapp on üks osa patsienditeekonnast ja kui vormide

automaatne täitmine selles etapis ei toimi (vaidlust ei ole, et demosessiooni ajal see nii ka oli),

siis ei saa lugeda miinimumtingimust nr 30 täidetuks. Osaliselt olemasolev funktsionaalsus ei

muuda pakutavat tarkvara kogu ulatuses tingimusele vastavaks. Hilisemad võimalikud

täiendused ei oma tähendust, sest hankedokumentide kohaselt pidid kõik nõutavad

funktsionaalsused olema kontrollitavad demosessioonil. Hankijal ei olnud kohustust küsida

kaebajalt pärast demosessiooni selgitusi, pakkumuste vastavuse hindamiseks oli kehtestatud

erikord. Samuti puudus hankijal igasugune alus arvata või eeldada, et tegemist oli lihtsasti

kõrvaldatava puudusega või ilmse tehnilise veaga. Demosessioon toimus kolmel järjestikusel

päeval ning kui puudus olnuks hõlpsasti kõrvaldatav, siis oleks pakkuja saanud vea parandada

või selgitada, et funktsionaalsus on küll olemas, kuid tehnilistel vm põhjustel ei ole võimalik

seda demonstreerida. Kaebaja selgitused andsid pigem alust arvata, et tegemist ei ole lihtsasti

kõrvaldatava veaga. See, et korraldatav hankemenetlus on kaheetapiline, ei tähenda, et

vastavaks saaks ja tuleks tunnistada pakkumus, mis tegelikult ei vasta riigihankes kehtestatud

tingimustele. Teise etappi ehk läbirääkimistesse kaasatakse üksnes pakkujad, kelle

pakkumused on tunnistatud vastavateks. Miinimumtingimused ei ole läbi räägitavad. Kaebaja

pakkumus ei vasta lisaks miinimumtingimusele nr 41. Kuivõrd apellatsioonkaebuses on selles

osas üksnes korratud vaidlustusmenetluses esitatud seisukohti, millele hankija on varasemalt

vastanud, siis jääb ka vastustaja oma vastuväidete juurde ning ei pea vajalikuks neid üle

korrata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Nortal AS-i apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid

ning ei pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi üle korrata (HKMS § 201

lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Vaidluse all on PERH-i 22.08.2025 otsus (dtl 176–185, dtl 221–230; kaebajale

juurdepääs piiratud), millega mh lükati tagasi Nortal AS-i pakkumus, sest pakutav tarkvara ei

täida hankija hinnangul miinimumtingimusi nr 30 ja 41 (vt otsuse p-d 9, 19–21.4 ja 24).

Otsuse õiguslike alustena on viidatud RHS § 70 lg-le 1, § 114 lg-tele 1 ja 2 ning riigihanke

ühe alusdokumendi „Menetluskord“ p-dele 6.3 ja 7.5. RHS § 114 lg 1 järgi kontrollib hankija

esitatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb

põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.

RHS § 114 lg 2 näeb ette, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi

või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui

selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.

Sama tuleneb riigihanke menetluskorra p-dest 7.4 ja 7.5.

11. Olgugi, et vaidlusalune riigihange on korraldatud konkurentsipõhise läbirääkimistega

hankemenetlusena ja tegemist oli alles esialgsete pakkumustega, ei mõjuta see praeguse asja

lahendamist. RHS § 70 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kontrollib hankija tähtajaks esitatud esialgsete

8(11)

3-25-3235

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentide tingimustele ja võib läbirääkimisi pidada

üksnes vastavaks tunnistatud pakkumuste üle. Esialgse pakkumuse vastavaks tunnistamine

eeldab selle vastavust miinimumnõuetele, mille üle läbi ei räägita (vt RHS § 70 lg 2 ls 2;

menetluskorra p 9.1; TK p 2.2.2.2 ja TK lisa 4). Kaebaja pakkumust ei tunnistatud vastavaks

just kahe miinimumnõude mittetäitmise tõttu. Seega ei ole asjakohane kaebaja viide pakutava

lahenduse läbirääkimiste käigus täpsustamise võimalusele (vt ka Euroopa Kohtu 05.12.2013

otsus kohtuasjas C-561/12, Nordecon ja Ramboll Eesti, p 38).

12. Miinimumtingimusega nr 30 (vt TK lisa 1 p 9.1.8.1 ja TK lisa 4 p 30) seonduvalt ei ole

menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja demonstreeris hankijale, et tema pakutav

haigla infosüsteemi (eHealth) tarkvara võimaldab andmebaasis olevate andmetega

automaatselt täita skoore ja vorme (nt vanus, sugu) vähemasti /tekst eemaldatud vastavalt

resolutsiooni p. 3-le/ puhul. Küll aga ei olnud kaebaja 13.–15.05.2025 toimunud

demosessiooni käigus valmis või võimeline demonstreerima hankijale pakutava tarkvara

samasugust võimekust ka /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ puhul. Peamiselt

ongi vaidluse all, kas tingimusele vastavuse tõendamiseks oli piisav, kui pakkuja

demonstreerib, et pakutav tarkvara on põhimõtteliselt võimeline esitatud nõuet täitma, või tuli

pakkujal hankijale demonstreerida, et see toimib tema pakutavas lahenduses juba täiel määral

(vähemasti hankija kirjeldatud viie patsienditeekonna ulatuses). Ringkonnakohus nõustub

VAKO ja halduskohtu hinnanguga, et pakkumuse vastavaks tunnistamine eeldas, et pakkuja

demonstreerib hankijale, et miinimumtingimused on täidetud TK lisas 2 kirjeldatud

patsienditeekondade (mis hõlmavad mh /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/)

algusest kuni lõpuni, mitte ainult osade dokumentide või tegevuste puhul.

