2-19-8673/147 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-8673

Tsiviilasi

L.T hagi OÜ Digipost ja I.L vastu mittevaralise kahju

hüvitamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise

nõudes; OÜ Digipost ja I.L vastuhagi L.T vastu

valeväite ümberlükkamise ja andmete eemaldamise

nõudes

Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. oktoobri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.T määruskaebus

I.L Kurve määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja I/vastustaja kostja I

määruskaebuse osas (hageja): L.T (ik XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus

Määruskaebuse

esitaja

II/vastustaja

hageja

määruskaebuse osas (kostja I): I.L

(ik XXX),

lepinguline esindaja Andrei Matvejev

Vastustaja hageja määruskaebuse osas (kostja II): OÜ

Digipost (registrikood 10925584), lepinguline esindaja

Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 8. oktoobri 2025 määrus L.T menetluskulude suuruse

kindlaks määramise ja OÜ-lt Digipost ja I.L-ilt L.T kasuks koos viivisega välja

mõistmise osas. Teha selles osas uus määrus.

2. Kohtumääruse terviktekst sõnastada järgmiselt:

2.1.

Määrata L.T menetluskulude suurus ja välja mõista I.L-ilt ja OÜ-lt

Digipost solidaarselt L.T kasuks menetluskuluna 8560,38 eurot, sh riigilõiv 1150

eurot ja õigusabikulud 7410,38 eurot.

2.2.

Välja mõista OÜ-lt Digipost ja I.L-ilt solidaarselt L.T kasuks viivis välja

mõistetud menetluskuludelt 8560,38 eurot alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses oli L.T hagi OÜ Digipost ja I.L vastu mittevaralise kahju

hüvitamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes ja OÜ Digipost ja I.L vastuhagi L.T

vastu valeväite ümberlükkamise ja andmete eemaldamise nõudes.

Asi on lahendatud Viru Maakohtu 29. novembri 2023 otsusega, menetluskulud jättis kohus

täielikult kostjate kanda. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 8. septembri 2025 määrusega.

2. Hageja esitas kohtumenetluses menetluskulude nimekirjad ning taotleb välja mõista kostjatelt

solidaarselt menetluskuluna kõigis kohtuastmetes kokku 11 599 eurot (sisaldab käibemaksu).

Hageja palub kostjatelt välja mõista ka viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude rahalise suuruse

määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva

menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud

menetluskuludele suurusele.

Kohus nõustus kostjatega, et ei ole põhjendatud välja mõista menetluskulusid koos

käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja lepinguline esindaja on 19.

aprilli 2022 menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslasena

registreerimise (KMKR) numbri otsingu kohaselt on aga Advokaadibüroo EMERALDLEGAL

OÜ käibemaksukohustuslasena registreeritud alates 20. juulist 2018. Menetluskulude nimekirjas

esitatud Advokaadibüroo EmeraldLegal 30. juuni 2021 arve nr 21060150) on esitatud koos

käibemaksuga. Muud põhjust, miks hageja tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ei saa,

välja ei ole toodud. Eeltoodu kohaselt leiab kohus, et ei ole põhjendatud välja mõista

menetluskulud koos käibemaksuga.

Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnihind 160 eurot tund on mõistliku suurusega.

Maakohus ei nõustunud 30. mai 2020 ja 17. novembri 2021 taotlustes esitatud

õigusabiteenustega osas, mis puudutavad Eesti Õigusbüroo ja Hugo.legal arveid nr 1118, 1285 ja

89924. Nimetatud arvete alusel osutatud toimingute tegemise hetkel ei olnud hagejal menetluses

lepingulist esindajat, kelle tehtud toimingute eest tuleks TsMS § 175 lg 1 kohaselt tasuda

menetluskulusid. 17. novembri 2021 taotluses nimetatud arved on dubleeritud. Eesti Õigusbüroo

ja Hugo.legal arvetega seotud õigusabikulud ei kuulu seega hüvitamisele.

