2-25-4925/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Määruse tegemise aeg

07.01.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4925

Tsiviilasi

V. T. hagi T. J. vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V. T. (isikukood XXX), lepinguline esindaja I. P.

Kostja: T. J. (isikukood XXX), lepinguline esindaja V. K.

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada V. T. (edaspidi hageja) ja T. J. (edaspidi kostja) (koos edaspidi pooled)

vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:

1.1. XXX asuv korteriomandi (registriosa nr XXX, võõrandatud 30.12.2025

notariaalse müügilepingu alusel) müügihind jaotatakse hageja ja kostja vahel

võrdselt pooleks. Sellega loetakse 16.07.2011 surnud M. T. pärandvara ühisus

lõpetatuks ja pärandvara lõplikult jagatuks.

1.2. V. T. loobub T. J. vastu tsiviilasjas nr 2-25-4925 esitatud nõuetest.

1.3. Menetluskulu jääb poolte endi kanda.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-25-4925 menetlus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Jätta V. T. riigilõivu kulu riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on V. T. hagi T. J. vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes.

Pooled esitasid 05.01.2026 kohtule kompromissi, mille palusid kinnitada ja menetluse

lõpetada. Pooled lühendavad edasikaebamise tähtaega kolme päevani.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p-s 4

on sätestatud, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku

huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib

kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab

seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise

aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus selles nõudes

lõpetatakse.

3. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral

pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme

üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele

saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi

üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles

kompromiss sõlmiti, jätkub.

4. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled

oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud

menetluskulude jaotuses, mille kohaselt jäävad kulud poolte endi kanda.

5. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel muu hulgas kompromissi

sõlmimise tõttu ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena

tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega.

18.06.2025 määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta hagiavalduse

esitamisel riigilõivu 1400 euro maksmisest. Kohu leiab, et kuivõrd pooled on sõlminud

kompromissi, mille käigus soovitakse lõpetada ära samade poolte vahel kahes tsiviilasjas

sama korteriomandiga (asukohaga XXX) seotud vaidlused, siis on põhjendatud vabastada

hageja menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võtab arvesse

asjaolu, et nõue esitati ajal, kui hageja oli alaealine ja teda esindas eestkostja, hageja näol on

tegemist mittetöötava õpilasega, kes on omandamas keskharidust ning kes on kompromissi

sõlmimise tulemusel võõrandanud enda elukohaks oleva korteriomandi. Kuigi korteriomandi

võõrandamisel on hagejal tekkinud rahalisi vahendeid, tuleb arvesse võtta, et hagejat on

esindanud mõlemas menetluses lepinguline esindaja, kelle menetluskulud jäävad niigi hageja

kanda. Seega jätab kohus hageja riigilõivu kulu riigi kanda.

6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik