2-24-6623/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Dagmar Danoa Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

07.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-6623

Tsiviilasi

Capital Partners OÜ hagi Musk Space OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Capital Partners OÜ (registrikood 16111150)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andreas

Veeret (e-post: andreas.veeret@walless.com)

Kostja: Musk Space OÜ (registrikood 16383664)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anton

Sigal (e-post: anton.sigal@ellex.legal) ja advokaat

Kristi Traagel (e-post: kristi.traagel@ellex.legal)

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Capital Partners OÜ hagi Musk Space OÜ vastu võla ja viivise

nõudes.

2. Jätta jõusse Harju Maakohtu 29.04.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõud, milleks on käsutamise keelumärke seadmine äriregistris ELON OÜ

(registrikood 16101714) osale nimiväärtusega 2700 eurot, mis moodustab 27%

osakapitalist ja kostja arvelduskontode arest kõigis Eesti Vabariigis tegevusloa alusel

tegutsevates krediidiasutustes ja kõigis Eesti Vabariigis registreeritud välisriigi

krediidiasutuste filiaalides 1 570 185,1 euro ulatuses.

3. Menetluskulud jätta Capital Partners OÜ kanda.

4. Määrata hüvitatavate menetluskulude suurus kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtumääruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab hageja esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Capital Partners OÜ esitas Harju Maakohtule hagi Musk Space OÜ vastu, milles palus

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 931 042,15 eurot, hagi esitamise hetkeks

sissenõutavaks muutunud viivis 166 069,62 euro ja viivis põhivõlgnevuselt 1932 042,15 eurot

0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 06.09.2022 sõlmisid Capital Partners OÜ

(edaspidi CP), Musk Space OÜ (edaspidi MS) ja teised seotud osapooled lepingu, mille alusel

CP võõrandas MS-le 60% ELON OÜ osakapitalist (edaspidi osa müügileping). Osa

müügilepingus leppisid pooled kokku muuhulgas alljärgnevas:

(i)

MS oli kohustatud CP-le tasuma ELON OÜ osa omandamise eest 2 000 000 eurot (osa

müügilepingu p 5.1);

(ii)

Ostuhinna kokkulepitud väärtusele summas 2 000 000 eurot lisandus veel täiendavalt

ostuhinnalt arvestatud intress 3,33% aastas alates võõrandamiskuupäevast kuni ostuhinna

tegeliku tasumiseni (s.o. osa müügilepingu p 5.1) ning;

(iii)

Kogu ostuhinna, sh lisandunud intressi, tasumise lõpptähtajaks oli 06.11.2023 (s.o. 14

kuud alates osa müügilepingu sõlmimisest, vt osa müügilepingu p 5.2).

3. 22.02.2023 tasus MS võlgnetavast ostuhinnast CP-le ära 90 000 eurot, 11.07.2023

täiendavalt 50 000 eurot ning 20.07.2023 veel ka 4 000 eurot.

4. 06.11.2023 saabus osa müügilepingu p-st 5.2 tulenev ostuhinna tasumise lõpptähtaeg,

kuid MS täiendavalt võlgnetava ostuhinna tasumise kohustust ei täitnud.

5. Osa müügilepingu p 5.1 sätestab, et Muski poolt Müüjale Osa eest tasumisele kuuluv

ostuhind (ostuhind) on 2 000 000 eurot + 3,33% intressi aastas tasumata ostuhinnast,

alates võõrandamiskuupäevast (kaasa arvatud) kuni ostuhinna tegeliku tasumise päevani

(kaasa arvatud). Intressi arvestamisel lähtutakse 365-päevasest aastast ning tegelikust

päevade arvust.

6. Arvestades 22.02.2023, 11.07.2023 ning 20.07.2023 tehtud ülekandeid, oli 06.11.2023

seisuga ostuhinna lõplikuks suuruseks kujunenud kokku 1 931 042,15 eurot vastavalt

alljärgnevalt lisandunud intressile: Perioodil 07.09.2022 kuni 22.02.2023 lisandus

ostuhinnale 30 836,71 eurot; perioodil 23.02.2023 kuni 11.07.2023 lisandus ostuhinnale

24 221,42 eurot; perioodil 12.07.2023 kuni 20.07.2023 lisandus ostuhinnale 1 527,24

eurot ning Perioodil 21.07.2023 kuni 06.11.2023 lisandus ostuhinnale 18 456,78 eurot.

