2-25-4856/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

08. jaanuar 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4856

Tsiviilasi

OÜ OdorTech hagi Aktsiaselts ELVESO vastu tuvastada, et

OÜ OdorTech ja Aktsiaselts ELVESO vahel 02.02.2024

sõlmitud käsundusleping ei ole 15.04.2024 erakorralise

ülesütlemise alusel lõppenud, välja mõista kahju 2549,79

eurot ja viivise saamiseks

Hagihind

2834,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ OdorTech (registrikood 12237477)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv

(Advokaadibüroo RASK, e-post XXX)

Kostja: Aktsiaselts ELVESO (registrikood 10096975)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerberg

(Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

10.12.2025.a, Tallinn

Kohtuistungil osalesid

Hageja seaduslik esindaja H. T.

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Aarne Akerbeg

Resolutsioon

1. Jätta läbi vaatamata hageja nõue tuvastada, et OÜ OdorTech ja Aktsiaselts

ELVESO vahel 02.02.2024 sõlmitud käsundusleping ei ole 15.04.2024 erakorralise

ülesütlemise alusel lõppenud.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista kostjalt, Aktsiaseltsilt ELVESO, hageja, OÜ OdorTech, kasuks

kahju hüvitis 586,94 eurot ja sellelt kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o. 08.01.2026)

arvestatud viivis 48,37 eurot.

4. Välja mõista kostjalt, Aktsiaseltsilt ELVESO, hageja, OÜ OdorTech, kasuks viivis

põhinõudelt (s.o. 586,94 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

arvates kohtuotsusele järgnevast päevast (s.o. alates 09.01.2026) kuni põhinõude

täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud 77% ulatuses hageja kanda ja 23% ulatuses kostja kanda.

6. Välja mõista Aktsiaseltsilt ELVESO OÜ OdorTech kasuks menetluskulu summas

745,32 eurot.

7. Välja mõista OÜ-lt OdorTech Aktsiaselts ELVESO kasuks menetluskulu summas

2483,25 eurot.

8. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista OÜ-lt OdorTech Aktsiaselts

ELVESO kasuks välja menetluskulu summas 1737,93 eurot.

9. Välja mõista OÜ-lt OdorTech Aktsiaselts ELVESO kasuks viivis protsendina

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1737,93 eurot) menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. OÜ OdorTech esitas Harju Maakohtule hagi Aktsiaselts ELVESO vastu tuvastada, et OÜ

OdorTech ja Aktsiaselts ELVESO vahel 02.02.2024 sõlmitud käsundusleping ei ole

15.04.2024 erakorralise ülesütlemise alusel lõppenud, välja mõista kahju 2549,79 eurot ja

viivise saamiseks. Lisaks esitas hageja 20.05.2025 kohtule alternatiivse nõude, millise

kohaselt palub mõista Aktsiaseltsilt ELVESO OÜ OdorTech kasuks välja 2549,79, eurot,

millest 420,16 eurot moodustab mõistlik tasu lepingu täitmise eest, 646,70 eurot moodustab

lepingu täitmisega tekkinud kahju, 735 eurot moodustab lepingu ennetähtaegse

lõpetamisega saamata jäänud tulu ning 749,79 eurot nõuete esitamiseks õigusabiteenusele

kulunud summa.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt esitas 01.04.2024 Aktsiaselts ELVESO OÜ OdorTechile

pöördumise hinnapakkumise esitamiseks Lagedi alevik, Killustiku tee 4 ja Killustiku põik

2 kinnistute liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -reoveekanalisatsiooni rajatiste

ehitustöödele omanikujärelevalveteenuse osutamiseks. Päringu lisaks olid pakkumuskutse

dokumendid.

1.2.

Pakkumuse kutse hulka kuulunud lähteülesande punkti 1.3 kohaselt oli riigihanke

eesmärgiks teostada omanikujärelevalvet objekti lühikirjelduses toodud ehitustöödele.

1.3.

Pakkumuse kutse hulka kuulunud käsunduslepingu punkt 2.1 kohaselt tuli

omanikujärelevalve teenust osutada vastavalt lepingule ja selle lisadele, milleks lepingu

punkti 2.2.1 kohaselt olid väikehanke alusdokumendid. Seega oli ka teenus määratletav

vastavalt läbi alusdokumendiks oleva lähteülesande.

1.4.

02.04.2024, ehk enne pakkumuse esitamist, pöördus hageja kostja poole küsimustega,

mille hulgas palus täpsustada, kas teenuse osutamisse on vajalik kaasata teedeehituse

inseneri, kuna viimane on eraldi kuluartikkel. Nimetatud küsimusele ei vastanud kostja

jaatavalt, vaid sedastas järgmist: „Omanikujärelevalve teenus peab katma kõik Projekti

nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikud tegevused. Omanikujärelevalve kaasab vajadusel

ka teisi eksperte, kes ei ole võtmeisikud, lepingust tulenevate eriülesannete või

lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Antud objekti torustike tööd on tee maa-alas.“. Seega

vaatamata hageja päringule, ei täpsustanud kostja oma antud vastusega seda, kas teenus

eeldab omanikujärelevalve teenuse osutamist teedeehituse töödele, mis on küll

ehitusprojekti osaks, aga mitte lähteülesande sisuks.

1.5.

08.04.2024 esitas hageja lähteülesandele pakkumuse, mille maksumuse vorm oli kostja

poolt ette antud. Pakkumuse sisuks oli teenuse maksumus ja kaasa oli lisatud ka

spetsialisti (H. T.) kutsetunnistus, kelle teenuse maksumust pakkumus sisaldas.

1.6.

22.04.2024 ja 24.04.2024 teavitas kostja hagejat, et viimase pakkumus on osutunud

edukaks. Sellega kinnitas kostja, et hageja pakkumus vastab kutses toodud tingimustele.

Samal päeval on hageja kinnitanud, et talle sobib kui tööde tellimise aluseks jääb

hankedokumentatsioon, hageja esitatud pakkumus ja kostja kinnituskiri, millele vastas

hageja, et: „Oleme tööde teostamise kokku leppinud” ja järgmise kirjaga edastas objektiga

seotud dokumentatsiooni. Seega tuli leping lugeda sõlmituks 24.04.2024 seisuga.

1.7.

08.05.2024, ehk 2 nädalat peale lepingu sõlmimist ja tööde algust, edastas kostja hagejale

lepingu ülesütlemise hoiatuse.

1.8.

23.10.2024 esitas hageja kostjale nõudekirja kostja üldisele e-posti aadressile

õigusvastaselt lepingu ülesütlemise tekitatud kahju eest, millele kostja ei vastanud ja

25.11.2024 pöördus hageja sama nõudekirjaga lepingus määratud kontaktisiku poole,

millele kostja ei vastanud.

1.9.

13.05.2024 edastas kostja hagejale teatise poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu

erakorralisest ülesütlemisest. Ülesütlemise teatises on kostja viidanud, et hageja

pakkumus ei sisaldanud kõiki hankedokumentides kirjeldatud projekti nõuetekohaseks

elluviimiseks vajalikke tegevusi, täpsemalt siis katendite taastamistööde järelevalve

teostamiseks vajalikus spetsialisti, millest johtuvalt ütles kostja pooltevahelise lepingu

ülesse.

1.10.

Hageja kahju suuruseks on kokku 1800 eurot, milline koosneb järgmistest osadest: (i)

hageja poolt teostatud ettevalmistavad tööd lepingu täitmise perioodil 24.04.2024-

08.05.2025, kokku 8 töötunni ulatuses (materjalidega tutvumine, meilivahetused kostjaga,

koosoleku ettevalmistamine, objekti esimene koosolek ja sellel osalemine), milliseid

kostja hagejale lepingu lõppemisel ei hüvitanud; (ii) kahju, mida hageja kandis

palgamaksete tasumisega vaatamata töö äralangemisest; (iii) saamata jäänud tulu lepingu

täitmisest, millist hageja ei suutnud nõnda lühikese aja jooksul asendada ning milline on

tuvastatav ka hageja käibelanguses.

1.11.

Hageja on nimetatud kahjust maha arvestanud arvestusliku kütusekulu vastavalt VÕS §

127 lg-le 5, millise hageja on kokku hoidnud vastavalt sellele, et ei pidanud liikuma

Harjumaa piirkonnas asuvate objektide juurest ja kostja objektini. Lisaks eelnevale on

hagejale tekkinud kostja käitumise tulemusel VÕS § 128 lg 3 alusel kahju ka

õigusabikulude näol. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole probleemi

lahendamiseks, kuid kostja ei ole pöördumistele reageerinud. Hageja kulud enne kohtusse

pöördumist õigusabile moodustasid 797,79 eurot. Seega on hageja kahju suuruseks kokku

2549,79 eurot, millist kahju on hageja kostjal õigustatud nõudma.

1.12.

Kostja ei saa hilisemalt asuda nõudma ettevõtjatelt töid ja tegevusi, milliseid ei ole ise

sätestanud hanketeates ja dokumentides. Selline tegevus ei taga pakkumuste võrreldavust

ega ka pakkujate võrdset kohtlemist.

1.13.

Killustiku tee 4 „välisveevarustus ja kanalisatsioon“ põhiprojektis on otsesõnu viidatud, et

„katete taastamise osa lahendatakse eraldi projektiga.“ Seega on põhiprojektis viidatud

otsesõnu, et nimetatud tööosa ei kuulugi antud projekti hulka, millest johtuvalt oli ka

äärmiselt loogiline, et seda ei olnud nimetatud „objekti lühikirjelduses“. Ainuüksi

nimetatu lükkab ümber kostja väited, et hageja pidi katenditöödega arvestama ja kostja

väited sellest, et hageja pidi pakkumuse tegemisel arvestama ka hüpoteetiliste teetöödega

ei ole õige.

1.14.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskulu kokku

summas 3240,50 eurot.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

2.1.

Kostja saatis hagejale 01.04.2024 ettepaneku hinnapakkumise esitamiseks Lagedi alevik,

Killustiku tee 4 ja Killustiku põik 2 kinnistute liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni rajatiste ehitustööde omanikujärelevalve teenuse osutamiseks. Vastavas

kostja 01.04.2024 e-kirjas sisaldus link, millelt sai hageja pakkumise ettevalmistamiseks

alla laadida digikonteineri, mis sisaldas lisaks lähteülesandele ka lisana 1 pakkumuse

hinnatabelit, lisana 2 käsunduslepingu tingimusi ja lisana 3 Killustiku tee 4 ärihoone

välisveevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti. Hageja pidi hinnapakkumise tegemisel

juhinduma kõikidest kostja poolt kättesaadavaks tehtud dokumentidest. Seetõttu pidi

hageja hinnapakkumise tegemisel juhinduma mitte üksnes lähteülesandest, vaid ka selle

lisadest, mis moodustasid ühise terviku.

2.2.

Hageja esitas kostjale 02.04.2024 muuhulgas küsimuse: „Palun siiski konkreetselt

kirjeldada teedeinseneri vajadus, sest see on eraldi kuluartikkel. Kui mina arvestan sisse,

aga konkurent on mittearvestamise tõttu odavam, ei ole minul lootust hanget võita.“

Kostja vastas nimetatud küsimusele 02.04.2024 järgnevalt: „Omanikujärelevalve teenus

peab katma kõik Projekti nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikud tegevused.

Omanikujärelevalve kaasab vajadusel ka teisi eksperte, kes ei ole võtmeisikud, lepingust

tulenevate eriülesannete või lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Antud objekti torustike

tööd on tee maa-alas.“. Seega vastas kostja selgelt, et vajadusel tuleb hagejal kaasata teisi

spetsialiste ja torustike tööd on tee maa-alas. Mõistlik isik ei saa kostja vastusest välja

lugeda seda, et tee-ehitustööde üle ei ole tarvis omanikujärelevalvet teostada.

2.3.

Hageja esitas kostjale 08.04.2024 pakkumuse, mis sisaldas täidetud hinnatabelit, mille

kohaselt pakkus hageja kostjale omanikujärelevalve teenust maksumusega 1849,00 eurot,

millele lisandus käibemaks 406,78 eurot, kokku kuus käibemaksuga 2255,78 eurot.

Sellega kinnitas hageja, et nii võtmeisikute kui ka kõikide teiste spetsialistide teenuse

maksumus sisaldub tabelis toodud teenuse maksumuses ehk 1849,00 euros

(käibemaksuta), nimetatud maksumus on lõplik ja sisaldab kõiki dokumentides nõutud

komponente. Seega ei saanud kostjal tekkida kahtlust selle kohta, et hageja pakkumus

mõne spetsialisti teenuse kulu või mõnda kulukomponenti ei sisalda.

2.4.