Maakohus ei nõustunud ka menetluskulude nimekirjades välja toodud toimingutele kulunud

ajamahtudega. Toimingud, mille sisuks on üksnes dokumentide analüüs või konsultatsioon, ei

ole sellised toimingud, mida kostjad peaks hüvitama. Hageja esitatud menetlusdokumentide

ettevalmistamisele kulutatud aeg katab kohtu hinnangul ka ettevalmistuse eelse analüüsi ning

materjalidega tutvumise. Kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas välja toodud

menetlustoimingute vajalik ja põhjendatud ajakulu on järgnev:

30. mai 2020 taotlus:



Riigilõiv – 225 eurot;

17. novembri 2021 taotlus:



Riigilõiv – 450 eurot;



Õigusteenus – 1 tund, tasu 160 eurot;



Hagi tervikteksti koostamine – 5 tundi, tasu 800 eurot;



Kostjate vastusega tutvumine ja õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga – 15 minutit, tasu 40

eurot;

Kokku 1450 eurot.

19. aprilli 2022 ja 22. aprilli 2022 taotlus:



Riigilõiv apellatsioonkaebuselt – 475 eurot;



Maakohtu otsusega tutvumine ja õiguslik analüüs; apellatsioonkaebuse koostamine ja

suhtlus kliendiga – 3 tundi, tasu 480 eurot;



Kostja apellatsioonkaebusega tutvumine ja õiguslik analüüs; kaebusele vastuse

koostamine ja suhtlus kliendiga – 2 tundi, tasu 320 eurot;



Suhtlus kliendiga; kohtuistungiks valmistumine – 30 minutit, tasu 80 eurot;



Menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit, tasu 53,33 eurot;



Kohtuistungil osalemine – 45 minutit, tasu 120 eurot;



Menetluskulude nimekirja koostamine II – 20 minutit, tasu 53,33 eurot.

Kokku 1581,66 eurot.

24. oktoobri 2022 taotlus:



Riigilõiv – 100 eurot;



Kohtuotsusega tutvumine ja õiguslik analüüs; suhtlus kliendiga – 30 minutit, tasu 80

eurot;



Kassatsioonkaebuse koostamine – kokku 6 tundi 30 minutit, tasu 1040 eurot;



Menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit, tasu 53,33 eurot.

Kokku 1273,33 eurot.

26. oktoobri 2023 taotlus (taotluse kohaselt hageja esindaja tunnihind 160 eurot):



Riigikohtu otsusega tutvumine, e-kiri kliendile – 30 minutit, tasu 80 eurot;



Täiendatud hagiavalduse koostamine – 2 tundi, tasu 320 eurot;



Hagiavalduse täiendamine ja hagi tagamise taotluse koostamine; suhtlus kliendiga – 30

minutit, tasu 80 eurot;



26.01.2023 kohtunõudele vastuse koostamine ning suhtlus kliendiga – 3 tundi, tasu 480

eurot;



Vastuhagi õiguslik analüüs ning vastuse koostamine; suhtlus kliendiga – 4 tundi, tasu 640

eurot;



16.10.2023 istungiks ettevalmistumine ja suhtlus kliendiga – 30 minutit, tasu 80 eurot;



Esindamine 16.10.2023 kohtuistungil – 1 tund 30 minutit, tasu 240 eurot;



Kostja 16.10.2023 dokumendile vastuse koostamine – 50 minutit, tasu 133,33 eurot;



Menetluskulude nimekirja koostamine 53,33 eurot;

Kokku 2106,66 eurot.

21. veebruari 2025 taotlus:



Apellatsioonkaebusega tutvumine; vastuse koostamine, suhtlus kliendiga – 3 tundi, tasu

480 eurot;



18.02.2025 istungiks ettevalmistumine – 30 minutit, tasu 80 eurot;



18.02.2025 istungil esindamine, suhtlus kliendiga – 1 tund 20 minutit, tasu 213,33 eurot;



Menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit, tasu 53,33 eurot.

Kokku 826,66 eurot.

Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulud on kokku 7463.31 eurot (225 eurot + 1450 eurot +

1581.66 eurot + 1273.33 eurot + 2106.66 eurot + 826.66 eurot), millise rahasumma mõistis

kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Kohus rahuldas ka hageja viivise

väljamõistmise taotluse ja mõistis menetluskuludelt välja viivise alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruskaebus rahuldada,

tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja teha tühistatavas osas uus määrus, millega

rahuldada täielikult hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Maakohus on eksinud määruse p-s 19, kui leidis, et ei ole põhjendatud välja mõista

menetluskulusid koos käibemaksuga. Kohus on ajanud sassi asjaolu, et hagejaks on füüsiline

isik, mitte advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ. Kuna hageja ei ole käibemaksukohuslane ja

just tema on kandnud menetluskulud, siis tuleb temale menetluskulud hüvitada koos

käibemaksuga. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ on vaid õigusteenuse osutaja, kes on

käibemaksukohuslane ja esitab arved koos käibemaksuga. See aga ei puutu sellesse, et hagejal on

õigus saada menetluskulud hüvitatud käibemaksuga.