7. CP-l on VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda kohustuse täitmist summas 1 931 042,15

eurot. Osa müügilepingu p-st 5.2 tulenevalt oli ostuhinna tasumise lõpptähtajaks oli

06.11.2023. Järelikult muutus ostuhinna tasumise kohustus sissenõutavaks 07.11.2023

(k.a.). Viivise määraks on osa müügilepingus kokkulepitud viivisemäär 0,05 % (VÕS §

113 lg 1 teine lause, osa müügilepingu p 10.4,). Hagi esitamise hetkeks on

põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivis summas 166 069,62 eurot.

8. Eelnevat arvesse võttes on kostja kohustatud ostuhinna tasumisega viivitamise tõttu

tasuma CP-le hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise summas

166 069,62 eurot, millele lisandub viivis 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni.

9. Hageja ei nõustu kostja seisukohtaga, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja leiab, et

kostja käsitlus on ekslik: hageja on esitanud hagi pädevale kohtule.

10. Nii pole esiteks vaidlust selles, et hageja nõuab hagis kostjalt 06.09.2022 sõlmitud osa

müügilepingu (edaspidi Müügileping) täitmist, s.o ostuhinna ja lisanduva viivise tasumist.

Müügilepingu punktist 11.7 tuleneb järgnev (hageja rõhutus): „/…/ Lepingust tulenevad

või selle rikkumise, ülesütlemise või kehtetusega seotud vaidlused, vastuolud või nõuded

lahendatakse esimese astmena Harju Maakohtus.“ Hageja nõue tuleneb asjaolust, et kostja

ei ole tasunud hagejale tähtaegselt osa ostuhinda. Hageja nõude aluseks on seega

Müügilepingu rikkumine ning see täitmisnõue mahub vaieldamatult punktis 11.7 sätestatu

raamesse. Teisisõnu, Müügilepingust tuleneva rahalise täitmisnõude lahendamiseks on

vastavalt poolte kokkuleppele pädevus Harju Maakohtul.

11. Eelnevat ei muuda kostja väide, et kohtul tuleb hagi lahendamisel võtta seisukoht

16.11.2023 kokkuleppe täitmise osas. Hageja on esitanud rahalise sooritushagi

Müügilepingu alusel ning Müügilepingust tulenevad vaidlused alluvad Harju Maakohtule.

Hageja ei pea sooritushagi kõrval esitama täiendavaid tuvastusnõudeid, tuvastamaks nt

seda, et 16.11.2023 kokkuleppe alusel pole ostuhinna tasumise kohustust ümber

kujundatud ja/või 16.11.2023 kokkulepe ei kehti. Veel enam, Riigikohtu praktikast

tuleneb, et taolise tuvastusnõude esitamiseks puudub hagejal õiguslik huvi, sest viidatud

küsimused on hõlmatud sooritushagiga.

12. Järelikult saab kohus võtta seisukoha küsimuses, kas sooritushagi esemeks olev nõue on

ümber kujundatud, sooritushagi lahendamise raames. Sooritushagi lahendamine kuulub

vastavalt Müügilepingu punktile 11.7 Harju Maakohtu pädevusse.

13. Taganemata eelmärgitust, juhib hageja ühtlasi tähelepanu, et kohustuse

ümberkujundamise ning hagejapoolse taganemisavalduse kehtetuse väited on käsitletavad

kostja vastuväidetena. Teisisõnu, kui nentida, et Müügilepingu alusel esitatud sooritushagi

lahendamise raames ei saa kohus pädevuse puudumise tõttu 16.11.2023 kokkuleppe

täitmist hinnata, tuleb hagi rahuldada, sest vaidlust pole selles, et kostja pole

Müügilepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud.

14. Vaidlust ei ole selles, et nii Müügileping kui selles sisalduv kohtualluvuse kokkulepe

kehtivad. Ükski Müügilepingu pooltest pole vaidlustanud Müügilepingu ega

kohtualluvuse kokkuleppe kehtivust ning selliseks vaidlustamiseks puuduvad ka mis tahes

alused.

15. Lisaks märgib hageja, et Müügilepingus sisalduvat kohtualluvuse kokkulepet pole ka

muudetud.

16. Esiteks on Müügilepingu muutmine võimalik vaid kõigi lepinguosaliste kirjalikul

kokkuleppel (Müügilepingu punkt 11.5). Müügilepingu pooled ei ole sõlminud ühtegi

kirjalikku kokkulepet kohtualluvuse kokkuleppe muutmiseks. Järelikult tuleb vaidluste

lahendamisel endiselt lähtuda Müügilepingu punktis 11.7 sätestatust.