Kostja teavitas hagejat 24.04.2024 e-kirjas, et hageja pakkumus osutus parimaks ja kostja

soovib tellida tööde teostamise. Kostja nõustub hagejaga selles, et kostja ja hageja vahel

sai lugeda lepingu sõlmituks 24.04.2024 seisuga.

2.5.

07.05.2024 toimus ehitustööde alustav nõupidamine, millel osalesid ehitusööde

peatöövõtja, alltöövõtja, kostja ja hageja esindajad. Koosolekul tõusetus küsimus sellest,

et kas hageja pakkumus ikka sisaldas järelevalvet katendite taastamise üle. Pärast

nimetatud koosolekut saatis hageja kostjale 07.05.2024 e-kirja, milles kinnitas, et hageja

ei ole käesoleva projekti pakkumuses arvestanud teedeinseneri kaasamisega ning tema

teenuse maksumus ei sisaldu pakkumushinnas. Samas kommenteeris hageja kostja poolt

04.04.2024 antud vastuseid, kus heitis ette, et teedeinseneri puudutavale küsimusele oleks

kostja pidanud vastama „jah“ või „ei“, poleks probleemi ning katendite taastamise

sisaldumine olevat selgunud hagejale alles ehituslepinguga tutvumisel,

pakkumusperioodil polevat talle ehituslepingut tutvustatud.

2.6.

Kostja saatis hagejale 08.05.2024 e-kirja, milles selgitas, et vastavalt

hankedokumentatsioonile peab omanikujärelevalve teenus katma kõik projekti

nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikud tegevused. Projekt näeb ette ÜVK ehitustööde

alas katete (asfaltkatte ja haljasala) taastamise. Hageja on hinnatabeli dokumendis

kinnitanud, et esitatud pakkumuse maksumus on lõplik ning sisaldab kõiki dokumendis

nõutud komponente. Kostja palus hagejal kinnitada, et pakkumuse maksumus sisaldas ka

katendite taastamistööde järelevalvet pädeva spetsialisti poolt ning hageja teostab antud

töö. Kostja avaldas, et ootab vastust kuni 13.05.2024 ja vastuse mittesaamisel või

keelduva vastuse puhul on sunnitud lepingust taganema. Hageja vastas 08.05.2024 e-

kirjas, et ta ei ole teedeinseneriga pakkumuses arvestanud, kuna hankedokument katendite

taastamist ei kirjelda. Seepeale avaldas kostja 13.05.2024 e-kirjas, et kuna hageja

pakkumus ei sisalda kõiki hankedokumentides kirjeldatud projekti nõuetekohaselt

elluviimiseks vajalikke tegevusi (katendite taastamistööde järelevalve teostamine), siis

ütleb kostja lepingu üles alates 13.05.2024. Kostja on seisukohal, et nimetatud

ülesütlemine on kehtiv ja leping on seoses ülesütlemisega lõppenud alates 13.05.2024.

2.7.

Kahju nõue on ebaselge, summa on meelevaldne, põhjendamata ja tõendamata. Kui

hageja väidab, et tema kahju summa 1800 eurot koosneb kolmest osast, siis peaks ta kõigi

kolme osa summad välja tooma ja nende suuruseid tõendama. Kahjuna ei saa käsitleda

hagejal lepingu täitmise perioodil osutatud teenuse eest saada olevat tasu 8 töötunni või

muus ulatuses (kostjale ei ole teada, kui palju hageja enne lepingu ülesütlemist jõudis

tööd teha). Hageja ei ole kostjale esitanud heakskiitmiseks teostatud tööde akti ega arvet

ajavahemikul 24.04.2024 kuni 13.05.2024 (mil leping kehtis) osutatud teenuse eest,

mistõttu ei saa hagejal olla sissenõutavaks muutunud tasu nõuet kostja vastu. Kostja ei ole

hagejale tasu maksmisest keeldunud.

2.8.

Hagejal ei saanud tekkida kahju seoses oma töötajatele palga maksmisega, kuna

töötajatele tuleb maksta palka (töötasu) sõltumata sellest, kas hagejal tööandjana oli neile

tööd anda või mitte. Seega puudub selles osas põhjuslik seos isegi juhul, kui hageja on

töötajatele palka maksnud. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, mitmele töötajatele ja

kellele konkreetselt on hageja palka maksnud.

2.9.

Ka hagejal saamata jäänud tulu osas puuduvad mistahes arvestused ja tõendid.

2.10.

Hageja väidab, et lisaks on tal tekkinud kahju ka enne kohtuse pöördumist tekkinud

õigusabikulude näol summas 797,79 eurot. Kostja märgib, et ka see summa on

meelvaldne, põhjendamata ja tõendamata.

2.11.

Hageja on esitanud ka viivise nõude, kuid selle nõude põhjendamiseks ei ole hageja

esitanud mitte ühtegi asjaolu – hageja on jätnud viivise nõude osas hagi aluseks olevad

asjaolud täielikult esitamata. Viivise nõue on seetõttu õiguslikult perspektiivitu. Viivise

nõue on põhjendamatu ka seetõttu, et kahju nõuded on põhjendamatud.

2.12.

Hageja rebib projektdokumentatsiooni kontekstist välja ühe lause seletuskirjast ja üritab

väita, et projekt katendite taastamist ei sisalda. Tegelikult tähendab ka see lause, et

katendid taastatakse ja hageja oleks pidanud sellega arvestama. Kas vastav „eraldi

projekt“ ehitustööde teostamise ajaks koostati või mitte, ei oma tähtsust.

2.13.

Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista esindajakulu summas 3225

eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud

osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg

1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited.

5. Pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle, mille kohus sellistena tuvastab:

5.1.

Kostja saatis 01.04.2024 hagejale ettepaneku hinnapakkumise esitamiseks

omanikujärelevalve teenuse osutamiseks koos hankedokumentatsiooniga (lähteülesanne,

hinnatabeli vorm, käsunduslepingu tingimused ja põhiprojekt) (dtl 8-17, dtl 54-63, dtl

70--82).

5.2.

Hageja esitas kostjale selgitustaotluse, milles palus muuhulgas konkreetselt kirjeldada

teedeinseneri vajadust, viidates sellele kui eraldi kuluartiklile. Kostja saatis 02.04.2024

vastuse hageja küsimustele, märkides, et teenus peab katma kõik projekti elluviimiseks

vajalikud tegevused, OJV kaasab vajadusel teisi eksperte ning torustike tööd on tee maa-

alas (dtl 18, p 10).

5.3.