Maakohus on eksinud määruse p-s 22, kui leidis, et konsultatsiooni ja dokumentidega tutvumise

kulu ei ole vajalik ja põhjendatud tegevus kohtumenetluses. On ilmselge, et menetluses on

vajalik tutvuda dokumentidega. Samuti on menetluse kestel vajalik hagejat konsulteerida.

Seetõttu on need vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mis tuleb hüvitada.

Maakohus leidis määruse p-s 21 ebaõigesti, et hüvitamisele ei kuulu menetluskulu

õigusabiteenusele Eesti Õigusbüroole ja Hugo.legalile. Hagejal oli õigus küsida õigusnõu

käesoleva kohtumenetluse kohta ja saada kulud hüvitatud, kui tal lepingulist esindajat ametlikult

menetlusse kaasatud ei olnud.

5. Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu

määruse täies ulatuses; ringkonnakohtul teha uus määrus, millega määrata menetluskulude

suurus, arvestades määruskaebuse esitaja 6. oktoobri 2025 vastuväidetes esitatud põhjendusi ja

vastuväiteid. Alternatiivselt palus kostja I saata asi menetluskulude kindlaksmääramise osas

maakohtule uueks arutamiseks, kohustades maakohut põhjendama iga vaidlustatud kulu

vajalikkust ja põhjendatust ning andma seisukoha kõigi määruskaebuse esitaja vastuväidete

suhtes.

Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas määruskaebuse esitaja 6. oktoobril 2025 koondvastuväite

hageja menetluskulude nimekirjadele, kuid maakohus piirdus määruse punktis 19 üldise väitega,

et „kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid

annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele“. Kohus ei põhjenda, miks ta jättis

tähelepanuta kaebaja vastuväited, mis olid detailsed ja dokumentaalselt viidatud (sh kolmanda

isiku OÜ Internetikaubamajad tasutud riigilõivud, õigusteenuse arvete puudumine, käibemaksu

mittemahaarvamise kinnituse puudumine ning advokaadi ajamahtude liialdus). Selline

lähenemine ei vasta TsMS § 174 lõike 1 nõudele, mille kohaselt peab kohus määrama

menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Määrus peab vastama

kohtuotsusele kehtestatud põhjendamisnõuetele. Kohus pidi vähemalt kaebaja olulistele ja

otsustavatele vastuväidetele andma konkreetse ja sisulise vastuse. Tegelikult välistab selline

„kogumhinnangu“ andmine võimaluse kontrollida, kas kohtul oli faktiline ja õiguslik alus mõne

konkreetse kulu vajalikkuse ning põhjendatuse tuvastamiseks. Kuna kohus ei põhjendanud oma

otsust iga vaidlustatud menetluskulu osas ega võtnud seisukohta vastuväidetes tõstatatud oluliste

asjaolude suhtes, on määrus TsMS § 174 lõike 1 ja § 463 lõike 2 rikkumise tõttu põhjendamata

ning tuleb tühistada.

Määruskaebuse esitaja osutas vastuväidetes sellele, et mitte ühtegi menetluses hageja

deklareeritud riigilõivudest ei tasunud tegelikult hageja ise – kõik riigilõivud tasus kolmas isik,

OÜ Internetikaubamajad. Määruskaebuse esitaja rõhutas, et on seadusevastane ja ebaõiglane, kui

menetluspooleks mitteolev juriidiline isik tasub füüsilise isiku menetluskulud (sh riigilõivu),

kuid hiljem mõistetakse need kulud välja füüsilise isiku kasuks. Ka juhul, kui hageja on OÜ

Internetikaubamajad ainuosanik, tuleb arvestada, et igasugused äriühingu vahenditest füüsilisele

isikule tehtavad väljamaksed on seaduse järgi maksustatavad vähemalt tulumaksuga. Seetõttu ei

saa menetluskulude hüvitamist kasutada vahendina, millega juriidiline isik katab oma osaniku

kulud ilma maksukohustusteta.