17. Teiseks, taganemata eeltoodust, ei saa ka 16.11.2023 kokkuleppe punkti 16 käsitada

hageja ning kostja vahelise n-ö piiratud erikokkuleppena, millega nad leppisid vaid

teineteise suhtes kokku Müügilepingu punkti 11.7 muutmises. Nii ei tulene 16.11.2023

kokkuleppe punktist 16, et selle punktiga leppisid pooled kokku Müügilepingu

muutmises. Sellist kokkulepet punktis 16 ei sisaldu. Vastupidi, punktis 16 puudub mis

tahes viide Müügilepingule. Veel enam, punktist 16 nähtub tegelikult üheselt, et

vahekohtu kokkulepe hõlmab vaid kitsalt 16.11.2023 kokkuleppest tulenevaid vaidlusi.

Käesoleval juhul tuleneb aga hagi esemeks olev nõue Müügilepingust ja mitte 16.11.2023

kokkuleppest. Tegemist ei ole 16.11.2023 kokkuleppe alusel esitatud nõudega. Järelikult

tuleb pädeva kohtu määramisel lähtuda Müügilepingu punktis 11.7 sätestatud

kohtualluvuse kokkuleppest ning pädev kohus on Harju Maakohus.

18. Vahekohtu kokkulepe on lõppenud. Möönmata seda, et vahekohtu kokkulepe võiks

kohalduda ka hagi esemeks olevale täitmisnõudele, on kostja vastuväited asjakohatud

selgi põhjusel, et vahekohtu kokkulepe on lõppenud. Hageja taganes 22.02.2024

avaldusega 16.11.2023 kokkuleppest. Johtuvalt ei ole 16.11.2023 kokkulepe (sh selle

punkt 16) enam pooltele täitmiseks siduv.

19. Kostja on end allutanud Harju Maakohtu jurisdiktsioonile. Enne hagivastust esitas kostja

kohtule kaks menetlusdokumenti: i) määruskaebus hagi tagamise määrusele ja ii) esialgne

vastus ühes menetluskulude tagatise taotlusega. Kummaski menetlusdokumendis ei

vaidlustanud kostja maakohtu pädevust, kuigi eriti määruskaebuses esitas kostja

hulgaliselt sisulisi vastuväiteid hagile. Sellist sisuliste vastuväidete esitamist ilma samas

maakohtu pädevust vaidlustamata, saab käsitada jurisdiktsioonile allutamisena. Kostja ei

saa seetõttu vahekohtu kokkuleppele tugineda ka juhul, kui (ebaõigesti) nentida, et

vahekohtu kokkulepe on endiselt kehtiv ning laieneb ka hagi esemeks olevale

Müügilepingu täitmise nõudele. Sellist vahekohtu kokkuleppe kehtivusele tuginemise

lubamatust kinnitab ka asjakohane Riigikohtu praktika.

Kostja seisukoht

20. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest pooled on sõlminud

vahekohtu kokkuleppe ja läbivaatamise korral tuleb hagi jätta rahuldamata.

21. Kostja väitel kohtul puudub pädevus käesoleva vaidluse lahendamiseks, sest pooled on

sõlminud vahekohtukokkuleppe. 16.11.2023 Kokkuleppe p 16 sätestab, et „Kõik

käesolevast lepingust või sellega seotud vaidlustest, erimeelsustest või nõuetest tulenevad

küsimused lahendatakse lõplikult Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohtus vastavalt selle

korrale. Vaidluse lahendamiseks moodustatava vahekohtu koosseis koosneb kolmest

vahekohtunikust. Vahekohtu toimumiskohaks on Tallinn, Eesti. Vahekohtumenetluse

keeleks on eesti keel. Käesolevat lepingut reguleerivad Eesti Vabariigi materiaalõiguse

normid.“

22. Hagis ei ole vaidlustatud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust. Hageja ei ole hagis

vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivusele vastu vaielnud. Seega on ka teine TsMS §

423 lg 1 p 6 eeldus täidetud.

