2-24-10235/68 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-10235

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi I.M-i

ja V.Y vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja

tehingu alusel saadu üleandmiseks

Menetlustoiming

Kaja lahendamine

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.M-i määruskaebus

V.Y määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (kostjad):

1. I.M (isikukood XXX)

2. V.Y (isikukood XXX)

Hageja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

(registrikood 70000349), lepinguline esindaja Rauno

Õismaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata I.M-i määruskaebus Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2025 määruse

peale.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2025 määrus osas, milles maakohus jättis V.Y

2. mai 2025 kaja Tartu Maakohtu 2. aprilli 2025 tagaseljaotsusele rahuldamata ja

menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada V.Y

kaja ja taastada menetlus maakohtus mõlema kostja suhtes. Muus osas jätta maakohtu

määrus muutmata.

3. Maakohtu määruse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

3.1. Jätta I.M-i 2. mai 2025 kaja Tartu Maakohtu 2. aprilli 2025 tagaseljaotsusele läbi

vaatamata.

3.2. Rahuldada V.Y taotlus kajalt riigilõivu tasumiseks vabastamiseks osaliselt. Määrata

tasutava riigilõivu suuruseks 200 eurot.

3.3. Rahuldada V.Y 2. mai 2025 kaja Tartu Maakohtu 2. aprilli 2025 tagaseljaotsusele ja

taastada menetlus maakohtus mõlema kostja suhtes.

4. Jätta läbi vaatamata I.M-i ja V.Y taotlused peatada Tartu Maakohtu 2. aprilli 2025

tagaseljaotsuse täitmine kuni määruskaebuste lahendamiseni.

5. Rahuldada V.Y määruskaebus.

6. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja lahendamisel.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 3401 lg 2 kolmas lause ja TsMS

§ 417 lg 4 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; hageja) esitas 4. juulil 2024 Tartu Maakohtule

hagiavalduse I.M-i (kostja I) ja V.Y (kostja II) vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu

alusel saadu üleandmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja I ja kostja II 8. juulil 2020 kinnisasja registriosa nr

XXXXXXXXX (maakohtu tagaseljaotsuse põhjendustes ekslikult nr XXXXXXXXXX) kinke- ja

asjaõiguslepingu, millega kostja I võõrandas talle kuulunud lepingu eseme tasuta kostjale II.

Tehingu tulemusena kanti 9. juulil 2020 kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXXX

omanikuna sisse kostja II.

Maksu- ja Tolliamet tegi 22. juunil 2023 vastutusotsuse nr 13-7/01229-15, millega kohustati kostjat

I tasuma solidaarselt XXXXXXXXX OÜ-ga (registrikood XXXXXXXXX) viimase

maksukohustusi 59 575,46 euro ulatuses. Kostja I ei ole täitnud talle vastutusotsusega pandud

kohustust. Hageja alustas 24. juulil 2023 kostja I maksukohustuse sundkorras sissenõudmist

maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 alusel, kostja I pangakontode arestimise tulemusel laekus 20.

mail 2024 kostja I maksuvõla katteks 107,14 eurot. Kostjal I puudub muu vara, mille arvel nõuet

rahuldada.

Täidetud on tehingu tagasivõitmise eeldused täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 alusel, kuna

tehinguga kahjustati teadlikult hageja kui sissenõudja huve. Kostja I ja kostja II tegid tehingu

üksnes sundtäitmise vältimise eesmärgil. Kuigi kinnisasja kinkimise hetkel ei olnud hageja kostja I

võlausaldaja, oli kostja I kinketehingu tegemise ajal teadlik, et hageja alustas 23. aprilli 2020

korraldusega nr 12.2-3/052434-125 maksumenetlust kostja I poolt juhitud äriühingu

XXXXXXXXX OÜ suhtes.

Kostja I kinkis oma kinnisasja kostjale II ehk oma tolleaegsele elukaaslasele (alates 25. juunist 2022

on kostja I ja kostja II abielus). Seega on kostja II puhul tegemist kostja I lähikondsega

pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 p 1 mõistes.