Määruskaebuse esitaja meelest seisukohal tuleb kolmanda isiku (OÜ Internetikaubamajad)

tasutud riigilõivud jätta täies ulatuses hüvitamata, kuni hageja ei ole tõendanud, et ta on need

kulud tegelikult ise kandnud.

Lisaks juhiti vastuväites tähelepanu, et apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv pidi kehtiva korra

järgi olema 300 eurot, mistõttu 475 euro tasumine oli põhjendamatu. Kohus ei selgitanud, miks

ta pidas suuremat summat hüvitatavaks, kuigi hagejal oli võimalus nõuda enammakstud

riigilõivu tagastamist. Seetõttu on enammakstud riigilõivu hüvitamise kohustuse jätmine

määruskaebuse esitaja kanda ilmselgelt põhjendamatu ja ebaõiglane.

Maakohus vähendas osaliselt hageja õigusabikulude ajamahtusid, kuid tegi seda vähendusi

kaebaja konkreetsete vastuväidetega seostamata. Näiteks ei selgitanud kohus, millised toimingud

olid dubleerivad, millistele varasematele dokumentidele tugineti või miks pidi konkreetse

menetlustoimingu jaoks kuluma just nii palju aega.

Pelgalt uue kulunumbri esitamine ilma põhjenduseta ei vasta TsMS § 174 lõike 1 ja § 463 lõike 2

koosmõjus TsMS § 436 lg. 1 nõuetele, mistõttu on määrus põhjendamatuse tõttu kontrollimatu ja

tuleb tühistada.

Maakohus ei või menetluskulude suurust määrates otsustada küsimusi, mis ei kuulu selle

menetluse esemesse ega seada kostjale täiendavaid kohustusi, mida varasemad jõustunud

kohtuotsused ette ei näe. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et viivise määramine väljub

maakohtu pädevusest, sest menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ei hõlma viivisenõude

lahendamist. Sellest tulenevalt on vaidlustatud määrus viivise väljamõistmise osas põhjendamatu

ja õigusvastane.

Määruskaebuse esitaja nõustub kohtu järeldusega, et menetluskulud seoses OÜ Hugo / Eesti

Õigusbüroo teenustega tuleb jätta rahuldamata, samuti nõustub ta maakohtu järeldusega, et

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ õigusteenusega seotud menetluskulud tuleb

vähendada käibemaksu arvel, kuna esindaja on käibemaksukohustuslane.

6. Määruskaebuste esitajad vaidlesid üksteise määruskaebustele vastu.

7. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need ringkonnakohtule läbivaatamiseks

ja lahendamiseks (TsMS § 663 lg 5).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulude

põhjendatud suuruse määramisel arvestamata õigusabikuludelt tasumisele kuulunud

käibemaksuga. Ringkonnakohus teeb ise tühistatud osas uue määruse ja määrab hageja

menetluskulude kogusuuruseks koos käibemaksuga 8560,38 eurot, mis tuleb koos viivisega välja

mõista kostjatelt solidaarselt. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kostja I

määruskaebus jääb rahuldamata.

9. Menetluskulud käesolevas asjas on jaotatud Viru Maakohtu 29. novembri 2023 otsusega ning

kohus jättis need kulud kostjate kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS §

174 lg 1). Menetluskulude hulka kuuluvad ka lepingulise esindaja kulud (TsMS § 175 lg 1).

Hageja taotluse kohaselt on tema menetluskulu suuruseks kõigis kohtuastmetes kokku 11 599

eurot (summa sisaldab käibemaksu). Maakohus määras vaidlustatud määrusega hageja

põhjendatud menetluskulu suuruseks kõigis kohtuastmetes kokku 7463 eurot, millest riigilõiv

moodustab 1150 eurot ja ülejäänud 6313 eurot on hageja õigusabikulud (käibemaksuta).

Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud välja, samuti kohustas

kostjaid tasuma hagejale viivist välja mõistetud menetluskuludelt kohtumääruse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohtu määruse on vaidlustanud mõlemad pooled, seega kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna (TsMS § 651 lg 1, § 659).

11. Kõigepealt lahendab ringkonnakohus hageja määruskaebuse. Kaebus kuulub rahuldamisele

osaliselt.

11.1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja I seisukohaga, et hageja määruskaebuse menetlemisest

tuleb keelduda seetõttu, et riigilõiv määruskaebuselt ei ole tasutud hageja enda vara arvel.

