3-25-2358/7 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

8. jaanuar 2026, Tartu

Haldusasja number

3-25-2358

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses veekeedukannu ja

digiboksi kambrisse toomisega ning televiisori

äravõtmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. augusti 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 27. augusti 2025. a määrus kaebuse tagastamist ja

riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud taotluse läbi vaatamata jätmist puudutavas

osas ja saata asi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

3. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 27. augusti 2025. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel osas, millega riigi

õigusabi taotlus jäi rahuldamata.

4. Tagastada X.X.-ile määruskaebuse lisad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada Riigikohtule määruskaebuse

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja

3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X.X. esitas 16. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja esitas taotlused riigi õigusabi

saamiseks ja riigilõivust vabastamiseks ning palus nõuda vanglalt välja kaebuses märgitud

materjalid. Kaebaja selgitas, et ta ei saa joogita olla ja toores vesi ajab südame pahaks.

Kaebajale toodi varem kambrisse kuuma vett, aga enam mitte. Kaebajal on veekeedukann

laos ja kaebaja esitas kirjaliku pöördumise selle saamiseks. Kaebaja lisas, et turvakleepsud

olid korras ja kaebaja vajas kiiremas korras veekannu. Sellised olukorrad tuleb lahendada

kiiresti, mitte 30 päeva jooksul. Kõike eelnevat palus kaebaja arvestada ka digiboksi

mittetoomise kohta. Kaebaja selgitas, et teler on talle väga tähtis ja see ongi ta elu. Kaebaja

leidis, et just seetõttu kontaktisik otsib võimalusi, et kaebajalt televiisor ära võtta. Kaebaja oli

seisukohal, et väljamõeldud põhjusel karistati kaebajat õigusvastaselt, mistõttu pidi kaebaja

olema kümme päeva telerita. Kaebaja leidis, et rikuti õigusnorme ja uurimispõhimõtet.

Seejärel selgitas kaebaja, et ta esitas digiboksi kättesaamiseks taotluse juba palju varem ja 28.

veebruaril 2025 olid kleepsud juba peal, kuid kaebaja pidi põhjendamatult olema digiboksita

kuni 11. märtsini 2025. See eelnev juba kattis kümme päeva, mil kaebaja oli telerita. Kaebaja

leidis, et asjas jäeti tõendid tähelepanuta ja asjaolud kontrollimata. Seejärel selgitas kaebaja, et

varem määrati kaebajale viis päeva telerita tingimisi selle eest, et väidetavalt oli kaebajal

paberliim, mida tegelikult tal ei olnud. Kaebaja leidis, et tema suhtes on selline käitumine

ebaõiglane.

2. Tartu Halduskohus tagastas 27. augusti 2025. a määrusega kaebuse, jättis taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata ja taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata. Halduskohus tagastas kaebuse ja selle originaalid. Halduskohus põhjendused

olid järgmised.

2.1. Kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist, kuna vangla tõi talle kambrisse veekeedukannu ja digiboksi ebamõistliku

viivitusega. Kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust, põhjustades talle ülemääraseid

kannatusi. Kaebaja on läbinud eeltoodud nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse

(vt Viru Vangla haldusosakonna 10. juuli 2025. a otsus nr 1-9/2-25/220-2, dtl-d 48-49). Kuigi

kohtueelses menetluses on kaebaja nõudnud kahju hüvitamist ka seoses tema

distsiplinaarkorras karistamise ja tema televiisori äravõtmisega, siis ei ilmne kohtule esitatud

kaebusest, et kaebaja nõuaks käesolevas asjas eelkirjeldatud alustel kahju hüvitamist. Kohtule

esitatud kaebuse rõhuasetus on veekeedukannu ja digiboksi ebamõistliku viivitusega

kambrisse toomisel.

2.2. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Tartu Vanglale 19. veebruaril 2025

taotluse vahetada ära tema digiboksi turvakleepsud (dtl-d 28-30) ning 20. veebruaril 2025

taotluse tuua talle laost veekeedukann (dtl-d 26-27). Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus

selles, et kaebajale toodi veekeedukann ja digiboks kambrisse 11. märtsil 2025 (dtl-d 3, 4 ja

49). Seega läks vanglal kaebaja taotluste lahendamise, digiboksi turvakleepsude vahetamise ja

vaidlusaluste esemete kaebaja kambrisse toomisega aega vastavalt 20 päeva ja 21 päeva.

Vangla sellist tegevust ei saa pidada õigusi intensiivselt riivavaks.