2. Kostja I ja kostja II esitasid 14. septembril 2024 maakohtule taotlused nõude osas aegumise

kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks. Kostjad teatasid samal kuupäeval ka, et ei nõustu hagiga,

sest hageja väide kostjate tahtluse osas on paljasõnaline. Kostja II taotles kostja I vande all

ülekuulamist, et tõendada, et kostja I ei rääkinud kostjale II äriühinguga seotud asjadest.

3. Hageja asus 4. oktoobri 2024 vastuses seisukohale, et esitatud nõue ei ole aegunud ja tegi

ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga.

4. Maakohus jättis 18. oktoobri 2024 vaheotsusega rahuldamata kostjate taotluse aegumise

kohaldamiseks ja jätkas tsiviilasja menetlust.

5. Maakohus andis 13. veebruaril 2025 kostjatele uue tähtaja kuni 27. veebruarini 2025 hagile

vastamiseks, innustades samas pooli ka kompromissiläbirääkimisi pidama ja rõhutades, et see on

kostjate endi huvides. Maakohus pikendas kostjate taotlusel hagile vastamise tähtaega kuni 10.

märtsini 2025 ja seejärel kuni 31. märtsini 2025. Kostjad teatasid nii 10. märtsil 2025 kui ka 31.

märtsil 2025, et läbirääkimised hagejaga jätkuvad. Hageja teatas 2. aprillil 2025, et läbirääkimised

kompromissi sõlmimiseks on ebaõnnestunud.

6. Maakohus rahuldas 2. aprillil 2025 hagi tagaseljaotsusega ja tunnistas kehtetuks kostjate vahel 8.

juulil 2020 sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu ning kohustas kostjaid andma vajalikke

tahteavaldusi kinnistusraamatusse kannete tegemiseks. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt

kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt riigi kasuks välja riigilõivu 1050 eurot.

Maakohus leidis, et kuna kostjad ei ole hoolimata korduvalt pikendatud hagiavaldusele vastamise

tähtaegadest hagiavaldusele oma seisukohta esitanud, samuti on poolte vahelised läbirääkimised

korduvalt ebaõnnestunud, on põhjendatud lahendada asi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.

Maakohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks.

7. Kostja I ja kostja II esitasid 2. mail 2025 tagaseljaotsuse peale kajad. Kostja I leidis, et

tagaseljaotsuse tegemiseks puudus alus, kuna ta on kohtule tähtaegselt vastanud ja esitanud

omapoolsed seisukohad. Samuti on kostja I pidanud hagejaga läbirääkimisi, oodates olukorras, kus

hageja ei nõustunud kostja I pakutud kompromissiga, hageja poolset kompromissettepanekut.

Kostja II kinnitas kajas samuti, et on kohtule tähtaegselt vastanud ega ole soovinud menetlust

venitada, samuti et 8. juuli 2020 tehing oli majanduslikult põhjendatud ja mitte näiline. Maakohus

ei oleks tohtinud tagaseljaotsust teha, sest kostja II teada toimusid hageja ja kostja I vahel

läbirääkimised.

8. Maakohus jättis 4. juuni 2025 määrusega kostja I ja kostja II kajad käiguta ning andis tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks – kohtukorraldustele mittevastamise erakorraliste asjaolude selgitamiseks

ja mõlemale kostjale riigilõivu 770 euro tasumiseks.

9. Maakohus jättis kostja I kaja 28. oktoobri 2025 määrusega läbi vaatamata, sest kostja I ei

kõrvaldanud tähtaegselt kajas esinevaid puudusi. Kostja I kaja ei vastanud maakohtu hinnangul

TsMS § 416 nõuetele, esitamata on mõjuv põhjus ja tõendid, mis takistas kostjal tagaseljaotsuse

aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast. Kostja I ei esitanud maakohtule tõendeid

selle kohta, et ta on asunud tasuma maksuvõlgnevust maksuhaldurile, et kohus saaks veenduda

selles, et kostjate läbirääkimised hagejaga ei ole teeseldud. Kostja I ei olnud ka tasunud riigilõivu

kajalt ega taotlenud selle tasumisest vabastamist.

10. Kostja II kaja jättis maakohus 28. oktoobri 2025 määrusega rahuldamata, sest kostja II ei olnud

esile toonud mõjuvat põhjust tähtaja mittejärgimise kohta TsMS § 415 lg 1 mõistes. Samuti ei esine

TsMS § 415 lg 1 p-s 3 sätestatud alust kaja rahuldamiseks. Lugedes TsMS § 407 lg 1 alusel

hagiavalduses esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks, on hagi hagiavalduses

märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

11. Kostja I ja kostja II esitasid 23. novembril 2025 määruskaebused maakohtu 28. oktoobri 2025

määruse peale, milles palusid määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Samuti taotlesid kostja I ja kostja II tagaseljaotsuse täitmise peatamist kuni määruskaebuse

lahendamiseni.

12. Hageja oli seisukohal, et maakohtu 28. oktoobri 2025 määrus on põhjendatud ja õiguspärane

ning puudub alus selle tühistamiseks.

Kostja I määruskaebust ei ole võimalik rahuldada juba seetõttu, et ta ei ole tasunud kaja esitamisel

ette nähtud riigilõivu ega taotlenud sellest vabastamist. Ka sisuliselt on kostja I määruskaebus

põhjendamatu, sest kostjal I ei saanud olla tagaseljaotsuse tegemise ajal õigustatud ootust

läbirääkimiste jätkumisest ja kompromissi õnnestumisest. Hageja selgitas kostjale I juba 4.

oktoobril 2024, millistel tingimustel on hageja valmis kompromissi sõlmima. Pelgalt asjaolu, et

kostja I on kompromissi teemadel saatnud hagejale e-kirju ja hageja on nendele vastanud, ei

tähenda automaatselt, et tegemist oleks konstruktiivsete ja/või lootustandvate läbirääkimistega.

Ka kostja II määruskaebust ei ole võimalik rahuldada juba seetõttu, et kostja II ei ole taotlenud kaja

rahuldamist, vaid ainult selle menetlusse võtmist. Kostja II määruskaebus on ka sisuliselt

põhjendamatu, sest hagis on tõendatud, et kostja II kui kostja I lähikondne teadis või pidi teadma, et

tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid. Kinnistu omandiõiguse üleandmine ei saa

kahjustada hüpoteegipidaja õigusi, sest hüpoteegipidaja nõue rahuldatakse enne teisi nõudeid.

Kinnistu ei ole ka kostja II elukoht.

13. Maakohus leidis, et määruskaebustes esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebusi

rahuldada ja edastas 31. detsembri 2025 kirjaga määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2025 määrus tuleb tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 659). Kostja II kaja tuleb

rahuldada ja tsiviilasja menetlus maakohtus taastada (TsMS § 417 lg 2). Kostja II määruskaebus

kuulub rahuldamisele. Kostja I määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. Kuivõrd kostja I

ja kostja II on selles asjas vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 tähenduses, piisab menetluse

taastamiseks mõlema kostja suhtes maakohtus ainult ühe kostja (kostja II) kaja ja määruskaebuse

rahuldamisest.

15. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt kostja I määruskaebuse tema kaja läbi vaatamata jätmise

peale (I), seejärel kostja II määruskaebuse tema kaja rahuldamata jätmise peale (II) ja lõpuks muud

menetluslikud küsimused (III).