Hageja esitas 08.04.2024 oma pakkumuse maksumusega 1849 eurot (käibemaksuta) (dtl

21-22).

5.4.

Kostja teavitas hagejat 24.04.2024 pakkumuse edukaks tunnistamisest ja pooled lugesid

käsunduslepingu sõlmituks sellest kuupäevast (dtl 24-25; ). Pooled leppisid kirjavahetuses

kokku, et tööde tellimise aluseks jääb (ehk lepingu sisu moodustab)

hankedokumentatsioon, hageja poolt esitatud pakkumus ja kostja kinnituskiri.

5.5.

07.05.2024 toimus ehitustööde alustav nõupidamine, kus osalesid hageja, kostja ja ehitaja

esindajad ning kus tõusetus küsimus, kas käsund hõlmas ka katendite taastamise üle

järelevalvet. 13.05.2024 ütles kostja käsunduslepingu erakorraliselt üles, kuna kostja

väitel hageja 08.04.2024 pakkumus ei sisaldanud kõiki hankedokumentides kirjeldatud

projekti nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikke tegevusi ning hageja ei kinnitanud

valmisolekut teostada teetööde järelevalvet esialgse pakkumuse hinna sees (dtl 26).

6. Pooltel on kokkuvõtvalt peamine vaidlus selle üle, kas pooltevaheline käsundusleping

hõlmas ka hageja kohustust teostada omanikujärelevalvet ühisveevärgi ja -

reoveekanalisatsiooni rajatiste ehitustööde teostamise käigus tehtavate teekatete

taastamistööde üle ehk kas hagejal pidi arvestama lepingus ka teedeinseneri kaasamise

vajadusega. Seega on pooltel vaidlus lepingu sisu ehk hageja kohustuste üle. Teine peamine

vaidluspunkt seisneb selles, kas hageja rahaline kahju nõue mis iganes alusel on

põhjendatud ja tõendatud.

7. Lepingu tõlgendamisel lähtub kohus VÕS §-st 29. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingut

tõlgendada poolte ühise tegeliku tahte järgi. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte

ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega

sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p 1 järgi tuleb

lepingu tõlgendamisel arvesse tuleb võtta ka lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas

lepingueelseid läbirääkimisi.

8. Lepingu osaks antud juhul said dtl 8 asuv ettepanek hinna pakkumise tegemiseks hagejale,

kus sisaldus link, millelt oli võimalik alla laadida lähteülesanne (dtl 9-17), käsunduslepingu

projekt (dtl 56-63), asjakohase ehitusprojekti (põhiprojekt) seletuskiri ja joonis (dtl 70-82)

ja hinnapakkumise vorm, mis hageja poolt täidetuna on esitatud dtl 21-22. Lisaks on poolte

vahel toimunud lepingueelsed läbirääkimised küsimuste-vastuste vormis (dtl 18-19).

8.1.

Lähteülesande kohaselt viis kostja läbi Rae vallas, Lagedi alevik, Killustiku tee 4 ja

Killustiku põik 2 kinnistute liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -reoveekanalisatsiooni

rajatiste ehitustööde projekti (edaspidi Projekt) omanikujärelevalve (OJV) teenuse osutaja

leidmiseks väikehanke. Kostja oli läbi viinud hanke nende kinnistute ühisveevärgi ja-

kanalisatsiooni rajatiste ehitustööde töövõtja leidmiseks ja töövõtuleping oli sõlmitud.

hanke objektiks on omanikujärelevalve teenuste osutamine. Lähteülesanne kirjeldab

ülalnimetatud tööde teostamise nõudeid omanikujärelevalve jaoks. Omanikujärelevalve

peab tegutsema vastavalt sõlmitavale käsunduslepingule ning teostama

omanikujärelevalvet vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ning täitma teisi käesolevas

lähteülesandes kirjeldatud kohustusi (dtl 10, p 1.2).

Lähteülesande p-i 1.3 kohaselt (dtl 10-11) oli hanke eesmärgiks teostada

omanikujärelevalvet objekti lühikirjelduses toodud ehitustöödele:

Ühisveevärgi ja -reoveekanalisatsiooni ühendused ehitada alates olemasolevatest ÜVK

torustikest Tehase teel. Tööde teostamiseks on koostatud projekt (lisatud

lähteülesandele).

Ehitatavate torustike orienteeruvad mahud:

-

Veetorustiku rajamine (V1) - ca 145m

-

Isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku rajamine (K1) - ca 145m;

Ehitustööde teostamiseks peab Töövõtja (s.o. ehitaja, mitte hageja – kohtuniku märkus)

koostama projekti tööprojekti tasemel kogu hanke mahule, teostama vastavad ehitustööd

ning taotlema rajatistele kasutusload.

Lähteülesande p-i 2 (dtl 11) kohaselt pidi omanikujärelevalve teenus katma kõik Projekti

nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikud tegevused. Töö põhiline eesmärk on

koordineerida kogu protsessi ning tagada, et iga tööetapi raames saavutatakse need

tulemused, mis on ette nähtud Projekti edukaks lõpetamiseks. Käesoleva hanke töö sisuks

on osutada punktis 1.2 ja 1.3 kirjeldatud Lagedi alevik, Killustiku tee 4 ja Killustiku põik

2 kinnistute ühisveevärgi ja -reoveekanalisatsiooni rajatiste ehitustöödele

Omanikujärelevalve teenust.

OJV teostavalt võtmeisikult nõuti omanikujärelevalve pädevust välisveevarustuse ja –

kanalisatsiooni alal (dtl 16, p 3). Lisaks võtmeisikutele pidi meeskonnas olema kaasatud

piisaval hulgal teisi spetsialiste, et tagada teenuste tähtaegne ja kvaliteetne osutamine.

Omanikujärelevalve kaasab vajadusel ka teisi eksperte, kes ei ole võtmeisikud, lepingust

tulenevate eriülesannete või lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Omanikujärelevalve valib

ja kasutab teisi eksperte teenuste iseloomust ja otstarbest tulenevate vajaduste kohaselt.

Kõikide ekspertide oskused ja kogemused peavad võimaldama lepingust tulenevate

teenuste kvaliteetset ja õigeaegset osutamist. Taoliste ekspertide, kes ei ole võtmeisikud,

teenuste hind peab sisalduma võtmeisikute teenuste hinnas (dtl 17, p 3).

8.2.

