2-25-13363/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

07. jaanuar 2026.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-25-13363

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V L vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

Hagihind

3502,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: B T

Kostja: V L (isikukood xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista V Llt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 31.12.2022.a xxx AS-iga sõlmitud

Inpay makselahenduse lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 1620,84 eurot ning viivis

põhivõlgnevuselt (1620,84 eurot) alates 05.07.2025.a kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte üle põhinõude.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi V L vastu 31.12.2022.a Xxx AS-iga

sõlmitud Inpay makselahenduse lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse summas

877,68 euro, intressi 181,43 euro, sissenõudmiskulude nõude 50 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 322,70 euro ja täiendava viivise lepingujärgses viivisemääras 18 %

aastas väljamõistmiseks.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 50% ulatuses V L kanda ja 50% ulatuses

Aktiva Finance Group OÜ kanda (TsMS § 163 lg 1).

5. Välja mõista V Llt menetluskulu kokku summas 347,50 eurot, s.o tasutud riigilõivu

katteks 227,50 eurot ja õigusabikulude katteks 120 eurot, Aktiva Finance Group OÜ

kasuks.

6. Välja mõista V Llt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (347,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

7. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskulu tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

xxx viitenumbriga xxx.

8. Kohtuotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

1 (4)

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 01.10.2025.a määruse punktis 3 (dtl 183-186).

2. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab

kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse

peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist

teatamata jätmise tagajärgi.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21

sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava

või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab

kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse

peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse

täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse

täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest

arvates.

5. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi

lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse

peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud.

6. TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise

alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

7. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei

2 (4)

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses

(Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et

kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku

rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

8. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1620,84 eurot (kasutatud krediit

5438,50 – tagasimaksed kogusummas 3817,66 eurot) ning viivis alates 05.07.2025.a kuni

põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid

mitte üle põhinõude.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

3 (4)