I. 16. Kostja I kaja jättis maakohus 28. oktoobri 2025 määrusega läbi vaatamata, sest kostja I ei

kõrvaldanud kajas esinenud puudusi, muu hulgas ei tasunud riigilõivu ega taotlenud selle

tasumiseks menetlusabi. Kostja I ei ole määruskaebuses vaidlustanud kaja rahuldamata jätmist

riigilõivu tasumata jätmise tõttu ega seda tasunud. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt annab kohus

menetlusosalisele menetlusdokumendis esineva kõrvaldatava puuduse kõrvaldamiseks tähtaja, kui

menetlusosaline kohtu antud tähtaja jooksul puudust ei kõrvalda, jätab kohus menetlusdokumendi

läbi vaatamata (TsMS § 3401 lg 2). Maakohus selgitas kostjale I korduvalt kajalt riigilõivu tasumise

kohustust ja menetlusabi taotlemise võimalust (4. juuni 2025 määruses ja 10. juuni 2025 kirjas).

Seega jättis maakohus kostja I kaja põhjendatult läbi vaatamata sõltumata selle sisulisest

põhjendatusest.

II. 17. Kostja II kaja jättis maakohus 28. oktoobri 2025 määrusega rahuldamata, sest maakohtu

hinnangul ei esinenud kostjal II mõjuvat põhjust tegevusetuseks, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks.

18. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest leidis, et kostja I ja

kostja II ei ole hagile kohtu määratud tähtajal vastanud. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus

maakohus sellega oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis toob kaasa maakohtu määruse

tühistamise määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata (TsMS § 656 lg 1

p 1 ja § 659).

19. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. TsMS § 394 lg 1 kohaselt peab kostja esitatud hagile

kohtule kirjalikult vastama, TsMS § 394 lg-s 2 on sätestatud kostja vastuse sisule kehtivad nõuded.

20. Praeguses asjas ei ole vaidlust selles, et kostjad on maakohtule ligi üheksa kuud kestnud

menetluse jooksul korduvalt esitanud menetlusdokumente, muu hulgas on maakohus kostjate

taotlusel teinud vaheotsuse, milles jättis aegumise kohaldamata. Seega saab küsimus olla ainult

selles, kas kostjate vastused hagile on olnud niivõrd ebapiisavad, et maakohtul oli siiski õigus teha

tagaseljaotsus.

21. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et kostjat saab TsMS § 407 lg 1 tähenduses lugeda hagile

vastamata jätnuks ainult TsMS § 394 lg-s 2 sätestatud nõuete olulise rikkumise korral

(Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 407 komm 3.3.3). Oluliseks

sisuliseks rikkumiseks on see, kui kostja ei ole § 394 lg 2 p 2 järgi kohtule selgelt vastanud, kas ja

missuguses ulatuses ta võtab hagi õigeks ja missuguses osas mitte, ning kostja ei kõrvalda seda

puudust ka kohtu määratud tähtaja jooksul (samas, komm 3.3.3.e).

22. Praeguses asjas on kostja I ja kostja II maakohtule 14. septembril 2024 esitatud

menetlusdokumentides, milles taotleti aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist, kohtule

teatanud, et ei tunnista hagi esitatud kujul, sest see on paljasõnaline kostjate I ja II tahtluse osas (dtl

393 ja 396).

23. Maakohus on leidnud, et nimetatud dokumentides esitasid kostjad taotluse nõude osas aegumise

kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks (tagaseljaotsuse p 9.4) ning ainult lubaduse esitada vastus

hagile hiljem (maakohtu 11. märtsi 2025 kohtunõude p 2: Kostjad on 14. septembril 2024

selgitanud, et pärast aegumise taotluse lahendamist, esitavad nad vastuse hagiavaldusele).

Hilisemates menetlusdokumentides (kostjate 10. ja 31. märtsi 2025 vastused) on kostjad viidanud

ainult käimasolevatele kompromissiläbirääkimistele. Eelnevast tulenevalt asus maakohus

seisukohale, et kostjad ei ole hagile nõuetekohaselt vastanud ja põhjendatud on tagaseljaotuse

tegemine.

24. Ringkonnakohus maakohtu selle hinnanguga ei nõustu. Kostjad on 14. septembril 2024 esitatud

menetlusdokumentides küll napilt, aga siiski selgelt väljendanud oma seisukohta hagi nõude suhtes.