23. Vaidluse lahendamisel tuleb kohtul võtta seisukoht 16.11.2023 Kokkuleppe täitmise

kohta. Kokkuleppega muudeti ELON OÜ osa müügilepingut (vt Kokkuleppe esimene

lause) ning igal juhul lepiti kokku ELON OÜ osa müügilepingu täitmise uutes

tingimustes. Seega tuleks kohtul käesolevas vaidluses võtta seisukoht Kokkuleppe

täitmise osas. Kohtul aga puudub selleks pädevus, kuna Kokkuleppest tulenevaid vaidlusi

tuleks lahendada vahekohtus. Vahekohtus tuleks lahendada ka vaidlusi Kokkuleppe

kehtivuse ja võimaliku taganemise kohta. Vahekohtukokkulepe on Kokkuleppest n-ö

eraldiseisev kokkulepe, mille kehtivus ei sõltu põhilepingu kehtivusest. TsMS § 717

kommentaarides on selgitatud, et „Eestis toimuva vahekohtumenetlusega seoses sõlmitud

vahekohtu kokkuleppe kehtivust tuleks hinnata esmajoones (kuid mitte ainult – vt selle

kohta järgmist alapunkti) 14. osa 71. peatükis sisalduvatest reeglitest lähtudes,

põhilepingu kehtivust tuleks aga hinnata eraldi vahekohtu kokkuleppe kehtivusest. Sellist

põhilepingu ja vahekohtu kokkuleppe eraldi hindamise põhimõtet tuntakse

õiguskirjanduses kui eraldiseisvuse põhimõtet (separability principle).“ Ka Riigikohus on

selgitanud, et isegi põhilepingu tühisus ei too reeglina iseenesest kaasa vahekohtu

kokkuleppe tühisust (3-2-1-130-07, p 11).

Kohtumääruse põhjendused

24. Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 13 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev

asja lahendama. TsMS § 423 lg 1 p 6 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui pooled

on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada. TsMS § 75 lg 1 alusel

avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib

avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu

avaldus esitati.

25. Kostja väitelt kohtul puudub pädevus käesoleva vaidluse lahendamiseks, sest pooled on

sõlminud vahekohtukokkuleppe.

26. Vahekohtukokkulepe on TsMS § 717 lg 1 kohaselt poolte kokkulepe anda vahekohtu

lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või

lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik.

27. Kohus tuvastab, et 06.09.2022 sõlmisid Capital Partners OÜ (edaspidi hageja), Musk

Space OÜ (edaspidi kostja) ja teised seotud osapooled lepingu, mille alusel hageja

võõrandas kostjale 60% ELON OÜ osakapitalist (edaspidi osa müügileping). Osa

müügilepingu punkti 5.1 kohaselt leppisid pooled kokku alljärgnevas: Kostja poolt

hagejale Osa eest tasumisele kuuluv ostuhind (ostuhind) on 2 000 000 eurot + 3,33%

intressi aastas tasumata ostuhinnast, alates võõrandamiskuupäevast (kaasa arvatud) kuni

ostuhinna tegeliku tasumise päevani (kaasa arvatud). Intressi arvestamisel lähtutakse 365-

päevasest aastast ning tegelikust päevade arvust. Osa müügilepingu punkti 5.2 kohaselt

kostja on kohustatud tasuma ostuhinna 14 kuu jooksul alates võõrandamiskuupäevast

(maksetähtpäev). Kostjal on õigus tasuda ostuhind täielikult või osaliselt enne

maksetähtpäeva (dtl 7-13). Seega kogu ostuhinna, sh lisandunud intressi, tasumise

lõpptähtajaks oli 06.11.2023. Kohus tuvastab, et 22.02.2023 tasus kostja võlgnetavast

ostuhinnast hagejale ära 90 000 eurot, 11.07.2023 täiendavalt 50 000 eurot ning

20.07.2023 veel 4 000 eurot (dtl 14-16). Osa müügilepingu punkt 11.7 kolmanda lause

kohaselt lepingust tulenevad või selle rikkumise, ülesütlemise või kehtetusega seotud

vaidlused või nõuded lahendatakse esimese astmena Harju Maakohtus (dtl 7-13).

28. Kohus tuvastab, et 16.11.2023 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe (edaspidi Kokkulepe)

22. septembril 2022 sõlmitud ELON OÜ aktsiate müügi lepingu muutmiseks ja 12. jaanuaril

2023 sõlmitud optsiooni muutmiseks Musk Space osakute suhtes. Kokkuleppe p-des 7 ja 10

lepiti kokku, et kui selle punktides 1, 2, 3 ja 7 sätestatud tingimused on täidetud, siis loetakse

kostja ostuhinna tasumise kohustus täidetuks. ELON OÜ osade ostuhinna tasumiseks lepiti

kokku järgmistes tegevustes: Capital Gate Group OÜ (CGG) laenud refinantseeritakse u 2 550

000 euro suuruses summas ja Luha Homes OÜ laen tagastatakse osade kaupa (Kokkuleppe p