2.3. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Tartu Vanglal oli vastavalt Tartu Vangla

kodukorra p-le 1.13.4 kohustus lahendada kaebaja taotlused 30 päeva jooksul. Vangla on

eelnimetatud tähtajast kinni pidanud ega ole kaebaja avalduste lahendamisega õigusvastaselt

viivitanud. Kaebajale on õigustatult selgitatud, et vangla ladu korraldab oma tööd parima

äranägemise järgi ning vastavalt töökoormusele võib uute turvakleepsude paigaldamine ja

asjade väljastamine erinevalt aega võtta (dtl 49). Vangla tegevus võis põhjustada kaebajale

teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad.

Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

2.4. Eeltoodust tulenevalt tagastatakse kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. X.X. esitas halduskohtu 27. augusti 2025. a määruse peale määruskaebuse, milles palub

halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus või saata asi tagasi halduskohtule.

Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et ta ei ole esitanud kaebust seoses distsiplinaarkorras

karistamisega ja televiisori äravõtmisega. Kaebaja esitas 8. mail 2025 vanglale kahjunõuded

veekannu ja digiboksi kohta ning kaebajalt kümneks päevaks televiisiori äravõtmisega.

Kaebaja oli kolm nädalat telerita ehk digiboksi laost ei toodud. Eelnevaga ei arvestatud, kui

kaebajat võeti aprillis 2025 ära televiisor kümneks päevaks. Kaebaja esitas halduskohtule

kahjunõude seoses sellega, et temalt võeti ära televiisor kümneks päevaks. Kui halduskohus ei

saanud aru, millest kaebaja kirjutas, siis oleks pidanud halduskohus andma advokaadi või

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus oleks pidanud menetlema kahjunõuet

kümneks päevaks telerita karistamise kohta, nii nagu ka seda, et kaebaja oli kolm nädalat

digiboksita ehk sel ajal ei olnud kambris televiisorit, kuigi turvakleepsud olid vahetatud juba

28. veebruaril 2025. Veekeedukann ja digiboks oli vaja tuua kiiremas korras. Kaebaja oli siis

lukustatud kambris ja ta ei saanud kasutada ühiskasutamisel olevat televiisorit ja

veekeedukannu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus mõistab kaebaja määruskaebust nii, et kaebaja vaidlustab halduskohtu

määrust osas, mis puudutab kaebuse tagastamist ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist.

Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse osas, mis puudutab riigi õigusabi taotluse

rahuldamata jätmist (HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu

määrus tuleb tühistada kaebuse tagastamist puudutavas osas ja saata tühistatud osas tagasi

halduskohtule.

5. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel

Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, kuna vangla tõi talle kambrisse

veekeedukannu ja digiboksi ebamõistliku viivitusega. Halduskohus tagastas kaebuse (HKMS

§ 121 lg 2 p 21). Halduskohus tõlgendas, et kuigi kohtueelses menetluses on kaebaja nõudnud

kahju hüvitamist ka seoses tema distsiplinaarkorras karistamise ja tema televiisori

äravõtmisega, siis ei ilmne kohtule esitatud kaebusest, et kaebaja nõuaks käesolevas asjas

eelkirjeldatud alustel kahju hüvitamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja

nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist osas, mis puudutab kaebajale

kambrisse veekeedukannu ja digiboksi ebamõistliku viivitusega toomist. Ringkonnakohus aga

ei nõustu halduskohtu tõlgendusega, et kaebusest ei nähtu kaebaja tahet esitada kaebus seoses

kaebaja distsiplinaarkorras karistamise ja televiisori äravõtmisega.

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 järgi selgitab kaebuse saanud kohus välja vaidluse eseme. HKMS § 2

lg 4 alusel tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest ning HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma

selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata

õigusliku kogenematuse tõttu. Riigikohtu praktika kohaselt on halduskohtul

uurimisprintsiibist tulenev kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel.

Kuigi ainuüksi kaebajal on õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut

aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne

kaitse, on oluline, et kohus selgitaks kaebajale tema valiku tagajärgi ning annaks võimaluse

kaebuse eseme täpsustamiseks. Selgitamiskohustuse täitmine on eriti oluline juhul, kui

kaebaja ei kasuta kvalifitseeritud õigusabi (RKHKm 3-3-1-87-11, p-d 12 ja 14). Kui kohtu

hinnangul esineb kaebuses kõrvaldatavaid puuduseid, tuleb kaebus jätta käiguta siis, kui

puudused on olulised ja takistavad asja menetlusse võtmist (RKHKm 3-3-1-64-15, p 24).

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole halduskohus selgitamiskohustust täitnud ega

kaebaja vaidluse eset tervikuna välja selgitanud.

7. Kaebaja on kaebuses viidanud Tartu Vanglale 8. mail 2025 esitatud kahju hüvitamise

taotlusele nr 1-9/2-25/221-1. Tartu Vangla edastas halduskohtule kahju hüvitamise taotluse ja

4. juuli 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/221-2, millega Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata. Tartu Vanglale 8. mail 2025 esitatud kahju hüvitamise taotluses nr 1-

9/2-25/221-1 (dtl 41) taotles kaebaja kahju hüvitamist veekeedukannu ja digiboksi

mittevõimaldamise eest, aga ka selle eest, et temalt võeti aprillis 2025 ära kümneks päevaks

televiisor. Kaebaja selgitas, et esitas taotluse veekeedukannu ja digiboksi saamiseks 20.

veebruaril 2025, kuid sai need kätte alles 11. märtsil 2025. Kaebaja oli seisukohal, et kuna ta

niigi pidi olema kolm nädalat põhjendamatult telerita, siis oli karistus juba sellega täidetud.

Tartu Vangla jättis 4. juuli 2025. a otsusega nr 1-9/2-25/221-2 kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata (dtl 43-44). Tartu Vangla oli seisukohal, et teleri äravõtmist kümneks ööpäevaks

ei ole alust pidada õigusvastaseks. Vangla selgitas, et käskkirjad, millega määrati kaebajale

distsiplinaarkorras isikliku televiisori kasutamise keelamine, on kehtivad haldusaktid, mis

pöörati täitmisele.

Halduskohtule esitatud kaebuses on kaebaja rõhutanud teleri tähtsust ja seda, et teda on

karistatud õigusvastaselt ja ta pidi olema kümme päeva telerita. Kaebaja leidis, et rikuti

menetlusnorme ja uurimispõhimõtteid (dtl 4). Seejärel kirjutas kaebaja, et ta pidi digiboksita

olema kuni 11. märtsini 2025 ja see juba kattis kümme päeva. Kaebaja tõi välja, et tõendid

jäeti tähelepanuta ja asjaolud kontrollimata (dtl 5).

Eelnevat arvestades ei ole halduskohtule esitatud kaebusest üheselt selge ja mõistetav, et

kaebaja ei soovinud esitada kaebust distsiplinaarkorras karistamise ja kaebajalt televiisori

äravõtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna kaebaja tahe ei olnud üheselt selge, siis

sellest lähtuvalt oleks halduskohus pidanud andma kaebajale võimaluse kaebuse

täpsustamiseks.

Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et halduskohus rikkus selgitamiskohustust.

Kuna halduskohus ei ole vaidluse eset tervikuna välja selgitatud, ei võta ringkonnakohus

käesolevas määruses seisukohta osas, mis puudutab veekeedukannu ja digiboksi kambrisse

viivitamisega seotud kahjunõude tagastamise õiguspärasust.

8. Eeltoodud põhjustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab vaidlustatud määruse kaebuse tagastamist puudutavas osas ja sellest lähtuvalt ka osas,

millega menetlusabi taotlus jäeti läbi vaatamata. Ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas

tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Halduskohus peab selgitama välja kaebaja

eesmärgi kohtusse pöördumisel ja tõlgendama esitatud kaebust sellest lähtuvalt.

9. X.X. esitas määruskaebusega ringkonnakohtule järgmised dokumendid: 8. mai 2025. a

kahjunõue Tartu Vanglale nr 1-9/2-25/221-1 (lisa 1), Tartu Vangla 4. juuli 2025. a otsus nr 1-

9/2-25/221-2 (lisa 2) ja 10. juuli 2025. a otsus nr 1-9/2-25/220-2 (lisa 3), isiklike asjade

nimekiri (lisa 4), väljavõte haigusjuhtudest A16172 (lisa 5), haigusjuht nr. A1785 (lisa 6),

haigusjuht nr. A15642 (lisa 7), Tartu Vangla 29. mai 2025. a vastus selgitustaotlusele nr 2-

2/2-25/2947-2 (lisa 8), töövõime hindamisse eksperthinnang 03.10.2018 (lisa 9), üksuse juhi

12. aprilli 2025. a e-kiri (lisa 10). Kuna esitatud lisad 1 – 7 on kohtuasja toimikus juba

olemas, siis puudub vajadus nende täiendavaks lisamiseks asja materjalide juurde ja

ringkonnakohus tagastab need kaebajale. Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohtul on

juurdepääs kogu toimikule, mistõttu ei ole vaja halduskohtule esitatud dokumente edaspidi

uuesti esitada. Lisad 8 – 10 ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust ja tuleb kaebajale

tagastada (HKMS § 62 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)