Kuna hagi põhisisuks on sisuliselt ühe tehingu kehtetuks tunnistamine, siis ei oleks maakohtul

kostjate vastuste pinnalt pidanud tekkima kahtlust küsimuses, kas kostjad võtavad hagi mingis osas

õigeks. Hageja muud, kinnistusraamatu kannete tegemisele suunatud nõuded on hagi eset

arvestades ainult abistava tähendusega, mitte iseseisvad nõuded, mille eraldi rahuldamine oleks

võimalik, mistõttu ei pidanud kostjad nende suhtes esitama eraldi seisukohta. Maakohus ei ole

kostjatele ka selgitanud, mille poolest nende 14. septembril 2024 esitatud vastused olid ebapiisavad.

25. Kostja vastuse muud puudused (kirjaliku menetluse suhtes seisukoha esitamata jätmine

(Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 407 komm 3.3.3.c), tõendite

nimetamata jätmine ja tõenditega seotud taotluste esitamata jätmine (samas, komm 3.3.3.d), vastuse

õiguslik ebaveenvus (samas, komm 3.3.3.f) jms ei ole õiguskirjanduse kohaselt sellised puudused,

mille esinemisel tohiks kohus teha tagaseljaotsuse. Kostja vastuse sisulised puudused võivad

lõppkokkuvõttes küll tuua kaasa kostjale kahjulikud menetluslikud tagajärjed, kuid ei saa olla

tagaseljaotsuse tegemise aluseks.

26. Kostja II on 14. septembril 2024 esitatud menetlusdokumendis esitanud ka taotluse kostja I

vande all ülekuulamiseks (dtl 396), mis asjaolusid arvestades on asjakohane taotlus. Maakohus ei

ole seda taotlust lahendanud ei eraldi määrusega ega otsusega, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-s 5

sätestatud kohustust.

27. Eelnevast tulenevalt on praeguses asjas tegemist olukorraga, kus maakohus ei võinud seaduse

kohaselt tagaseljaotsust teha (TsMS § 415 lg 1 p 3), mistõttu võis kostja II kaja esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust ja see kuulub rahuldamisele (TsMS § 417 lg 2). Menetluskulud jaotab

maakohus asjas lõpplahendi tegemisel (TsMS § 173 lg 1).

III. 28. Kostjad on määruskaebustes esitanud taotlused peatada tagaseljaotsuse täitmine kuni

määruskaebuse lahendamiseni. TsMS § 665 lg 2 kohaselt võivad kohus, kelle määrus

vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus enne määruskaebuse lahendamist

määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid

esialgse õiguskaitse vahendeid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Maakohus on tunnistanud 2. aprilli 2025

tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks ega ole kostjate taotlust selle otsuse täitmise peatamiseks

lahendanud. TsMS § 418 lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda

ei saa täita. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab käesoleva määrusega kostja II määruskaebuse ning

rahuldab kaja ja taastab menetluse, puudub kostjatel selles osas õiguskaitsevajadus ning

ringkonnakohus jätab kostjate taotlused läbi vaatamata.

29. TsMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kaja osalise või täieliku rahuldamise

korral. TsMS § 150 lg 31 kohaselt ei tagastata riigilõivu kaja osalise või täieliku rahuldamise korral

ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja II on kaja esitamisel tasunud riigilõivu 200 eurot. Kuna

praegusel juhul asus ringkonnakohus seisukohale, et hagi ei võinud tagaseljaotsusega rahuldada, on

kostjal II õigus esitada taotlus kajalt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastab kohus,

kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus

või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4 esimene lause). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb

kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

30. Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. TsMS § 696 lg 1 kohaselt võib

ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse

Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Kui maakohtu määruse peale

saab seaduse järgi esitada määruskaebuse, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu

määruse peale esitada määruskaebuse ka Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti.

31. Kostja I määruskaebuse jättis maakohus läbi vaatamata ja selle määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 3401 lg 2 kolmas lause).

32. Kostja II määruskaebuse osas puudub võimalus määruskaebuse esitamiseks, sest

ringkonnakohus rahuldab kostja määruskaebuse (TsMS § 417 lg 4 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)