Pakkumuse kutse hulka kuulunud käsunduslepingu punkt 2.1 kohaselt tuli

omanikujärelevalve teenust osutada vastavalt lepingule ja selle lisadele, milleks lepingu

punkti 2.2.1 kohaselt olid väikehanke alusdokumendid (dtl 57). Käsunduslepingu

objektiks oli „Lagedi alevik, Killustiku tee 4 ja Killustiku põik 2 kinnistute liitumiseks

vajalike ühisveevärgi ja -reoveekanalisatsiooni rajatiste ehitustööd“ ehitustöödel

omanikujärelevalve teostamine, projekti elluviimise kontrollimine ja aruandluse

koostamine (edaspidi “Projekt”) (dtl 56, p 1).

8.3.

Pakkumuse tegemise eelselt küsis hageja kostjalt väikehanke raames küsimuse: „Palun

siiski konkreetselt kirjeldada teedeinseneri vajadus, sest see on eraldi kuluartikkel. Kui

mina arvestan sisse, aga konkurent on mittearvestamise tõttu odavam, ei ole minul

lootust hanget võita.“ Kostja vastas sellele järgmisel: „Omanikujärelevalve teenus peab

katma kõik Projekti nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikud tegevused.

Omanikujärelevalve kaasab vajadusel ka teisi eksperte, kes ei ole võtmeisikud, lepingust

tulenevate eriülesannete või lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Antud objekti torustike

tööd on tee maa-alas.“ (dtl 18, p 10).

8.4.

08.04.2024 esitas hageja lähteülesandele pakkumuse, mille maksumuse vorm oli kostja

poolt ette antud (dtl 21). Pakkumuse sisuks oli teenuse maksumus ja kaasa oli lisatud ka

spetsialisti (H. T.) kutsetunnistus tõendamaks tal Volitatud veevarustuse- ja

kanalisatsiooniinsener, tase 8 olemasolu. Hinnapakkumise sisaldus kostja poolt eelnevalt

hinnapakkumise vormi sisse kirjutatud kinnitus, et „Pakkumuse maksumus sisaldab kõigi

võtmeisikute teenuste maksumust. Teiste spetsialistide, kes ei ole võtmeisikud, teenuste

maksumus on kalkuleeritud võtmeisikute teenuste maksumuse sisse.“

8.5.

Väikehanke dokumentide lisaks olnud ja pooltevahelise lepingu osaks saanud

põhiprojekti seletuskirja kohaselt lahendatakse selle projektiga projekteeritava ärihoone

kinnistu välisveevarustuse- ja kanalisatsiooni osa (dtl 73, p 1.1.2). Selle projekti raames

projekteeritakse uued kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid ja

ühendused olemasoleva ÜVK torustikuga. Projekti käigus paigaldatakse projekteeritavale

hoonele uus kinnistusisene vee- ja kanalisatsioonitorustik (dtl 74, p 2.1.1).

Põhiprojekti asendiplaanilt (dtl 70) on toodud tingmärgid taastatava asfaltkatte ja

taastatava haljasala kohta ning näidatud ära vastavad kohad, kus tuleb taastada asfaltkate

ja haljasala. Samuti on asendiplaanil toodud kaeviku lõige 1-1, millel on toodud kõik

täitekihid, sealhulgas pealmiste kihtidena sõiduteel lubjakivikillustikust alus ja

asfaltbetoon.

Seletuskirja p-s 2.5.3 on kirjas katete taastamise üldised nõuded: „Tänavakatete

taastamisel tuleb juhinduda majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest „Tee

ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 nr 101) ja kohaliku omavalitsuse

kaevetööde eeskirja nõuetest. Lahtikaevatav sõidutee ala taastatakse asfaltkattega. Tee

katendi konstruktsioonikihid tuleb taastada vähemalt olemasoleva katendiga samaväärse

materjaliga ja samasuguse paksusega. Kaevude/kapede ümbrus tuleb eelnevalt üle

tihendada nõuetele vastavaks. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue

asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind kruntida eelnevalt puhastades

bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödelda bituumeni,

bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Kogu teekatte konstruktsiooni

taastamisel ristlõike laiuses paigaldada asfaltkate sooja vuugiga. Katete taastamise osa

lahendatakse eraldi projektiga.“ (dtl 49).

Seletuskirja p-s 3 on toodud põhimaterjalide loetelu tabelina, mis näeb ette kinnistu

välises osas ette lisaks veetorustiku rajamisele (pos-d 1-3, 147 m) ja isevoolse

kanalisatsioonitorustiku rajamisele (pos 9, 144 m) ka asfaltkatte taastamise (pos 12, 160

m2) (dtl 82).

9. Poolte vahel ei ole vaidluse all asjaolu, et käsundusleping sõlmiti kostja poolt läbi viidud

väikehanke (riigihanke) tulemusel. Pooled ei vaidle, et kostja on võrgustikusektori hankija

RHS § 5 lg 3 punktide 2 ja 3 mõistes, hanke maksumus jäi alla riigihanke piirmäära, kuid

hange viidi läbi kostja poolt RHS § 9 lg 2 alusel kehtestatud hankekorra (dtl 94-97) alusel

väikehankena. Vastavalt hankekorra p-le 4.2 „väikehankel ei ole RHS-s sätestatud

menetlusreeglite järgimine kohustuslik, samas tuleb lähtuda RHS §-s 3 sätestatud

põhimõtetest, sealhulgas hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja läbipaistva kasutamise

ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise printsiipidest. RHS § 3 hanke läbiviimisel ja

lepingu sõlmimisel juhinduti riigihanke üldpõhimõtetest“ (dtl 94, p 4.2).

10. Riigikohus on asjas 2-18-10175/37 p-s 11 kinnitanud, et kui leping sõlmiti riigihanke

tulemusena, ei kajasta lepingutingimused poolte eelnevate läbirääkimiste tulemust, vaid

tulenevad riigihanke tingimustest. Seega on sisuliselt tegemist tüüptingimustega, mille

tõlgendamisel tuleb kohaldada VÕS § 39. VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust

tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

mõistma pidi. Kahtluse korral tuleb tingimust tõlgendada selle kasutaja kahjuks.

11. Kohus asub alljärgnevatel põhjendustel seisukohale, et antud juhul tuleb pooltevahelist

lepingut tõlgendada nii, et see ei pidanud sisaldama OJV teenust teekatete taastamise üle.

11.1.