Ringkonnakohus selgitab, et seadus ei keela menetlusosaliseks mitteoleval isikul osaleda

menetluskulude kandmises. Samuti ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see,

kui tema eest kandis need muu isik (TsMS § 174 lg 9).

11.2. Põhjendatud on hageja seisukoht, et tema õigusabikulud tuleb määrata kindlaks ja kostjatelt

välja mõista koos käibemaksuga osas, milles nendelt kuludelt tuli hagejal tasuda käibemaksu.

Maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Asja materjalide kohaselt osutas hagejale õigusabi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ, mis on käibemaksukohuslane ja esitas hagejale arved

õigusabi eest tasumiseks koos käibemaksuga. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Asjaolu, et hageja

esindaja on registreeritud käibemaksukohuslasena, ei mõjuta kuidagi tema füüsilisest isikust

kliendi õigusi ja kohustusi käibemaksu tasumisel. Hageja on füüsiline isik, kes on kohtule

kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi nõuda. Seega on maakohus ajanud segi hageja ja tema

esindaja ning ebaõigesti nõustunud kostjate seisukohaga, et hageja kasuks ei või menetluskulusid

välja mõista koos käibemaksuga.

Ringkonnakohus märgib, et mitte kõik hageja õigusabikulud ei ole hageja esitatud

menetluskulude nimekirja järgi käibemaksuga maksustatud. 21. veebruari 2025 taotluses ja

sellele lisatud tööaja arvestuses (VI kd lk 52-54) on hageja esitanud õigusabikulude nõude ilma

käibemaksuta. Maakohus rahuldas 21. veebruari 2025 taotluse 826,66 euro ulatuses ja sellele

summale käibemaksu ei lisandu.

Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 7463 eurot, millest tasutud

riigilõivud moodustavad 1150 eurot ja 21. veebruari 2025 taotluse järgne rahuldatud tasu osa on

826,66 eurot. Seega on käibemaksuga maksustatava õigusabikulu suurus 5486,43 eurot, millele

tuleb lisada kulu tekkimise ajal kehtinud käibemaksu määr 20%. Maakohtu määrus tuleb

tühistada osas, milles maakohus jättis õigusabikuludelt 5486,43 eurot tasumisele kuuluva

käibemaksu 20% summas 1097,30 eurot kostjatelt hageja kasuks välja mõistmata.

11.3. Hageja vaidlustab maakohtu määruse ka osas, milles maakohus jättis hageja põhjendatud

kulude hulgast välja Eesti Õigusbüroo ja Hugo.legal arved.

Kostja on esitanud maakohtule Eesti Õigusbüroo 25. veebruari 2020 arve nr 1118 60 eurot

apellatsioonkaebuse koostamise eest; Hugo.legal 24. märtsi ja 30. aprilli 2020 arved nr 1285 ja

89924 veebinõustamise ja õigusabiteenuse osutamise eest (II kd lk 5860). Määruskaebuses ei ole

vaidlustatud maakohtu seisukohta, et nimetatud toimingute tegemise hetkel ei olnud hagejal

käesolevas menetluses lepingulist esindajat, sel ajal esitatud menetlusdokumentides viide

esindajale puudub. 7. märtsi 2020 apellatsioonkaebuse esitas hageja enda nimel ise. Riigikohtu

praktika kohaselt ei ole menetluskuluna hüvitatavad menetlusväliselt kantud õigusabikulud, kui

esindaja menetluses ei osalenud (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p 13). Seega jättis

maakohus põhjendatult eelviidatud arved hageja põhjendatud menetluskulude hulgast välja.

12. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus kostja I määruskaebuse. Kostja I määruskaebus

rahuldamisele ei kuulu.