13. Miinimumtingimustele vastavuse kontrollimine ja demonstratsioonvideo /

demosessiooni roll selles võinuks iseenesest olla hankedokumentides selgemalt lahti

kirjutatud. Osaliselt võis jääda mulje, et näitlike patsienditeekondade läbimise

demonstreerimise eesmärgiks oli tagada hankijale üksnes võimalus hinnata pakutava

lahenduse kasutusmugavust (vt TK p 3.5.1 ja TK lisa 6; menetluskorra p 7.3.2;

hankedokumendi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ p 3). Sellele vaatamata

nähtub TK p-st 3.5 („Demonstratsiooni käigus hindab hankija pakkuja poolt pakkumuses

sisalduva info tõesust“) ja menetluskorra p-st 7.3.1 („Toote põhjalik esitlus sisaldab

muuhulgas Tehnilises kirjelduse lisades kirjeldatud patsiendi teekondade läbimise esitlust

tõendamaks pakutava toote vastavust RHD esitatud tingimustele.“) piisava selgusega, et

pakutava lahenduse demonstreerimise üks eesmärke oli mh tõendada pakkumuse vastavust

miinimumtingimustele. Määravaks ei saa pidada, et hankija 22.08.2025 otsuse põhjendused ei

sisalda eraldi viidet TK lisale 2, sest otsuse p-dest 20–20.2 (samuti 14.05.2025 salvestiselt)

nähtub üheselt, et hankija kontrollis demosessiooni käigus mh miinimumnõuete täitmist, ning

vaidlust ei saa olla, et demonstratsioon keskenduski esmajoones TK lisas 2 kirjeldatud

näitlike patsienditeekondade läbimisele (vt TK p-d 3.4.1 ja 3.4.2).

14. Kaebaja on seisukohal, et VAKO ja halduskohus ei ole teinud vahet tarkvaral ja

vormidel ning see on tinginud ebaõige otsuse. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Miinimumtingimus nr 30 seab tõepoolest nõuded tarkvara võimekusele, mitte nt pakutava

infosüsteemi kasutajaliidese kujundusele vms. Samas on kaebaja sisustanud „tarkvara“

põhjendamatult kitsalt, samastades selle sisuliselt üksnes infosüsteemi n-ö mootoriga /

platvormiga ning jättes kasutatavuse poole üldse kõrvale. Hanke alusdokumentidest sedavõrd

kitsast vahetegu ei nähtu, vaid „tarkvara“ all on siiski peetud silmas terviklikku n-ö

tarkvaralist lahendust, mis hõlmab mh erinevaid vaateid ja vorme (nt TK lisa 4 p-des 14 ja 15

on miinimumtingimustena nähtud ette, et tarkvaras peavad olema vastavalt õendusanamneesi

ja arstliku anamneesi vaated). Hankedokumendis „Hankes kasutatavad mõisted“ on

9(11)

3-25-3235

„tarkvara“ mõistet sisustatud järgmiselt: „Haigusloo moodustamiseks kasutatav lahendus, mis

moodustub omavahel reeglipäraselt koostoimivatest komponentidest ja mis kasutab sisendeid,

et protsesse teostades luua väljundeid.“ Kuna miinimumtingimustele vastavust tuli hankijale

demonstreerida kõigi TK lisas 2 toodud viie patsienditeekonna läbimise kaudu, siis tuli

pakkujal valmistuda selleks, et nõutud funktsionaalsus (s.o skooride ja vormide automaatne

täitmine) toimib nende teekondade kõigis etappides / vaadetes.

15. Kaebaja enda selgitustest nii demosessiooni käigus kui ka vaidlustusmenetluses nähtub,

et vanema /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormi abil loodud vaadetel ei

kuvata automaatselt nt patsiendi vanust ja samas demonstreeriti hankijale mh vaateid, mis olid

loodud nimelt /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormi abil. Ehkki kaebaja

on usutavalt põhistanud, et uuema /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ platvormi

puhul automaattäitmine toimib ja see nähtus ka demosessioonil esitatust (st kaebaja

demonstreeris mitmeid vaateid ja vorme, millel oli nt patsiendi vanus automaatselt täidetud),

ei saanud hankija demonstratsiooni pinnalt veenduda selles, et temale pakutakse üksnes sellist

lahendust, milles miinimumõuetele mittevastava funktsionaalsusega vaated puuduvad.