Antud juhul sai hageja töö (OJV teenuse osutamine) mahtu hinnates ja pakkumist tehes

tugineda eelkõige lähteülesandele ja põhiprojektile. Silmas tuleb pidada, et kostja ei

tellinud hanke raames mitte ehitustöid, vaid OJV teenust. Pooled ei vaidle selle üle, et

teekatete taastamine nõuab teedeinseneri kaasamist OJV teenuse raames. Lähteülesandes

on viidatud põhiprojektile, lähteülesandes välja toodud tööde kirjelduses ei ole eraldi

mainitud teekatete taastamistöid ega selle mahtu. Küll on eraldi välja toodud ehitatavate

torustiku orienteeruvad mahud. Kohus osundab, et tööde mahtudena olid põhiprojekti

seletuskirja tabelis (dtl 82) lisaks torustike mahtudele välja toodud ka asfaltkatte

taastamise mahud, mida aga lähteülesandes eraldi ei mainitud.

Lisaks eeltoodule oli projekti seletuskirjas punktis 2.5.3 „Katete taastamise üldised

nõuded“ kirjas, et „katete taastamise osa lahendatakse eraldi projektiga“. Nimetatud punkt

on pealkirjastatud kui „üldised nõuded“ (mitte täpsed vms) ning selles kirjeldatakse

„katendi konstruktsioonikihtide taastamist vähemalt olemasoleva katendiga samaväärse

materjaliga ja samasuguse paksusega“ ehk väga üldisel, mitte konkreetsete materjalide ja

mahtude tasemel. Kontrastina on seletuskirjas torustikega seotud tööd p-des 2.2.2, 2.3.1 ja

2.5.1 kirjeldatud väga täpselt nii kasutatavate materjalide, mahtude kui ka tehtavate

toimingute osas.

Kostja ei osanud 10.12.2025 istungil selgitada, mida on projektis mõeldud selle all, et

katendite taastamise osa lahendatakse eraldi projektiga. Kostja arvates võis tegemist olla

projekteerija „näpukaga“, mis on jäänud vanast põhjast (dtl 171, 00:37:37).

11.2.

Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust üheselt aru saada, et selle põhiprojekti alusel plaanis

tellija (ehk kostja) ka teekatete taastamise töid siiski teostada ning sellest tulenevalt, et

OJV teenust hangitakse ka teekatete taastamise tööde osas. Kuigi põhiprojekti

asendiplaani joonisel oli toodud kaeviku lõige 1-1, millel on toodud kõik täitekihid,

sealhulgas pealmiste kihtidena sõiduteel lubjakivikillustikust alus ja asfaltbetoon, ei ole

ehitusprojektis põhjust eelistada joonist seletuskirjale, vaid need moodustavad ühe

dokumendi. Antud juhul esines kohtu hinnangul neis omavahel vastuolu, mida tuleb VÕS

§ 39 lg 1 alusel tõlgendada kostja kahjuks.

11.3.

Oluline on ka see, et hageja küsis kostjalt kahtluse või vastuolu kõrvaldamiseks selgitust

ja konkreetselt kirjeldada käsunduslepingu täitmiseks teedeinseneri vajadus. Kostja vastas

sellele sisuliselt, et seda peab pakkuja ise otsustama ning lisas umbmääraselt, et

ehitustööd toimuvad tee maa-alal. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et nimetatud kostja

lause ei tähenda, et tööde hulka kuuluksid katendi taastamise tööd. Sellest lausest saab

järeldada, et torustik paigaldatakse tee alla. Seda infot, kas küsitava ehitusprojekti raames

ka teekatend taastatakse ja kas on vajalik teedeinsener OJV teostamiseks, selles vastuses

ei anta. Seega küsis hageja enne pakkumuse tegemist konkreetse küsimuse vaidlusaluse

asjaolu kohta, millele kostja andis umbmäärase vastuse. Seega kostja ei kõrvaldanud

kahtlust seoses tellitava OJV teenuse mahuga. Ehitusprojekte on võimalik teostada

erinevates etappides ja aegadel või mingis osas üldse mitte teostada, ning mingis

ehitusprojektis mingi töö kajastamine ei tähenda, et tellija (antud juhul kostja) selle

teostamise ehitajalt ka tellinud oleks.

11.4.

Seega ei pidanud hageja eeldama, et selle ehitusprojekti alusel taastatakse ka katendid,

kui projekti seletuskiri nägi ette selleks eraldi projekti koostamise ning teekatete

taastamisele ei viidatud ka OJV teenuse tellimise lähteülesande lühikirjelduses. Hageja

küsis selle kohta kostjalt selgitust, mida kostja sisuliselt ei andnud. Sellega jättis kostja

lepingusse mitmetitõlgendatavuse seoses tööde mahuga, mida tulenevalt VÕS § 39 lg 1

tuleb tõlgendada kostja kahjuks.

11.5.

Seega asub kohus seisukohale, et pooltevaheline käsundusleping ei hõlmanud hageja

kohustust osutada OJV teenust teekatete taastamise tööde osas.

12. Kohtu hinnangul ei ole pooltevahelise lepingu tõlgendamisel võimalik tugineda sama

ehitusprojekti ehitustööde teostamiseks ehitajaga sõlmitud lepingule, kuna see edastati

esmakordselt hagejale pärast kostjaga lepingu sõlmituks lugemist (dtl 142, e-kiri selle

saatmise kohta, dtl 171, 00:34:34 – kostja kinnitus selle asjaolu kohta). Seega ei olnud

hageja ehitajaga sõlmitud lepingu sisust enne kostjaga lepingu sõlmimist teadlik ja ei

saanud sellest lähtuda.

13. Kostja väitel ütles lepingu üles VÕS § 196 lg 1 alusel, väites, et hageja keeldumine

teetööde järelevalvest on oluline lepingurikkumine, mis muudab lepingu jätkamise

võimatuks (dtl 48, p 2.6). Kostja 10.12.2025 istungil selgitas, et „ülesütlemise faktiline alus

on ära toodud ülesütlemise teates, mis on esitatud hagi lisana 6 ja selleks oli asjaolu, et

hageja kinnitas, et teede inseneri teenuse kasutamisega ei ole ta hinnapakkumises

arvestanud. Kostja hinnangul tähendab see, et hageja deklareeris sellega, et ta ei kavatse

lepingut sõlmitud mahus täita.“ (dtl 172, 00:52:54). Kostja hinnangul isegi, kui kohus leiab,

et teedeinseneri kohustust käsunduslepingus ei olnud, siis isegi sellisel juhul oli kostjal

õigus VÕS § 631 leping üles öelda, kuivõrd kostjal ei olnud võimalik sellise lepinguga seda

projekti, milleks oli vee- ja kanalisatsiooni torude rajamise projekt, sellega nõuetekohaselt

lõpuni minna (dtl 172, 01:07:11).