12.1. Põhjendatud ei ole kostja I väide, et maakohus on kostjatelt 19. aprilli 2022 ja 22. aprilli

2022 taotluste alusel ebaõigesti välja mõistnud riigilõivuna 475 eurot. Hageja on 3. jaanuaril

2022 esitatud apellatsioonkaebuses märkinud kaebuse hinnaks 7280 eurot (hageja on kaebuse

hinna arvestamisel võtnud arvesse ka viivise nõuet (IV kd lk 98)) ja on tasunud kaebuse hinda

arvestades õigesti riigilõivu 475 eurot (IV kd lk 101). Riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuleb

kaebuselt hinnaga 7000–8000 eurot tasuda riigilõivu 475 eurot. Ringkonnakohus on küll 9. mai

2022 otsuses (IV kd lk 145) märkinud hageja kaebuse hinnaks 7000 eurot, kuid ei ole otsuses

põhjendanud, miks ta muudab hageja avaldatud kaebuse hinda. Kostja I ei ole oma

määruskaebuses väitnud, et hageja märkis 3. jaanuari 2022 apellatsioonkaebuses kaebuse hinna

valesti. Seetõttu on maakohus õigesti välja mõistnud kostjatelt menetluskuluna ka riigilõivu 475

eurot.

12.2. Menetluskulude, sh riigilõivu hüvitamist teisele menetlusosalisele ei välista see, kui tema

eest kandis need muu isik (TsMS § 174 lg 9). Kostja vastupidised väited ei ole põhjendatud.

Maakohus on põhjendatult arvestanud hageja nimel tasutud riigilõivud põhjendatud

menetluskulu hulka.

12.3. Põhjendatud ei ole ka kostja väited seoses tasumata menetluskuludelt viivise välja

mõistmisega. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Maakohus ei

ole kostjatelt tasumata menetluskuludelt viivist välja mõistes oma pädevust ületanud, nagu kostja

ekslikult väidab.

13. Lisaks eeltoodud väidetele on mõlemas määruskaebuses vaidlustatud maakohtu diskretsiooni

hageja põhjendatud õigusabikulude suuruse kindlaks määramisel. Hageja leiab, et maakohus on

tema kulutuste suurust põhjendamatult vähendanud, kostja leiab, et maakohus ei ole oma

seisukohti kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse osas piisavalt põhjendanud ning on kostjalt

hageja õigusabikulud välja mõistnud liiga suures ulatuses.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt näiteks

RKTKm 5. veebruar 2020 nr 2-14-14536 p 15). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul see nii

ei ole. Maakohus ei ole hageja õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel rikkunud

kohtulahendi põhjendamise kohustust TsMS § 463 lg 2 ja 436 lg 1 järgi. Maakohtu põhjendused

diskretsiooni teostades on küll napid, kuid koos määruse p-s 22 esitatud kulude arvestusega

nähtub määrusest selgelt see, et maakohus on hageja menetluskulude vajalikkust ning

põhjendatust nõuetekohaselt kontrollinud ning on kulusid vähendanud menetlusdokumentide

analüüsile ja kliendiga konsulteerimisele kulunud aja võrra. Maakohtu seisukoht, et kohus ei pea

analüüsima määruse põhjendustes iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust

eraldi, vaid saab anda hinnangu menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna, on

kooskõlas kohtupraktikaga. Õigusabi osutati hagejale hinnaga 160 eurot/h (koos käibemaksuga

192 eurot/h), sellist tunnitasu suurust ei ole kostjad ka vaidlustanud.

Käesolevat tsiviilasja on menetletud kaks korda maakohtus, kaks korda ringkonnakohtus ning

üks kord Riigikohtus, asjas oli esitatud ka vastuhagi, mistõttu on maakohtu poolt vajalikuks ning

põhjendatuks peetud õigusabikulu kooskõlas asja mahu ja keerukusega ja selle kulu suuruse

muutmiseks alust ei ole. See, et maakohus ei hinnanud hagejale vajaliku õigusabi ajakulu

sarnaselt ühe või teise menetlusosalisega, ei muuda maakohtu määrust selles osas ebaõigeks.

Määruskaebuste väited ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooni sekkuda (välja

arvatud õigusabikulule käibemaksu lisamine, vt selles osas käesoleva määruse p 11.2).

14. Kokkuvõttes tuleb maakohtu määratud hageja põhjendatud menetluskulude suurust muuta,

välja mõista käibemaks 20% õigusabikuludelt 5486,43 eurot ja määrata hageja põhjendatud

õigusabikulu suuruseks kõigis kohtuastmetes kokku 6583,72 + 826,66 (käibemaksuta

õigusabikulu osa) = 7410,38 eurot. Koos riigilõivuga 1150 eurot on hageja põhjendatud

menetluskulu suuruseks, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista, 8560,38 eurot, milliselt

summalt tuleb välja mõista ka viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.

15. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)