Kaebaja küll kinnitas hankijale, et selline lahendus on täiesti võimalik (st hankijal ei ole

takistust võtta kasutusele ainult uuel platvormil loodud dünaamilisi dokumente), kuid ei

demonstreerinud seda (vt hankija esitatud 13.05.2025 ja 14.05.2025 demosessiooni

salvestised, mille asjassepuutuvatest osadest tehtud üleskirjutused on välja toodud hankija

09.09.2025 vastuses vaidlustusele, p-d 2.16–2.17). Olukorras, kus riigihanke

alusdokumentidest (TK p 3.5; menetluskorra p 7.3.1) tulenes pakkujale kohustus

demonstreerida mh pakkumuse vastavust miinimumtingimustele, ei saanud hankija tunnistada

pakkumust vastavaks ainuüksi pakkuja kinnituse alusel. Seda enam, et 14.05.2025 tutvustusel

ei väitnud kaebaja, et automaattäitmise funktsionaalsus on juba täiel määral realiseeritud, vaid

möönis, et nende pakutav lahendus alles liigub selle poole (st infosüsteemi arendatakse

pidevalt edasi).

16. Ringkonnakohtu nõustub lisaks VAKO ja halduskohtuga selles, et kõrvalekallet ei

saanud pidada RHS § 114 lg 2 ls 2 ja menetluskorra p 7.4 tähenduses mittesisuliseks ning

hankijal ei olnud kohustust anda kaebajale pärast demosessiooni võimalust esitada

mittevastavuse kohta täiendavaid selgitusi. Kaebaja leiab ekslikult, et probleem oli üksnes

nõutud funktsionaalsuse tõendamises / demonstreerimises. Kaebaja möönis demosessioonil, et

sellist /tekst eemaldatud vastavalt resolutsiooni p. 3-le/ vaadet, mille puhul automaattäitmine

toimib, ei olnud pakkumuse esitamise ega demosessiooni ajal olemas, vaid see tulnuks alles

luua. Tegemist oli ka hankija jaoks olulise küsimusega, kuna /tekst eemaldatud vastavalt

resolutsiooni p. 3-le/ on protsessianalüüsi kohaselt vajalikud enamike patsienditeekondade

puhul (need on eraldi välja toodud viiest teekonnast nelja kirjeldustes). Asjaolu, et kaebajal oli

olemas tehniline lahendus, mis iseenesest võimaldaks sellise dünaamilise dokumendi või

vaate luua, ei muuda tema pakkumust vastavaks. Kui hankija oleks andnud kaebajale

võimaluse kõrvaldada mittevastavus hiljem (st pärast esialgsete pakkumuste esitamise

tähtpäeva), siis oleks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet rikutud, sest kaebajal olnuks

sisuliselt võimalus oma pakkumust tagantjärele muuta. Täiendavate selgituste nõudmine on

RHS § 114 lg 2 kohaselt asjakohane siis, kui hankijal ei ole pakkuja poolt varem esitatud

teabe põhjal võimalik hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele. Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud, sest demosessioonil selgitatu põhjal

oli kaebaja pakutava lahenduse mittevastavus miinimumtingimusele nr 30 hankijale

arusaadav.

17. Kuna hankija tunnistas kaebaja pakkumuse miinimumtingimusele nr 30 mittevastavaks

õiguspäraselt ja pakkumuse tagasilükkamiseks piisas juba ainuüksi sellest, kui tuvastatakse, et

10(11)

3-25-3235

pakkumus ei vasta ühele kohustuslikule tingimusele, siis ei ole vaja täiendavalt analüüsida,

kas hankija on korrektselt tuvastanud, et kaebaja pakkumus ei vasta lisaks

miinimumtingimusele nr 41, sest see ei saaks mõjutada vaidluse lahendamist.

18. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Nortal AS apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.11.2025 otsus muutmata.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. Nortal AS on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1280 eurot ja

kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 2180 eurot (ilma käibemaksuta, vastab

advokaatide 10,5 töötunnile keskmise hinnaga 207,62 eurot/tund). Kokku 3460 euro suuruste

menetluskulude kandmine või kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse lahendamisega

ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes

HKMS § 108 lg 1 alusel tema endi kanda. PERH ei ole ringkonnakohtu menetlusega seoses

kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

20. Kuivõrd otsus kajastab muu hulgas kaebaja pakutud tehnilise lahenduse

funktsionaalsust ja selle hankijale tutvustamiseks korraldatud demosessioonil antud selgitusi,

mida kaebaja on käsitanud enda ärisaladusena ning mis võib iseenesest vastata ebaausa

konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 toodud tingimustele, tuleb

jõustunud otsuse arvutivõrgus avaldamisel jätta avaldamata otsuse tekstis halli taustavärviga

tähistatud osad (HKMS § 175 lg 3). Kui kaebaja leiab, et otsus tuleks jätta avaldamata

suuremas ulatuses, kui ringkonnakohus on seda ette näinud, siis on kaebajal võimalik esitada

taotlus otsuse avalikustamise täiendavaks piiramiseks, selgitades ühtlasi, kuidas kõnealuse

teabe avalikustamine kahjustaks tema ärihuve.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)