13.1.

Kohtu hinnangul ei ole antud juhul käsunduslepingu puhul tegemist kestvuslepinguga,

mistõttu ei kohaldu VÕS § 196 (ei lg 1 ega lg 2-4). Käsundusleping oli sõlmitud

konkreetse teenuse osutamiseks, mitte tähtajatult või piiritlemata teenusteks.

13.2.

Kohtu hinnangul ütles kostja lepingu üles põhjendusel, et hageja kavatseb lepingut mitte

täita ehk OJV teenuse osutamisse teede-inseneri omal kulul mitte kaasata, millega kostja

hinnangul muutunuks sõlmitud käsunduslepingu täitmine kostja poolt võimatuks.

Taganemisalus võiks olla sellisel juhul VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 1 ja p 4.

13.3.

Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused,

eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, §

188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda

õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Kohus eelnevalt

tuvastas, et hagejal polnud kohustust teedeinseneri kaasamiseks lepingu täitmise raames,

mistõttu ta kostja poolt ülesütlemisel viidatud kohustust ei rikkunud. Seega ei ole kostja

tõendanud, et hageja rikkus lepingut ning et kostjal oli seadusest või lepingust tulenevalt

õigustatud käsunduslepingust taganema. Eelnevast tulenevalt ei olnud kostjal alust

lepingust taganeda, mistõttu taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud ja

taganemine ei ole kehtivalt toimunud.

13.4.

Kostja ei ole samuti esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis õigustanuks tema poolt

käsunduslepingust taganemist VÕS § 631 alusel, mis sätestab, et kumbki lepingupool

võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda käesoleva seaduse §-s 630

sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole

huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu

täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.

Kostja ei ole esile toonud kaalutlusi, mida ta arvestas ülesütlemisel ja kuidas ta kaalus

ülesütlemisel ka hageja huvisid.

13.5.

Seega ei öelnud kostja pooltevahelist käsunduslepingut 13.05.2024 kehtivalt üles ja

leping ei lõppenud kostjapoolse ülesütlemisega.

14. Hageja on asjas esitanud esimese nõudena tuvastusnõude tuvastamaks, et „OÜ OdorTech ja

Aktsiaselts ELVESO vahel 02.02.2024 sõlmitud käsundusleping ei ole 15.04.2024

erakorralise ülesütlemise alusel lõppenud“. TsMS § 368 lg 1 võib hageja esitada hagi

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu

õiguslik huvi. Samas ei ole hageja ei hagis ega 20.05.2025 seisukohas põhjendanud sellise

tuvastushuvi olemasolu. 20.05.2025 seisukohas väljendab hageja pigem, et tema huviks on

eelkõige kahju hüvitise väljamõistmine (dtl 91, p 45-48). Sooritusnõude lahendamisel on

võimalik otsuse põhjendavas osas hageja viidatud asjaolu tuvastada. Seega, kuna hageja ei

ole tuvastushuvi olemasolu põhjendanud, siis tuleb jätta tuvastusnõue läbi vaatamata TsMS

§ 423 lg 2 p 2 alusel.

15. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus saab aru, et hageja

on esitanud kahju hüvitamise nõude lepingu täitmise asemel. Hageja ei nõua lepingu

täitmist ning pooled on ühel meelel, et nimetatud OJV teenust täna enam võimalik osutada

ei ole.

Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude

üldised eeldused. See tähendab, et pool (antud juhul kostja) peab olema oma kohustusi

rikkunud ja vastutama selle rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1) ning teisel poolel (antud juhul

hagejal) peab olema rikkumise tõttu tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). VÕS § 127 lg

1 järgi on lepingu rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku

asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Sellise kahju peab

saama lugeda hagejale ettenähtavaks (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel peab

olema põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahju peab olema hõlmatud rikutud kohustuse

kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) (vt nt RKTKo 05.05.2016, 3-2-1-179-15, p-d 24, 25;

RKTKo 14.03.2019 2-17-1937/52, p 15; RKTKo 20.06.2018, 2-17-280, p 32.1).

15.1.

Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja nõue 420,16 euro osas. Hageja on kahju

arvestuse esitanud tuginedes hageja esindaja poolt 07.05.2024 toimunud ehitustööde

alustaval nõupidamisel osalemisele. Hageja on selgitanud, et nimetatud kohtumisele

eelnevalt edastas kostja hagejale dokumentatsiooni kogumahuga 65 lk, milline vajas

läbitöötamist enne koosolekut, samuti sõitis hageja objektile Tartust, mis on hageja

tegevuskoht ja millise kahe asukoha vahe on 173 km ajakuluga ca 2 h ning teine

samapalju koju tagasi sõiduks. Samuti hageja füüsiline osalemine koosolekul endal, seega

kulus hagejal 07.05.2024 koosolekul osalemiseks tegevustunde vähemalt 8 tundi. Kuna

hageja tunnihinnaks on 50 eurot (koos käibemaksuga), milline vastab turu keskmisele, siis

nimetatud tööpäevakulu oli 400 eurot, millele lisandub sõidukulu 20,16 eurot.

Kostja ei ole sellisele arvestuskäigule ja arvutusele ka vastu vaielnud (dtl 172, 01:20:16).

Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja.

15.2.

Rahuldamisele ei kuulu hageja nõue hageja töötaja palgakulu osas arvestusega 646,70

eurot (dtl 90, p 40). Kohtu hinnangul puudub põhjuslik seoses hageja väidetud kahju ja

kostja rikkumise vahel. Nimetatud palgakulu oleks pidanud hageja kandma sõltumata

sellest, kas kostja oleks lepingut rikkunud või mitte. Töötasu puhul saab eeldada, et

töölepingu on sõlmitud määramata ajaks. Hageja ei ole tõendanud, et see palgakulu sõltus

kuidagi kostjaga sõlmitud lepingu täitmisest ja selle alusel tasu saamisest. Seega ei ole

täidetud VÕS § 124 lg-s 4 nimetatud põhjusliku seose nõue.

15.3.

Tõendamata on ja rahuldamisele ei kuulu hageja nõue 735 eurot saamata jäänud tulu osas.