5). Pärast refinantseerimist maksab kostja hagejale ELON OÜ aktsiate eest 450 000 eurot

(Kokkuleppe p 1) ja CCG saab laenusaajalt laenu lõpetamise tasu 450 000 eurot (Kokkuleppe

p 2). Hageja või tema poolt nimetatud isik saab ELON OÜ-lt allahindluse summas 300 000

eurot Luha 39, Tartu mnt 54 või muu CCG poolt valitud projekti eest (Kokkuleppe p 5). Kui

CCG kohustuste refinantseerimine toimub 2 150 000 euro suuruses summas või rohkem, siis

loetakse kostja kohustus ELON OÜ osa ostuhinna tasumiseks täielikult täidetuks (Kokkuleppe

p 7). Kokkuleppe punktis 16 lepiti kokku järgmiselt: Kõik käesolevast lepingust või sellega

seotud vaidlustest, erimeelsustest või nõuetest tulenevad küsimused lahendatakse lõplikult

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohtus vastavalt selle korrale. Vaidluse lahendamiseks

moodustatava vahekohtu koosseis koosneb kolmest vahekohtunikust. Vahekohtu

toimumiskohaks on Tallinn, Eesti. Vahekohtumenetluse keeleks on eesti keel. Käesolevat

lepingut reguleerivad Eesti Vabariigi materiaalõiguse normid (dtl 22-26, tõlge 27-29).

29. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et Harju Maakohtul on pädevus asja lahendada, sest

hagi esemeks tulenev nõue tuleneb müügilepingust, mitte 16.11.2023 Kokkuleppest ja

müügilepingus sisalduvat kohtualluvuse kokkulepet pole muudetud; vahekohtu kokkulepe on

lõppenud, sest hageja taganes Kokkuleppest ja kostja on loobunud vahekohtu kokkuleppele

tuginemisest. Kohus leiab, et hageja ei saa nõuda müügilepingu täitmist iseseisvalt. Poolte

vahel puudub vaidlus selle üle, et 06.09.2022 sõlmitud müügilepingust tuleneva nõude

tingimusi on 16.11.2023 Kokkuleppega muudetud. Seda on hageja ise ka tunnistanud

hagiavalduse p-s 20, milles hageja on leidnud, et 16.11.2023 kokkuleppe näol oli tegemist

edasilükkavate tingimustega tehinguga TsÜS § 102 lg 2 tähenduses. Teisisõnu sõltus osa

müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse muutmine sellest, kas 16.11.2023

kokkuleppes toodud tingimused saabuvad või mitte. Pooltel on vaidlus selle üle, kas

Kokkulepe kehtib; sellest sõltub, kas müügihinna tasumise kohustus tuleb täita müügilepingus

toodud kujul (s.t kindlas summas konkreetseks tähtajaks) või Kokkuleppes kirjeldatud viisil

(s.t alternatiivsooritustega). Selline vaidlus tuleneb Kokkuleppest ja allub seetõttu

Kokkuleppes sisalduvale vahekohtukokkuleppele. Müügilepingu ja Kokkuleppe kõik pooled

ei kattu, kuid käesoleval juhul see ei oma tähtsust, sest hageja poolt kostja vastu esitatud nõue

kuulub üksnes hagejale ning on suunatud üksnes kostja vastu. Nii hageja kui kostja on nii

müügilepingu kui Kokkuleppe pooled.

30. Hageja väidab, et vahekohtu kokkulepe on lõppenud, sest hageja on 22.02.2024

avaldusega 16.11.2023 Kokkuleppest taganenud. Kohus leiab, et 16.11.2023 Kokkuleppest

taganemisega ei saanud hageja ühtlasi taganeda ka vahekohtu kokkuleppest. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et 16.11.2023 Kokkuleppega muudeti ELON OÜ osa müügilepingut

ning lepiti kokku ELON OÜ osa müügilepingu täitmise uutest tingimustes. Seega vaidluse

lahendamisel tuleks kohtul võtta seisukoht ka 16.11.2023 Kokkuleppe täitmise kohta.

Vahekohtu kokkulepe on n-ö eraldiseisev kokkulepe, mille kehtivus ei sõltu põhilepingu

kehtivusest. Õiguskirjanduses on leitud, et „Eestis toimuva vahekohtumenetlusega seoses

sõlmitud vahekohtu kokkuleppe kehtivust tuleks hinnata esmajoones (kuid mitte ainult – vt

selle kohta järgmist alapunkti) 14. osa 71. peatükis sisalduvatest reeglitest lähtudes,

põhilepingu kehtivust tuleks aga hinnata eraldi vahekohtu kokkuleppe kehtivusest. Sellist

põhilepingu ja vahekohtu kokkuleppe eraldi hindamise põhimõtet tuntakse õiguskirjanduses

kui eraldiseisvuse põhimõtet (separability principle) (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III.

Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga, 2018 , lk 1390). Ka

Riigikohus on selgitanud, et isegi põhilepingu tühisus ei too reeglina iseenesest kaasa

vahekohtu kokkuleppe tühisust (3-2-1-130-07, p 11).

31. Hageja väidab, et kostja on end allutanud Harju Maakohtu jurisdiktsioonile. Hageja

põhjendab oma väidet sellega, et enne hagivastust esitas kostja kohtule kaks

menetlusdokumenti: i) määruskaebus hagi tagamise määrusele ja ii) esialgne vastus ühes

menetluskulude tagatise taotlusega. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga.

32. TsMS § 330 lg 2 järgi tuleb vastuväited esitada vastuses avaldusele, vastamata jätmise

korral esimesel istungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. Kohus leiab, et kostja

ei pidanud hagi tagamist vaidlustades oma 24.05.2024 määruskaebuses viitama poolte vahel

sõlmitud vahekohtu kokkuleppele, kuna eelnev ei puudutanud hagi tagamise määruse

põhjendatust ja õiguspärasust. Seejuures võib kohus TsMS §-st 720 tulenevalt tagada ka hagi,

mis tuleb vahekohtu kokkuleppe järgi lahendada vahekohtus. Kohus märgib, et

menetluskulude tagatise taotlus ega määruskaebus hagi tagamise määrusele ei ole „esimene

sisuline taotlus“ TsMS § 330 lg 2 tähenduses. Menetluskulude tagatise instituut on mõeldud

selleks, et kostja ei peaks avaldus sisulist analüüsima ja oma vastuväiteid kujundama enne,

kui tema menetluskulud on tagatud. Määruskaebuses ei taotlenud kostja midagi sisulist – hagi

tagamine on menetluslik küsimus. Käesolevast asjas esitas kostja oma vastuväited seoses

kohtualluvusega 27.12.2024 esitatud vastuses hagile, seega õigeaegselt.

33. Kuna kostjal tuli hagi lubatavust puudutavad vastuväited esitada oma esmases vastuses

hagile (mitte hagi tagamist vaidlustades) ning kostja on eelnevat teinud, siis ei saa kohus

käesoleval juhul jätta poolte vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepet TsMS § 330 lg 2 alusel

tähelepanuta.

34. Hageja ei ole väitnud, et vahekohtu kokkulepe oleks kehtetu. Kohtu hinnangul ei

tulene käesoleval juhul ühestki seaduse sättest (nt TsMS §-st 718, TsÜS-ist või VÕS-ist), et

poole vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepe on kehtetu. Kohtu hinnangul on vahekohtu

kokkulepe piisavalt selge, kuna kokkuleppest nähtub poolte tahe lahendada 16.11.2023

Kokkuleppest tulenev vaidlus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohtus vastavalt selle

korrale.

35. Kokkuvõttes, kuna poolte vahel on sõlmitud vahekohtu kokkulepe ja hageja pole hagis

vaidlustanud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 6

kohaselt läbi vaatamata.

36. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise

suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi

jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest

35 ei tulene teisiti. Kuivõrd TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine,

tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse

kindlaks mõistliku aja jooksul kohtumääruse jõustumisest.

37. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

38. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. TsMS § 720 järgi vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimine ei välista, et kohus

tagab poole avalduse alusel hagi enne või pärast vahekohtumenetluse algust.

39. Kohus märgib, et kuna vahekohtu kohtualluvus ei välista hagi tagamist kohtu poolt,

siis ei tühista kohus käesolevaga kohtu 29.04.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu. Seega tuleb jätta jõusse tsiviilasjas nr 2-24-6623 Harju Maakohtu 29.04.2024

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, milleks on ELON OÜ (registrikood 16101714)

osale nimiväärtusega 2700 eurot, mis moodustab 27% osakapitalis keelumärke seadmine

äriregistrisse ja kostja arvelduskontode arest kõigis Eesti Vabariigis tegevusloa alusel

tegutsevates krediidiasutustes ja kõigis Eesti Vabariigis registreeritud välisriigi

krediidiasutuste filiaalides 1 570 185,1 euro ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

Kohtunik