Hageja on põhjendanud, et arvestas hageja lepingu täitmise raames tuluosale ca 735 eurot,

milline oleks vajadusel katnud ka võimaliku lepingu pikenemisega seotud kulu või muid

ettenägematuid kulusid (sh muid spetsialiste) ning tegelikult ei oleks seda kulu tulnud

teha, kuna ehitusleping täideti tähtaegselt ja muid spetsialiste polnud vaja kaasata (dtl 91,

p 41). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tal selline tuluosa hinnapakkumisse

planeeritud oli ning et see kõik oleks tal olnud võimalik kasumine (ehk saamata jäänud

tuluna) teenida.

15.4.

Lisaks on hageja esitanud kahju nõude õigusabikuludega seonduvalt summas 794,79

eurot. See nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik

ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.

Riigikohus on 03.04.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 punktis 11 selgitanud,

et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel

kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma

selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli

vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.

Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui

suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma.

Kohus peab käesolevas vaidluses põhjendatuks kohtueelse professionaalse õigusabi

kasutamist hageja poolt. Hageja lepinguliste esindajate nõustamine ja koostatud

dokumendid (dtl 108-110; dtl 116-120) olid suunatud sellele, et vaidlus kohtueelselt

lahendada.

Hageja on esitanud arved (dtl 129-131), mis tõendavad hagejale seoses käesolevas asjas

kohtueelselt osutatud õigusabi eest tasumise kohustust. Advokaadibüroo Lindeberg on

osutanud õigusabi 2 tundi ja 05 minutit hinnaga 175 eurot tund (lisaks käibemaks) kokku

summas 364,58 eurot (ilma käibemaksuta summa). Õigusbüroo OÜ Exact law jurist on 5-

leheküljelise nõudekirja (dtl 116-120) koostamise eest esitanud arve 5 tunni eest hinnaga

350 eurot (ilma käibemaksuta summa). Kohus peab mõlemaid neid hindu ja mahte

mõistlikuks ja vajalikuks, arvestades teenuse osutaja profiile ja kogemust.

Seega tekkis hagejal kohtueelse õigusabi kulu 714,58 eurot. Kohus võtab arvesse ilma

käibemaksuta summa, kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja eeldatavalt saab

käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada ning pole tõendanud, et ta seda teha ei

saa. Seega ei ole käibemaks hageja kahju osa.

Hageja kahjunõue oli summas 1800 eurot ja koosnes teenuse osutamisega seotud kulust

summas 420,16 eurot, palgamaksetest summas 646,70 eurot ning saamata jäänud tulu

summas 735 eurot. Kohus rahuldab nõude osaliselt summas 420,16 eurot ehk umbes

23,34% ulatuses. Vastavast proportsioonis kuulub rahuldamisele ka hagejal kohtueelse

õigusabi kulu ehk 166,78 eurot (23% 714,58 eurost).

16. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Läbivaatamata jääb hageja tuvastusnõue. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 586,94 eurot (420,16 + 166,78).

17. Hageja on esitanud ka nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevuselt viivis alates

hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse

tegemise ajani kindla summana ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse

kohase täitmiseni seadusjärgses määras. Tulenevalt TsMS § 367 kuulub see rahuldamisele.

17.1.

Kohus mõistab kostjalt välja põhisumma 586,94 eurot. Hagi on esitatud 28.03.2025.

Kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o. 08.01.2026) on sellelt arvestatud viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras vastavalt viivisekalkulaator.ee arvestusele 48,37 eurot:

17.2.

Kohus mõistab kostjalt välja põhisummalt (586,94 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvates kohtuotsusele järgnevast päevast (s.o. alates 09.01.2026)

kuni põhinõude täitmiseni.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

18. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hind 2834,09 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

19.1.

Hageja kahju nõue oli 2549,79, eurot, millest kohus rahuldas 586,94 eurot ehk ligikaudu

23%. Seda arvestades jätab kohus menetluskulud 77% ulatuses hageja kanda ja 23%

ulatuses kostja kanda.

20. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot ja esindajakulu summas

2855,50 eurot (dtl 179-180).

20.1.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 385 eurot. Kooskõlas TsMS

§ 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõivust kostja poolt hagejale hüvitamisele 88,55 eurot

(385 € x 23%).

20.2.

Hageja palub kostjalt välja mõista esindajakulu summas 2855,50 eurot. Hageja esindaja

tunnitasu määr on 225 eurot ja büroo töötaja tasumäär 130 eurot. Kostja vastavale

tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et vandeadvokaadist esindaja

puhul märgitud tunnitasumäär 225 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning

tegemist ei ole ebamõistlikult suure tasumääraga lepingulise esindaja puhul. Samuti ei ole

ebamõistlik büroo töötaja tunnitasu määr 130 eurot.

20.3.

Hageja esindaja ajakulu on antud tsiviilasjas 12 tundi 52 minutit. Kostja nimetatud

ajakulu suurusele vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on

põhjendatud ja vastab antud tsiviilasja materjalidele. Hageja esindajal on olnud vaja

suhelda kliendiga avalduse koostamiseks, koguda tõendeid ja koostada avaldus. Lisaks

arvestab kohus sellega, et antud vaidluses on toimunud kohtuistung. Seega leiab kohus, et

põhjendatud on hageja esindaja ajakulu summas 2855,50 eurot ning nimetatud summast

kuulub kostja poolt hüvitamisele esindajakulu summas 656,77 eurot (2855,50 € x 23%).

20.4.

Eelnevast alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 745,32

eurot, s.o riigilõiv summas 88,55 eurot ja esindajakulu summas 656,77 eurot.

21. Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 3225 eurot (dtl 175-176).

21.1.

Kostja esindaja tunnitasu määr on vandeadvokaadist esindaja puhul 180 eurot. Hageja

vastavale tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et kostja esindaja poolt

märgitud tunnitasumäär 180 eurot, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning tegemist ei

ole ebamõistlikult suure tasumääraga lepingulise esindaja puhul.

21.2.

Kostja esindaja ajakulu on antud tsiviilasjas 17 tundi 55 minutit. Hageja nimetatud

ajakulu suurusele vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et kostja esindaja menetluskulude

nimekirjas märgitud ajakulu vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning

esitatud menetlusdokumentide mahule ja seega on ajakulu täies ulatuses põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

21.3.

Hageja poolt kuulub kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 2483,25 eurot (3225 € x

77%).

22. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei

tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused

kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista

kostja kasuks välja menetluskulu summas 1737,93 eurot (2483,25 € - 745,32 €).

23. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik